Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Janek Väli
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-14209
Kohtuasi
Concrete Highways OÜ hagi Aktsiaselts Level vastu müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28. oktoobri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi Level apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
55 712,9 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Concrete Highways OÜ (registrikood 11524404), lepingulised esindajad vandeadvokaat Klen Laus ja vandeadvokaadi abi Martin Järve Kostja (apellant) Aktsiaselts Level (registrikood 10216072), lepinguline esindaja Kerli Kaasik
Menetluse liik
Kohtuistungil 18. mail 2023
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 28. oktoobri 2022. a otsus osas, millega Aktsiaseltsilt Level mõisteti Concrete Highways OÜ kasuks välja kahju hüvitis 43 808,39 eurot ületavas osas ja viivis sellelt ning jaotati menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata täiendavalt põhinõude 3768,21 euro ja sellelt arvestatud viivise osas ning jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis märgitule. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muus osas muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jaotada apellatsioonimenetluse kulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis märgitule.
4.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
4.1.Hagi rahuldada osaliselt.
2-20-14209
4.2.Mõista Aktsiaseltsilt Level välja Concrete Highways OÜ kasuks kahju hüvitis 43 808,39 eurot.
4.3.Mõista Aktsaseltsilt Level välja Concrete Highways OÜ kasuks ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva (30. juuni 2023) seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 14 168,11 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt (43 808,39 eurot) alates 1. juulist 2023 kuni põhinõude tasumiseni.
4.4.Jätta Concrete Highways OÜ hagi Aktsiaseltsi Level vastu rahuldamata kahju hüvitamise nõudes 93 627,98 eurot (89 859,77+3768,21).
4.5.Jätta Concrete Highways OÜ hagi Aktsiaseltsi Level vastu rahuldamata viivise nõudes põhinõudelt summas 93 627,98 eurot.
4.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 68% Concrete Highways OÜ kanda ja 32% Aktsiaseltsi Level kanda.
4.7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli Concrete Highways OÜ (hageja) hagi Aktsiaseltsi Level (kostja) vastu müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju 137 436,37 euro hüvitamiseks, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11 404,45 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgses määras viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni väljamõistmiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja Saaremaal Sakla külas Uue-Lõve silla remonditöid. Sillatöödeks vajaliku betooni hankimiseks pöördus hageja 6. mail 2019 kostja poole. Kostja esitas 9. mail 2019 hinnapakkumise, mille hageja aktsepteeris. Pooled sõlmisid müügilepingu, mille esemeks oli C35/45 tugevusklassile vastav betoon. Kostja tarnis pakkumises kajastatud betooni hagejale 13. juuni 2019. a, 1. juuli 2019. a ja 8. juuli 2019. a tarnetega. Saatelehtede kohaselt pidid tarnitud partiid olema tugevusklassiga C35/45. Betoonkonstruktsioonidest valati objektil Kuressaare poolne kaldasammas ja betoonsärk, Laimjala poolne kaldasammas koos betoonsärgiga ning pealesõidu plaadid mõlemale poole. Kostja esitas tarnitud betooni eest hagejale arved kokku summas 4836,22 eurot.
2 (41)
2-20-14209
1.2.16. juulil 2019 teatas objekti ehitusjärelevalve OÜ Esprii hagejale, et betooni survetugevuse katsetulemused ei vasta nõuetele ning kuna vahe on üle 10%, tuleb töö ümber teha. Hageja teavitas koheselt kostjat betooni nõuetele mittevastavusest, kuid kostja e-kirjale ei reageerinud.
1.3.Hageja sai 17. juulil 2019 Tallinna Tehnikaülikoolist betooni survetugevuse katsetamise tulemused, mis ei vastanud nõuetele. Katsetulemuste kohaselt oli betooni keskmine survetugevus 22,7 N/mm2. Hageja edastas tulemused koheselt kostjale ja teatas, et betooni mittevastavuse tõttu tuleb osa konstruktsioonidest lammutada ning palus kostja kommentaari koos lahendusega. Kostja e-kirjale ei reageerinud.
1.4.Maanteeamet kui sillatööde tellija edastas 18. juulil 2019 hagejale teate töö mittevastavusest ja parandamise vajadusest. Hageja edastas Maanteeameti kirja koheselt kostjale, teatades ühtlasi, et betooni mittevastavuse tõttu tuleb Maasi poolne silla kaldasammas ja pealesõiduplaat lammutada. Kostja e-kirjale ei reageerinud.
1.5.Hageja sai 29. juulil 2019 TTÜ-st teise kaldasamba betooni survetugevuse katsetamise tulemused, mis ei vastanud samuti nõuetele. Katsetulemuste kohaselt oli betooni keskmine survetugevus 30,6 N/mm2. Hageja edastas katsetulemused koheselt kostjale, kuid kostja ei reageerinud.
1.6.Maanteeamet edastas 29. juulil 2019 hagejale täiendava teate töö mittevastavusest ja parandamise vajadusest. Hageja edastas Maanteeameti kirja koheselt kostjale ning teatas, et betooni mittevastavuse tõttu tuleb Laimjala poolne silla kaldasammas ja pealesõiduplaat lammutada. Kostja e-kirjale ei reageerinud.
1.7.Hageja esitas 31. juulil 2019 kostjale nõudekirja, milles nõudis nõuetele mittevastava betooni tarnimise tõttu tekkivate kulude hüvitamist hinnangulises summas 111 040,14 eurot ning tasaarvestas kostja nõuded 4836,22 euro ulatuses hageja kulutuste hüvitamise nõudega. Hageja määras kostjale nõude täitmise tähtpäevaks 10. augusti 2019.
1.8.Hageja sai 7. augustil 2019 järgmised betooni survetugevuse katsetamise tulemused, mis ei vastanud samuti nõuetele. Katsetulemuste kohaselt oli kostja tarnitud betooni keskmine survetugevus 37,8 MPa.
1.9.Kuna kostja tarnis hagejale nõuetele mittevastava betooni, tuli hagejal silla kaldsammas ja pealesõiduplaat lammutada ja uuesti ehitada. Hageja kandis kulutusi kokku 137 436,37 eurot:
24.mail 2019 OÜ-lt Javicar ostetud saematerjal kaldasamba saalungitele 2 479,20 eurot; 30. mail 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud kiilankur ja betooninael 37,79 eurot;
31.mail 2019 Kasti Metall OÜ-lt ostetud kaldsammaste armatuur koos transpordiga 1430,05 eurot; 5. juunil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud betooninaelad 16,86 eurot;
5.juunil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud betooninael 20,70 eurot; 18. juunil 2019 Exmet OÜ-lt ostetud armatuuri rangid 1571,06 eurot; 20. juunil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud jootebetoon 27,47 eurot; 4. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud betooninael, gaas ja kotid 80,43 eurot; 4. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud voolik ja reha 26,62 eurot; 5. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud ehituskile ja toru 66,99 eurot; 7. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud jootebetoon ja toru 21,97 eurot; 8. juulil 2019 Raua Äri OÜlt ostetud pealesõiduplaadi armatuur 894,90 eurot; 8. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud makrofleks 7,98 eurot; 10. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (KRauta) ostetud kruvid 7,50; 10. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud
3 (41)
2-20-14209 mõõdulint 9,25 eurot; 11. juulil 2019 Peri AS-lt ostetud vineer 234 eurot; 11. juulil 2019 Peri AS-lt ostetud õli ja kausshari 39,50 eurot; 15. juulil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (KRauta) ostetud mutrid ja seibid, makrofleks, ketaslõikur, keermelatt, koobaltpuur ja ankrud 100,54 eurot; 31. juulil 2019 Fil Teenindus OÜ-lt tellitud treileriveo teenus 330 eurot; 31. juulil 2019 Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud betooni survetugevuse katse 62,80 eurot; 31. juulil 2019 OÜ-lt Saarte Tehnika tellitud ekskavaatoritööd ja kopatööd 1693,50 eurot; 5. augustil 2019 Puumarket AS-lt ostetud telgi puit 2208,60 eurot; 6. augustil 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud tõste- ja veoteenus 4620 eurot; 15. augustil 2019 Sakla Külaarengu Seltsilt majutus 405 eurot;
16.augustil 2019 Peri AS-lt renditeenus perioodi 1. august 2019 kuni 15. august 2019 1155,30 eurot; 16. augusti 2019 Puumarket AS-lt ostetud keemiline ankruliim 102 eurot; 17. augusti 2019 Skyland OÜ-lt tellitud armatuuri transporditeenus 641 eurot; 19. augustil 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud kruvid, sae ketas ja saapad 46,23 eurot; 22. augustil 2019 OÜ-lt Javicar ostetud saematerjal 37,80 eurot; 30. augustil 2019 AS-lt HC Betoon ostetud betoon C35/45 3696 eurot; 30. augustil 2019 AS-lt HC Betoon tellitud laboriteenused ehitusplatsil 481,16 eurot; 30. augustil 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud garaaži rent (objekti ladu) 500 eurot; 31. augustil 2019 Peri AS-lt renditeenus perioodil 16. august 2019 kuni 31. august 2019 1232,32 eurot; 31. augustil 2019 OÜ-lt Saarte Tehnika tellitud ekskavaatoritööd 1836,30 eurot; 31. augustil 2019 Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautod, millede kulust nõuab hageja üksnes kolme tööauto kulu 3300 eurot; 4. septembril 2019 OÜ-lt Javicar ostetud saematerjal 27,72 eurot; 9. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud ehituskile 52,87 eurot; 10. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud sidumiskonksud 11,61 eurot; 11. septembril 2019 Sakla Külaarengu Seltsilt majutus 765 eurot;
12.septembril 2019 OÜ-lt Javicar ostetud saematerjal 441 eurot; 13. septembril 2019 Träx OÜlt ostetud killustik 845,97 eurot; 16. septembril 2019 Peri AS-lt renditeenus perioodil 1. september 2019 kuni 15. september 2019 1155,30 eurot; 16. septembril 2019 IDLine OÜ-lt tellitud tööriistaremont 96,08 eurot; 18. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (KRauta) ostetud koormakatted 15,77 eurot; 19. septembril 2019 AS-lt HC Betoon ostetud betoon C35/45 ja C30/37 9922 eurot; 19. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud kaitseprillid, ehitusämbrid, lihv- ja lõikekettad, respiraatorid ja tsemendikellud 82,92 eurot; 20. septembril 2019 OÜ-lt Pusatransport tellitud liivapritsitööd 500 eurot; 24. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud materjalikotid 1,97 eurot; 27. septembril 2019 AS-lt HC Betoon tellitud laboriteenus ehitusplatsil 1037,68 eurot; 27. septembril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud ketaslõikur 39 eurot; 30. septembril 2019 Sakla Külaarengu Seltsilt majutus septembris 1245 eurot; 30. septembril 2019 Peri AS-lt renditeenus perioodil 16. september 2019 kuni 30. september 2019 1155,30 eurot; 30. septembri 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud garaaži rent (objekti ladu) 500 eurot; 30. septembril 2019 Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautod, mille kulust nõuab hageja üksnes kolme tööauto kulu 3300 eurot; 7. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud metallipuurid ja saekett 28,93 eurot; 7. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud jootebetoon 27 eurot; 8. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud betooninaelad 12,07 eurot; 8. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud sidumistraat 8,69 eurot; 9. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud segumikser ja geotekstiil 113,98 eurot; 17. oktoobril 2019 AS-lt Kesko Senukai Estonia (K-Rauta) ostetud metallipuurid 21,12 eurot; 17. oktoobril 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud veo- ja tõsteteenused objektil 4785 eurot; 18. oktoobril 2019 Peri AS-lt renditeenus perioodil 1. oktoober 2019 kuni 15. oktoober 2019 eest 142,64 eurot; 18. oktoobril 2019 Peri AS-lt ostetud vineer 505,40 eurot;
21.oktoobril 2019 RoadWolf OÜ-lt tellitud põrkepiirde postide rammimine 2500 eurot; 22. oktoobril 2019 Sakla Külaarengu Seltsilt majutus oktoobris 555 eurot; 24. oktoobril 2019 ASlt HC Betoon ostetud betoon C30/37 787,50 eurot; 30. oktoobril 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud garaaži rent (objekti ladu) 500 eurot; 30. oktoobril 2019 Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud
4 (41)
2-20-14209 rendiautod, mille kulust nõuab hageja üksnes kolme tööauto kulu 3300 eurot; 5. novembri2019 Peri AS-lt ostetud vineer summas 399 eurot; 12. novembril 2019 Kiirwarren.kl OÜ-lt tellitud liikluskorraldus 2400 eurot; 26. novembril 2019 Haarwood OÜ-lt tellitud tööriista remont 68,33 eurot; 30. novembril 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud veo- ja tõsteteenused objektil 6270 eurot; 30. novembril 2019 Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautod, mille kulust nõuab hageja üksnes kolme tööauto kulu 3300 eurot; 30. novembril 2019 Halud.ee OÜ-lt tellitud garaaži rent (objekti ladu) 500 eurot; 27. detsembril 2019 Jaanus Tahk FIE-lt tellitud objekti mõõtmistööd, millest hageja nõuab 50%, kuna objekti oleks tulnud ka ilma nõuetekohase betoonita üks kord mõõta, 344 eurot; tööjõukulud 2019. a augusti, septembri ja oktoobri eest, mis tekkisid üle aja läinud tööde tõttu kokku 53 487,41 eurot; objektilt ja objektile sõitmisega tekkinud kütusekulu kokku 5598,46 eurot ning TS Laevad AS-lt ostetud töötajate praamipiletid kokku 1165,83 eurot. Kostja vastuväited hagiavaldusele
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja väitel ei ole hageja tõendanud kostja olulist lepingu rikkumist. Kostja tarnitud betoon vastas lepingu tingimustele, s.o survetugevusklassile C35/45. Betooni müügiks peab tehasel olema sertifitseeritud tootmisohje süsteem. Süsteemi raames katsetab tootja oma toodangut ise ja teeb võrdluskatseid mõne välise akrediteeritud laboriga. Samuti tähendab süsteemi olemasolu, et tootjal on kontrollitud seadmed ja väljaõppinud personal. 13. juunil ja
1.juulil võeti proovid Lõve silla objektile läinud koormatest. Survetugevuse katsetus kostja laboris andis tulemuseks esimesel juhul 44,2 N/mm2 ja teisel juhul 44,5 N/mm2, mis rahuldab nõuet, et üksikkatse survetugevus fci ei tohi olla väiksem kui normtugevus miinus 4, seega 454=41 N/mm2. Kostja tootmisohje audiitor TL auditeeris 2019. a-l kahel korral kostja tootmisohjet ning 8. jaanuari 2020. a aruande kohaselt tugevusklassi C35/45 osas mittevastavusi ei leitud.
2.2.Kostja betooni tarnetingimuste p 5 sätestab, et survetugevuse ja külmakindluse mittevastavuse pretensiooni aluseks saab olla vaid tellija ja tarnija juuresolekul Eestis kehtivate standardite kohaselt võetud, valmistatud, hoitud ja katsetatud proovikehade testimise tulemus. Kõigil betooni saatelehtedel on hageja kinnitus, et ta nõustus mainitud tarnetingimustega. Hageja ei kutsunud ühegi proovivõtu ajaks kohale kostja esindajat. Seega puudub kostjal igasugune teave, kas ja kuidas järgiti objektil standardikohast proovivõtu ja proovide hoidmise protseduuri.
2.3.Betooni survetugevuskatse katsekehad tuleb valmistada ja hoida standardi EVS-EN 123902 järgi (standardist EVS-EN 206:2014 tulenev nõue). Hageja tõi kostja laborisse katsetamiseks kuubikud ehk katsekehad, mida ta oli valmistanud 1. juulil tarnitud betoonist. Lisatud fotod on tehtud kostja laboris enne katsetamist ning näitavad kuubikute valmistamise kesist kvaliteeti. Ebakvaliteetsete kuubikute katsetamine ei anna õiget tulemust ja betooni tugevusest tekib vale ettekujutus. Kuupide valmistamise kvaliteedist annab ettekujutuse ka Teede Tehnokeskus AS katseprotokoll 2299/19, kus saadud tulemused on 34,7, 34,2 ja 24,1 MPa, keskmine survetugevus 31 MPa. Minimaalse ja maksimaalse tulemuse erinevus on 10,6 MPa.
2.4.Lisaks katsekehade valmistamisele on oluline ka nende standardikohane hoidmine enne katsetamist. Katseprotokollist nr 2299/19 selgub, et katsekehad valmistati 30 tundi enne laborisse toimetamist, protokolli 19-4314 K järgi aga neli ööpäeva varem. Puudub informatsioon vahepealsete hoiutingimuste kohta.
5 (41)
2-20-14209
2.5.Hagiavaldusele lisatud konstruktsioonist väljapuuritud katsekehade protokollidest ei selgu, millisest konstruktsiooni osast väljapuuritud katsekehad pärinesid. Ka ei ole lisatud proovivõtu protokolle. Sellegipoolest on selge, et konstruktsioonist väljapuuritud katsekehad andsid veelgi väiksemad survetugevuse tulemused, s.o 22,7 N/mm2. Seega on põhjust kahtlustada paigalduse ja järelhoolduse vigu.
2.6.Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks. Kostjale esitatud esimesest pretensioonist kuni silla lammutamiseni oli vaid kaks nädalat. Lisaks ei vaadanud hageja asja viivitamatult üle ning rikkus müügilepingu tingimusi pretensioonide esitamise kohta, kuna ei kutsunud proovivõtu ajaks kordagi kohale kostja esindajat. Hageja küll teavitas kostjat betooni lepingutingimustele mittevastavusest, kuid ei esitanud kostjale ühtki nõuet ega kasutanud ühtki õiguskaitsevahendit. Seega ei saanid kostja tegevusetusest järeldada soovimatust asja parandada või asendada, kui hageja oleks seda nõudnud. Ilma täiendavat tähtaega andmata ei ole lepingust taganemine ja kahju hüvitamise nõudmine lubatud. Pärast nõudekirja saamist 31. juulil 2019 külastas kostja esindaja ehitusplatsi 1. augustil 2019, kuid selleks ajaks oli kogu konstruktsioon lammutatud ja selle uurimine võimatu. Ebaõige on hageja väide, et kuivõrd kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava betooni, millest hageja silla ehitas, ei ole betooni parandamine või asendamine võimalik. Hageja ostis HC Betoon AS-lt uue betooni. Betooni valmistamisel ja müümisel, mis oli toodetud vastavalt standardile summas 4836,22 eurot, ei saanud kostja ette näha riski ega seda, et juhul kui betoon ei vasta lepingu tingimustele, nõutakse kostjalt silla lammutamise ja ehitamisega seotud kulusid 140 909,34 eurot, mis ületab müügihinda 29,13-kordselt. Kuivõrd tootmine oli sertifitseeritud ja kontrollitud, ei saanud kostja müügilepingust tulenevat kahju ette näha. Hinnates riski ja betooni müügist saadavat tulu, ei oleks kostja ilmselgelt müügilepingut sõlminud. Samuti ei saanud kostja kontrollida ekspertiiside tegemist. Kostja ei vastuta ebaõigete ekspertiiside tegemise ja betooni valesti paigaldamise eest. Hageja ei käitunud heas usus, kui saatis kostjale 31. juulil 2019 nõudekirja, andmata lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega, ja juba 1. augustil 2019 oli sild lammutatud, mis ei võimaldanud viia läbi ühtki täiendavat ekspertiisi. Kahju nõudmine suuremas summas kui betooni müügihind on ebamõistlik. Kostja taotles kahju hüvitise vähendamist kuni müügihinnani. Hageja on müügihinna oma kahjunõudega tasaarvestanud.
2.7.Hageja esitas tõenditena peaaegu 100 arvet, kuid ei toonud hagiavalduses esile, millise konkreetse töö tegemiseks ja selleks vajaliku materjali soetamiseks olid kulutused vajalikud. Lammutamine toimus eeldatavasti vahemikus 31. juuli 2019 kuni 1. august 2019. Seega kõik arved, mis hageja esitas ajavahemiku 24. mai 2019 kuni 31. juuli 2019 kohta, on alusetud. Lisaks on hageja esitatud arved ja kulud ülepaisutatud ja põhjuslik seos tõendamata. Menetluse käigus esitas kostja vastuväiteid konkreetsetele kuludele, mille hüvitamist hageja nõuab.
2.8.Transpordiameti esitatud ehitustööde päevikutega on tõendatud, et hageja paigaldas ja hooldas betooni ebaõigesti. Ehitustööde päevikust ei nähtu, et hageja oleks tegelenud betooni järelhooldamisega. Betooni tugevus ei vastanud nõuetele seetõttu, et hageja paigaldas betooni ebaõigesti ja ei tegelenud järelhooldamisega, mis on betooni paigaldamisel ülioluline.
