2-20-14209 Concrete Highways OÜ hagi Aktsiaselts Level vastu müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja viivise nõudes 159 835,73 eurot Hageja Concrete Highways OÜ, Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Klen Laus, epost [email protected] ja advokaat Martin Järve, e-post [email protected] Kostja Aktsiaselts Level, Kostja lepingulised esindajad Kerli Kaasik, e-post [email protected] ja Oliver Ennok, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
31.08.2022
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Level (registrikood 10216072) hageja Concrete Highways OÜ (registrikood 11524404) kasuks 47 576,60 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 12 242,18 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (47 576,60 eurot) alates 29.10.2022 kuni põhinõude 47 576,60 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata Concrete Highways OÜ hagi Aktsiaselts Level vastu kahju hüvitamise nõudes summas 89 859,77 eurot.
5.Jätta rahuldamata Concrete Highways OÜ hagi Aktsiaselts Level vastu viivise nõudes põhinõudelt summas 89 859,77 eurot.
6.Jätta menetluskulud 65 % ulatuses hageja Concrete Highways OÜ kanda ja 35 % ulatuses kostja Aktsiaselts Level kanda.
7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord
2-20-14209 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.29.09.2020. a esitas hageja Concrete Highways OÜ Pärnu Maakohtule hagi Aktsiaselts Level vastu müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja Saaremaal Sakla külas Uue-Lõve silla remonttöid. Sillatöödeks vajaliku betooni hankimiseks pöördus hageja 06.05.2019 kostja poole. Kostja esitas 09.05.2019 oma hinnapakkumise, mille hageja aktsepteeris. Seega sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu, mille esemeks oli C35/45 tugevusklassile vastav betoon. Kostja tarnis pakkumises kajastatud betooni hagejale 13.06.2019, 01.07.2019 ja 08.07.2019 toimunud tarnetega. Saatelehtede kohaselt pidid tarnitud partiid olema tugevusklassiga
C35/45.
Betoonkonstruktsioonidest valati objektil Kuressaare poolne kaldasammas ja betoonsärk, Laimjala poolne kaldasammas koos betoonsärgiga ning pealesõidu plaadid mõlemale poole. Tarnitud betooni eest esitas kostja hagejale arved kokku summas 4 836,22 eurot. 16.07.2019 teatas objekti ehitusjärelevalve OÜ Esprii hagejale, et betooni survetugevuse katsetulemused ei vasta nõuetele ning kuna vahe on üle 10%, kuulub töö ümbertegemisele. Hageja teavitas koheselt kostjat nõuetele mittevastavusest, kuid kostja e-kirjale ei reageerinud. 17.07.2019 sai hageja Tallinna Tehnikaülikoolist betooni survetugevuse katsetamise tulemused, mis ei vastanud nõuetele. Katsetulemuste kohaselt oli betooni keskmine survetugevus 22,7. Hageja edastas tulemused koheselt kostjale ning teatas ühtlasi, et betooni mittevastavuse tõttu tuleb osa konstruktsioonidest lammutada ning palus kostja kommentaari koos edasise lahendusega. Kostja e-kirjale ei reageerinud. 18.07.2019 edastas Maanteeamet kui sillatööde tellija hagejale teate töö mittevastavusest ja parandamise vajadusest. Hageja edastas Maanteeameti kirja koheselt kostjale, teatades ühtlasi, et betooni mittevastavuse tõttu tuleb Maasi poolse silla kaldasammas ja pealesõiduplaat lammutada. Kostja e-kirjale ei reageerinud. 29.07.2019 sai hageja TTÜ-st teise kaldasamba betooni survetugevuse katsetamise tulemused, mis ei vastanud samuti nõuetele. Katsetulemuste kohaselt oli betooni keskmine survetugevus 30,6. Hageja edastas katsetulemused koheselt kostjale, kuid kostja ei reageerinud. 29.07.2019 edastas Maanteeamet hagejale täiendava teate töö mittevastavusest ja parandamise vajadusest. Hageja edastas Maanteeameti kirja koheselt kostjale ning teatas ühtlasi, et betooni mittevastavuse tõttu tuleb Laimjala poolse silla kaldasammas ja pealesõiduplaat lammutada. Kostja e-kirjale ei reageerinud. 31.07.2019 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis kostja poolt nõuetele mittevastava betooni tarnimise tõttu tekkivate kulude hüvitamist hinnangulises summas 111 040,14 eurot ning tasaarvestas kostja nõuded kogusummas 4 836,22 eurot hageja kulutuste hüvitamist nõudega. Hageja määras kostjale nõude täitmise tähtajaks 10.08.2019. 07.08.2019 sai hageja järgnevad betooni survetugevuse katsetamise tulemused, mis ei vastanud samuti nõuetele. Katsetulemuste kohaselt oli kostja tarnitud betooni keskmine survetugevus 37,8. Tulenevalt asjaolust, et kostja tarnis hagejale nõuetele mittevastava betooni, tuli hagejal silla kaldsammas ja pealesõiduplaat lammutada ja uuesti ehitada, ning hageja kandis kulutusi kokku summas 137 436,37 eurot. Hageja märgib, et kulud ei ole objekti kogukulud, vaid kulud, mida hageja pidi kandma mittevastava betooni tõttu. Kuna kostja 31.07.2019 nõudekirja järgselt hageja nõuet ei rahuldanud, esitas hageja 10.02.2020 kostjale täiendava nõudekirja, milles nõudis kostjalt kulude hüvitamist summas, mis ületas 31.07.2019 nõudekirjas tehtud tasaarvestust, s.o kokku 140
