Aktiva Finance Group OÜ hagi A. H. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1111,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479 Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: A. H., isikukood XXX
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A. H. vastu osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A. H.-lt (H., isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks Telia Eesti AS ja kostja vahel 19.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr 2091941 tulenev põhivõlgnevus 431,98 eurot, sissenõudmiskulu 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 21.10.2024 kuni 03.12.2025 eest summas 53,03 eurot, s.o kokku 515,01 eurot.
3.Mõista A. H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks alusel viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras tasumata põhivõla jäägilt s.o 431,98 eurot alates 04.12.2025 kuni põhivõlgnevuse s.o 431,98 euro tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 62,21 euro, intressi 34,31 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 354,24 euro osas.
5.Jätta menetluskulud 49,37% ulatuses kostja kanda ja 50,63% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista A. H.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 256,72 eurot.
2-25-14862
7.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2). Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.Hageja esitas kohtule 09.09.2025 hagiavalduse A. H. vastu Telia Eesti AS ja kostja vahel 19.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr. 2091941 tuleneva põhivõlgnevuse 549 euro, intressi 34,31 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 397,06 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 29.09.2025. Hagi kohaselt sõlmiti leping seadme HP Pavilion ostmiseks summas 549 eurot. Lepingutasu oli 19,90 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja on tagasimakseid lepingule teinud kogusummas 117,02 eurot. Lepingu alusel oli intressimäär 21,90% aastas ning viivisemäär 31,50% aastas. Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates 6. osamaksest, s.o 20.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseni, s.o 20.01.2023. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 30.01.2023 ning loovutas nõuded 18.11.2024 hagejale. 2
2-25-14862 Hageja märgib, et võlausaldaja on lepinguid sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 29.09.2025 menetlusdokumendiga nõuete ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.
2.03.10.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid, puuduste kõrvaldamise ja kohtumääruse kostjale kätte tähitudpostiga 17.11.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 01.12.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
4.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
5.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga ning märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.
6.Vaidlust ei ole, et Telia Eesti AS ja kostja vahel 19.04.2022 sõlmitud järelmaksulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega (VÕS § 402 lg 1). Hageja on seisukohal, et lepingute sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 4). Lepingute sõlmimise eelselt on kontroll teostatud laenutaotluses esitatud andmete alusel. Laenu taotleja sissetulekute ja väljaminekute võrdluse analüüsist nähtuvalt oli kostja võimeline laenulepinguid täitma. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
3
2-25-14862 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingu puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 4034 lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on ümberarvestused esitanud 29.09.2025 menetlusdokumendis, mis on ühtlasi ka kostjale kätte toimetatud.
7.Lepingu nr. 2091941 alusel sai kostja laenu kokku summas 549 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 117,02 eurot (dtl 69). Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.05.2022 – 20.10.2024. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 30.01.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik vähemalt kolme järjestikuse osamaksega viivituses. Maksegraafiku järgne viimase osamakse tähtpäev on saabunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kohus leidis, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlgnevus 431,98 eurot (549-117,02).
8.Hageja esitab ümberarvestusega viivisenõude alates maksegraafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o 21.10.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.09.2025 lepingujärgses viivisemääras 31,50% (dtl 69). Hageja on hagi p-s 1.7 märkinud, et vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui Klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telia Eesti AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras (dtl 7). Samuti viitab hageja 29.09.2025 menetlusdokumendi p-s 2.10, et viivisemäärale lepingu tingimuste p4
2-25-14862 i 2 alusel Makse mittetähtaegse tasumise korral on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. Seaduses sätestatud määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kehtiv viivisemäär on toodud Telia kodulehel. VÕS § 408 lg 10 alusel, kui viivis ei ole lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana, on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt viivist üksnes käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et viivisemäär oleks lepingus väljendatud aasta-ja päevamäärana, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tulenevalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt 431,98 eurot maksegraafiku lõppemisele järgnevast päevast s.o 21.10.2024 kuni käesoleva otsuse tegemiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras. Seega tuleb kostjal välja mõista hageja kasuks viivised alates 21.10.2024 kuni 03.12.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras kokku 53,03 eurot (perioodil 21.10.2024 kuni 31.12.2024 12,25% aastas; perioodil 01.01.2025 kuni 30.06.2025 11,15% aastas; perioodil 01.07.2025 kuni 03.12.2025 10,15% aastas). Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 04.12.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.
9.Hageja märgib, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid 30 eurot pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust ja lepingu tingimuste punktist 8.1.11 (dtl 70). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et leping ei olnud kehtivalt üles öeldud ning leping lõppes tähtpäeva s.o 20.10.2024 saabumisega. Hageja on selgitanud sissenõudmiskulude nõude kujunemisel, et on kostjale edastanud meeldetuletuskirju 16.12.2924 (15 eurot), 15.01.2025 (5 eurot) ja 24.01.2025 (5 eurot) ning lisaks on tekkinud muud makseviivitusega seotud kulud (5 eurot) (dtl 70-71). Seega on toimingud tehtud pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot.
10.Ümberarvestuse kohaselt hageja intressi nõuet esitanud ei ole. Seega jätab kohus hageja intressinõude 34,41 euro osas rahuldamata.
11.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 431,98 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivised alates 21.10.2024 kuni 03.12.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras kokku 53,03 eurot ning edasiulatuva viivisenõude alates 04.12.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses 5
2-25-14862 sätestatud viivise määras kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded põhivõlgnevuse 62,21 euro, intressi 34,31 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 354,24 euro osas.
12.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud
13.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagihind on 1111,23 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (548,65 eurot (põhinõue 431,98 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni 09.09.2025 42,82 eurot, edasiulatuv viivis 43,85 eurot) ehk 49,37%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 49,37% ulatuses kostja kandja ja 50,63% ulatuses hageja kanda.
15.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 h x 169 = 338 eurot). Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindaja tasu koosneb: alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 2*120=240 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 520 eurot (240+280). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 256,72 eurot (49,37% 520-st).
16.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb 6
2-25-14862 menetluskuludelt tasuda ka viivist.
17.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.