2.9.Hageja esitatud proovivõtu protokollid ei vasta standarditele ja on vormistatud tagasiulatuvalt. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 47 576,60 eurot, viivise 12 242,18 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva seaduses sätestatud määras viivise
6 (41)
2-20-14209 põhinõudelt 47 576,60 eurot alates 29. oktoobrist 2022 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jättis rahuldamata hagi kahju hüvitamiseks 89 859,77 euro osas ja sellelt arvestatud viivise osas. Kohus jättis menetluskulud 65% ulatuses hageja kanda ja 35% ulatuses kostja kanda. Kohus otsustas määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
3.1.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgneva üle: •
hageja pöördus 6. mail 2019 e-kirjaga kostja poole hinnapakkumise saamiseks mh betoonile survetugevusklassiga C35/45 ning 9. mail 2019 saatis kostja hagejale hinnapakkumise;
•
hageja aktsepteeris kostja pakkumise 28. mai 2019. a e-kirjaga;
•
kostja tarnis pakkumises kajastatud betooni hagejale 13. juuni 2019. a, 1. juuli 2019. a ja 8. juuli 2019. a tarnetega;
•
kostja esitas tarnitud betooni eest hagejale 24. juulil 2019 arve nr 19-300721,
26.juulil 2019 arve nr 19-200703 ja 5. augustil 2019 arve nr 19-200752, kokku summas 4836,22 eurot;
•
15.juulil 2019 koostas Teede Tehnokeskus AS katseprotokolli nr 2299/19;
•
16.juulil 2019 teatas objekti ehitusjärelevalve IM OÜ-st Esprii hagejale, et betooni survetugevuse katsetulemused ei vasta nõuetele, ning hageja teavitas sellest koheselt kostjat;
•
17.juulil 2019 koostati Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumis betooni survetugevuse katseprotokoll nr 664/19;
18.juulil 2019 edastas Maanteeamet kui sillatööde tellija hagejale teate töö mittevastavusest;
•
18.juulil 2019 edastas hageja Maanteeameti kirja kostjale;
•
29.juulil 2019 koostati TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehitusmaterjalide teadusja katselaboratooriumis betooni survetugevuse katseprotokoll nr 705/19;
31.juulil 2019 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt nõuetele mittevastava betooni tarnimise tõttu tekkivate kulude hüvitamist hinnangulises summas 111040,14 eurot ning tasaarvestas kostja nõuded kogusummas 4836,22 eurot hageja kulutuste hüvitamise nõudega. Hageja määras kostjale nõude täitmise tähtpäevaks 10. augusti 2019;
•
7.augustil 2019 koostas OÜ inseneribüroo Steiger katseprotokolli nr 19-4314 K;
•
10.veebruaril 2020 esitas hageja kostjale uue nõudekirja, milles teatas, et hageja lõplik kogukulu on 145 745,56 eurot ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju 140 909,34 eurot hiljemalt 17. veebruaril 2020.
7 (41)
2-20-14209
3.2.Kohus leidis, et kostja tarnitud betoon ei vastanud lepingutingimustele. Kostja enda koostatud väljavõtted betoonide survetugevuse registreerimise päevikust ja betooni tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise statistilisest tabelist ei tõenda, et tarnitud betoon vastas lepingutingimustele. On selgusetu, kes oli katse tehnilise külje eest vastutav isik. Ühestki kostja esitatud väljavõttest ei nähtu, kas 13. juuni ja 1. juuli katsekehad võeti kooskõlas standardiga EVS-EN 12350-1 ja kas katsetamine toimus standardi EVS-EN 12390-3 järgi. Kohtule ei esitatud standardi EVS-EN 12350-1 p-s 6 ettenähtud proovivõtuprotokolle ega ka katseprotokolle. Kostja väljavõtetes toodud andmed on vastuolus hageja esitatud 15. juuli 2019. a ja 7. augusti 2019. a katseprotokollidega. Hageja katseprotokollid koostasid pädevad ja erapooletud isikud ning katsete tulemused saadi mõlemal juhul kolme katsekeha alusel. Seevastu kostja väljavõtetest nähtus, et survetugevuse andmed saadi kahe katsekeha katsetuse tulemusena. Kohtule esitatud järelevalveauditi aruandest nähtuvalt ei toimunud kostja juures hagejale betooni tarnimise kuupäevadel auditit, vaid auditid toimusid 7. augustil 2019 ja 14. oktoobril 2019. Kuigi järelevalveauditi aruandega on tunnistatud betooni survetugevuse tase EVS-EN 206+A1:2016 nõuetele üldjoontes vastavaks, on siiski leitud, et tuleb jätkata betooni C35/45 valmistamisel kõrgendatud tähelepanu pööramist tootmisprotsessile, samuti proovikehade valmistamisele, kivistamisele ja katsetamisele ning 2020. a-l tuleb viia betooniga C35/45 läbi paralleelkatsetused. Ka 2018. a tootmisohje järelevalve aruandes oli märgitud, et arvestades probleemidega betooni C35/45 survetugevusega, tuleb suurendada tähelepanu proovikehade valmistamisele, kivistamise ja katsetamise protsessidele ning 2019. a-l tuleb viia betooniga C35/45 läbi paralleelkatsetused. Järelevalveauditi aruandest nähtub, et 2019. a-l viidi läbi üks paralleelkatsetus alles 14. oktoobril 2019. Lisaks on järelevalveauditi aruandes märgitud, et betooni C35/45 keskmine survetugevus algperioodil jäi nõutavast kuni 2,9 MPa väiksemaks perioodil 1. juuli kuni 2. september. Eeltoodust järeldus, et kostjal oli betooni C35/45 survetugevusega probleeme juba 2018. a-l ning järelevalveauditi läbiviija juhtis kostja tähelepanu betooni C35/45 valmistamisel tootmisprotsessile ja proovikehade võtmisele ning katsetamisele nii 2018. a-l kui ka 2019. a-l. Kostja väljavõtetes toodud andmed betooni survetugevuse kohta olid vastuolus ka hageja esitatud 17. juuli 2019. a ja 29. juuli 2019. a TTÜ ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumi koostatud katseprotokollidega. Katseprotokollidest nähtus, et katsed viidi läbi silindriliste katsekehadega, mille minimaalseks normsurvetugevuseks peab olema standardi kohaselt 35 N/mm2. 17. juuli 2019. a katseprotokollist nähtus, et kolme katsekeha keskmine survetugevus oli 22,7 N/mm2. 29. juuli 2019. a katseprotokollist nähtus, et kolme katsekeha keskmiseks survetugevuseks saadi 30,6 N/mm2. Ainuüksi asjaolust, et kostja toodab betooni standardi alusel ja kostjal on kontrollitud seadmed ja väljaõppinud personal, ei saanud järeldada, et hagejale tarnitud betoon vastas müügilepingu tingimustele. Kostja esitatud doseerimisraportid ei tõendanud tarnitud betooni vastavust nõutud survetugevusele ega lükanud ümber nelja erineva katseprotokolli tulemusi betooni survetugevuse mittevastavuse kohta. Seega oli hageja esitatud tõenditega tõendatud, et kostja rikkus müügilepingut ja tarnis hagejale betooni, mis ei vastanud lepingutingimustele.
3.3.Kohus järeldas, et kostja tarnetingimused ei saanud lepingu osaks. Pooled ei vaielnud, et tarnetingimused olid tüüptingimused. Vaidlus puudus ka selles, et hageja headusliku esindaja 6. mai 2019. a e-kirjale vastas kostja esindaja 9. mai 2019. a e-kirjaga, esitades hinnapakkumise.
28.mail 2019 vastas hageja seaduslik esindaja pakkumisele nõustumusega, milles soovis saada tootmisohje sertifikaati ja vastavusdeklaratsiooni. Samal päeval teatas kostja esindaja, et
8 (41)
2-20-14209 vastavusdeklaratsiooni saab kostja kodulehelt. Seega sõlmisid pooled betooni müügilepingu pakkumuse ja sellega nõustumusega 28. mail 2019. Kirjavahetusest ei nähtunud, et kostja oleks viidanud 9. mai 2019. a e-kirjas betooni tarnetingimustele. Ka hilisemas meilis ei ole kostja tarnetingimuste kohaldamisele tähelepanu juhtinud. Lepingu sõlmimisel ei andnud hageja kostja tarnetingimustele nõustumust. Viide kostja tarnetingimustele sisaldus alles betooni saatelehtedel, mis allkirjastati betooni üleandmisel kostjalt hagejale. Kostja tarnetingimused ei saanud lepingu osaks ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 teise lause alusel. E-kirjavahetusest ja hinnapakkumisest nähtus, et pooled pidasid lepingu sõlmimisel selle tingimuste üle läbirääkimisi. Seega oli kostjal võimalus osundada tarnetingimuste kasutamisele. Kohtu ette ei toodud asjaolusid selle kohta, et pooled oleks varasemalt olnud lepingulistes suhetes.
3.4.Kuna kostja tarnetingimused ei saanud müügilepingu osaks, siis ei pidanud hageja kostja esindajaid teavitama katsekehade valmistamise kuupäevast ja kellaajast ega katsekehade puurimise kuupäevast ja kellaajast. Kohus märkis siiski, et järelevalveinsener IM kinnitusest nähtus, et temale teadaolevalt oli kostja esindajatel võimalus katsekehade valmistamisel ja puurimisel osaleda ning kostjat teavitati katsekehade puurimisest. Asjaolu, et kostja esindajad viibisid vähemalt kuubiliste katsekehade valmistamise juures, kinnitas kohtuistungil ka hageja seaduslik esindaja, selgitades, et betooni tarnimisel mõõdeti objektil katsekehade valmistamisel betooni õhusisaldust kostjale kuuluva seadmega (hagejal endal vastavat seadet ei olnud), mistõttu viibis kostja kvaliteedijuht katsekehade valmistamise juures. Saatelehtedelt nähtus, et betoon tarniti 13. juunil 2019 kell 09.25–12.25 ja 11.00–12.05, 8. juulil 2019 kell 14.00–16.10, 15.15–15.45 ja 14.35–15.30. Proovivõtuprotokollidest nähtus, et katsekehad valati 13. juunil 2019 kell 10.50 ja 8. juulil 2019 kell 14.30. Eeltoodud tõenditest kogumis järeldus, et kostja esindajad viibisid vähemalt kuubiliste katsekehade valmistamise juures, kuna need valmistati betooni tarnimise momendil. Seega ei olnud IM e-kiri vastuolus teiste tõenditega. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et IM kiri ei ole tõend ja ta saab anda ainult tunnistajana ütlusi. Lisaks tõendasid 20. aprillil 2021 esitatud fotod, et kostja esindaja teadis puurkehade valmistamisest. Faili metaandmetest nähtub, et fotod tehti 19. juulil 2019. Hageja proovivõtuprotokollide kohaselt puuriti silindrid 17. juulil 2019 ja 26. juulil 2019. Ebausutav on kostja väide, et ta sõitis objektilt juhuslikult mööda just silindriliste katsekehade valmistamise vahelisel ajal, tehes samal ajal objektist fotosid.
3.5.Kostja vastuväited katsekehade ebakvaliteetse valmistamise kohta olid alusetud. Ainuüksi fotode põhjal ei olnud võimalik järeldada, et tegemist oli ebakvaliteetsete katsekehadega. Lisaks ei esitatud kohtule tõendeid selle kohta, et 1. juuli 2019. a katsetamine oleks ebaõnnestunud ebakvaliteetsete kuubiliste katsekehade tõttu või et kostja oleks samal põhjusel katsetamisest keeldunud. Katseid teinud laborid ei ole hagejale ette heitnud katsetamiseks viidud proovide kvaliteeti ja kogust. Objekti järelevalveinsener IM selgitas 8. jaanuari 2021. a kirjas, et temale teadaolevalt vastasid hageja valmistatud ja puuritud katsekehad kõikidele nõuetele ja standarditele ning katsekehade valmistamise ja puurimise protseduur viidi läbi nõuetekohaselt ja kehtivate standarditega kooskõlas. 17. juuli 2019. a ja 26. juuli 2019. a proovivõtuprotokollidest nähtus, et betooni katsekehad võeti sillakonstruktsiooni erinevatest osadest. Kuna silla iga osa pidi vastama kokkulepitud survetugevusele, tinginuks ka ühe osa survetugevuse mittevastavus tehtud töö lammutamise.
3.6.Kostja väited katsekehade standardile mittevastava hoidmise kohta enne katsetamist jäid paljasõnalisteks. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks rikkunud katsekehade hoidmisele standardiga kehtestatud tingimusi. Objekti järelevalveinsener IM selgitas 8. jaanuari 2021. a kirjas, et temale teadaolevalt ei esinenud katsekehade hoiustamisel ja katselaboritesse edastamisel nõuetele mittevastavusi. Katseprotokollidest nr 2299/19 ja 19-4314 nähtus, et katsekehade toojaks oli IM OÜ-st Esprii. Transpordiameti 18. juuli 2019. a teatest nähtus, et 9 (41)
2-20-14209 betoonist katsekehad (kuubikud) võeti järelevalveinseneri juuresolekul. Ühestki katseprotokollist ei nähtu katsetajate etteheiteid katsekehade kvaliteedile või hoiutingimustele.
3.7.Kohus leidis, et proovivõtuprotokollidega ja katseprotokollidega oli tõendatud, et proovivõtuprotokollid koostati proovide võtmise ajal. Asjaolust, et neid ei kantud ehituspäevikusse, ei saanud järeldada, et proovivõtuprotokollid ei vastanud standarditele ja olid vormistatud tagantjärele. Kohtu hinnangul oli katseprotokollides kellaaja eksimuste puhul tegemist kirjaveaga. Ka kostja esitatud fotode põhjal ei olnud võimalik järeldada 17. juuli 2019. a ja 26. juuli 2019. a proovivõtuprotokollide ebaõigsust. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et tellijaks olnud Transpordiamet, oleks teinud hagejale etteheiteid proovivõtuprotokollide puudumise kohta. Eluliselt oli usutav, et Transpordiamet, kes on sillaehitusega ka varasemalt kokku puutunud, nõuab ehitajalt standarditele vastavate proovivõtuprotokollide olemasolu. Puudus mõistlik põhjus, miks hageja oleks pidanud need tagantjärgi vormistama. Hageja proovivõtuprotokollid sisaldavad üldjoontes standardis toodud andmeid, kuigi märkimata on viide standardile ja katse tehnilise külje eest vastutava isiku kinnitus, et proov on võetud selle standardi kohaselt. Kõik kohtule esitatud proovivõtuprotokollid sisaldasid proovi tähist ja üksikproovide arvu. Seega olid proovide võtmine, proovivõtu protokollide koostamine ja katseprotokollid tehtud nõuetekohaselt.
3.8.Kostja seisukoht, et hageja paigaldas ja hooldas betooni ebaõigesti ja see põhjustas betooni survetugevuse nõrgenemise, jäi paljasõnaliseks ning oli vastuolus asjas kogutud tõenditega. Betooni saatekirjadest, proovivõtuprotokollidest ja katseprotokollidest nähtus, et hageja võttis betooni normsurvetugevuse mõõtmiseks lisaks silindrilistele katsekehadele kolmel korral ka kuubilised katsekehad betooni tarnimise ajal, s.o 13. juunil 2019, 1. juulil 2019 ja
8.juulil 2019. Kõigi kuubiliste katsekehade survetugevus ei vastanud standardis EVS-EN 206:2014+A1:2016 toodud kuubiliste katsekehade minimaalsele normsurvetugevusele 45 ega ka majandus- ja taristuminstri 3. augusti 2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ toodud nõuetele ja „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja MA 2017-21“ nõuetele. Viimase p-st 3.4.1 tuleneb, et kui konstruktsiooni või detaili tegelik survetugevus on üle 10% võrra väiksem projekteeritud survetugevusest, siis konstruktsiooni või detaili vastu ei võeta ja töö tuleb parandada. Samuti ei vastanud ükski üksikkatse survetugevus standardile. Seetõttu ei olnud kohtu hinnangul asjakohane kostja väide, et betooni survetugevus nõrgenes seetõttu, et hageja paigaldas ja hooldas betooni ebaõigesti.
3.9.Hageja ei rikkunud asja ülevaatamise ja puudustest teavitamise kohustusi. Hageja teavitas kostjat betooni puudustest mõistliku aja jooksul. Betooni survetugevust ei ole võimalik tuvastada selle üleandmisel tellijale. Tarnitud betooni puudused selgusid katseprotokollide saamisel. Esimene katseprotokoll, mis tehti 13. juunil 2019 tarnitud betoonist valmistatud kuubiliste katsekehade põhjal, koostati 15. juulil 2019. Hageja teavitas kostjat ebakvaliteetsest betoonist ja töö ümbertegemise vajadusest 16. juulil 2019. Hageja edastas 17. juuli 2019. a katseprotokolli kostjale 18. juuli 2019. a e-kirjaga, selgitades, et betoon ei vasta nõuetele ja osa konstruktsioonist tuleb lammutada, ning palus kostjal esitada oma seisukoht ja kommentaarid tekkinud olukorra kohta. Hageja edastas kostjale 18. juulil 2019 Transpordiameti 18. juuli 2019. a teate hagejale tööde mittevastavusest, paludes veelkord kostja seisukohti. Hageja edastas 29. juuli 2019. a katseprotokolli kostjale samal päeval ning Transpordiameti 29. juuli 2019. a teate tööde mittevastavusest 31. juulil 2019. Kostja eelpool nimetatud e-kirjadele ei reageerinud. Hageja esitas 31. juulil 2019 kostjale nõudekirja, milles teatas, et tasaarvestab kostja nõuded hageja vastu enda kahju hüvitamise nõudega, ning andis kostjale tähtaja kas kahju hüvitamiseks või omapoolsete ettepanekute esitamiseks tekkinud olukorra lahendamiseks. Ka nõudekirjale ega tasaarvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud.
10 (41)
2-20-14209
3.10.Kohus ei nõustunud kostjaga, et praegusel juhul ei olnud tegemist olulise lepingurikkumisega ning hageja ei olnud kostjale täiendavat tähtaega andnud. Hageja teavitas lepingu sõlmimisel kostjat sellest, et ta alustab Uue-Lõve silla rekonstrueerimist ning tarnitava betooni survetugevus peab olema C35/45. Kuna kostja tarnitud betoon ei vastanud nõutud survetugevusele, rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi eelduseks ning hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja ehitas sillakonstruktsioone, mis tuli ebakvaliteetse betooni tõttu lammutada. Kostja etteheited selle kohta, et hageja oli 1. augustiks 2019 juba konstruktsioonid lammutanud ja ostis pärast tööde lammutamist betooni HC Betoon AS-lt, on asjakohatud. Hageja pöördus seoses ebakvaliteetse betooni tarnimisega kostja poole 16. juulil 2019, saates kostjale lisaks 31. juulil 2019 esitatud nõudekirjale neljal korral teateid betooni mittevastavusest ja vajadusest valminud tööd lammutada. Kostja ei vastanud ühelegi pöördumisele ega pakkunud välja lahendusi. Kuna kostja teadis juba alates 16. juulist 2019, et hageja peab betooni mittevastavuse tõttu tehtud töö lammutama, kuid ühtegi ettepanekut betooni asendamiseks kahe nädala jooksul ei teinud, siis oli tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 223 lg 1 mõttes.
3.11.Kostja vastutab rikkumise eest, kuna mittevastavus oli olemas juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale ning ei esinenud VÕS § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid.
3.12.Kostja vastuväide, et ta ei saanud niivõrd suurt kahju müügilepingu sõlmimisel ette näha, ja palve vähendada hüvitatavat kahju müügilepingu summani, oli maakohtu hinnangul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja pidi professionaalse betooniettevõtjana lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et kui ta tarnib hagejale ebakvaliteetset betooni silla ehitamiseks, tuleb mittenõuetekohase survetugevusega betooni kasutamise tõttu hagejal tehtud tööd lammutada ja ehitada uued sillakonstruktsioonid. Asjaolu, et selle tõttu tuleb hagejal kanda täiendavat kulu materjalile ja tööjõule, pidi samuti olema kostjale ettenähtav. Kostja pidi professionaalse betooniettevõtjana lepingu sõlmimisel teadma, et betoonkonstruktsioone ei saa valmistada üksnes betoonist. Ühtlasi on arusaadav, et kui sild ehitatakse betoonist, mis nõutud survetugevusele ei vasta, ei ole see ohutu ning tuleb ümber teha. Seega oli tekkinud kahju hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja kostjale ettenähtav.