2-20-14209 909,34 eurot. Hageja on nõudekirja esitamise järgselt oma nõuet täpsustanud, mistõttu on tegelik põhinõue väiksem kui 10.02.2020 nõudekirjas nõutu. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud. Kostja teadis, et hageja vajab sillaehituseks kindla tugevusklassiga betooni ning pidi olema ka teadlik, et nõrgema tugevusklassiga betooni üleandmisel peab hageja tehtud tööd ümber tegema. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista Aktsiaseltsilt Level välja Concrete Highways OÜ kasuks 137 436,37 eurot, hagiavalduse esitamise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivis 11 404,45 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.11.01.2021 esitas hageja enda seisukoha kostja vastuse osas, milles märgib, et kostja selgitused, ja tõendid ei lükka ümber hageja poolt tõendatud asjaolu, et tarnitud betoon ei vastanud lepingutingimustele. Kostja on esitanud tõendeid ja selgitusi selle kohta, et kostja tootmine vastab üldiselt nõuetele, mitte aga seda, et vaidlusalune betoon oleks vastanud nõutud survetugevusele. Kostja tarnetingimused ei võta hagejalt õigust tugineda betooni mittevastavusele, sest kostja tarnetingimused ei ole saanud lepingu osaks. Samas, isegi kui oleks lepingu osaks, ei ole hageja tarnetingimuste vastu eksinud. Kostja esitatud väited katsekehade ebaõige valmistamise ja hoidmise kohta on oletuslikud, tõendamata ja sisult ebaõiged. Uus-Lõve objekti järelevalveinsener on kinnitanud, et betooni katsetamise protsess viidi läbi nõuetekohaselt. Hageja ei ole rikkunud täiendava tähtaja andmise ja asja ülevaatamise kohustust. Hagejal ei olnud kohustust määrata täiendavat tähtaega, kuna kostja rikkumine oli oluline ning täiendava tähtaja määramine ei oleks andnud tulemust. Tegelikkuses on hageja andnud kostjale võimalusi rikkumise heastamiseks, kuid kostja on seda ignoreerinud. Hageja ei ole ka rikkunud asja ülevaatamise kohustust, kuna tegemist oli varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik asja üleandmisel tuvastada. Hagejale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga ning oli kostjale ettenähtav. Kostja oli professionaalse betoonitootjana teadlik, et hageja vajab Uus-Lõve silla töödeks konkreetse survetugevusega betooni, s.t survetugevus oli lepingu peamine eesmärk. Kokkulepitud survetugevus tagab justnimelt seda, et hageja saaks betooni kasutada ilma, et töid tuleks ümber teha või neid lammutada.
3.11.05.2021 esitatud seisukohas märgib hageja, et kostja vastuväited hageja nõude suurusele on põhjendamatud ning ei anna alust hageja nõude suuruse vähendamiseks. Transpordiameti ehituslepingu maksumus ei oma hageja nõude suuruse osas tähtsust. Alusetu on kostja vastuväide, et hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist kulutuste osas, mis kanti enne tehtud töö lammutamist. Tehtud töö lammutamisega hävines ka osa sellest tööst ja materjalist, mida ei tulnud lammutada, kuid mis sai lammutamise käigus kahjustada/hävines. Hageja hinnangul on põhjendamatu kostja vastuväide sellest, et hageja ei ole tõendanud, et betooni koostis ei vasta esitatud retseptile. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja tarnetingimused ei muutunud lepingu osaks, kuna tal ei olnud saatelehti allkirjastades võimalik tarnetingimustega tutvuda. Hageja leiab, et põhjendamatu on kostja vastuväide hageja augusti kuni oktoobri tööjõu ja sellega seonduvate kulude osas (laevapiletid, kütusekulud, autorent ja majutus). Kostja tugineb seejuures asjaolule, et lammutamine ja lammutatud töö uuesti tegemine ei saanud võtta kauem aega kui 2-4 nädalat lammutamisest. Kuivõrd hageja pidi kostja lepingurikkumise tõttu tehtud töö lammutama 31.07.2019, venis Uus- Lõve silla lõplik valmisehitamine kuni töö lõpliku valmimiseni 31.10.2019. Seetõttu pidid hageja töötajad ja masinad olema objektil kauem kui algselt planeeritud töö valmimise tähtaeg 31.07.2019. Sõidukulude osas, mida kostja peab ülepaisutatuks, märkis hageja, et töötajate majutuspaik Sakla Külaarengu Selts oli objektile küll lähedal, kuid sõidukulud ei hõlmanud üksnes majutuse ja objekti vahel sõitmist. Hageja vajas ka kostja lepingu rikkumise tõttu ehitusmaterjale, mistõttu tuli hageja töötajatel sõita ka ehituspoodidesse Kuressaares ning Pärnus. Kostja prognoos väidetavalt põhjendatud kuludest ei
2-20-14209 põhine ühelgi objektiivsel asjaolul ega hinnangul, s.t kostja on selle ise välja mõelnud. Hageja esitas 11.05.2021 esitatud menetlusdokumendis täiendavad põhjendused iga kuludokumendi osas eraldi ning märkis, et on nõudnud üksnes nende kulude hüvitamist, mida ta on kandnud just kostja rikkumise tõttu ning hageja ei ole nõudnud kulude hüvitamist, mida ta oleks pidanud kandma niikuinii. Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole oma tööjõu-, kütuse-, praamipiletite- ja autorendi kulusid nõuetekohaselt tõendanud, on need igal juhul vähemalt osaliselt väljamõistetavad VÕS § 127 lg 6 alusel. Lisaks esitas hageja täiendavate tõenditena kostja poolt nõutud katseprotokollid, selgitades, et need on objekti järelevalveinseneri I M poolt allkirjastatud ning I M on hiljem kirjalikult kinnitanud, et betooniproovid võeti nõuetekohaselt ja kõiki standardeid järgides. Kui standardeid ja nõudeid ei oleks järgitud, oleks järelevalveinsener selle sõltumatu isikuna välja toonud. Protokollidest on ühtlasi näha, et betooni katsekehasid võeti sillakonstruktsiooni erinevatest osadest. Seega on alusetu kostja väide, et proove võeti ainult konstruktsiooni ühest osast.