3.13.Kostja vastuväide, et hageja kahju 137 436,37 eurot ei olnud eluliselt usutav, sest hageja ja Maanteeameti kui objekti tellija vahelise lepingu koguväärtus oli 159 580 eurot, ei omanud vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna hageja nõudis kulutuste hüvitamist, mis tulenesid kostja lepingurikkumisest.
3.14.Maakohus leidis, et hageja kulud olid põhjendatud osaliselt, seda ehitustööde ja materjali kulu osas ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 (kaasa arvatud). Ehituspäevikutest nähtus, et hageja tegi alates 13. juunist 2019 kuni 16. juulini 2019 kaldasammaste ja pealesõiduplaatide ehitustöid, 31. juulil 2019 kaldasammaste ja pealesõiduplaatide lammutamistöid ning 1. augustil 2019 toimus kaldasammaste piikamine ja objekti koristus. Mõlema kaldasamba ja pealesõiduplaatide uuesti ehitamine toimus 5. augustist 2019 kuni 12. septembrini 2019. 17. septembril 2019 toimus tekiplaadi töötlemine liivapritsiga ja tehti pealesõiduplaatide hüdroisolatsioon. Ehituspäevikutest nähtuvalt tegi hageja ajavahemikul 17. september 2019 kuni 27. september 2019 järgmisi töid: objekti koristus, tekiplaadi soojendamine, ettevalmistus epoksiidi paigaldamiseks, kaldasammaste vana betooni krohvimine, epoksiidi paigaldamine tekiplaadile, hüdroisolatsiooni paigaldamine, tee mulde väljakaeve, killustikaluse ehitus, mahasõitude killustikaluse ehitus, hüdroisolatsiooni kaitsekihi paigaldus, sõidutee ja mahasõitude asfalteerimine, bituumenlindi paigaldamine servaprussi ja asfalti vahele ning silla tellingute eemaldamine ja silla piirete paigaldamine. HC Betoon AS 11 (41)
2-20-14209 saatelehtedelt nähtus, et uus betoon tarniti objektile 23. augustil 2019, 6. septembril 2019, 10. septembril 2019 ja 12. septembril 2019. Kaetud tööde aktidest nr 3 ja 4, mis olid koostatud 7. juulil 2019, ja nende lisadest nähtus samuti, et 4. juulist 5. juulini toimus pealesõiduplaatide killustikpadja ehitus. Kaetud tööde aktist nr 6, mis oli koostatud 23. augustil 2019, ja selle lisadest nähtus, et ajavahemikul 5. august kuni 23. august toimus uuesti kaldasamba armeerimine. Kaetud tööde aktist nr 7, mis oli koostatud 6. septembril 2019, ja selle lisadest nähtus, et ajavahemikul 30. august kuni 6. september toimus uuesti tekisamba armeerimine. Kaetud tööde aktidest nr 8 ja 9 nähtus, et 9. septembril tehti uuesti kaetud tööde aktides nr 3 ja 4 kajastatud tööd. Kaetud tööde aktist nr 10 nähtus, et ajavahemikul 10. september kuni 11. september tegi hageja pealesõiduplaatide armeerimistöid. Seega jõudis hageja ehitustöödega
12.septembril 2019 samasse etappi, kus ta oli enne esialgselt valmis ehitatud silla konstruktsioonide lammutamist 16. juulil 2019. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hageja kulud ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 olid põhjuslikus seoses kostja tekitatud kahjuga. Hageja kulud perioodil 13. juuni 2019 kuni 31. juuli 2019 ja 17. september 2019 kuni 30. november 2019 olid põhjendamatud, kuna puudus põhjuslik seos hagejale tekitatud kahju ja vastavate kulutuste vahel – need kulud oleks hageja pidanud silla ehitamise raames kandma sõltumata sellest, kas kostja rikkus lepingut või mitte.
3.15.Maakohus leidis, et kostja ei pea hüvitama kahju, mida hageja nõudis Fil Teenindus OÜ 31. juuli 2019. a arve alusel seoses treileriveo teenusega 330 eurot. Arvelt nähtuvalt toimus materjali äravedu 29. juulil ja 30. juulil, kuid ehituspäevikust nähtuvalt algasid lammutustööd alles 31. juulil 2019. Saalungimaterjal tulnuks hagejal objektilt ära vedada sõltumata kostja rikkumisest.
3.16.Põhjendatud ja kostja rikkumisega põhjuslikus seoses olid kohtu arvates järgmised kulud: •
TTÜ 31. juuli 2019. a arve 62,80 eurot ka Puumarket AS-i 5. augusti 2019. a arve 2208,60 eurot. Hageja selgitas usutavalt puitmaterjali soetamise kulu vajalikkust telgi püstitamiseks ning ehituspäevikutest nähtuvalt teostas hageja hüdroisolatsiooni töid, mille edasilükkamine sügisesse ja telgi püstitamise vajaduse tingis kostja lepingu rikkumine;
•
Peri AS renditeenus ajavahemikul 1. august 2019 kuni 15. august 2019 1155,30 eurot;
16.augustil 2019 Puumarket AS-lt ostetud keemiline ankruliim 102 eurot;
17.augustil 2019 Skyland OÜ-lt tellitud armatuuri transporditeenus 641 eurot. Kaetud tööde aktist nr 6 nähtus, et hageja tegi alates 5. augustist 2019 armeerimistöid, mistõttu oli Skyland OÜ arvel näidatud veo- ja tõsteteenus põhjendatud kulu;
•
K-Rauta 19. augusti 2019. a arve 46,23 eurot; OÜ Javicar 22. augusti 2019. a arve 37,80 eurot; AS HC Betoon 30. augusti 2019. a arve laboriteenuse eest 481,16 eurot; Peri AS 31. augusti 2019. a arve renditeenuse eest ajavahemikul 16. august 2019 kuni 31. august 2019 1232,32 eurot; OÜ Saarte Tehnika 31. augusti 2019. a arve 1836,30 eurot; Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautode kulu 3300 eurot; OÜ Javicar
4.septembri 2019. a arve 27,72 eurot; K-Rauta 9. septembri 2019. a arve 52,87 eurot; K-Rauta 10. septembri 2019. a arve 11,61 eurot; Sakla Külaarengu Seltsi
11.septembri 2019. a arve 765 eurot; OÜ Javicar 12. septembri 2019. a arve 441 eurot; Träx OÜ 13. septembri 2019. a arve 845,97 eurot; Peri AS 16. septembri 2019. a arve 1155,30 eurot; AS HC Betoon 27. septembri 2019 laboriteenus ehitusplatsil
6.septembril 2019 ja 12. septembril 2019 1037,68 eurot; Halud.ee OÜ
17.oktoobri 2019. a arve tõste- ja veoteenuste eest ajavahemikul 2. september kuni 14. september 4785 eurot ning Jaanus Tahk FIE 27. detsembri 2019. a arve, millest 12 (41)
2-20-14209 hageja nõudis 50% ehk 344 eurot. Kohtul puudus alus kahelda esitatud arvete seotuses Uue-Lõve silla objekti lammutamis- ja uute konstruktsioonide ehitustöödega.
3.17.Hageja esitas OÜ Saarte Tehnika 31. juuli 2019. a arve 1693,50 eurot, väites, et kulu oli vajalik lammutuseks ja lahtikaevamiseks. Kuna viidatud arve sisaldas töid ka perioodi osas, milles kahju hüvitamisele ei kuulunud, oli arvest põhjendatud kulu 1142,50 eurot.
3.18.6. augusti 2019. a Halud.ee OÜ-lt tellitud tõste- ja veoteenus 4620 eurot oli põhjendamatu kulu. Arvel oli kajastatud kulutuste tegemise aeg 2019. a juuni, mistõttu polnud kulu seotud
31.juulil 2019 alanud lammutamistöödega. Põhjendamatu oli ka 15. augusti 2019. a Sakla Külaarengu Seltsi arve majutuse eest 405 eurot, kuna hagejal oleks tulnud töölised majutada juulis ka juhul, kui kostja ei oleks müügilepingut rikkunud. Kahjuna ei olnud hüvitatav ka Halud.ee OÜ 30. augusti 2019. a arve garaaži rendi eest Maltoosa kinnistul 2018. a augustis 500 eurot. Vaidlusaluseid töid ei tehtud 2018. a augustis, vaid 2019. a-l ning ebaselge oli arve seos silla ehitustöödega.
3.19.Hageja esitas kohtule HC Betoon AS arved tarnitud betooni survetugevusega C35/45 eest:
30.augusti 2019. a arve 3696 eurot ja 19. septembri 2019. a arve 6384 eurot. Õigustatud ei olnud kogu HC Betoon AS-i tarnitud betooni kulu hüvitamine, vaid tasaarvestuse tõttu oli hagejal õigus nõuda HC Betooni AS arvete kahjuna hüvitamist 4836,22 eurot ületavas osas, s.o 5243,78 eurot.
3.20.Hageja palus kahjuna kostjalt välja mõista ka tööjõukulud 2019. a augusti, septembri ja oktoobri eest. Kohus leidis, et Indrek Klaassepa palgakulu MPV INFRARAKENNE OY ja seos hagejaga oli tõendamata. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, mitu päeva kuus ja missugune töötaja konkreetselt objektil viibis. Kohus leidis siiski, et ehituspäevikutest nähtuvalt töötas objektil keskmiselt 3,4 inimest päevas. Augustikuu palgalehest nähtuvalt olid töötajate VH, VT ja KS brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed augustis kokku 8818,25 eurot. Tegemist on kahjuga, mida hageja pidi seoses kostja lepingurikkumisega täiendavalt kandma. Ehituspäevikutest nähtuvalt tegid hageja töötajad septembrikuus objektil tööd kokku 20 päeva, sellest 10 päeva perioodil 2. september 2019 kuni 12. september 2019. Septembrikuu palgalehest nähtuvalt olid töötajate VH, VT ja KS brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed 2019. a septembris kokku 14 672,23 eurot. Seega oli septembris põhjendatud tööjõukulu pooles ulatuses ehk 7336,12 eurot. Asjaolu, et hageja ei seostanud iga kulurida kindla töötaja ja kindla tööülesandega, ei tähenda, et hageja kantud kulu oli ebamõistlik või et väidetud töid ei tehtud.
3.21.Pooles ulatuses oli põhjendatud ka Sakla Külaarengu Seltsi 30. septembri 2019. a arve ehk 622,50 eurot. Puudus kahtlus, et hageja töötajad kasutasid septembris objektil olles ka majutusteenust. Samal põhjendusel oli pooles ulatuses hüvitatav ka Nordic Car Rent OÜ
30.septembri 2019. a arve, s.o 1650 eurot. Ainuksi praamipiletitest nähtub, et hageja töötajad kasutasid objektile jõudmiseks sõiduvahendeid. Tegemist oli hagejale tekkinud kahjuga, mis tekkis tööde pikenemise tõttu.
3.22.Hageja esitas kahjunõude ka objektilt ja objektile sõitmisega tekkinud kütusekulu osas kokku 5598,46 eurot, s.o 2019. a augustis hinnanguline kütusekulu 1081,43 eurot, 2019. a septembris 1622,73 eurot ja 2019. a oktoobris 2894,30 eurot. Kuigi hageja ei tõendanud, kuidas iga kütusekulu oli seotud kostja vastu esitatud kahjunõudega, oli siiski eluliselt usutav, et hagejal kaasnes objektil töid tehes kütusekulu. Praamipiletitest nähtus, et hageja kasutas objektile jõudmiseks sõiduvahendeid. Eluliselt usutav oli ka hageja väide, et ehitusmaterjali oli vaja osta ka Kuressaarest. Vaidlus puudus, et töötajad ööbisid objektilt eemal Saklas. Seega oli
13 (41)
2-20-14209 eluliselt usutav, et hageja hinnanguline kütusekulu oli augustis 1081,43 eurot ja septembris töötatud 20 päeva asemel 10 päeva jooksul 811,37 eurot. Asjaolust, et hageja ei esitanud kütusekulu osas igapäevast arvestust objektile sõitmise osas töötajate lõikes, ega seda, millist sõidukit konkreetne töötaja kasutas, ei tähendanud, et hageja kantud kulu oli ebamõistlik või et kütusekulu hagejal ei tekkinud.
3.23.Hageja esitas kahjunõude seoses TS Laevad AS-lt ostetud töötajate praamipiletitega kokku 1165,83 eurot. Kohus leidis, et põhjendatud oli praamipiletite kulu 31. juulist 2019 kuni
12.septembrini 2019. Vaidlus puudus selles, et hageja töötajad kasutasid objektile tööle sõiduks praamiühendust. Praamipileteid oli hageja esitanud eelpool nimetatud perioodi eest kokku 300,99 euro ulatuses.
3.24.Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal kahju kokku 47 576,60 eurot. Kui kostja tarnitud betoon oleks vastanud lepingutingimustele, puudunuks hagejal vajadus olemasolevat silda lammutada ning seda uuesti ehitada.
3.25.Ekslik oli kostja seisukoht, et hageja ehitas kaldasamba konstruktsiooni valesti ja kaldasambad vajasid lammutamist juba ainuüksi seetõttu. Hageja selgitas, et silla kaldsammaste konstruktsioonid ei olnud algselt valesti projekteeritud. Uued armeerimise joonised tuli koostada põhjusel, et tehtud töö lammutamise tõttu ei vastanud silla kaldasambad enam esialgsele projektile, mistõttu tuli koostada uued joonised, mis vastaksid lammutusjärgsele seisundile. Kui kostja oleks hagejale tarninud lepingutingimustele vastava betooni, ei oleks hageja pidanud tehtud tööd lammutama ning konstruktsioonid oleksid vastanud projektile. Kirjavahetusest ajavahemikul 13.–30. august 2019 nähtus, et objektijuht TV pöördus OÜ Järelpinge Inseneribüroo inseneri PP poole selgitades, et kuna kaldasambad tuli uuesti lammutama, lagunes vana kaldasammas suuremas mahus, kui oli algselt ette nähtud. Seega põhjustas konstruktsioonide projektile mittevastavuse ja uute armeerimisjooniste vajaduse tehtud töö lammutamine, mitte vead algsetes projektides ja joonistes.
3.26.Hageja viivisenõue kuulus rahuldamisele osaliselt. Kuivõrd kohus pidas hageja kahjunõuet põhjendatuks osaliselt, oli hageja õigustatud saama ajavahemiku 11. august 2019 kuni 29. september 2020 eest viivist seaduses sätestatud määras 4330,17 eurot. Lisaks oli hageja alates 30. septembrist 2020 kuni otsuse tegemiseni, s.o 28. oktoober 2022 (kaasa arvatud) õigustatud nõudma viivist 7912,01 eurot (759 päeva × 8/365/100 × 47576,60). Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 12 242,18 eurot (4330,17+7912,01) ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 47 576,60 eurolt seaduses sätestatud määras alates 29. oktoobrist 2022 kuni põhinõude tasumiseni.
3.27.Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, ca 35% osas, siis leidis kohus, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 kohaselt 35% ulatuses kostja kanda ja 65% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi samale maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust.
14 (41)
2-20-14209
4.2.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja rikkus lepingut. Kohus järeldas valesti, et kostja tarnitud betoon ei vastanud lepingutingimustele. Tarnitud betoonil ei esinenud riisiko ostjale ülemineku ajal puudusi. Betooni võimalik puudus tulenes ostjast betooni ebaõigel paigaldamisel ja hooldamisel. Kohus jättis selle vastuväite analüüsimata.
4.3.Kostja esitatud väljavõtted betooni survetugevuse registreerimise päevikust ja betooni tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise statistilisest tabelist koostas kostja, sest kostjal oli standardi kohaselt vastav kohustus. Kostja võtab proove igapäevaselt ja proovivõtu andmed kantakse betoonide survetugevuse registreerimise päevikusse. Proovivõtja isik on määratud ettevõtte tootmisohje protseduuris nimeliselt.
4.4.Hageja ei kutsunud ühegi proovivõtu ajaks kohale kostja esindajat. Seega puudub teave, kas ja kuidas järgiti proovide võtmisel ja hoidmisel standardikohast protseduuri. Hilisemas menetluses on selgunud, et proove ei võetud vastavalt standardile ning proovide hoidmine on teadmata.
4.5.Hageja ei vaadanud betooni viivitamatult üle ning rikkus ka müügilepingu tingimusi pretensioonide esitamise kohta, mistõttu ta ei saa lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
4.6.Kohus leidis ebaõigesti, et kostja tarnetingimused ei saanud lepingu osaks. Arvestades, et hageja esitleb end kui kogenud ehitajat ja eelduslikult on ta varasemalt kokku puutunud betooni käitlemise ja paigaldamisega, siis ei saanud talle tulla üllatusena, et betooni tarnijad kohaldavad tüüptingimusi ning pretensiooni aluseks saab olla vaid tellija ja tarnija juuresolekul Eestis kehtivate standardite kohaselt võetud, valmistatud, hoitud ja katsetatud proovikehade testimise tulemus. Seega arvestades tavasid ja praktikat, pidi hageja eeldama, et tüüptingimised saavad lepingu osaks. Saatelehel, millele hageja kinnituse andis, oli viide tüüptingimustele ning hagejal oli võimalus tüüptingimustega tutvuda nii koduleheküljel kui ka QR koodiga. Tüüptingimused asusid samal lehel kui vastavusdeklaratsioon, seega ei saanud see majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale professionaalile märkamatuks jääda. Maakohus jõudis seega ebaõigele järeldusele, et tüüptingimused ei saanud lepingu osaks.
4.7.Hageja seadusliku esindaja istungil antud selgitus, et kostja esindajad viibisid vähemalt kuubiliste katsekehade valmistamise juures, on tõendamata ja kostja ei ole seda omaks võtnud. Lisaks käib nimetatud väide vaid 8. juulil 2019 tarnitud betooni kohta.
4.8.Järelevalveinsener IM selgitus, et temale teadaolevalt vastasid hageja betoneerimisel valmistatud ja betoonkonstruktsioonidest puuritud katsekehad kõikidele nõuetele ja standarditele ning katsekehade valmistamise ja puurimise protseduur viidi läbi nõuetekohaselt ja vastavalt kehtivatele standarditele, on isiku subjektiivne hinnang. IM selgitused on ebausaldusväärsed ning tuleb jätta tähelepanuta.
4.9.Ehitustööde päevikus ei ole kirjas, et hageja oleks 13. juunil, 1. juulil ja 8. juulil 2019 valmistanud betoonist katsekehad, ega märget, et koostati ka proovivõtuprotokollid. Nimetatud andmete kandmine ehitustööde päevikusse on kohustuslik. Lisaks nähtub ehitustööde päevikust, et objektijuhiks oli 13. juunil ja 1. juulil TV. Samas on 13. juuni ja 1. juuli proovivõtu protokollid allkirjastanud KS.
4.10.Kohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et Transpordiameti edastatud tõenditest nähtub, et proovivõtuprotokollid on loodud 1. aprillil 2021, s.o pärast 30. märtsi 2021. a istungit. Samas
15 (41)
2-20-14209 katseprotokollid on salvestatud 16. juulil 2019, 17. detsembril 2019, 29. juulil 2019 ja 18. oktoobril 2021. Kohus seda vastuolu otsuses ei analüüsinud.
4.11.Hageja proovivõtuprotokollid ei vasta standardi EVS-EN 12350-1:2019 tingimustele. Katseprotokollides on proovi võtmise kellaajad valed ning 8. juuli 2019. a proov on võetud kaks tundi enne betoonauto saabumist. Seega on esitatud tõendid ebausaldusväärsed. Kuivõrd katseprotokolli aluseks olevad katsekehad ei ole vastavalt standardile valmistatud, ei saanud need anda ka adekvaatset tulemust. Kostja tõi esile proovivõtuprotokollide ebatäpsused, kuid kohus isegi ei üritanud vastuolusid välja selgitada. Lisaks ei tõenda hageja esitatud protokollid, et konstruktsioonist väljapuuritud katsekehad olid üldse sellest kaldasambast võetud, mh ei klappinud puurkehade numeratsioon.
4.12.Hageja ei esitanud ühtki usaldusväärset tõendit, et betooni koostis ei vastanud normile. Ainuüksi ebaõigesti valmistatud ja hoitud katsekehad või ebaõigesti paigaldatud betoon ja survetugevuse katsed ei tõenda, et kostja valmistatud ja müüdud betoon ei vastanud lepingutingimustele. Kui katsekehad ei ole valmistatud vastavalt standarditele ja normidele, neid ei ole õigesti hooldatud, siis ei saagi katse tulemused vastata normile, kuna katsekehad ei ole õigesti valmistatud. Kui betooni ei ole õigesti paigaldatud ega hooldatud, siis on loogiline, et puurkehade tulemused olid veel väiksemad kui kuupide tulemused, mida kostja ka tõendas ja esile tõi. Kohus sellest loogikast aru ei saanud.
4.13.Betooni võimalik puudus tulenes hageja ebaõigest betoonihooldusest. Betooni tugevust mõjutas keskkond ja hagejapoolne betooni valesti paigaldamise ning järelhoolduse puudumine. Kohus jättis põhjendamatult kostja sellekohased väited ja tõendid tähelepanuta. Betoon tarniti
13.juunil 2019 ning nähtuvalt ehitustööde päevikustest ei tehtud paigaldatud betoonile mingisugust järelhooldust. Ehituspäeviku nr 20 järgi toimus juba järgmisel päeval s.o 14. juunil 2019 objekti koristamine ja betoonsärgi saalungi eemaldamine. Järgnevad kaks päeva ei toimunud midagi ning sellele järgnevatel päevadel aktide nr 21–25 kohaselt on keskpäevane temperatuur 27–32 kraadi. Järelhoolduse ajaks peetakse kolme päeva, kuid optimaalne aeg on seitse päeva. Raketiste/saalungite demonteerimisega ei tohi kiirustada. Raketistel takistavad betooni liiga kiiret kuivamist, aidates kaasa ka vajalikule tardumisprotsessile. Lisaks võib raketiste liiga varajane eemaldamine rikkuda betoonivalu kvaliteeti. Betooni ei ole niisutatud ega kaetud. Ehitustööde päevikus puuduvad igasugused materjalid (kile, telk, puitmaterjal telgi ehitamiseks vms). Esitatud ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et enne töödega alustamist oleks objekti järelevalvega kirjalikult kooskõlastatud kavandatavad meetmed tarindite valmistamisel nagu betooni kaitsmine ülesoojenemise eest, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus. Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeglustuda umbes 1,5 korda. Kostja leiab, et betooni tugevus ei vastanud normile ainult seetõttu, et hageja paigaldas selle ebaõigesti ja ei tegelenud järelhooldusega.
4.14.Samuti ei ole ehitustööde päevikus kirjas, et hageja oleks 13. juunil, 1. juulil ja
8.juulil 2019 valmistanud betoonist katsekehasid, ega märget, et koostati ka proovivõtuprotokollid. Samas on nimetatud andmete kandmine ehitustööde päevikusse kohustuslik. Transpordiametilt välja nõutud ehitustööde päevikus ei ole üldse kirjas 13. juunil 2019 kostja poolt tarnitud betooni. Samas on kasutatud toodete ja materjalide kandmine ehitustööde päevikusse kohustuslik.
4.15.Seega on kostja tõendanud, et müüdud betoon vastas lepingutingimustele. Kuna müüdud betoon vastas lepingutingimustele ja kostja ei ole lepingut rikkunud, puudub alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Võimalik kahju tekkis hagejal enda tegevuse tulemusena betooni valest proovivõtust, paigaldamisest ja hooldamisest.
16 (41)
2-20-14209
4.16.Hageja teavitas kostjat betooni lepingutingimustele mittevastavusest, kuid ei esitanud kostjale ühtki nõuet. Seega ei saa kostja tegevusetusest järeldada soovimatust asja parandada või asendada. Ilma täiendavat tähtaega andmata ei ole lepingust taganemine ja kahju hüvitamise nõude esitamine lubatud. Kohtu meelevaldne järeldus, et kuna 19. juulil 2019 möödus kostja esindaja juhuslikult ehitusobjektist, siis ta oli teadlik proovide võtmisest, on meelevaldne. Kuna hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Lisaks ei ole hageja lepingust taganenud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hagejale tekkinud võimalik kahju on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega.
4.17.Betooni valmistamisel ja müümisel, mis oli toodetud vastavalt standardile summas 4836,22 eurot, ei saanud kostja ette näha, et juhul kui betoon ei vasta lepingutingimustele, nõutakse kostjalt silla lammutamise ja ehitamisega seotud kulusid 140 909,34 eurot. Kuna tootmine on sertifitseeritud ja kontrollitud, ei saanud kostja müügilepingust tulenevat kahju ette näha. Hinnates riski ja betooni müügist saadavat tulu, ei oleks kostja ilmselgelt müügilepingut sõlminud.
4.18.Lisaks ei käitunud hageja heas usus. Hageja saatis 31. juulil 2019 kostjale nõudekirja, andmata lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega, ning juba 1. augustil 2019 oli sild lammutatud, mis ei võimaldanud läbi viia ühtegi täiendavat ekspertiisi. Viimane ekspertiis allkirjastati alles
7.augustil 2019, st pärast silla lammutamist 28 päeva vanuste katsekehade alusel. Samuti ei kaasatud kostjat ekspertiiside tegemisse, kuigi tarnetingimust kohaselt oli see kohustuslik.
4.19.Hageja on esitanud väidetavast ebakvaliteetsest betoonist tekkinud kahju hüvitamise nõude, mis on ca 29-kordne summa, mida kostja oli õigustatud saama betooni müügist. Kahju nõudmine 29 korda suuremas summas on äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõetamatu. Seega ei ole põhjendatud kahju nõudmine suuremas summas kui oli betooni müügihind. Kostja taotles kahju hüvitamise vähendamist VÕS § 140 lg 1 esimese lause alusel kuni müügihinnani. Müügihinna on ostja esitatud kahjunõudega tasaarvestanud.
4.20.Kogu lepingu hind oli 159 580 eurot ja hageja esitatud kahjunõue 137 436,37 eurot. Lammutati kogu tööde nimekirjast artiklid 60408 ja 60411. Kahe artikli tööde maksumus koos lammutustööga ei saa olla peaaegu samas vääringus kogu tööde hinnaga.
4.21.Hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost oma kulude ja kostjale etteheidetava teo vahel. Kohus märkis lakooniliselt, et kohtul puudus alus kahelda esitatud arvete seotuses Uue-Lõve silla objekti lammutamis- ja uute konstruktsioonide ehitustöödega. Kostja tõendas, et ehitustööde päevikus vastavad seadmed ja kasutatud materjalid puuduvad. Kohus kostja vastuväidetega ei arvestanud.
4.22.Hageja ei ole tõendanud, millised töötajad ehitusobjektil viibisid ja töötasu said. Lisaks on tõendamata KS töötasu väljamõistmine nii augusti kui ka septembri eest, kuna KS on hageja juhatuse liige ning oleks saanud juhatuse liikme tasu või tegevjuhi töötasu olenemata sellest, kas sillaehituse tööd lükkusid edasi või mitte. Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et KS brutotöötasu oli nii augustis kui ka septembris 1767,44 eurot. Lisaks sätestab määruse § 7 lg 4 p 5, et ehituspäevikus peavad sisalduma andmed konkreetsetel tööl rakendatud töötaja ja tema kvalifikatsioon ning kasutatud seadmete, mehhanismide kohta. Seega töötajate töötasu väljamõistmine oli alusetu ning ei tugine esitatud tõenditel.
17 (41)
2-20-14209
4.23.Kohus pidas asjakohatult põhjendatuks ka Sakla Külaarengu Seltsi 30. septembri 2019. a arvet pooles ulatuses. Kuna tööd pidid lõppema 16. septembril 2019, siis oleks hageja vajanud majutust töötajatele ka septembrikuus, mistõttu on esitatud kahjunõue alusetu.
4.24.Lisaks leidis kohus põhjendamatult, et pooles ulatuses oli põhjendatud ka Nordic Car Rent OÜ 30. septembri 2019. a arve. Hageja ei tõendanud, millist konkreetset sõidukit ja mis hinnaga iga konkreetne töötaja töö tegemiseks kasutas. Lisaks on tõendamata põhjuslik seos tekkinud kulu ja kostja teo vahel. Kuna tööd pidid kestma vähemalt 16. septembrini 2019, siis oleks hagejal kulu nagunii tekkinud. Samuti ei ole tõendatud, et sõidukid olid renditud justnimelt konkreetse objekti jaoks ning tõendamata on ka nende konkreetsete sõidukite kasutamine objektil.
4.25.Ka kütusekulu väljamõistmine oli põhjendamatu. Hagejal tulnuks kütusekulu osas esitada igapäevane arvestus objektile sõitmise osas töötajate lõikes, samuti, millist sõidukit konkreetne töötaja kasutas. Hageja on esitanud vaid arved ja selgituse, et nõuab vaid osade kütusekaartide kulu. Samas ei ole hageja tõendanud, kuidas on iga kütusekulu seotud kostja vastu esitatud kahjunõudega ning milline oli põhjuslik seos tekkinud kahjuga. Ka praamipiletite kulu 1165,83 euro väljamõistmine kostjalt oli põhjendamatu. Kohtu arvutuskäik nimetatud kahjusumma saamiseks ei ole jälgitav. Lisaks pidid tööd lõppema 16. septembril 2019. Seega ei ole põhistatud ka põhjuslik seos.
4.26.Viivisnõude osaline rahuldamine on alusetu, kuna kahjunõuded ei ole tõendatud. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
6.Asjas toimus 18. mail 2023 kohtuistung, millel ringkonnakohus jättis rahuldamata kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse tõendi kogumiseks, nõudmaks Transpordiametilt välja riigihanke viitenumbriga 205199 raames hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alusel Transpordiametile üle antud Uue-Lõve remondi kululoend.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 43 808,39 eurot ületavas osas ja viivise sellelt ning jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata täiendavalt põhinõude 3768,21 euro ja sellelt arvestatud viivise osas ning jaotab uuesti menetluskulud. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muus osas muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 47 576,60 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunus viivise 12 242,18 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt (47 576,60 eurot) alates 29. oktoobrist 2022 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis kahju hüvitist 89 859,77 eurot ja viivist sellelt. Menetluskuludest jättis maakohus 65% hageja kanda ja 35% kostja kanda. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles 18 (41)
2-20-14209 maakohus hagi rahuldas (vt kostja sellekohane täpsustus 18. mai 2023. a kohtuistungil, protokolli ajamärk 00:19:51) ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes hagi rahuldamise osas.
9.Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mistõttu ringkonnakohus võtab need asja lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1).
10.Kolleegium käsitleb kõigepealt kostja apellatsioonkaebuse väiteid seoses lepingu rikkumisega (I) ja hageja õigusega lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (II) ning seejärel seoses kahju hüvitamise nõude muude eeldustega ja hüvitatava kahju ulatusega (III). Lõpetuseks teeb kolleegium menetluslikud otsustused. I
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja rikkus lepingut, tarnides hagejale lepingutingimustele mittevastava betooni, ja vastutab lepingu rikkumise eest. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kostja on tõendanud, et hagejale müüdud betoon vastas lepingutingimustele.
12.1.VÕS § 217 lg 1 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja müüdud betoon pidi vastama survetugevuse klassile C35/45. Standardi EVS-EN 206:2014 kohaselt tähendab see seda, et 28 päeva vanuses 150 mm läbimõõduga 300 mm pikkuste silindritega (silindrilised katsekehad) määratud minimaalne normsurvetugevus on 35 N/mm2 ja 150 mm kuupidega (kuubilised katsekehad) määratud minimaalne normsurvetugevus on 45 N/mm2 (standardi p 4.3.1 ja tabel 12 (II kd, tl 158 pöördel)).
12.2.Maakohus tuvastas eelkõige hageja esitatud Teede Tehnokeskus AS 15. juuli 2019. a katseprotokolli nr 2299/19 (I kd, tl 30) ja OÜ Inseneribüroo Steiger 7. augusti 2019. a katseprotokolli nr 19-4314 K (I kd, tl 53) (kuubiliste katsekehade kohta), TTÜ ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumi 17. juuli 2019. a katseprotokolli nr 664/19 (I kd, tl 33) ja 29. juuli 2019. a katseprotokolli nr 705/19 (I kd, tl 40) (silindriliste katsekehade kohta) põhjal, et betoon, mille kostja hagejale 13. juunil 2019, 1. juulil 2019 ja 8. juulil 2019 tarnis, ei vastanud survetugevuse klassile C35/45.
12.3.Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohus jättis selle järelduseni jõudmisel tähelepanuta või hindas ebaõigesti järgmiseid asjaolusid ja tõendeid: 1) betooni saatekirjad (I kd, tl-d 19–25); 2) asjaolud, et kostja toodab betooni standardi EVS-EN 206:2014 alusel (II kd, tl-d 145– 194), betooni müügiks peab tehasel olema sertifitseeritud tootmisohje süsteem, mille raames katsetab tootja oma toodangut ise ja teeb võrdluskatseid mõne välise akrediteeritud laboriga ning mis tähendab, et tootjal on kontrollitud seadmed ja väljaõppinud personal;
19 (41)
2-20-14209 3) väljavõtted kostja betoonide survetugevuse registreerimise päevikust ja betooni tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise statistilisest tabelist (II kd, tl-d 86 ja 87), millest nähtuvalt vastasid kostja enda poolt 13. juunil ja 1. juulil Lõve silla objektile läinud koormatest võetud proovide survetugevuse katsetuste tulemused kostja laboris nõuetele; 4) kostja tootmisohje sertifitseerija TTÜ sertifitseerimisasutuse 8. jaanuari 2020. a betoonisegu ja betoontoodete tootmisohje korralise järelevalve aruanne 2019 (II kd, tld 88 – 90 pöördel), mille kohaselt ei leitud auditeerimisel mittevastavusi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid ja asjaolud ei võimalda asuda betooni lepingutingimustele vastavuse osas maakohtust erinevale seisukohale.
12.3.1.Asjas esitatud saatekirjad tõendavad küll betooni tarnimist kostjalt hagejale Uue-Lõve silla objektile 13. juunil, 1. juulil ja 8. juulil 2019, kuid nende põhjal ei saa teha järeldusi tarnitud betooni survetugevuse kohta. Saatekirjadel on märkuste lahtris välja toodud üksnes betooni õhusisaldus ja koonuse vajum, mida on kohapeal mõõdetud, kuid saatekirjad ei sisalda mõõtmistulemusi survetugevuse kohta.
12.3.2.Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainuüksi asjaolust, et kostja toodab betooni standardi alusel ja kostjal on kontrollitud seadmed ja väljaõppinud personal, ei saa järeldada, et hagejale 13. juunil, 1. juulil ja 8. juulil 2019 tarnitud betoon vastas lepingutingimustele (vt maakohtu otsuse p 17.6). Eelnev, samuti see, et kostja katsetab ka ise pisteliselt oma toodangut, ei välista võimalust, et hagejale tarnitud betoon võis olla kokkulepitust madalama survetugevusega. Praeguse asja lahendamisel ei ole oluline hinnata, kas kostja tootmisprotsess kui selline vastas nõuetele. Ka olukorras, kus tootmisprotsess on kontrollitud ja toodang vastab üldjuhul nõuetele, võib erinevatel põhjustel esineda kõrvalekaldeid. Kostja väited tema tootmisprotsessi kohta ei kummuta tõendeid selle kohta, et hagejale tarnitud betoon ei vastanud survetugevuse klassile C35/45. Samadel põhjustel ei mõjuta maakohtu järelduse põhjendatust hagejale tarnitud betooni lepingutingimustele mittevastavuse osas ka kostja 2019. a tootmisohje korralise järelevalve auditi tulemused. Seejuures märkis maakohus põhjendatult, et järelevalveauditi aruandest nähtuvalt ei toimunud kostja juures auditit nendel päevadel, mil hagejale betooni tarniti (vt maakohtu otsuse p 17.2).
12.3.3.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esitatud väljavõtted kostja betoonide survetugevuse registreerimise päevikust ja betooni tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise statistilisest tabelist ei tõenda kostja väidet, et hagejale tarnitud betoon vastas lepingutingimustele (maakohtu otsuse p 17.2). Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et dokumentide usaldusväärsust vähendavad asjaolud, et need on kostja enda koostatud; neilt ei nähtu katse tehnilise külje eest vastutav isik, kas katsekehad on võetud kooskõlas standardiga EVS-EN 12350-1 ja kas katsetamine toimus standardi EVS-EN 12390-3 järgi; kohtule ei ole esitatud standardi EVS-EN 12350-1 p-s 6 ette nähtud proovivõtu protokolle ega katseprotokolle (vt samas). Nende andmete ja dokumentide puudumise tõttu ei ole võimalik tagantjärgi ka tõsikindlalt tuvastada, kas katsete aluseks olevad proovid ikka võeti Uue-Lõve silla objektile saadetud koormatest. Ehkki nimetatud tõenditega tuleb asja lahendamisel arvestada (TsMS § 232 lg 1), ei lükka need ümber muude tõendite (eelkõige erapooletute isikute tehtud katsete tulemuste protokollid) põhjal tehtavat järeldust, et hagejale tarnitud betoon ei vastanud survetugevuse poolest poolte kokkuleppele.
13.Kostja on teinud apellatsioonkaebuses arvukalt etteheiteid hagejale tarnitud betoonist kuubiliste katsekehade valmistamise, proovivõtuprotokollide koostamise ja katsekehade hoidmise kohta. Enamikku neist väidetest on maakohus vaidlustatud otsuses piisava
20 (41)
2-20-14209 põhjalikkusega käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
13.1.Pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et standardi EVS-EN 206:2014 p 5.5.1.2 lõike 1 kohaselt tuleb betooni survetugevus määrata standardi EN 12390-3 kohaselt ning p 8.2.1.2 lõike 1 kohaselt tuleb betooniproovid võtta standardi EN 12350-1 kohaselt. Ka standardi EVS-EN 12390-2 (III kd, tl-d 29–34) p 4 kohaselt tuleb proov võtta vastavalt standardile EN 12350-1. Standardi EVS-EN 12350-1 (III kd, tl-d 23–28) p 6 kohaselt peab iga prooviga olema kaasas proovivõtu eest vastutava isiku koostatud protokoll (maakohtu otsuse p 17.1).
13.2.Ehkki maakohtus oli kostja viidanud sellele, et hageja esitatud proovivõtuprotokollid võivad olla võltsitud, täpsustas kostja ringkonnakohtu istungil, et ta tugineb proovivõtuprotokollide tagantjärgi allkirjastamisele (nn intellektuaalne võltsimine), mis ei anna alust jätta tõendit arvestamata TsMS § 277 alusel, vaid omab tähtsust tõendi, sh selle usaldusväärsuse hindamisel (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:34:53). Ka õiguskirjanduses on leitud, et nn intellektuaalse võltsimise küsimust ei tuleks lahendada TsMS § 277 järgi, vaid lahendada tuleb küsimus dokumendi ja selle koostaja usaldusväärsusest ja sellest, kas dokument peegeldab adekvaatselt tegelikke asjaolusid või mitte, kusjuures madalama usaldusväärsusega dokumendile omistatakse väiksem kaal (vt Kõve, V. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 277 komm, p 3.1.b).
13.3.Kostja väitel ei nähtu ehitustööde päevikust, et hageja oleks 13. juunil, 1. juulil ja 8. juulil 2019 valmistanud betoonist katsekehasid, samuti puudub märge proovivõtuprotokollide koostamise kohta (apellatsioonkaebuse p 4.36). Kolleegium leiab, et asjaolust, et betoonist katsekehade valmistamist ei ole kantud ehituspäevikusse, ei saa järeldada, et nendel kuupäevadel katsekehasid ei valmistatud. Asjas esitatud Lõve silla ehituspäeviku sissekanded (III kd, tl-d 49 – IV kd, tl 173) on napid ja üldsõnalised. Neis ei ole toodud iga päeva kohta detailselt välja kõik sel päeval tehtud tööd ja tegevused. Seega ei lükka asjaolu, et ehitustööde päevikus ei ole betoonist katsekehade valmistamist nimetatud, ümber muudest tõenditest (eelkõige proovivõtuprotokollid ja survetugevuse katsetulemuste protokollid) nähtuvat, et katsekehad objektil valmistati. Kostja möönis 18. mai 2023. a kohtuistungil ka ise, et kostja ei vaidlusta seda, et proovid kohapeal tehti (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:30.00). Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et asjaolust, et proovivõtuprotokollide koostamist ei ole kantud ehituspäevikusse, ei saa järeldada, et need on vormistatud tagantjärgi (vt maakohtu otsuse p 23.1). Ka see, et 13. juunil ja 1. juulil 2019 on ehituspäevikutes objektijuhina märgitud Toomas V, ei tähenda, et proovivõtu protokolle ei võinud allkirjastada KS.