4.25.02.2022 esitatud seisukohas kostja 21.02.2022 seisukohale märkis hageja, et asjaolu, et ehituspäevikutesse ei ole proovivõtte ega proovivõtu protokolle märgitud, ei tõenda, et proovid oleksid võetud vääralt või rikkudes kehtivaid standardeid. Ehituspraktikas ei vasta sageli paljud formaalsed toimingud standarditele, sest need on tööde sujuvama kulgemise huvides lihtsustatud. Samuti on praktikas tavaline, et ehituspäevikutes proovivõttusid ei kajastata. Samas, antud juhul on hageja tõendanud, et proovivõtuprotokollid koostati. Samuti on objekti järelevalveinsener I M kinnitanud, et betooni katsekehade puurimisel, valmistamisel ja hoiustamisel järgiti kõiki nõudeid ja standardeid. Kostja välja toodud asjaolu, et objekti ehituspäevik ei pruugi vastata kõikidele formaalsetele nõuetele, ei tõenda, et proove kostja tarnitud betoonist võeti valesti või proovi võtmisele kehtivaid nõudeid eirates. Kostja toodud asjaolu viitab üksnes faktile, et proovivõtud jäid ehituspäevikusse kandmata. Põhjendamatu on kostja etteheide, et hageja esitatud proovivõtuprotokollid on võltsitud ehk tagantjärele koostatud. Paberkandjal allkirjastatud dokumentidest hilisematel kuupäevadel pildifailide tegemine ei ole võltsimine ega tagantjärele koostamine. Asjaolu, et ehituspäevikusse ei ole betooni järelhoolduse toiminguid märgitud, ei tõenda, et hageja oleks betooni paigaldamisega või järelhooldusega eksinud. Tegelikkuses on hageja betooni nõuetekohaselt paigaldanud ja hooldanud. Vastupidiselt kostja etteheidetele on hageja vaidlusalust betooni nt päikese eest katnud ning seda vajalikul määral niisutanud – hageja on pikaaegset kogemustega betoonitööde teostaja ning arusaadavalt rakendab hageja kõiki vajalikke ehitusvõtteid. Lisaks ei saanud hageja seoses betooni paigaldamise ega järelhooldusega töö tellijalt (Transpordiamet) ega ehitusjärelevalvelt pretensioone ega ettekirjutusi. Isegi kui nimetatud kostja väide oleks tõene (millega hageja ei nõustu), ei ole kostja tõendanud põhjuslikku seost, et betooni survetugevuse puudused tuleneksid väidetavast betooni ebaõigest paigaldamisest või järelhoolduse puudustest. Tööde algus- ja lõpptähtaja tõendamine hageja poolt ei ole oluline, sest see ei mõjuta esitatava kahjunõude sisu. 31.07.2019 oli hageja enda seatud tähtaeg enda töö valmimise osas. Algne hankelepingu järgne lõpptähtaeg oli 16.09.2019 ehk vastavalt riigihangete registrile 4 kuud alates tööde alustamiskorraldusest, mis anti töö tellija poolt välja 15.05.2019.
5.08.06.2022 esitatud seisukohas märgib hageja kokkuvõtvalt, et isegi kui eeldada kostja väidete õigsust, siis ei ole kostja menetluses tõendanud, et just väidetavad järelhoolduse vead ja betooni ebaõige paigaldamine tõid kaasa betooni madala survetugevuse. Nimetatud väitele tuginemiseks peaks kostja tõendama, et ebaõige paigaldus ja puudulik järelhooldus on põhjuslikus seoses betooni nõuetele mittevastava survetugevusega. Hageja märgib seoses lepingu tähtaja pikendamise taotlusega, et nimetatud tõendist ei tulene, et hageja oleks pidanud kaldasambad lammutama olenemata sellest, kas kostja tarnitud betoon oli kvaliteetne või mitte. Hageja selgitab, et tegemist ei olnud olukorraga, kus silla kaldsammaste konstruktsioonid olid algselt valesti projekteeritud. Uued armeerimise joonised tuli koostada põhjusel, et tehtud töö lammutamise tõttu ei vastanud silla kaldasambad enam esialgsele projektile (lammutamise tõttu
2-20-14209 olid muutunud mõõtmed ja omadused), mistõttu tuli koostada uued joonised, mis vastaksid lammutusjärgsele seisundile. Kui kostja oleks hagejale tarninud lepingutingimustele vastava betooni, ei oleks hageja pidanud tehtud tööd lammutama ning sellisel juhul oleksid konstruktsioonid vastanud projektile. Tegemist oli probleemiga, mille põhjustas just kostja tarnitud betoon.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Tõele ei vasta hageja väide, et tarnitud betoon ei vastanud lepingu tingimustele. AS Level toodab betooni standardi EVS-EN 206:2014 alusel. Müügilepingu esemeks olev betoon oli survetugevusklassiga C35/45. Betooni müügiks peab tehasel olema sertifitseeritud tootmisohje süsteem. Süsteemi raames katsetab tootja oma toodangut ise ja teeb võrdluskatseid mõne välise akrediteeritud laboriga. Samuti tähendab süsteemi olemasolu, et tootjal on kontrollitud seadmed ja väljaõppinud personal. 13.06 ja 01.07 võeti proovid ka konkreetselt Lõve silla objektile läinud koormatest. Survetugevuse katsetus AS Leveli laboris andis tulemuseks esimesel juhul 44,2 N/mm2 ja teisel juhul 44,5 N/mm2, mis rahuldab nõuet, et üksikkatse survetugevus fci ei tohi olla väiksem, kui normtugevus miinus 4, seega 45-4=41 N/mm2. 2019 a. auditeeris AS Level tootmisohjet audiitor Toomas Laur kahel korral: 07.08 ja 14.10. Auditi kohta on koostatud aruanne kuupäevaga 08.01.2020. Audiitorit teavitati muuhulgas pretensioonist, seetõttu on auditi käigus tugevusklassile C35/45 pööratud suuremat tähelepanu. Auditeerimisel mittevastavusi ei leitud. AS Level betooni tarnetingimuste punkt 5 sätestab, et survetugevuse ja külmakindluse mittevastavuse pretensiooni aluseks saab olla vaid tellija ja tarnija juuresolekul Eestis kehtivate standardite kohaselt võetud, valmistatud, hoitud ja katsetatud proovikehade testimise tulemus. Kõigil betooni saatelehtedel on tellija kinnitus, et ta nõustub mainitud tarnetingimustega. Hageja ei ole proovivõtu ajaks ühelgi korral kutsunud kohale AS Level esindajat. Seega puudub kostjal igasugune teave, kas ja kuidas järgiti objektil standardikohast proovivõtu ja proovide hoidmise protseduuri. Betooni survetugevuskatse katsekehad tuleb valmistada ja hoida standardi EVS-EN 12390-2 järgi (standardist EVS-EN 206:2014 tulenev nõue). Tellija tõi AS Level laborisse mitteametlikuks katsetamiseks kuubikud (ehk katsekehad), mida ta oli samal objektil valmistanud 01.07 tarnitud betoonist. Lisatud fotod on tehtud AS Level laboris enne katsetamist ning näitavad kuubikute valmistamise kesist kvaliteeti. Ebakvaliteetsete kuubikute puhul ei anna nende katsetamine kindlasti sellist tulemust, kui kvaliteetsete puhul ehk betooni tegelikust tugevusest tekib vale ettekujutus. Lisaks katsekehade valmistamisele on oluline ka nende standardikohane hoidmine enne katsetamist. Katseprotokollist nr 2299/19 selgub, et katsekehad valmistati 30 h enne laborisse toimetamist, protokolli 19-4314 K järgi aga 4 ööpäeva varem. Puudub informatsioon vahepealsete hoiutingimuste kohta. Hagiavaldusele lisatud 2-st protokollist ei selgu, millisest konstruktsiooni osast väljapuuritud katsekehad pärinevad. Ka ei ole lisatud proovivõtu protokolle. Selle asjaolu tõttu on põhjust kahtlustada paigalduse ja/või järelhoolduse vigu.
7.Isegi juhul kui lepingu ese ei vastanud lepingu tingimustele, ei ole täidetud kahju hüvitamise eeldused. Ostja ei ole asja viivitamatult üle vaadanud ning on rikkunud ka müügilepingus kokku lepitud tingimusi pretensioonide esitamise kohta. Hageja küll teavitas oma e-kirjaga betooni lepingutingimustele mittevastavusest, ent ei ole müüja vastu esitanud ühtegi nõuet ega kasutanud ühtegi eelnevat õiguskaitsevahendit. Müüjapoolsest tegevusetusest ei saa järeldada soovimatust asja parandada või asendada, kui ostja seda nõuab. Ilma täiendavat tähtaega andmata ei ole lepingust taganemine ja kahju hüvitamise nõude esitamine lubatud. Telefoni teel peetud kõnelusel ostjaga lepiti kokku, et oodatakse ära puurkehade katsetulemused. Pärast nõudekirja saamist kliendilt 31. juulil 2019 külastas AS Level esindaja ehitusplatsi 1. augustil 2019, kuid selleks ajaks oli kogu konstruktsioon lammutatud ja selle uurimine võimatu. Vale on hageja väide selle kohta, et kuivõrd kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava betooni, millest
2-20-14209 hageja silla ehitas, ei ole betooni parandamine või asendamine võimalik. Hageja ostis ise HC Betoon AS-lt uue betooni, osteti ka laboriteenused ehitusplatsil (sh õhusisalduse mõõtmine, töödeldavuse määramine, katsekehade valmistamine), kuigi kostjalt hageja neid töid varasemalt ei tellinud. Hageja ei ole kostjale andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, seega juba sellest tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Betooni valmistamisel ja müümisel, mis oli toodetud vastavalt standardile summas 4 836,22 eurot, ei saanud müüja ette näha riski ega vastutust, et juhul kui betoon ei vasta lepingu tingimustele nõutakse müüjalt silla lammutamise ja ehitamisega seotud kulusid summas 140 909,34 eurot, mis ületab müügihinna 29,13 kordselt. Kuivõrd tootmine on sertifitseeritud ja kontrollitud, ei saanud müüja müügilepingust tulenevat kahju ette näha. Ilmselgelt hinnates riski ja betooni müügist saadavat tulu, ei oleks müüja müügilepingut sõlminud. Samuti ei saanud müüja kontrollida ekspertiiside tegemist ning ei saa vastutada selle eest kui ekspertiisid ei ole õigesti tehtud ning kui ka betooni paigaldamisel on tehtud vigu. Heas usus ei ole käitunud ka ostja, kes 31.07.2019 saatis müüjale nõudekirja andmata lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega ning juba 1.08.2019 kohapealsel kontrollimisel oli sild lammutatud ja ei võimaldanud läbi viia ühtegi täiendavat ekspertiisi, mida ostjal oleks olnud võimalik teostada. Kahju nõudmine suuremas summas kui oli betooni müügihind on ebamõistlik. Kostja taotleb kahju hüvitamise vähendamist kuni müügihinnani. Müügihinna on aga ostja tasaarvestanud esitatud kahjunõudega.