13.4.Kostja väitel nähtub Transpordiameti edastatud tõenditest, et proovivõtmise protokollid on loodud 1. aprillil 2021, s.o pärast 30. märtsi 2021. a kohtuistungit (apellatsioonkaebuse p 4.37). Kolleegium leiab, et asjaolust, et proovivõtuprotokollidest tehtud fotokoopiate metaandmete (V kd, tl-d 161–164) kohaselt on need salvestatud 1. aprillil 2021, ei tähenda, et ka protokollid ise on koostatud sel ajal. Hageja on põhjendatult märkinud, et metaandmetest nähtuv kuupäev kajastab fotokoopiate tegemise või salvestamise aega (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll,
21 (41)
2-20-14209 ajamärk 01:37:44). Kolleegium nõustub maakohtuga, et proovivõtuprotokollide endi ja ka katseprotokollide põhjal saab järeldada, et proovivõtuprotokollid koostati proovide võtmise ajal (vt maakohtu otsuse p 23.1). Proovivõtuprotokollidest nähtuva teabe, sh nende koostamise aja, usaldusväärsust suurendab asjaolu, et lisaks hagejale on need allkirjastanud ka sõltumatu järelevalveinsener IM (vt III kd, tl-d 8–12). Maakohus märkis põhjendatult, et ka objekti tellijaks olnud Transpordiamet ei ole heitnud hagejale ette proovivõtuprotokollide puudumist. Protokollide tagantjärgi vormistamist ei saa järeldada ka sellest, et hageja esitas need tõendina alles pärast seda, kui kostja nende puudumisele tähelepanu juhtis ja nende kogumist taotles.
13.5.Kostja väitel olid kuubikud (katsekehad), mille hageja oli valmistanud 1. juulil 2019 tarnitud betoonist ja mille ta tõi kostja laborisse mitteametlikuks katsetamiseks, kehva kvaliteediga (apellatsioonkaebuse p 4.38). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esitatud fotode (II kd, tl-d 97–98) põhjal ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud ebakvaliteetsete või valesti valmistatud kuubikutega (vt maakohtu otsuse p 21.1). Ringkonnakohtu 18. mai 2023. a istungil selgitas kostja, et kuubiku kehv kvaliteet nähtub sellest, et fotodel olevas kuubikus on augud, millest kostja arvates järeldub, et betooni ei ole kokku surutud, et see muutuks tihkeks (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:40:57). Hageja seadusliku esindaja sõnul näitavad aga pildilt nähtuvad väikesed augud betooni õhusisaldust, mis on normaalne ja vajalik külmakindluse tagamiseks ning mis ei mõjuta betooni survetugevust (vt samas, ajamärk 01:44:09). Hageja esindaja seletus on kooskõlas ka betooni saatekirjadelt nähtuvaga, mille kohaselt mõõdeti betooni tarnimisel selle õhusisaldust ja see oli 5.3–7,0% (I kd, tl-d 19–25). Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks järeldada, et fotodelt nähtuvad augud ei ole betoonist valmistatava katsekeha puhul tavapärased ja neist saab järeldada katsekeha kehva kvaliteeti. Lisaks märkis maakohus põhjendatult, et kostja väited 1. juulil 2019 tehtud kuubiliste katsekehade kehva kvaliteedi kohta seab kahtluse alla asjaolu, et katse kostja laboris toimus ja asjas esitatust ei nähtu, et kostja oleks katse tegemisel teinud hagejale etteheiteid katsekehade kvaliteedi osas.
13.6.Kostja väitel näitab kuubiliste katsekehade ebakvaliteetset valmistamist asjaolu, et 15. juuli 2019. a Teede Tehnokeskus AS katseprotokolli nr 2299/19 (I kd, tl 30) kohaselt oli minimaalse ja maksimaalse katsetulemuse erinevus 10,6 MP (üksiktulemused 34,7 MP, 34,2 MP ja 24,1 MP), ehkki kuubikud olid valmistatud ühes koormas olnud betoonist (apellatsioonkaebuse p 4.39). Kolleegiumi hinnangul ei anna asjas esitatu alust järeldada, et selline katsetulemus, kus üksikute katsete tulemused kolme katse lõikes erinevad kuni 10,6 MP võrra, oleks ühest koormast võetud betooni puhul ebatavaline. Samuti ei ole asja materjalide põhjal võimalik järeldada, et selline erinevus üksiktulemustes oleks tingitud kuubiliste katsekehade mittenõuetekohasest valmistamisest. Ringkonnakohtu istungil pakkus hageja esindaja ühe võimaliku selgitusena välja selle, et betoonisegu võib olla autos jaotunud ebaühtlaselt, nt kui autos on varem olnud mingi muu, teistsugusel viisil valmistatud segu ja seda ei ole korralikult ära puhastatud (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:48:19). Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit ka selle kohta, kas üldse ja millisel määral võivad kuubiliste katsekehade valmistamisel tehtud vead mõjutada survetugevuskatsete tulemusi. Eelnevat arvestades ei ole alust järeldada, et 15. juuli 2019. a katseprotokollist nähtuvad erinevused üksikutes katsetulemustes viitaksid sellele, et katsekehad olid valmistatud valesti.
13.7.Kostja viitab erinevustele proovide võtmise kellaaegades proovivõtuprotokollides ja katseprotokollides: kui 13. juuni 2019. a proovivõtuprotokolli nr 0613/1 (III kd, tl 10) kohaselt oli proovivõtu kellaaeg 10:50, siis 15. juuli 2019. a Teede Tehnokeskus AS katseprotokolli nr
22 (41)
2-20-14209 2299/19 (I kd, tl 30) kohaselt oli proovi võtmise kellaaeg 10:51; kui 8. juuli 2019. a proovivõtuprotokolli (III kd, tl 9) kohaselt oli proovivõtu kellaaeg 14:30, kusjuures betooniauto saabus saatelehe kohaselt kl 14:00, siis 7. augusti 2019. a OÜ Inseneribüroo Steiger katseprotokolli nr 19-4314 (I kd, tl 53) K kohaselt oli proovi võtmise kellaaeg 12:00 (apellatsioonkaebuse p-d 4.41–4.42). Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelnevast ei saa järeldada, et proovivõtuprotokollid oleks koostatud tagantjärgi (vt maakohtu otsuse p 23.1). Maakohus leidis põhjendatult, et katseprotokollides võib olla kellaaja märkimisel eksitud. Arvestades, et 8. juuli 2019. a saatekirjadelt nähtuvalt saabus esimene auto betooniga objektile kl 14.00 ja mahalaadimine algas kl 14.10 (I kd, tl-d 23–25), ei saanud proovi võtmine toimuda kl 12.00, vaid saatekirjalt nähtuvaga on kooskõlas 8. juuli 2019. a proovivõtuprotokollilt nähtuv kellaaeg. Kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis arvestades ei anna need eksimused, sh ühel juhul erinevus vaid 1 minuti võrra, alust arvata, et proovivõtuprotokollid ei oleks koostatud neil märgitud aegadel.
13.8.Kostja väitel ei ole proovivõtuprotokollide koostamisel koostatud proovivõtuplaani, ehkki standard EVS-EN 12350-1:2019 näeb ette koondproovi või kohtproovi võtmise (apellatsioonkaebuse p 4.43); protokollides puudub viidatud standardi p-s 6 nõutud viide standardile, proovi tähis, proovi tüüp (koond- või kohtproov) ning katse tehnilise külje eest vastutava isiku kinnitus, et proov on võetud standardi kohaselt (apellatsioonkaebuse p-d 4.43– 4.45, 4.47). Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et üldjoontes sisaldavad proovivõtuprotokollid standardis nõutud andmeid (maakohtu otsuse p 23.2). Kostja ei ole lükanud ümber maakohtu tuvastatut, et proovivõtuprotokollid sisaldavad proovi tähist ja tüüpi (üksikproovide arvu) (vt samas). Asjaolust, et protokollides on märkimata viide standardile ja katse tehnilise külje eest vastutava isiku kinnitus, et proov on võetud standardi kohaselt, ei saa järeldada, et proovide võtmine ei oleks toimunud nõuetekohaselt ja kooskõlas asjassepuutuva standardiga. Samuti ei saa sellest järeldada, et proovivõtuprotokollid oleks koostatud tagantjärgi või ei kajastaks proovide võtmist korrektselt. Kolleegiumi hinnangul on tegemist väheoluliste formaalsete puudustega ning need ei sea kahtluse alla ka proovivõtuprotokollide kui tõendite usaldusväärsust.
13.9.Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et proovid võeti just kostja müüdud betooni koormast (apellatsioonkaebuse p 4.48). Kolleegiumi hinnangul ei ole asja materjalide põhjal alust kahelda, et proovivõtuprotokollid ja katseprotokollid kajastavad vastavalt kostja tarnitud betoonist võetud proove ja katsetulemusi. Proovivõtuprotokollide puhul kinnitab seda protokollidesse kantud teave proovide võtmise aja ja koha kohta ning protokollidelt nähtuv sõltumatu järelevalveinsener IM allkiri. Ka kuubiliste katsekehade survetugevuse mõõtmise katseprotokollides on märgitud proovide võtmise koht ja aeg (II kd, tl-d 30 ja 53). Hageja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kostjaga samal ajal ei tarninud keegi teine samale objektile betooni (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:51:38). Kostja ei ole menetluses ka väitnud ega esile toonud, et samal ajal oleks ka keegi teine Lõve sinna ehitusobjektile betooni tarninud.
13.10.Kostja on seadnud kahtluse alla ka betoonist valmistatud katsekehade hoidmise enne katsetamist, viidates, et 15. juuli 2019. a Teede Tehnokeskus AS protokolli nr 2299/19 kohaselt olid katsekehad valmistatud 30 tundi enne laborisse toimetamist ning 7. augusti 2019. a OÜ Inseneribüroo Steiger katseprotokolli nr 19-4314 K kohaselt 4 ööpäeva varem (apellatsioonkaebuse p 4.40).
23 (41)
2-20-14209 Kolleegium märgib, et kostja ei ole toonud esile ühtegi konkreetset asjaolu ega tõendit, mis viitaks sellele, et katsekehasid ei oleks hoitud nõuetekohaselt, sh standardile vastavalt. Ringkonnakohtu istungil möönis kostja, et tal ei ole tõendeid selle kohta, et proove oleks hoitud standardile mittevastavalt (18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:56:03). Maakohus viitas põhjendatult, et objekti järelevalveinsener IM on 8. jaanuari 2021. a kirjas (II kd, tl-d 121–122) mh selgitanud, et temale teadaolevalt ei esinenud katsekehade hoiustamisel ja katselaboritesse edastamisel nõuetele mittevastavusi, kusjuures katseprotokollidest nr 2299/19 ja 19-4314 nähtub, et katsekehade toojaks oli IM OÜ-st Esprii; ka katseprotokollidest ei nähtu katse tegijate etteheiteid katsekehade kvaliteedile või hoiutingimustele (vt maakohtu otsuse p 22). Seega ei ole katsekehade hoiutingimuste rikkumine tõendatud. Seejuures on maakohus põhjendatult ning kooskõlas TsMS § 272 lg-ga 2 ja Riigikohtu seisukohaga tsiviilasjas nr 2-18-10961 tehtud lahendi p-s 11.3 arvestanud IM 8. jaanuari 2021. a kirja asjas dokumentaalse tõendina. Lisaks märgib kolleegium, et kostja ei ole esitanud asjas ühtegi tõendit ka selle kohta, et betoonist valmistatud katsekehade ebasobivad hoiutingimused enne survetugevuse katsete tegemist võiksid mõjutada katsete tulemusi. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et tema sellekohane seisukoht tugineb kliendi kogemustele ja loogilistele järeldustele (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:58:26), kuid kolleegiumi hinnangul ei saa katsekeha hoiutingimuste ja survetugevuse vahelist seost lugeda üldtuntud asjaoluks TsMS § 231 lg 1 tähenduses, mida ei oleks vaja menetluses tõendada.
13.11.Kokkuvõttes on kolleegium seisukohal, et kostja väited ei anna alust kahelda selles, et kuubiliste katsekehade survetugevuse katsetulemuste aluseks olevad proovid võeti proovivõtuprotokollides märgitud ajal ja viisil kostja tarnitud betoonist. Samuti ei anna kostja väited ning asjas esile toodud asjaolud ja tõendid alust arvata, et hageja oleks rikkunud kuubiliste katsekehade valmistamise või hoidmise nõudeid ning see oleks võinud mõjutada katseprotokollidest nähtuvaid katsetulemusi.
14.Kostja on teinud apellatsioonkaebuses etteheiteid ka silla konstruktsioonist välja puuritud silindriliste katsekehade tegemisele ja proovivõtuprotokollide koostamisele (apellatsioonkaebuse p-d 4.50–4.57). Ehkki ka neid väiteid on maakohus vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6), vastab kolleegium apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.
14.1.Kostja leiab, et 17. juuli 2019. a proovivõtuprotokollis nr 0717/1 (III kd, tl 11) märgitud proovivõtu asukohad ja tähised erinevad kostja esitatud fotodelt (II kd, tl-d 211–212) nähtuvast, st protokolli joonisel on puuraugud tähistatud teistsugustes kohtades kui need päriselus on: küljel, kus protokolli kohaselt on proovid 4, 5 ja 6, nähtuvad fotolt numbrid 3, 4, 6 ja 7 (apellatsioonkaebuse p-d 4.52–4.53; 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:01:25). Samuti on kostja menetluses viidanud sellele, et TTÜ 17. juuli 2019. a katseprotokolli nr 664/19 (I kd, tl 33) kohaselt viidi katsetamisele puurkehad tähistustega 1, 2 ja 6, samas kui kostja esitatud fotodelt nähtub, et sillast on puuritud viis silindrit tähistustega 3, 4, 5, 6 ja 7. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et eelnev seab kahtluse alla 17. juuli 2019. a proovivõtuprotokolli tegelikkusele vastavuse ja selle, kas katsetamisele viidud puurkehad pärinevad üldse Uue-Lõve silla konstruktsioonist. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et protokollile kantud tähistused ei pidanudki kattuma puuritud aukude juurde märgitud numbritega. Hageja seadusliku esindaja sõnul koostati protokoll enne proovide võtmist koos järelevalveinseneriga, kes näitas, kust proovid tuleb võtta; seejärel tehti puurimised ning augud tähistati numbriga vastavalt nende puurimise järjekorrale; katsetusele
24 (41)
2-20-14209 saadetud proovid märgistas järelevalveinsener vastavalt protokolli märgitud järjekorrale (18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:04:18). Kolleegiumi hinnangul on see eluliselt usutav põhjendus kostja välja toodud erinevustele protokollist ja fotodelt nähtuvates tähistustes. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja esitatud fotodest ei saa järeldada, et 17. juuli 2019. a proovivõtuprotokoll oleks sisult ebaõige, sh koostatud tagantjärgi või ei kajastaks proovivõtmist õigesti. Protokollist nähtuvate andmete õigsust kinnitab ka sõltumatu järelevalveinseneri IM allkiri protokollil.
14.2.Seoses 26. juuli 2019. a proovivõtuprotokolliga nr 0726/1 (III kd, tl 12) toob kostja apellatsioonkaebuses välja, et katsekehad on võetud konstruktsiooni ühest osast, mis ei anna adekvaatset katsetulemust; hageja esitatud puuraukude plaan ei kapi kostja tehtud fotodelt (II kd, tl-d 211–212) nähtuvate tegelikult puuritud aukudega; 29. juuli 2019. a TTÜ labori katseprotokolli N 705/10 (I kd, tl 40) kohaselt toodi katsetamiseks ainult kaks puursüdamikku ja üks puurkeha jagati laheks (apellatsioonkaebuse p-d 4.54). Kolleegium nõustub maakohtuga, et nii 17. juuli 2019. a kui ka 26. juuli 2019. a proovivõtuprotokollist nähtub, et katsekehasid võeti sillakonstruktsiooni erinevatest osadest, mistõttu ei ole põhjendatud hageja väide, et proove võeti ainult konstruktsiooni ühest osast (vt maakohtu otsuse p 21.3). TTÜ 29. juuli 2019. a katseprotokollist nähtuvalt on laborisse viidud proovid tähistusega 1 ja 2 ning 26. juuli 2019. a proovivõtuprotokollist nähtuvalt on nende tähistustega proovid võetud silla konstruktsiooni erinevatest osadest. Isegi kui katsekehad oleks võetud konstruktsiooni ühest osast, ei muudaks see asjaolu, et betoon ei vastanud nõuetele. Maakohus leidis põhjendatult, et silla iga osa peab vastama kokkulepitud survetugevusele. Lisaks, olukorras kus juba kuubiliste katsekehade, mis tehti enne sillakonstruktsiooni valamist, survetugevus ei vastanud nõuetele, ei ole alust arvata, et konstruktsiooni teistest osadest silindrilisi katsekehi puurides oleks katsetulemused olnud teistsugused. Kuna maakohtu tuvastatu kohaselt tegi kostja asjas esitatud fotod sillast puuritud aukudest 19. juulil 2019 (vt maakohtu otsuse p 23.1), ei saanud need fotod kajastada 26. juulil 2019 puuritud auke. Asjas esitatu ei anna alust järelduseks, et katsetamisele toodud ühe puurkeha jagamine kaheks ei ole lubatud, kui kumbki osa vastab iseseisvalt katse tegemiseks vajalikele nõuetele. Seejuures ei ole kostja täpsustanud, millise asjakohase standardi nõudega see on vastuolus. Kokkuvõttes ei anna asjas esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid alust arvata, et proovide võtmisel oleks rikutud standardite nõudeid ja see oleks võinud mõjutada katsetulemusi. Maakohus viitas põhjendatult, et ka katseid teinud laborid ei ole teinud hagejale etteheiteid seoses katsetamiseks viidud proovide kvaliteedi ja kogusega ning katseprotokollidest nähtuvalt on katsete läbiviijad kinnitanud, et survetugevus määrati standardi EVS-EN 12390-3 nõuete kohaselt (vt maakohtu otsuse p 21.2).
15.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejale tarnitud betooni puudused esinesid juba selle üleandmisel hagejale, mis on VÕS § 218 lg 1 (koosmõjus § 214 lg-ga 2) järgi müüja vastutuse eelduseks. Kostja leiab, et lepingu eseme võimalik puudus tulenes hageja ebaõigest betoonihooldusest (apellatsioonkaebuse p 4.58–4.76). Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendid kostja seisukohta ei kinnita (vt maakohtu otsuse p 24).
15.1.Esiteks ei saa asjas esitatud tõendite põhjal järeldada, et hageja oleks teinud betooni paigaldamisel ja järelhooldusel vigu.
25 (41)
2-20-14209
15.1.1.Kostja heidab hagejale ette betooni kuivama jätmist ilma seda niisutamata ja päikese eest katmata, samuti liiga varast lahtirakestamist, st betooni hoidvate saalungite eemaldamist. Nõuetekohase järelhoolduse tegemata jätmist järeldab kostja peamiselt asjaolust, et see ei kajastu ehituspäevikus (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:17:13).
15.1.2.Kolleegium leiab, et asjaolust, et järelhoolduse toimingud ei kajastu ehituspäevikus ning osade päevade (nt 15. ja 16. juuni 2019) kohta ehituspäeviku kanded puuduvad, ei saa teha järeldust, et järelhooldust ei tehtud, sh ei kaetud ega niisutatud betooni. Asjas esitad ehituspäevikud Uue-Lõve silla ehitustööde kohta on üldsõnalised ja sinna ei tehtud kõiki majandus- ja taristuministri 12. septembri 2015. a määruse „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ §-s 7 loetletud kandeid. Samas ei saa sellest, kui ehituspäevikut ei peetud nõuetekohaselt, järeldada, et mingeid töid või tegevusi ei tehtudki.
15.1.3.Hageja on esitanud tõendeid, millest nähtub betooni järelhoolduse tegemine. Hageja esitatud fotodelt (V kd, tl-d 183–185) on näha, et betoonkonstruktsioon on kaetud kilega ja puitkonstruktsioon presendist materjaliga, kaitsmaks seda otsese päikese ja kuumuse eest. Samuti on hageja esitanud objekti järelevalveinseneri IM 17. mai 2022. a kinnituse, et järelevalve ei täheldanud kõrvalekandeid betooni järeltöötlusel ning konstruktsioonid kaeti ja kasteti piisavas mahus (V kd, tl 186). ahe isiku kinnitused ning fotod, millelt nähtub, et betoon on saalungite sees ning kaetud kile ja presendiga (V kd, tl-d 183–185). Ka objektijuht Toomas V kinnitab 25. mai 2022. a e-kirjas, et pärast betooni valamist saalungitesse kaeti betooni avatud pinnad kilega ja saalungid presendiga, et kaitsta otsese päikesevalguse eest; edaspidi kasteti betooni mitu korda päevas veega. Objektijuhti hinnangul tehti betooni järeltöötlus korrektselt (V kd, tl 187). Seega ei ole asjas esitatut arvestades alust arvata, et betooni ei oleks pärast valamist nõuetekohaselt niisutatud ja päikese eest kaetud.