8.20.04.2021 esitatud täiendavate kostja vastuväidete kohaselt AS Level poolt tarnitud betoonide doseerimisraportid kinnitavad valmissegu vastavust retseptile. Seega vastas kostja poolt toodetud betoon lepingu tingimustele ning kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selles osas, et C35/45 betooni koostis ei vasta esitatud retseptile. Kostja esitatud fotodelt nähtub, et silla konstruktsioonist on välja puuritud katsekehad, mis on võetud ühest konstruktsiooni osast. Konstruktsioonist väljapuuritud katsekehad on andnud veelgi väiksemad survetugevuse tulemused. Keskmine tulemus kuubiliste katsekehade tulemusest tunduvalt väiksem, ainult 22,7 N/mm2. Selle asjaolu tõttu on põhjust kahtlustada paigalduse ja/või järelhoolduse vigu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et hagejale tekkinud võimalik kahju on põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega. Hageja nõutav kahjusumma 137 436,37 eurot ei ole eluliselt ka usutav, sest hageja ja Maanteeameti (objekti tellija) lepingu koguväärtus oli 159 580 eurot. Hageja on esitanud tõenditena pea 100 lisa arveid, kuid hageja ei ole oma hagiavalduses esile toonud, millise konkreetse töö tegemiseks ja töö teostamiseks vajaliku materjali soetamiseks hageja esitatud kulutused on vajalikud ja põhistatud. Kõik arved, mis hageja on esitanud vahemikus 24.05.2019 – 31.07.2019 on alusetud, sest kõik kulutused olid tehtud enne väidetava kahju tekkimist. Hageja väidab, et pidi lammutama kaldasambad ja pealesõiduplaadid (betooni kogus 14 +11,4 m3). Töö lammutati ühe päevaga. Seega sama asja uuesti ehitamine ei saanud ilmselgelt võtta aega rohkem kui 2-4 nädalat. Hageja nõuab aga augusti, septembri ja oktoobri eest 4 töömehe tööjõukulusid, kütusekulusid, praamipiletite kulusid, autorendi kulusid, majutuskulusid alates juulist kuni oktoobrini 2019 Sakla Külaarengu Seltsis. Töötaja Indrek Klaasepa palgakulu MPV INFRARAKENNE OY ja seos hagejaga on täielikult tõendamata. Hagejal tuleb kütuse kulu osas esitada igapäevane arvestus objektile sõitmise osas töötajate lõikes, samuti, millist sõidukit konkreetne töötaja kasutas. Hageja ei ole tõendanud, kuidas on iga vastav kütusekulu seotud kostja vastu esitatud kahjunõudega ning milline on põhjuslik seos tekkinud kahjuga. Kahjunõude aluseks olev kuludokument peab olema esitatud seoses iga konkreetse töötaja, sõiduki ja kilometraažiga, samuti kõik nõuded praamipiletite, majutuse, autorendi osas peavad olema seotud iga konkreetse töötaja ja töö tegemisega seotud (põhjuslik seos). Samuti on tõendamata kõik muud materjali ja rendikulude seosed väidetava kahjunõudega. Töö lammutamiseks ja uue töö tegemiseks on kostja hinnangul maksimaalselt põhjendatud kulu summas 15 975,36 eurot.
2-20-14209
9.03.06.2021 esitas kostja täiendavad vastuväited ja märkis, et katseprotokollides on mõlemad proovi võtmise kellaajad valed ning 8.07.2019 proov on võetud lausa 2 h varem, kui saabus betooniauto. Seega on esitatud tõendid ebausaldusväärsed. Kuivõrd katseprotokolli aluseks olevad katsekehad ei ole vastavalt standardile valmistatud, siis ei saanud need katsekehad anda ka adekvaatset tulemust. Katseprotokollide tulemused on täiesti ebausaldusväärsed. Kuna kostja poolt võetud proovid ja katsetamistulemused vastasid standardi tingimusetele ning hageja ei ole esitanud standardi kohaseid proovivõtu protokolle, siis ei ole hageja tõendanud, et proovid võeti justnimelt kostja müüdud betooni koormast ning vastavalt standardis toodud normidele. Teadmata on ka proovide säilitamise tingimused. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et proovid võeti vastavalt standardile, siis ei saa kostja vastutada selle eest, et hageja võetud kohapealne proov ei vasta standardile. Kostja ei saa kontrollida proovi võtmist ja säilitamist vastavalt standardile. Puudub ka katse tehnilise külje eest vastutava isiku kinnitus, et proov on võetud selle standardi kohaselt. Kostja ei nõustu jätkuvalt, et kostja esindajaid oleks katsekehade valmistamise kuupäevast ja kellaajast ning katsekehade puurimise kuupäevast ja kellaajast teavitatud. Kostja poolt esitatud fotod on tehtud 19.06.2021 juhuslikult objektist mööda sõites. Hageja esitatud tõendite kohaselt aga puuriti silindrid 17.07.2019 kl 04.30. Kostja esitatud kululoendist nähtub, millised töid pidi hageja teostama ning tööde proportsiooni kogu tööde mahust. Enne lammutamist tehtud kulutused oli tehtud hageja poolt varasemalt ning hageja tegi kulusid seoses omapoolse lepingu täitmisega riigihanke raames. Hageja ei saa küsida nimetatud kulu kostjalt, kuna pidi selle nagunii oma lepingu täitmiseks tegema. Juhul kui tehtud töö või materjal hävines väidetavalt lammutamise käigus, siis on hageja oma nõude uue materjali, tööjõu jne näol juba esitanud. Hageja ei saa ühe ja sama töö teostamiseks tekkinud kulu küsida 2 kordselt. Riigihankete registri päringust nähtub, et Leping nr 1-9/19/0930-1 sõlmiti 16.04.2019 ja täitmise tähtaeg 16.08.2024.a. Seega kui leping sõlmiti 16.04.2019, siis ei saanud olla lepingu lõputähtaeg 31.07.2021, sest see ei vastanud lepingus kokkulepitule. Samas pärast kaldasammaste töö teostamist ei saanud hageja poolt Maanteeametile tehtud töö olla valmis, kuna pärast kaldasamba tööde teostamist tuli teostada veel muidu töid. Seega hagejalt kulu nõudmine kuni tööde lõpliku lõpetamiseni ei ole ühelgi moel tõendatud ega põhjendatud.