15.1.4.Ka kostja viidatust, et 14. juuni 2019. a ehitustööde päevikust nr 20 nähtuvalt asus hageja betoonsärgi saalungit eemaldama juba päev pärast betooni tarnimist 13. juunil 2019, ei saa järeldada, et hageja oleks järelhoolduse nõudeid rikkunud. Nagu kostja ise esile toob, sõltub järelhooldus olulisel määral ilmast. Praegusel juhul ei anna asjas esitatu alust arvata, et betoonsärgi saalungi eemaldamisega alustamine järgmisel päeval oleks kindlasti olnud vale.
15.2.Teiseks ei ole kostja tõendanud ega ka veenvalt põhistanud, et betooni survetugevuse puudused võisid olla tingitud vigadest betooni paigaldamisel ja hooldamisel.
15.2.1.Maakohus viitas põhjendatult sellele, et ka betooni tarnimise ajal, s.o 13. juunil, 1. juulil ja 8. juulil 2019 valmistatud kuubiliste katsekehade survetugevuse testide tulemused ei vastanud nõuetele. Kuna kuubilised katsekehad valmistatakse värskest betoonist enne selle paigaldamist, ei saa nende katsetulemusi mõjutada betooni paigaldus- ja järelhooldustööd. Seega ei ole kostja tarnitud betooni survetugevus langenud ebaõige paigalduse või järelhoolduse tõttu, vaid selle survetugevus ei vastanud nõuetele juba betooni tarnimisel.
15.2.2.Lisaks märgib kolleegium, et menetluses ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, kas ja kuidas võivad betooni paigaldamise ja hooldamise tingimused üldse mõjutada seda, millise survetugevuse betoon kuivades saavutab. Kostja on toonud välja, et kuivas keskkonnas võib betooni tugevuse kasv aeglustuda umbes 1,5 korda võrreldes niiske keskkonnaga, mis soodustab tugevuse kasvu (vt nt 3. juuni 2021. a seisukoht, p 2.84.6 allviide 4; 21. jaanuari 2022. a seisukoht, p 1.7.10), kuid tugevuse kasvu aeglustumisest kuivas keskkonnas ei saa otseselt järeldada seda, et betoon kuivas keskkonnas nõutud tugevust ei saavutakski. Samuti on kostja toonud välja, et betooni liiga intensiivse kuivamise korral võivad sellesse tekkida praod
26 (41)
2-20-14209 (vt nt 21. jaanuari 2022. a menetlusdokument, p 1.7.2), kuid praegusel juhul sellist probleemi ei esinenud. Asjas esitatud tõendid ei anna alust järeldada, et nõuetekohase järelhoolduse tegemata jätmine võib tuua kaasa selle, et betoon ei saavuta nõutavat survetugevust, sh mis ulatuses võib survetugevus jääda saavutamata
15.2.3.Oma väite põhistamisel viitab kostja mh sellele, et konstruktsioonist välja puuritud katsekehade survetugevuse tulemused (keskmine 22,7 N/mm2) on olnud isegi väiksemad kui kuubiliste katsekehade survetugevuse tulemused (apellatsioonkaebuse p 4.55). Kolleegiumi ei nõustu kostjaga, et sellest asjaolust saab järeldada paigalduse ja järelhoolduse vigu. Pooled ei vaidle praeguses asjas selle üle, et kuubiliste katsekehade survetugevus peabki olema oluliselt kõrgem (norm 45 N/mm2) kui konstruktsioonist välja puuritud silindriliste katsekehade puhul (norm 35 N/mm2). Seega on kostja viidatud erinevus keskmises survetugevuses loomulik ning ei anna alust kahtlustada vigu betooni paigalduses või järelhoolduses.
15.2.4.Ebatäpne on ka kostja viide sellele, et silindriliste katsekehade puhul olid katsetulemused normist protsentuaalselt oluliselt madalamad kui kuubiliste katsekehade puhul (apellatsioonkaebuse p-d 4.76.2–4.76.3; 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:11:55 ja 02:21:51): kui kuubiliste katsekehade keskmised survetugevused olid katseprotokollide kohaselt normist 68,9% (I kd, tl 30) ja 84% (I kd, tl 53), siis silindriliste katsekehade keskmised survetugevused olid normist 64,9% (I kd, tl 33) ja 87,4% (I kd, tl 40). Seega ei ole alust väita, et hagejale tarnitud betooni survetugevus oleks ajas (betooni kivistumise käigus) vähenenud hageja ebaõigete töövõtete tõttu.
15.3.Eelnevast tulenevalt ei toeta asja materjalid kostja väidet, et probleemid betooni survetugevusega oleks olnud tingitud ebaõigest paigaldusest või puudulikust järelhooldusest. Asjas esitatud tõendid kogumis, sh juba betooni tarnimisel tehtud kuubiliste katsekehade survetugevuskatsete tulemused, kinnitavad seda, et kostja poolt hagejale tarnitud betoon ei vastanud juba selle üleandmisel lepingutingimustele. Seega vastutab kostja VÕS § 218 lg 1 kohaselt betooni lepingutingimustele mittevastavuse eest. II
16.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hagejal ei ole õigust betooni puudustele tugineda, kuna ta on rikkunud asja ülevaatamise kohustust (apellatsioonkaebuse p-d 3.16 ja 3.17).
16.1.VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama paragrahvi 3. lõikest tuleneb, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, v.a lõike teises lauses sätestatud juhul ja ulatuses.
16.2.Kolleegium nõustub maakohtuga, et betooni survetugevust ei ole võimalik tuvastada kohe selle üleandmisel, kuna see ei ole tavapärasel välisel vaatlusel nähtav ega muul viisil tajutav. Ebapiisava survetugevuse näol on tegemist varjatud puudusega, mis selgus katseprotokollide saamisel (vt maakohtu otsuse p 26). Maakohus leidis asjas esitatud tõendite põhjal põhjendatult, et hageja teavitas kostjat betooni puudustest kooskõlas VÕS § 220 lg-ga 1 mõistliku aja jooksul
27 (41)
2-20-14209 ning ei ole rikkunud asja ülevaatamise ega puudustest teavitamise kohustust. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
17.Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hagejal ei ole õigust betooni puudustele tugineda, kuna ta ei ole järginud kostja tarnetingimuste p-s 5 sätestatud pretensioonide esitamise korda (apellatsioonkaebuse p 3.15).
17.1.Kostja on menetluses väitnud, et tema 10. septembrist 2018 kehtivate tarnetingimuste p 5 kohaselt saab survetugevuse ja külmakindluse mittevastavuse pretensiooni aluseks olla vaid tellija ja tarnija juuresolekul Eestis kehtivate standardite kohaselt võetud, valmistatud, hoitud ja katsetatud proovikehade testimise tulemus. Nimetatud tarnetingimusi ei ole hageja menetluses kohtule esitanud. Hageja ei ole asjaolu, et tarnetingimuste p-s 5 sisaldub kostja viidatud tingimus, omaks võtnud, vaid hageja väitel ei saa olla kindel, et lepingu täitmise ajal kehtisid tarnetingimused kostja viidatud sõnastuses (vt ka 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:05:36). Seega ei ole sellise tarnetingimuse olemasolu menetluses tõendatud.
17.2.Isegi kui tarnetingimuste p 5 sisu ei oleks vaidluse all, nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja tarnetingimused ei ole saanud poolte vahel sõlmitud lepingu osaks (vt maakohtu otsuse p-d 19–19.3).
17.2.1.Pooled ei vaidle selle üle, et tarnetingimuste näol oleks tegemist kostja tüüptingimustega VÕS § 35 mõttes. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Riigikohus on selgitanud, et kui tüüptingimusi kasutav pool tahab tugineda lepingus või selle lisades sisalduvatele tüüptingimustele, peab ta tõendama, et need tüüptingimused olid olemas lepingu sõlmimise ajal, neile on selgelt viidatud ning teisel poolel oli võimalus nende sisust teada saada (23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13). Seega oli praegusel juhul kostjal kohustus tõendada, et tema tarnetingimused on saanud lepingu osaks.
17.2.2.Eelnevast nähtuvalt on kostja tarnetingimuste lepingu osaks saamise esimene eeldus see, et kostja oleks enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viidanud (VÕS § 37 lg 1 esimene lause) või et lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis hageja nende olemasolu eeldada (VÕS § 37 lg 1 teine lause). Praegusel juhul leidis maakohus põhjendatult, et poolte kirjavahetuses 6.–28. mail 2019, mis viis lepingu sõlmimiseni, ei olnud kostja tarnetingimustele tähelepanu juhitud (vt maakohtu otsuse p 19.2). Ka kostja ise möönis ringkonnakohtus toimunud istungil, et e-kirjades ei ole tarnetingimustele sõnaselgelt viidatud (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:54:52). Vastupidist järeldust ei saa teha kostja 28. mai 2019. a kirjast hagejale, milles kostja selgitas, et hageja saab vastavusdeklaratsiooni välja printida kostja kodulehelt (I kd, tl 17). Isegi kui kostja kodulehel olid üleval ka vaidlusalused tarnetingimused, ei ole viidatud e-kiri käsitatav neile selge viitamisena VÕS § 37 lg 1 esimese lause tähenduses, kuna e-kirjas puudub viide tarnetingimustele. Samuti ei muuda tarnetingimusi lepingu osaks kostja viidatud asjaolu, et betooni saatelehtedel oli tellija kinnitus, et ta nõustub tarnetingimustega, samuti QR kood ja
28 (41)
2-20-14209 internetilink. Saatelehed allkirjastati alles pärast lepingu sõlmimist, samas kui tüüptingimuste lepingu osaks saamist tuleb hinnata lepingu sõlmimise aja seisuga. Kostja oli ka ise ringkonnakohtu menetluses seisukohal, et leping oli sõlmitud enne saatelehtede allkirjastamist ning saatelehtede alusel toimus üksnes kauba formaalne üleandmine (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:52). Asjas esile toodu ei anna alust ka arvata, et saatelehtede allkirjastamisel oleks hageja tahe olnud suunatud kostjaga sõlmitud lepingu muutmisele. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et ta tugineb VÕS § 37 lg 1 teisele alternatiivile ja leiab, et lepingu sõlmimise viivist tulenevalt pidi hageja tüüptingimuste olemasolu eeldama (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:57:51). Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb seda, kas hageja oleks pidanud lepingu sõlmimise viisist tulenevalt niisuguste tarnetingimuste olemasolu eeldama, hinnata keskmise mõistliku hagejaga sarnase isiku seisukohast (vt Riigikohtu 25. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-124505, p 15). Õiguskirjanduses on leitud, et majandus- või kutsetegevuses lepingute sõlmimisel tuleb tüüptingimuste olemasolu eeldamisel arvestada VÕS §-s 25 sätestatut. Nii võib tingimuse kasutaja tõendada, et vaidlusalused tüüptingimused muutusid lepingu osaks põhjusel, et lepingu pool võis nende olemasolu eeldada väljakujunenud praktika või tava tõttu, mille kohaldamises olid pooled kokku leppinud. Kui lepingu pool on tingimuste kasutajaga juba varem samasuguseid lepinguid samadel tüüptingimustel sõlminud, tuleks eeldada, et ta on tüüptingimuste olemasolust teadlik ja tal on olnud ka võimalus nende sisuga tutvuda (vt Varul, P. jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2016. § 37 komm, p 4.2.2). Hageja väitel oli vaidlusalune leping esimene leping, mille pooled omavahel sõlmisid (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:01:19). Kostja sellele kohtuistungil vastu ei vaielnud (vt samas, ajamärk 01:01:24). Ehkki kostja on menetluses väitnud, et betooni käitlemise ja paigaldamise valdkonnas on tavaline praktika, et betooni tarnijad kasutavad tüüptingimusi, mistõttu hageja pidi nende olemasolu eeldama (vt apellatsioonkaebuse p 3.22), ei ole kostja seda väidet tõendanud. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et betooni ostmisel sellisel viisil, nagu seda praegusel juhul tehti, s.o e-kirja teel hinnapakkumise tegemise ja selle aktsepteerimisega, peaks keskmine mõistlik hagejaga sarnane isik eeldama seda, et müüjal on tüüptingimused, mis saavad sõlmitava lepingu osaks sõltumata sellest, et müüa neile tingimustele lepingu sõlmimisel sõnaselgelt ei viita. Eelnevat arvestades nõustub kolleegium maakohtuga, et kostja tarnetingimused ei saanud lepingu osaks ka VÕS § 37 lg 1 teise lause alusel (maakohtu otsuse p 19.2).
17.2.3.Kostja tarnetingimuste lepingu osaks saamise teine eeldus on see, et hagejal oleks olnud võimalik tüüptingimuste sisust teada saada. Kostja väitel olid tarnetingimused kättesaadavad tema veebilehel. Tsiviilasjas nr 2-17-124505 tehtud otsuses on Riigikohus leidnud, et tüüptingimuste kasutaja saab teise poole võimalust tüüptingimuste sisust teada saada tõendada mh tõenditega selle kohta, et tüüptingimused olid lepingu sõlmimise ajal kättesaadavad tüüptingimuste kasutaja kodulehel (p 14.3.1). Praegusel juhul ei ole kostja esitanud menetluses tõendeid, mis kinnitaks tema väidet, et tarnetingimused olid tema veebilehelt leitavad. Kohtule esitatud menetlusdokumentides on kostja esitanud veebiaadressi (http://www.level.ee/kliendile/), kuid viide veebiaadressile ei ole käsitatav tõendina TsMS § 229 tähenduses. Veebilehel olev teave võib muutuda, mistõttu ei ole kohtul tagantjärgi (ilma muude asjassepuutuvate tõenditeta) võimalik hinnata, milline teave oli veebilehel üleval lepingu sõlmimise ajal mais 2019. Maakohus oleks pidanud seda kostjale selgitama ja andma võimaluse esitada oma väite kinnitamiseks tõendeid, mis oleks seaduses
29 (41)
2-20-14209 sätestatud protsessivormis. Samas ei ole selle tegemata jätmine käsitatav menetlusõiguse olulise rikkumisena, kuna see ei mõjutanud asjas tehtud lahendit.
17.2.4.Eelnevat arvestades leidis maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et kostja väidetavad tarnetingimused kui tüüptingimused ei saanud poolte lepingu osaks ning hageja ei pidanud järgima pretensioonide esitamisel kostja tarnetingimuste p 5 nõudeid.
18.Hageja õigust esitada betooni lepingutingimustele mittevastavusest tulenevalt pretensioone ei välista see, kui kostja esindajad ei viibinud betoonist proovide võtmise juures.
18.1.Nagu kolleegium eelnevalt leidis, et saanud väidetav kostja tarnetingimuste p 5 lepingu osaks. Seega ei olnud pooltel kokkulepet, et pretensioonide esitamisel saaks hageja tugineda vaid selliste proovikehade testimise tulemustele, mis on võetud, valmistatud hoitud ja katsetatud tellija ja tarnija juuresolekul. Sellist tingimust ei tulene ka seadusest (seda kinnitas 18. mai 2023. a kohtuistungil ka kostja, vt protokolli ajamärk 01:24:13). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et betoonist proovikehade valmistamist (kuubiliste) või võtmist (silindriliste) ja hoiustamist reguleerivad standardid näeksid ette nõude, et proovikeha valmistamise, puurimise, hoiustamise ja/või katsetamise juures peaks viibima ka betooni tootja esindaja. Selle, et proovikehad valmistataks või puuritaks ja neid hoiustataks viisil, mis tagab katsetulemuste usaldusväärsuse, tagab juba see, et proovide valmistamine, puurimine ja hoidmine on reguleeritud standarditega. Praegusel juhul tagab standarditest tulenevate nõuete järgmist ka asjaolu, et nimetatud tegevuste juures viibis neutraalse isikuna järelevalveinsener. Eelnevat arvestades ei ole asja lahendamisel oluline, kas kostja esindaja viibis kuubiliste katsekehade valmistamise ja/või silindriliste katsekehade puurimise juures või mitte. Seetõttu jätab kolleegium maakohtu otsuse põhjendustest välja p 20 osas, milles maakohus hindas järelevalveinseneri IM kinnituse (II kd, tl-d 121–122), hageja seadusliku esindaja istungil antud selgituste (V kd, tl-d 5–9, 29–30) ja saatelehtede põhjal seda, kas kostja esindajatel oli võimalus katsekehade valmistamisel ja puurimisel osaleda ja kas nad viibisid katsekehade valmistamise juures.
18.2.Kostja väide, et kuna tema esindajaid proovide võtmise juures ei olnud, puudub tal teave selle kohta, kas proovid võeti või valmistati ja kas neid hoiti vastavalt asjassepuutuvale standardile, ei ole asjakohane (vt apellatsioonkaebuse p 3.24). Asjas esitatud tõendid, sh proovivõtuprotokollid, katsetulemuste protokollid ja IM kirjalik seletus, ei anna alust arvata, et proovide valmistamisel või puurimisel või nende hoidmisel oleks rikutud standardite nõudeid. Seejuures on kummastki poolest sõltumatu järelevalveinsener IM kinnitanud, et temale teadaolevalt vastasid hageja poolt betoneerimisel valmistatud ja betoonkonstruktsioonidest puuritud katsekehad kõikidele nõuetele ja standarditele ning katsekehade valmistamise ja puurimise protseduur viidi läbi nõuetekohaselt ja vastavalt kehtivatele standarditele (II kd, tl-d 121–122). Alusetu on kostja kahtlus, et tulenevalt IM rollist järelevalveinsenerina ei ole tema hinnang usaldusväärne. III
19.Maakohus leidis põhjendatult, et kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 järgi on täidetud, arvestades ka VÕS §-des 222 ja 223 sätestatut (vt maakohtu otsuse p-d 28–33). Kolleegium jätab maakohtu otsuse põhjenduste p-st 33 välja viited VÕS §-le 103, kuna müügilepingu puhul reguleerib müüja vastutust asja lepingutingimustele mittevastavuse eest erinormina VÕS § 218 ja VÕS § 103 ei ole seega asjakohane. Muus osas nõustub kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega ning neid TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda.
30 (41)
2-20-14209
20.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väitele, et hagejal ei olnud õigust esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõuet ilma kostjale betooni asendamiseks täiendavat tähtaega andmata (apellatsioonkaebuse p-d 5.6 ja 5.10), märgib kolleegium järgmist.
20.1.Hageja nõuab praeguses menetluses kostjalt kahjuna puudustega betooni asemele ostetud uue betooni hinda (pärast hageja tasaarvestust 5243,78 eurot) ja kulusid, mis hagejale kaasnesid silla osade lammutamise ja uuesti ehitamisega. Nimetatutest esimese näol on sisuliselt tegemist kahju hüvitamise nõudega kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg 2 tähenduses, kuna lepingutingimustele vastava betooni tarnimise asemel nõuab hageja kostjalt betooni asendamise kulude hüvitamist.