10.21.01.2022 esitatud täiendavas seisukohas märgib kostja, et ehitustööde päevikus ei ole kirjas, et hageja oleks 13.06, 1.07, 8.07.2019 valmistanud betoonist katsekehad ega märget, et koostati ka proovivõtu protokollid. Nimetatud andmete kandmine ehitustööde päevikusse on kohustulik. I M ei ole oma selgitustes isegi märkinud, et Concrete Highways OÜ poolt on koostatud proovivõtu protokollid ja need on inseneri poolt allkirjastatud. See näitab ilmekalt, et tegelikkuses on proovivõtu protokollid koostatud tagantjärele ning selgituse andmise hetkel need puudusid. Kostja leiab, et ehitustööde päevikutega on tõendatud, et hageja paigaldas ja hooldas betooni ebaõigesti. Ehitustööde päevikus ei ole kirjas üldse 13.06.2019 AS Level poolt tarnitud betooni. Samas kasutatud toodete ja materjalide sissekandmine ehitustööde päevikusse on Määruse kohaselt kohustuslik. Ehitustööde päevikust ei nähtu, et hageja oleks mingitki järelhooldust teinud. Saalungid on eemaldatud järgmisel päeval, kaks päeva on objekt olnud igasuguse järelhoolduseta. Betooni ei ole niisutatud ega kaetud. Ehitustööde päevikus puuduvad igasugused materjalid (kile, telk, puitmaterjal telgi ehitamiseks vms). Esitatud ei ole tõendeid, mis kinnitavad, et enne töödega alustamist on omanikujärelevalvega kirjalikult kooskõlastatud kavandatavad meetmed tarindite valmistamisel nagu betooni kaitsmine ülesoojenemise eest, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhooldus. Kuna ehitustööde päevikust ei nähtu mitte ühegi AS Level poolt tarnitud betooni paigaldamise puhul, et hageja oleks tegelenud betooni järelhooldamisega (eelkõige temperatuuridel 27-32 kraadi), siis betooni tugevus ei vastanud normile ainult seetõttu, et hageja seda ebaõigesti paigaldas ja ei tegelenud järelhooldamisega, mis on betooni paigaldamisel ülioluline. Samuti nähtub, et ka 1.07.2019 ja 8.07.2019 betooni paigaldamisel ei tegelenud hageja betooni järelhooldusega. Seonduvalt tööjõukuludega märkis kostja täiendavalt, et ehitustööde päevikus on kajastatud ka
2-20-14209 lisaks töödele kasutatud töötajate arv. Vaidlusaluseid töid tehti 30 päeva, keskmiselt töötas 3,4 inimest päevas 1,5 kuud (mitte 3 kuud august, september ja oktoober nagu hageja väidab). Kulusid saab nõuda vaid selle ajani, kui hageja on oma ehitustööga jõudnud samasse ehitusstaadiumisse kui enne kaldasammaste lammutamist. Samaväärsed tööd lõppesid ehituspäevikute kohaselt 12.09.2019 pealesõidu plaatide betoneerimise ja hooldamisega.
11.08.06.2022 esitatud menetlusdokumendis esitas kostja katsetulemuste analüüsi ning leidis, et puurkehade puhul on tulemused protsentuaalselt normist väiksemad, kui kuubikute puhul. See fakt kinnitab kostja väitel, ehituspäeviku andmeid, et kanded betooni järelhoolduse kohta ei ole siiski „ununenud“ päevikusse kirjutada, vaid neid töid reaalselt ei tehtud. Tulemused kinnitavad, et tööde käigus on tehtud midagi väga valesti või on jäetud hoopis tegemata. Kui betooni oleks kohaselt hooldatud ja paigaldatud, oleks silindrite katsete tulemused olnud protsentuaalselt samad või kõrgemad normiga võrredes. See omakorda tõendab lisaks ebakvaliteetselt tehtud kuubikutele ka paigalduse ja hoolduse vigu. Kuna hooldustöid ei tehtud, siis ongi ebakvaliteetne tulemus ja ka katsete tulemused sellest tingitud. Ei ole usutav ka väide, et hooldustööd ununesid ehituspäevikutusse kandmata, sest järgneval korral hooldustöid ehituspäeviku kohaselt tehti. Kostja esitas täiendavate tõenditena fotod ja märkis, et nendest ja hageja kirjast maanteeametile saab järelda, et hageja oleks pidanud kaldasambad lammutama olenemata sellest, kas betoon oli kvaliteetne või mitte, sest konstruktsioon oli valesti ehitatud. Hageja ise märgib, et insener pidi koostama uued armeerimise joonised ja sellega seonduvalt kaasnes täiendavad tööd ja ajakulu. Nähtuvalt eelnevalt märgitud joonistelt on kaldasammaste kuju muudetud. Nimetatud muudatust tõendab muuhulgas hageja enda Tellijale esitatud taotlus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Esmalt käsitleb kohus küsimust sellest, kas kostja rikkus lepingut või mitte (I), järgnevalt hindab kohus kostja vastutust hageja ees ja hageja kahjuõude põhjendatust (II) ning viivise nõude põhjendatust (III). Lõpetuseks teeb kohus menetluskuludega seotud otsustused (IV).