20.2.VÕS § 115 lg 2 esimese lause kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Lepingu täitmise nõuet ja müüjapoolset olulist rikkumist müügilepingute puhul reguleerivad VÕS §-d 222 ja 223. Praegusel juhul tuleb lähtuda pooltevahelise lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS redaktsioonist (vt Riigikohtu 22. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9603, p 19; 27. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-06, p 16). Mais 2019 kehtinud VÕS § 222 lg-st 1 tulenes, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades mh asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Lõike 2 kohaselt võib muu kui tarbijalemüügi lepingu puhul ostja asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda asja asendamist üksnes siis, kui lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Lõikest 3 tuleneb, et lõikes 1 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingus taganeda. Sarnane regulatsioon tuleneb ka kehtiva VÕS § 222 lg-st 1 ja lg-st 42 ning § 223 lg 1 p-dest 1–5 ja lg-st
20.3.Kostja väitel ei andnud hageja talle betooni asendamiseks täiendavat tähtaega, vaid esitas
31.juulil 2019 nõudekirja ning juba 1. augustil 2019 olid puudustega betoonist valmistatud tööd lammutatud. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud andma talle uue betooni tarnimiseks täiendava tähtaja. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ta teavitas kostjat betooni puudustest 16. juulil 2019 (I kd, tl 31; hageja edastas kostjale ka Teede Tehnokeskus AS 15. juuli 2019. a katseprotokolli), 18. juulil 2019 (I kd, tl-d 34, 38; hageja edastas ka TTÜ 17. juuli 2019. a katseprotokolli) ja 29. juulil 2019 (I kd, tl 41; hageja edastas ka TTÜ 29. juuli 2019. a katseprotokolli), s.o oluliselt varem kui 31. juulil 2019 saadetud ametlikus nõudekirjas. Ehkki hageja palus kostjale saadetud kirjades, et kostja pakuks omapoolse lahenduse või esitaks oma seisukoha tekkinud olukorra osas, ei reageerinud kostja hageja teavitustele. Oma menetluses esitatud väidet, et pooled
31 (41)
2-20-14209 oleksid leppinud telefonis kokku, et oodatakse ära puurkehade katsetulemused, ei ole kostja tõendanud; lisaks edastas hageja esimesed puurkehade katsetulemused kostjale juba 18. juulil 2019. Eelnevast järeldub, et kostja ei asendanud müüdud betooni mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ega pakkunud asendamist. Seega tuleb lugeda kostja VÕS § 223 lg 1 kohaselt müügilepingut oluliselt rikkunuks, mistõttu § 223 lg-st 3 tulenevalt ei pidanud hageja määrama kostjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega. Sellises olukorras on ühtlasi eelduslikult tegemist VÕS § 115 lg 3 järgi olukorraga, kus on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust (vt ka Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27), mis samuti välistab täiendava tähtaja määramise vajaduse kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmise eeldusena. Praegusel juhul välistas täiendava tähtaja andmise vajaduse ka asjaolu, et arvestades betooni puuduste olemust ja betooni õige survetugevuse tähtsust sillaehituse puhul oli hageja jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1 ja VÕS § 115 lg 3 teine alternatiiv). Lisaks ei saanud hagejalt ka mõistlikult oodata kostjale täiendava tähtaja määramist uue betooni tarnimiseks, kuna hagejal ei saanud olla kindlust, et uus partii vastaks nõuetele. Olukorras, kus hageja oli betooni ebapiisava survetugevuse tõttu olnud sunnitud tehtud töö osaliselt lammutama ja taastama, millega kaasnesid märkimisväärsed kulud, ei saanud temalt eeldada riski võtmist, mis oleks kaasnenud uuesti kostja tarnitud betooni kasutamisega. Seega oli kahju hüvitamine kohustuse täitmise asemel asjaolude kohaselt mõistlik (VÕS § 115 lg 3 kolmas alternatiiv).
20.4.Eelnevast tulenevalt ei olnud hagejal vaja määrata kostjale täiendavat tähtaega lepingutingimustele mittevastava betooni asendamiseks, vaid ta võis tellida betooni kolmandalt isikult ja nõuda kostjalt uue betooni tarnimise asemel kahju hüvitamist.
20.5.Kolleegium märgib, et eelnev ei puuduta hageja kahju hüvitamise nõuet, mis seondub silla osalise lammutamise ja taastamise töödega, sh selleks vajalike materjalide, töövahendite ja teenustega. Nimetatud osas ei ole tegemist kahju hüvitamise nõudega kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 tähenduses, mistõttu kostja lepingurikkumise olulisuse või täiendava tähtaja andmise vajaduse hindamine ei ole selle kahju hüvitamise nõude osas vajalik.
21.VÕS § 127 lg-test 1 ja 4 tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale sellise kahju, mille tekkimine on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses ja mille hüvitamine on vajalik selleks, et asetada hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kostja ei oleks lepingu rikkunud. Nendest põhimõtetest juhindudes rahuldas maakohus hagi osas, milles hageja nõudis hüvitist ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 kantud kulude eest ehitustöödele ja materjalidele, sh uue betooni ostmise eest, leides, et need kulud on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses (maakohtu otsuse p-d 37.3 ja 37.4). Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et betooni survetugevuse probleemid olid sedavõrd tõsised (kõrvalekalle projekteeritud survetugevusest enam kui 10%), et hagejal ei jäänud muud üle, kui tehtud töö osaliselt lammutada ja konstruktsioonid uuesti ehitada. Seda kinnitavad mh asjas esitatud Maanteeameti kirjad hagejale, kus nõuti hagejalt konstruktsioonide ümbertegemist, tuginedes nii Maanteeameti ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingule kui ka majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 1 lg-le 3 ja „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja MA 2017 – 21“ p-le 3.4.1 (I kd, tl-d 36–37 ja 44–45). Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et silla kaldasamba konstruktsioonid vajasid lammutamist juba seetõttu, et algsetes
32 (41)
2-20-14209 projektides ja joonistes olid vead või hageja oli need valesti ehitanud (maakohtu otsuse p 40), ning nõustub selles osas maakohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6). Kolleegium nõustub maakohtuga, et ehituspäevikutest ja kaetud tööde aktidest nähtuvalt tegi hageja lisatöid, mis olid tingitud betooni mittenõuetekohasusest, ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019. Pooled ka ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et nimetatud ajavahemikul tegi hageja töid, mis olid tingitud vajadusest sild osaliselt lammutada ja uuesti ehitada. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tal selle ajavahemiku osas vastuväiteid ei ole (vt 18. mai 2013. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:46:59). Kostja ei ole menetluses väitnud, et hageja oleks teinud sel ajal objektil ka mingeid muid töid, mis ei oleks olnud silla lammutamise ja lammutamiseelsesse seisundisse taastamisega seotud. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagejale betooni lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahjuna saab käsitada kulutusi ehitustöödele ja materjalidele ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019.
22.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid konkreetsete hagejal tekkinud kulude hüvitatavusele. Kostja leiab, et hageja ei ole kõigi kahju hüvitamise nõude aluseks olevate kulude osas tõendanud, et need olid kostja kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti on kostja esitanud vastuväiteid kulude suurusele ja arvestusele (apellatsioonkaebuse p-d 5.35– 5.64).
22.1.Maakohus mõistis kostjalt hagejale tekkinud kahjuna välja hüvitise järgmiste kulude eest (käibemaksuta): 1) 31. juuli 2019. a Tallinna Tehnikaülikooli arve summas 62,80 eurot (I kd, tl 76); 2) 5. augusti 2019. a Puumarket AS arve summas 2208,60 eurot (I kd, 78); 3) 16. augusti 2019. a Peri AS renditeenuse arve ajavahemikul 1.–15. august 2019 summas 1155,30 eurot (I kd, tl-d 81–83); 4) 16. augustil 2019 Puumarket AS-lt ostetud keemiline ankruliim summas 102 eurot (I kd, tl 84); 5) 17. augustil 2019 Skyland OÜ-lt tellitud armatuuri transporditeenus summas 641 eurot (I kd, tl 85); 6) 19. augusti 2019. a K-Rauta arve summas 46,23 eurot (I kd, tl-d 86–87); 7) 22. augusti 2019. a OÜ Javicar arve summas 37,80 eurot (I kd, tl 88); 8) 30. augusti 2019. a AS HC Betoon arve laboriteenuse eest summas 481,16 eurot (I kd, tl 90); 9) 31. augusti 2019. a Peri AS arve renditeenuse eest ajavahemikul 16.–31. august 2019 summas 1232,32 eurot (I kd, tl-d 92–94); 10) 31. augusti 2019. a OÜ Saarte Tehnika arve summas 1836,30 eurot (I kd, tl 95); 11) 31. augusti 2019. a Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautode kulu summas 3300 eurot (I kd, tl 96); 12) 4. septembri 2019. a OÜ Javicar arve summas 27,72 eurot (I kd, tl 97); 13) 9. septembri 2019. a K-Rauta arve summas 52,87 eurot (I kd, tl 98); 14) 10. septembri 2019. a K-Rauta arve summas 11,61 eurot (I kd, tl 99); 15) 11. septembri 2019. a Sakla Külaarengu Seltsi arve summas 765 eurot (I kd, tl 100); 16) 12. septembri 2019. a OÜ Javicar arve summas 441 eurot (I kd, tl 101); 17) 13. septembri 2019. a Träx OÜ arve summas 845,97 eurot (I kd, tl 102); 18) 16. septembri 2019. a Peri AS arve summas 1155,30 eurot (I kd, tl-d 103–105); 19) 27. septembri 2019. a AS HC Betoon laboriteenus ehitusplatsil 6. septembril 2019 ja 12. septembril 2019 summas 1037,68 eurot (I kd, tl 113);
33 (41)
2-20-14209 20) 17. oktoobri 2019. a Halud.ee OÜ arve tõste- ja veoteenuste eest ajavahemikul 2.–14. september 2019 summas 4785 eurot (I kd, tl 129); 21) 50% 27. detsembri 2019. a Jaanus Tahk FIE arvest, s.o 344 eurot (I kd, tl 145); 22) 1142,50 eurot 31. juuli 2019. a OÜ Saarte Tehnika arvest (I kd, lk 77); 23) 5243,78 eurot (s.o hageja tasaarvestuse järgne summa) HC Betoon AS arvetest tarnitud betooni survetugevusega C 35/45 eest (30. augusti 2019. a arve summas 3696 eurot ja 19. septembri 2019. a arve summas 6384 eurot (I kd lk 89, 108)); 24) töötajate VH, VT ja KS brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed augustis 2019 kokku 8818,25 eurot (I kd, tl 146); 25) 50% töötajate VH, VT ja KS brutotöötasust, sotsiaalmaksust ja kinnipeetud töötuskindlusmaksetest septembris 2019, s.o kokku 7336,12 eurot (I kd, tl 147); 26) 50% 30. septembri 2019. a Sakla Külaarengu Seltsi arvest, s.o 622,50 eurot (I kd lk 115); 27) 50% 30. septembri 2019. a Nordic Car Rent OÜ arvest, s.o 1650 eurot (I kd, tl 120); 28) kütusekulu augustis 1081,43 eurot ja septembris 10 päeva eest 811,37 eurot; 29) praamipiletite kulu ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 kokku 300,99 eurot (I kd, tl-d 182–208). Kokku mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena eeltoodud kulude summana välja 47 576,60 eurot.
22.2.Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses konkreetseid vastuväiteid ridadel 1, 21 ja 22 märgitud kuludele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus need kulud õigesti põhjendatuks lugenud, arvestades ka hageja 11. mai 2021. a seisukohas esitatud põhjendusi (vt nimetatud dokumendi p-d 3.22, 3.23 ja 3.77). Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid kulureal nr 23 nähtuvale HC Betoon AS-lt ostetud betooni maksumusele. Maakohus tuvastas, et HC Betoon AS oli esitanud hagejale kaks arvet kokku summas 10 080 eurot, kuid kuna hageja on oma nõude osaliselt tasaarvestanud (vt tasaarvestusavaldus hageja 31. juuli 2019. a nõudekirjas (I kd, tl 49)) kostja nõudega betooni ostuhinna 4836,22 euro saamiseks, on hagejal õigus nõuda kahjuna HC Betoon AS-lt ostetud betooni maksumusest 5243,78 eurot (vt maakohtu otsuse p 37.9). Kolleegium nõustub selle põhjendustega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses hageja tasaarvestuse osas vastuväiteid esitanud ning avaldas ka maakohtus, et ta ei ole tasaarvelduse osas vastuväiteid esitanud (vt maakohtu 30. augusti 2022. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 01:52:55). Kostja ei ole menetluses esile toonud ega tõendanud, et hageja oleks saanud osta vajaliku betooni kuskilt mujalt soodsama hinnaga.
22.3.Osade kuluartiklite osas on kostja olnud menetluses seisukohal, et hageja pole tõendanud materjali või seadme (sh tehnika) kasutamist kõnealusel ehitusobjektil, mh kuna see ei nähtu ehituspäevikust: eelkõige kuluread nr 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 12, 13, 14, 16, 17, 18, 20.
22.3.1.Kolleegium leiab, et olukorras, kus viidatud kulud on tekkinud ajavahemikul, mil hageja tegeles üksnes silla lammutamise ja lammutuseelsesse staadiumisse taastamisega, hagejal ei olnud paralleelselt pooleli muid objekte (vähemalt mitte seal kandis, aga asja materjalidest ei nähtu, et ka Eestis laiemalt) ning kõnealused kulud ei ole sellised, mis ilmselgelt silla lammutamise ja ehitamisega ei seondu, saab eeldada, et kulud olid seotud Uue-Lõve silla ehitusega. Asjaolu, et materjali või seadme kasutamine ei nähtu ehituspäevikust, ei tähenda, et seda objektil ei kasutatud, arvestades mh praeguse objekti ehituspäevikute üldsõnalisust.
22.3.2.Hageja on iga kulu vajalikkust maakohtu menetluses ka põhjendanud (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi ptk 3) ning maakohus on poolte väiteid enamiku kuluridade osas nõuetekohaselt hinnanud.
34 (41)
2-20-14209 Kulurea nr 2 osas nõustub kolleegium maakohuga, et hageja on usutavalt selgitanud puitmaterjali soetamise kulu vajalikkust telgi püstitamiseks seoses sellega, et kostja lepingurikkumise tõttu lükkusid hüdroisolatsiooni tööd sügisesse (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.24). Alusetu on kostja kahtlus, et materjali ei pruugitud kasutada just vaidlusalusel objektil, kuna asjas ei ole esile toodud, et hagejal oleks olnud Eestis samal ajal pooleli ka muid objekte. Kulurea 4 osas täiendab kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium leiab, et ka Puumarket AS 16. augusti 2019. a arvelt nähtuv keemiline ankruliim (102 eurot) on selline kulu, mille tekkimises ja vajalikkuses ei ole kohtul alust kahelda, arvestades hageja tehtud tööde iseloomu. Hageja selgituste kohaselt kasutati liimi selleks, et kinnitada armatuur vanale betoonile (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.28). Liimi vajalikkuses ei anna alust kahelda asjaolu, et selle kasutamist ei ole märgitud ehituspäevikusse, ega ka see, kui liim on ostetud Pärnus. Kulurea nr 5 kohta on hageja selgitanud, et tegemist oli Skyland OÜ-lt tellitud armatuuri transporditeenusega, mis oli vajalik uue armatuuri ostuks (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.29). Maakohus leidis põhjendatult, et kaetud tööde aktist nr 6 nähtuvalt tegi hageja alates 5. augustist 2019 armeerimistöid, mistõttu on Skyland OÜ arvel näidatud veoja tõsteteenus põhjendatud kulu. Kulu kandmises ja vajalikkuses ei anna alust kahelda asjaolu, et masinate kasutus ei kajastu ehituspäevikutes. Ülejäänud p-s 22.3 viidatud kuluridade osas nõustub kolleegium maakohtuga, et puudub alus kahelda hageja esitatud arvete seotuses Uue-Lõve silla objekti lammutamis- ja uute konstruktsioonide ehitustöödega (vt maakohtu otsuse p 37.6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. -
Kuluridadelt nr 3, 9 ja 18 nähtuvaid kulusid (renditeenus Peri AS-lt) on hageja põhjendanud sellega, et ehitusperioodi pikenemisega kaasnesid lisakulud (vt hageja 11. mai 2021. a seisukoha p-d 3.27, 3.35 ja 3.44). Arvetelt nähtuvalt on renditud mh puittalasid, posti päid ja -raame, metallkast, õliprits, vineeri jms. Kohtul ei ole alust kahelda nende materjalide vajalikkuses, vaatamata sellele, et hageja ei ole täpselt välja toonud, mille jaoks ta arvel kajastatud materjale kasutas. Arvetel on märgitud objektina „Uue-Lõve sild“, mis kinnitab, et materjale kasutati just kõnealuse objekti jaoks.
-
Kulurealt nr 6 nähtuvat kulu (K-Rautast ostetud kruvid, sae ketas ja saapad) on hageja põhjendanud telgi ehitamisega (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.30). Nagu kolleegium eespool leidis, et hageja telgi püstitamise vajalikkust usutavalt põhjendanud. Asjaolu, et telgi ehitamine ei nähtu ehituspäevikust, ei tähenda, et seda ei tehtud.
-
Kuluread 7, 12 ja 16 seonduvad saematerjali ostmisega OÜ-lt Javicar. Hageja on põhjendanud neid kulusid sellega, et uue osa saalungi materjal tuli teistkordselt soetada ning ehitada tuli telk (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p-d 3.31, 3.38, 3.42). Kohtul ei ole alust kahelda selle materjali vajalikkuses. Seda ei välista asjaolu, et materjali ei ole märgitud ehituspäevikusse. Telgi ehitamise vajadust on hageja põhjendanud.
-
Kulurealt nr 10 nähtuvat kulu (ekskavaatoritööd, laadur ja veoauto rent osaühingult Saarte Tehnika) on hageja põhjendanud sellega, et kulu oli vajalik pealesõidu plaatide ja külgtiibade teistkordseks väljakaevamiseks ja uuesti täitmiseks (vt hageja 11. mai
35 (41)
2-20-14209 2021. a menetlusdokumendi p 3.36). Arvestades, et hagejal tuli ehitatud silla osad osaliselt lammutada ja uuesti ehitada, on eksakavaatoritööde, laaduri ja veoauto vajalikkus usutav. Nimetatud tehnika kasutamist ei välista kostja viidatud asjaolu, et seda pole märgitud ehituspäevikusse. -
Kulurealt nr 13 nähtuva kulu (K-Rautast ostetud ehituskile) kohta on hageja selgitanud, et see oli vajalik teistkordne kulutus (hageja 11. mai 2021. a seisukoha p 3.39). Kohtul ei ole alust kahelda selle materjali vajalikkuses, kuna ehituskilet võib ehitusobjektil minna vaja erinevatel põhjustel (mh on hageja väitnud, et ta kaitses betooni päikese eest, kattes selle kilega). Materjali vajalikkust ei välista asjaolu, et seda ei ole märgitud ehituspäevikusse.
-
Kulurealt nr 14 nähtuva kulu (K-Rautast ostetud sidumistraadikonksud) kohta on hageja selgitanud, et need oli vaja osta, kuna sidumiskonksud hävinesid lammutuse käigus (hageja 11. mai 2021. a seisukoha p 3.40). Kohtul ei ole alust kahelda hageja selgituses ega selle materjali vajalikkuses.
-
Kulurealt nr 17 nähtuva kulu (killustik Träx OÜ-lt) kohta on hageja selgitanud, et kulu on vajalik, kuna lammutuse ja väljakaevega hävines eelmine materjal (hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.43). Kolleegiumi hinnangul on hageja põhjendus usutav. Uue killustiku ostmise vajalikkust ei sea kahtluse alla kostja väide, et killustik on vajalik asfaldialuse või silla plaadile juurdepääsu ehituseks.
-
Kulurealt nr 20 nähtuvat kulu (tõste- ja veoteenus Halud.ee OÜ-lt) on hageja põhjendanud sellega, et ehitusperioodi pikenemisega kaasnesid lisakulud (hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.63). Kohtul ei ole alust kahelda arvelt nähtuvate teenuste vajalikkuses. Kulu tekkimist ei välista see, et teenuse osutamine ja masinate kasutamine ei nähtu ehituspäevikust. Samuti ei anna nende teenuste vajalikkuses UueLõve silla ehitustöödel alust kahelda see, et arvel ei ole objektile viidatud, võttes arvesse nii arvelt nähtuvat teenuste osutamise aega kui ka seda, et asjas ei ole esile toodud, et hagejal oleks olnud Eestis paralleelselt käsil ka muid objekte. Arvelt nähtuvate kulude hüvitatavust ei mõjuta kostja viidatud asjaolu, et Halud.ee OÜ-le kuulub hagejas 50% osalus. Kostja ei ole väitnud, et nimetatud kulu ei oleks vastanud turuhinnale ega põhjendanud selle ebavajalikkust.
22.4.Kuluridadelt nr 8 ja 19 nähtuvad kulud laboriteenuse eest vaidlustas kostja põhjusliku seose puudumise tõttu seetõttu, et kostjalt ostetud betooni osas laboriteenust ei tellitud. Hageja põhjendas nende kulude vajalikkust sellega, et betoon tuli mandrilt ning vaja oli veenduda selle kvaliteedis (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p-d 3.33 ja 3.51). Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostjalt ostetud betooni osas laboriteenust ei tellitud, ei tähenda, et tegemist oli põhjendamatu kuluga. Olukorras, kus hagejale oli juba korra tarnitud ebakvaliteetne betoon, millega oli kaasnenud vajadus tehtud töö lammutada ja uuesti teha, mis omakorda tõi kaasa suure raha- ja ajakulu, ei saa heita hagejale ette seda, et ta lasi objektile tarnitud uue betooni kvaliteeti kontrollida. Tegemist oli seega põhjendatud kuluga ja sellisega, mida hagejal ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hagejalt ei saanud mõistlikult eeldada seda, et ta oleks pidanud suutma kõnealustelt arvetelt nähtuvaid laboriteenuseid ise osutada selle asemel, et neid sisse osta, sh et tal oleks pidanud endal olema vajalikud seadmed mh betooni õhusisalduse mõõtmiseks.