14.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub: • • •
Hageja pöördus 06.05.2019 kostja poole e-kirjaga hinnapakkumise saamiseks muuhulgas betoonile survetugevusklassiga C35/45 ning 09.05.2019 saatis kostja hagejale hinnapakkumise (I kd lk 13-16); Hageja aktsepteeris kostja pakkumise 28.05.2019 e-kirjaga (I kd lk 17-18); Kostja tarnis pakkumises kajastatud betooni hagejale 13.06.2019, 01.07.2019 ja 08.07.2019 toimunud tarnetega (I kd lk 19-25).
2-20-14209 •
Tarnitud betooni eest esitas kostja hagejale 24.07.2019 arve nr 19-300721 summas 599,59 eurot, 26.07.2019 arve nr 19-200703 ja 05.08.2019 arve nr 19-200752 kokku summas 4 836,22 eurot (I kd lk 26-28); • 15.07.2019 koostas Teede Tehnokeskus AS katseprotokolli nr 2299/19 (I kd lk 29-30); • 16.07.2019 teatas objekti ehitusjärelevalve I M OÜ-st Esprii hagejale, et betooni survetugevuse katsetulemused ei vasta nõuetele ning hageja teavitas sellest koheselt kostjat (I kd 31); • 17.07.2019 koostati Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumi poolt betooni survetugevuse katseprotokoll nr 664/19 (I kd lk 32-33); • 18.07.2019 edastas hageja e-kirja teel katseprotokollid kostjale (I kd lk 34); • 18.07.2019 edastas Maanteeamet kui sillatööde tellija hagejale teate töö mittevastavusest (I kd lk 35-37); • 18.07.2019 edastas hageja Maanteeameti kirja kostjale (I kd lk 38); • 29.07.2019 koostati TTÜ Ehituse ja arhitektuuri instituudi ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumi poolt betooni survetugevuse katseprotokoll nr 705/19 (I kd lk 39-40); • 29.07.2019 edastas hageja katsetulemused kostjale (I kd lk 41-42); • 29.07.2019 edastas Maanteeamet hagejale täiendava teate töö mittevastavusest (I kd lk 4345); • 31.07.2019 edastas hageja edastas Maanteeameti teate kostjale (I kd lk 46); • 31.07.2019 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis kostja poolt nõuetele mittevastava betooni tarnimise tõttu tekkivate kulude hüvitamist hinnangulises summas 111 040,14 eurot ning tasaarvestas kostja nõuded kogusummas 4 836,22 eurot hageja kulutuste hüvitamist nõudega. Hageja määras kostjale nõude täitmise tähtajaks 10.08.2019 (I kd lk 47-51); • 07.08.2019 koostati inseneribüroo Steiger poolt katseprotokoll nr 19-4314 K (Ikd lk 5253); • 10.02.2020 esitas hageja kostjale uue nõudekirja, milles teatas, et hageja lõplik kogukulu on 145 745,56 eurot ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjal hüvitada hagejale kahju 140 909,34 eurot hiljemalt 17.02.2020 (II kd lk 53-55).
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt müüdud betoon vastas lepingu tingimustele, kas kostja vastutab võimaliku rikkumise eest. Vaidluse all on ka kahju hüvitamise nõude eelduste täidetus ja ulatus ehk kahju suurus. I
16.Hageja leiab, et tarnitud betoon ei vastanud lepingutingimustele. Kostja leiab, et tema tarnitud betoon vastas lepingutingimustele lepingu eseme üleandmisel hagejale ja isegi kui ei vastanud, siis kostja tarnetingimused muutusid lepingu osaks, hageja poolt ekspertiisiks võetud katsekehad ei olnud valmistatud ja hoitud nõuetekohaselt, proovivõtu protokollid ei ole koostatud standardite kohaselt ja on koostatud tagant järgi ning hageja ise tegi betooni paigaldamisel ja järelhooldamisel vigu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi
2-20-14209 ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kohustus tarnima hagejale betooni survetugevusega C35/45. Vastav asjaolu nähtub nii 06.05.2019 hageja poolt saadetud e-kirjast kui ka kostja 13.06.2019, 01.07.2019 ja 08.07.2019 koostatud betooni saatekirjadest. Kostja leiab, et tema tarnitud betoon vastas lepingutingimustele kuivõrd AS Level toodab betooni standardi EVS-EN 206:2014 alusel, sertifitseeritud tootmisohje süsteemi raames katsetab tootja oma toodangut ise ja teeb võrdluskatseid mõne välise akrediteeritud laboriga, samuti tähendab süsteemi olemasolu, et tootjal on kontrollitud seadmed ja väljaõppinud personal. Kostja vastuväidete kohaselt võttis kostja 13.06 ja 01.07 proovid ka konkreetselt Lõve silla objektile läinud koormatest. Survetugevuse katsetus kostja laboris andis tulemuseks nähtuvalt kostja poolt esitatud väljavõttest AS Level betoonide survetugevuse registreerimise päevikust ja väljavõttest betooni tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise statistilisest tabelist, et 13.06.2019 oli betooni survetugevuseks 44,2 N/mm2 ja 01.07.2019 oli betooni survetugevuseks 44,5 N/mm2 (II kd lk 86, 87). Kohus kostja vastuväidetega sellest, et tema poolt tarnitud betoon vastas lepingu tingimustele, ei nõustu.