22.5.Põhjusliku seose on kostja seadnud kahtluse alla ka Nordic Car Rent OÜ-lt tellitud rendiautode kulu osas (kuluread nr 11 ja 27). Hageja on selgitanud, et nõuab kolme tööauto
36 (41)
2-20-14209 kulu hüvitamist ning kulu oli vajalik, sest ehitusperioodi pikenemisega kaasnesid lisakulud (vt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 3.37 ja 3.56). Ehkki hageja ei ole selgelt välja toonud, milliseid arvetel nimetatud sõidukitest kasutati Uue-Lõve objektilt, saab hageja nõutava hüvitise suurusest (3 auto peale 3300 eurot) järeldada, et need pidid olema Citroen Jumper (kuu rent 1300 eurot), Ford Ranger (kuu rent 1300 eurot) ja Citroen Berlingo (kuu rent 700 eurot). Kolleegium nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt kasutasid hageja töötajad objektile jõudmiseks sõiduvahendeid. Arvestades, et kostja rikkumise tõttu pikenes objektil töötamise aeg umbes 1,5 kuu võrra, pikenes selle aja võrra ka aeg, mil hageja töötajad vajasid rendiautosid, mistõttu tegemist on hagejale tekkinud kahjuga (vt maakohtu otsuse p 37.11). Kuna ehituspäevikust nähtuvalt töötas Uue-Lõve silla objektil keskmiselt 3,4 inimest päevas ja hageja nõuab hüvitist kolme isiku palgakulu eest, on usutav hageja väide, et objektiga seoses oli kasutuses kolm rendiautot.
22.6.Kuluridadelt nr 3, 9 ja 18 nähtuva renditeenuse kulu osas (Peri AS-lt), kuluridadelt nr 11 ja 27 nähtuva rendiautode kulu osas, kuluridadelt nr 15 ja 26 nähtuva majutuskulu osas, kuluridadelt nr 24 ja 25 nähtuva töötajate palgakulu osas ja kulurealt nr 29 nähtuva praamipiletite kulu osas väidab kostja mh seda, et kuna hankelepingu järgne tööde lõpetamise tähtpäev oli 16. september 2019, oleks nimetatud kulud hagejal tekkinud ka ilma kostja rikkumiseta. Kolleegium sellega ei nõustu. Hageja on menetluses väitnud, et tal oli plaanis lõpetada Uue-Lõve silla ehitustööd varem kui hankelepingu järgne tööde lõpetamise lõpptähtpäev (täpsemalt 31. juuliks 2019, vt nt hageja 8. juuni 2022. a menetlusdokumendi p 1.5). Hageja väitel pikenes silla ehitusperiood kostja rikkumise tõttu vähemalt sama aja võrra, mis kulus tehtud tööde lammutamisele ja lammutuseelsesse staadiumisse jõudmiseks, kuid tegelikult rohkemgi (vt ka 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:42:31). Maakohtu menetluses on hageja välja toonud, et sild sai valmis alles 31. oktoobriks 2019 (vt 11. mai 2019. a seisukoha p 2.24), ehituspäeviku kanded on kuni 27. septembrini 2019 (IV kd, tl-d 169–173). Seega oli hagejal kostja lepingurikkumise tõttu vaja tellida Peri AS-lt renditeenust, kasutada rendiautosid ning kanda kulusid töötajate palgale, majutusele ja praamipiletitele vähemalt 1,5 kuu võrra kauem kui ilma kostja rikkumiseta. Asetamaks hageja VÕS § 127 lg 1 mõttes olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, tuleb kostjal need lisakulud hagejale hüvitada. Konkreetseid kuluridadelt nr 9, 11, 12, 24, 25, 27 ja 29 nähtuvaid kulusid ei oleks hagejal tekkinud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, kuna nende kulude tekkimise ajal tegi hageja üksnes silla lammutamise ja lammutuseelse olukorra taastamise töid. Kohtul ei ole alust arvata, et hageja oleks neid kulusid kandnud, sh sõidukeid rentinud, ka sõltumata Uue-Lõve silla ehitustööde tegemisest. Seega on need kulud kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Need kulud, mis hagejal oleks tulnud kõnealusel ajavahemikul kanda juhul, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, et silla ehitus lõpetada, kandis hageja eelduslikult niikuinii pärast 12. septembrit 2019. Seega ei vii kõnealuste kulude hüvitamine ka hageja rikastumiseni (VÕS § 127 lg 5). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kulude suurusele.
22.7.Töötajate palgakulu osas (kuluread 24 ja 25) leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud, millised konkreetsed töötajad ehitusobjektil viibisid ja töötasu said. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ehkki hageja ei ole tõendanud seda, mitu päeva kuus iga töötaja objektil viibis, nähtub ehituspäevikutest, et keskmiseks töötas objektil 3,4 inimest päevas. Selle ning hageja esitatud palgalehtede põhjal luges maakohus tõendatuks, et augusti 2019 eest olid hageja tööjõukulud objektil töötanud isikutele kokku 8818,25 eurot ning poole septembri eest 7336,12 eurot (vt maakohtu otsuse p 37.10). Kostja ei ole väitnud, et hagejal oleks olnud mingeid muid objekte, kus palgalehtede kohaselt tasu saanud isikud oleksid võinud töötada. Seega ei ole alust kahelda, et nad said tasu Uue-Lõve silla objektil töötamise eest. KS palgakulu põhjusliku seose kostja rikkumisega vaidlustab kostja mh põhjusel, et KS on 37 (41)
2-20-14209 hageja juhatuse liige ja oleks saanud juhatuse liikme tasu või tegevjuhi töötasu sõltumata sellest, kas tööd lükkusid edasi. Juba maakohtus leidis kostja, et KS palgakulu ei saa olla hagejale tekkinud kahjuna hüvitatav (vt kostja 20. aprilli 2021. a seisukoha p-s 2.39 olev tabel, rida 8). Asjas ei ole vaidlust selles, et KS on hageja juhatuse liige. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et juhatuse liikme või tegevjuhina ei oleks KS saanud ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 töötasu ka juhul, kui Uue-Lõve objektil oleks tööd lõpetatud hageja algse ajakava kohaselt ning kostja lepingurikkumine ei oleks toonud kaasa tööde venimist. Sellele, et KSle makstud tasu ei sõltunud konkreetselt Uue-Lõve objektil töö tegemisest, viitab asjaolu, et erinevate kuude lõikes on KS tasu olnud konstantne (brutotasu 1767,44 eurot kuus), samas kui VHle ja VTle makstud tasud on kuude lõikes erinevad. Viimast võib selgitada asjaolu, et hageja väitel said töötajad palka tunnitasu alusel (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 02:43:39). Hageja kostja väidet ümber ei lükanud. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et KSle makstud tasu osas ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost talle väidetavalt tekkinud kahju ja kostja lepingurikkumise vahel. Seega tuleb hageja kahju hüvitamise nõue jätta KS palgakulu osas rahuldamata. Hageja teiste töötajate kohta ei ole kostja sellist vastuväidet (s.o et tegemist oleks olnud hageja püsivate töötajatega, kellele hageja oleks niikuinii palka maksnud, sõltumata sellest, kas nad töötasid Uue-Lõve silla objektil) menetluses esitanud, vaid on üksnes üldiselt väitnud, et hageja pole tõendanud põhjuslikku seost tööjõukulu ja kostja rikkumise vahel. Hageja väitel said VH ja VT palka tunnitasu alusel ning kostja rikkumise tõttu pidi hageja maksma neile 3 kuu asemel palka 4,5 kuu eest (vt 18. mai 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 02:43:17, 02:43:39). Seda, et nimetatud töötajate tasu võis sõltuda töötatud ajast, kinnitab asjaolu, et palgalehtedelt nähtuvalt on neile makstud kuude lõikes erineva suurusega tasu. Oma maakohtus esitatud arvutuskäigus selle kohta, millised kulud olid töö lammutamiseks ja uue töö tegemiseks maksimaalselt põhjendatud, on kostja pidanud kahe töötaja, v.a KS, töötasu põhimõtteliselt põhjendatuks (vt kostja 20. aprilli 2021. a seisukoha p-s 2.39 olev tabel, rida 8). Lähtudes poolte menetluses esitatud väidetest, esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest, leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et VHle ja TTle augusti 2019. a palgalehelt ja pooles ulatuses septembri 2019. a palgalehelt nähtuvalt makstud tasud ning nendelt tööandja makstud maksud on käsitatavad hagejale kostja lepingurikkumise tõttu tekkinud kahjuna. Kui kostja ei oleks tarninud hagejale ebakvaliteetset betooni, ei oleks hageja pidanud VHlt ja TTlt augustis 2019 ja septembris 2019 tellima töid, mis seondusid silla lammutamise ja uuesti ehitamisega, ning nende tööde eest maksma. Kolleegium märgib, et maakohus on eksinud väljamõistetava palgakulu arvestamisel, ületades seejuures ka hageja nõude piire: ehkki hageja taotles hagis augusti 2019 palgakulude väljamõistmist summas 8765,83 eurot, mõistis maakohus need välja summas 8818,25 eurot. Maakohtu eksimus tuleneb sellest, et kohus mõistis lisaks brutotasule ja sotsiaalmaksule välja ka kinnipeetud töötuskindlustusmakse summa, ehkki viimane sisaldub juba brutotasus (tegemist on töötaja osaga töötuskindlustusmaksest). Selle asemel oleks tulnud mõista välja tööandja arvestatud ja makstud töötuskindlustusmakse, mis lisandub brutotasule ja mis hageja esitatud palgalehtedelt samuti nähtub (viimane lahter „Arvest. t.k.). Hageja palgakulude nõude summat arvestades ongi hageja lähtunud oma nõudes arvestatud töötuskindlustusmaksest, kuid on menetlusdokumentides nimetanud seda ekslikult kinnipeetud töötuskindlustusmakseks. Eelnevat arvestades tuleb korrigeerida maakohtu välja mõistetud hüvitise summat ka VHi ja T. Ti palgakulude osas. Muid aluseid hüvitise suuruse muutmiseks kohtu hinnangul ei ole, arvestades, et ka kostja ei ole vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu välja mõistetud palgakulude suurust, sh esitanud vastuväiteid selle arvestuse kohta. Palgalehtedelt nähtuvalt olid VH ja TT palgakulud (s.o brutotasu, sotsiaalmaks ja tööandja 38 (41)
2-20-14209 töötuskindlustusmakse) augusti 2019 eest kokku 6400,99 eurot ja septembri 2019 eest kokku 12 220,19 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et septembri 2019 eest on põhjendatud mõista välja 50% palgakuludest, s.o 6110,10 eurot. Seega tuleb kostjalt palgakulude hüvitisena välja mõista kokku 12 511,09 eurot (6400,99+6110,10). Maakohtu väljamõistetud hüvitist tuleb palgakulude osas seega vähendada 3643,28 euro võrra (8818,25 + 7336,12 - 12 511,09).
22.8.Praamipiletite (kulurida nr 29), majutuse (kuluread nr 15 ja 26) ja autorendi (kuluread nr 11 ja 27) kulude osas leiab kostja ka seda, et põhjusliku seose jaatamiseks peavad kõik kulud, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, olema seotud konkreetse töötaja ja tööga, sh autorendi hüvitamiseks peab hageja tõendama, milliseid konkreetseid sõidukeid milline konkreetne töötaja kasutas. Kolleegiumi hinnangul ei välista nende kulude hüvitamist see, et hageja ei ole isikuliselt esile toonud, milline töötaja millist praamipiletit, rendiautot ja majutust kasutas. Hageja on tõendanud kulude tekkimise ja selle, et tema töötajad tegid ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 objektil tööd. Kostja ei ole väitnud, et hageja nõuaks praamipiletite, majutuse ja rendiautode kulude hüvitamist põhjendamatult suure arvu isikute eest. Praamipiletite kulu osas heidab kostja maakohtule ette ka seda, et kohtu arvutuskäik ei ole jälgitav. Maakohus on märkinud, et hageja on nõudnud TS Laevad AS-lt ostetud praamipiletite eest hüvitist 1165,83 eurot, kuid ajavahemiku 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 eest on hageja esitanud praamipileteid kokku summas 300,99 eurot (I kd, tl-d 182–208) (vt maakohtu otsuse p 37.12). Seega on välja mõistetud summa kujunemine vaidlustatud otsusest jälgitav. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 13. september 2019 on hageja ostnud praamipileteid käibemaksuta summas 300,999 eurot (I kd, tl-d 182–205, 207, 208). Ehkki üks pilet on 13. septembri 2019. a kohta (I kd, tl 205), nähtub pileti kirjetest, et sellega on toodud mandrile tagasi veoauto ja haagis, mis olid eelneval päeval viidud saarele (vt I kd, tl 204). Seega on maakohus põhjendatult mõistnud hüvitise välja ka selle 13. septembri 2019. a pileti eest.
22.9.Kulureal nr 28 nähtuva kütusekulu osas märgib leiab, et see on ülemäära suur, arvestades et Sakla Külaarengu Selts asub ehitusobjektist umbes 7 km kaugusel. Kostja arvates oleks hageja pidanud tõendama iga kütusekulu põhjusliku seose kostja teoga, esitades dokumendi, millelt nähtuks iga konkreetse töötaja kasutatud sõiduk ja kilometraaž, ning kohus oleks pidanud lisama kulu arvestuskäigu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas esitatud tõenditest (sh praamipiletitest) nähtub, et objektil töötanud isikud kasutasid objektile jõudmiseks sõiduvahendeid ning eluliselt usutav on ka see, et hagejal oli vaja soetada ehitusmaterjali aeg-ajalt ka Kuressaarest (vt maakohtu otsuse p 37.12) ja Pärnust (vt nt hageja 11. mai 2021. a menetlusdokumendi p 2.25). Seega ei tekkinud kütusekulu üksnes Sakla Külaarengu Seltsist objektile ja tagasi sõitmisega, vaid ka nt mandrilt objektile sõitmisega. Kütusekulu suuruse osas märgib kolleegium, et hageja esitatud Neste Eesti AS teatise/arve 4987247 (I kd, tl-d 152–161) kohaselt oli hageja kulu bensiinile ja diislikütusele augustis 2019 ilma käibemaksuta 1418,62 eurot (154,32+1264,30), millest hageja nõudis 1081,43 euro hüvitamist. Selles ulatuses maakohus hageja nõude ka rahuldas. Neste Eesti AS teatise/arve nr 5012315 (I kd, tl-d 162–171) kohaselt oli hageja kulu bensiinile ja diislikütusele septembris 2019 ilma käibemaksuta 1829,22 eurot (39,14+1790,08), millest hageja nõudis 1622,73 euro hüvitamist. Maakohus rahuldas hageja nõude 50% ulatuses, s.o 711,37 euro osas. Seejuures tuvastas maakohus, et ainuüksi Kuressaare tanklas on tangitud augustis 2019 kütust 500,69 euro ulatuses ja septembris 2019 197,69 euro ulatuses. Samas ei pidanud kostja töötajad tankima
39 (41)
2-20-14209 kütust just Kuressaare tanklas, kuna vaidluse all ei ole see, et nad sõitsid tööle mandrilt, mida kinnitavad ka arvukad praamipiletid. Järelikult ei tähenda asjaolu, et Neste Eesti AS teatistelt/arvetelt nähtuvalt on suur osa tankimisi tehtud Pärnus ja osa ka Tallinnas, seda, et kütusekulu ei seondunud Uue-Lõve silla ehitustöödega. Võttes arvesse, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et ajavahemikul 31. juuli 2019 kuni 12. september 2019 ei olnud hagejal Eestis käsil teisi projekte peale Uue-Lõve silla ehituse ning kõik sel ajal tehtud tööd seondusid tehtud tööde lammutamise ja taastamisega, mis oli tingitud kostja lepingurikkumisest, nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja on tõendanud talle kütusekulu näol kahju tekkimise augustis 2019 vähemalt 1081,43 euro ulatuses. Septembri 2019 kütusekulude osas on maakohus aga jätnud kahju põhjusliku seose hindamisel arvestamata sellega, et enamik Neste Eesti AS teatiselt/arvelt nr nähtuvatest tankimistest on toimunud pärast 12. septembrit 2019. Ajavahemikul 1.–12. september 2019 on tangitud bensiini ja diislikütust kokku 586,44 euro ulatuses (käibemaksuta). Seega ei ole alust mõista kostjalt hageja kasuks välja septembri kütusekulu 586,44 eurot ületavas osas. Maakohtu välja mõistetud hüvitist tuleb septembri 2019 kütusekulu osas vähendada 124,93 euro (711,37-586,44) ulatuses.
22.10.Eelnevat arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kahju hüvitist vähendada 3768,21 euro võrra (3643,28+124,93). Põhjendatud hüvitise suurus on 43 808,39 eurot (47 576,60 – 3768,21).
23.Maakohus leidis põhjendatult, et hagejale tekkinud kahju oli VÕS § 127 lg 2 tähenduses ettenähtav (maakohtu otsuse p 36). Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et ta ei saanud näha ette, et juhul, kui 4836,22 euro eest müüdud betoon ei vasta lepingu tingimustele, võidakse temalt nõuda silla lammutamise ja ehitamisega seotud kulusid, mis ületavad oluliselt betooni müügihinda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et professionaalse betooniettevõtjana pidi kostja lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et kui ta tarnib hagejale ebakvaliteetset betooni silla ehitamiseks, tuleb mittenõuetekohase survetugevusega betooni kasutamise tõttu hagejal tehtud tööd lammutada ja ehitada uued sillakonstruktsioonid, millega kaasneb täiendav materjali- ja tööjõukulu. Seda, kas kostja pidi lepingu rikkumisega kaasneda võivaid tagajärgi ette nägema, ei mõjuta asjaolu, et kostja tootmine on sertifitseeritud ja kontrollitud (vt apellatsioonkaebuse p 5.16).
24.Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et hageja nõutava kahju hüvitatavust ei välista VÕS § 127 lg 3. Lepingutingimustele vastava asja üleandmise kohustuse eesmärk on hoida ära nii selline kahju, mis kaasneb vajadusega hankida lepingutingimustele vastav asi mujalt, kui ka kahju, mis ostjale tekib puuduse tagajärjel. Praegusel juhul kaasnes kahju lepingutingimustele mittevastava betooni otstarbekohase kasutamisega hageja poolt, s.o vajadusega lammutada ja taastada objekt, mille valmistamisel oli puudustega betooni kasutatud. See kahju kuulub kolleegiumi hinnangul müügilepingu kaitse-eesmärgi hulka.
25.Kolleegiumi hinnangul ei ole temalt välja mõistetud kahju hüvitamine ka kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel mõistlikult vastuvõtmatu, mis võiks anda alust kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 järgi vähendada. Viidatud sätte kohaldamiseks ei anna alust ainuüksi see, et väljamõistetava kahju suurus ületab oluliselt betooni hinda (vt apellatsioonkaebuse p 5.18).
26.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 11. augustist 2029 kuni kohtuotsuse tegemiseni, samuti edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni. Seoses maakohtu otsuse muutmisega kostjalt väljamõistetava põhinõude osas tuleb muuta ka hageja viivisenõude rahuldamise ulatust. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid
40 (41)
2-20-14209 maakohtu viivisearvestusele, sh viivise arvestamise alguskuupäevale. Seetõttu lähtub kolleegium viivise arvestamisel samast alguskuupäevast ja viivise määrast. Ajavahemiku 11. august 2019 kuni 30. juuni 2023 (ringkonnakohtu otsuse tegemise aeg) eest on hageja põhinõudelt 43 808,39 eurot sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis 14 168,11 eurot (viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudelt 43 808,39 eurot tulevikus sissenõutavaks muutuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 1. juulist 2023 kuni põhinõude tasumiseni. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja suurema viivise. Menetluskulude jaotus
27.Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jättes menetluskuludest 35% kostja kanda ja 65% hageja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatuse osas maakohtu otsust, tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt vajadusel muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti tuleb ringkonnakohtul TsMS § 173 lg 1 järgi jaotada apellatsioonimenetluse kulud.
28.Kolleegiumi hinnangul on menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega praegusel juhul põhjendatud. Lähtudes hagihinnast, rahuldatakse hagi ca 32% ulatuses (51 300,26 ÷ 159 835,73 × 100%). Seega on põhjendatud jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud 68% ulatuses hageja kanda ja 32% ulatuses kostja kanda.
29.Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras kindlaks maakohus pärast praeguse otsuse jõustumist.
30.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Janek Väli
41 (41)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.