17.1.Standardi EVS-EN 206:2014 p-st 4.3.1. nähtub, et betooni liigitamisel survetugevuse alusel rakendub tabel 12 normaal- ja raskebetoonile. Liigitamisel võib kasutada standardi EN 12390-3 kohaselt 28 päeva vanuses 150 mm läbimõõduga 300 mm pikkuste silindritega määratud normsurvetugevust või 150 mm kuupidega määratud normsurvetugevust (II kd lk 145-194). Tabelist 12 nähtuvalt on betooni C35/45 silindriliste katsekehade minimaalseks normsurvetugevuseks 35 N/mm2 ja kuubiliste katsekehade minimaalseks normsurvetugevuseks 45 N/mm2. Standardi 5.5.1.2 alapunkt 1 kohaselt kui on vaja määrata betooni survetugevust, siis tuleb see määrata standardi EN 12390-3 kohaselt kui fc,cyl juhul, kui määramisel kasutatakse silindrilisi katsekehi, või kui fc,cube juhul, kui määramisel kasutatakse kuubilisi katsekehi. Standardi 5.5.1.2 alapunkt 4 kohaselt betooni normtugevus peab võrduma spetsifitseeritud survetugevusklassi minimaalse normtugevusega või seda ületama. Standardi punkt 8.2.1.2. alapunkt 1 kohaselt tuleb betooniproovid valida juhuslikult ja võtta standardi EN 12350-1 kohaselt. Standardi EVS-EN 12350-1 punkt 6 kohaselt peab iga prooviga olema kaasas proovivõtu eest vastutava isiku koostatud protokoll (III kd lk 23-28). Standardi EVS-EN 123902 punkt 4 kohaselt tuleb proov võtta vastavalt standardile EN 12350-1 (III kd lk 29-34).
17.2.Kohus märgib esmalt, et kostja esitatud väljavõtted AS Level betoonide survetugevuse registreerimise päevikust ja betooni tugevusklassi C35/45 vastavuse hindamise statistilisest tabelist ei tõenda kohtu hinnangul kostja poolt väidetud asjaolu, et tarnitud betoon vastas lepingutingimustele. Väljavõtetest nähtub, et tegemist on kostja enda poolt koostatud dokumentidega. Samas on selgusetu, kes on katse tehnilise külje eest vastutavaks isikuks. Ühestki kostja poolt esitatud väljavõttest ei nähtu kas 13.06 ja 01.07 katsekehad on võetud kooskõlas standardiga EVS-EN 12350-1 ja kas katsetamine toimus standardi EVS-EN 12390-3 järgi. Kohtule ei ole esitatud ei standardi EVS-EN 12350-1 punktis 6 ettenähtud proovivõtu protokolle ega katseprotokolle. Kostja poolt esitatud väljavõtetes toodud andmed on vastuolus hageja poolt
2-20-14209
esitatud 15.07.2019 ja 07.08.2019 koostatud katseprotokollidega. Katseprotokollide kohaselt on 15.07.2019 koostatud katseprotokolli katsekehadeks 13.06.2019 Kristo Säde poolt võetud kuubikud ning kolme katsekeha keskmiseks survetugevuseks saadi 31,0 MPa. 07.08.2019 katseprotokollist nähtuvalt on katsekuubikud võetud 08.07.2019 kostja poolt tarnitud betoonist ning survetugevusteks on kolmel katsekehal saadud vastavalt 38,7 MPa, 36,2 MPa ja 38,5 MPa. Kohus märgib siinkohal, et kõik katseprotokollid on koostatud vastavat pädevust omavate erapooletute isikute poolt, katsete tulemused on saadud mõlemal juhul kolme katsekeha alusel. Kostja poolt esitatud väljavõtetest nähtub, et survetugevuse andmed on saadud kahe katsekeha katsetuse tulemusena. Kostja on küll märkinud, et ta teostab võrdluskatseid mõne välise akrediteeritud laboriga, kuid kohtule esitatud betoonisegu ja betoonvalmistoodete tootmisohje korralise järelevalveauditi aruandest nähtuvalt, hagejale betooni tarnimiste kuupäevadel kostja juures auditit ei toimunud (II kd lk 88-90). Nähtuvalt aruandest toimusid auditid 07.08.2019 ja 14.10.2019 ning mõlemal auditil toimus betoonisegu auditeeritud proovivõtt. Kuigi järelevalveauditi aruandega on kokkuvõttes tunnistatud betooni survetugevuse tase EVS-EN 206+A1:2016 nõuetele üldjoontes vastavaks, on siiski leitud, et tuleb jätkata betooni C35/45 valmistamisel kõrgendatud tähelepanu pööramist tootmisprotsessile, samuti proovikehade valmistamisele, kivistamisele ja katsetamisele ning 2020 aastal tuleb viia betooniga C35/45 läbi paralleelkatsetused. Lisaks nähtub järelevalveauditi aruandest, et 2018 aasta tootmisohje järelevalve aruandes oli samuti märgitud, et arvestades probleemidega betooni C35/45 survetugevusega, tuleb suurendada tähelepanu proovikehade valmistamisele, kivistamise ja katsetamise protsessidele ning 2019 aastal tuleb viia betooniga C35/45 läbi paralleelkatsetused. Järelevalveauditi aruandest nähtub, et 2019 aastal viidi läbi üks paralleelkatsetus alles 14.10.2019. Lisaks on järelevalveauditi aruandes märgitud, et betooni C35/45 keskmine survetugevus algperioodil (kolme järjestikuse tulemuse keskmine) jäi nõutavast kuni 2,9 MPa väiksemaks perioodil 01.07 kuni 02.09. Eeltoodust järeldub, et kostjal oli betooni C35/45 survetugevusega probleeme juba 2018 aastal ning järelevalveauditi läbiviija juhtis kostja tähelepanu betooni C35/45 valmistamisel tootmisprotsessile ja proovikehade võtmisele ning katsetamisele nii 2018 kui ka 2019 aastal.
17.3.Kostja poolt esitatud väljavõtetes toodud andmed betooni survetugevusest on vastuolus ka hageja poolt esitatud 17.07.2019 ja 29.07.2019 TTÜ ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumi poolt koostatud katseprotokollidega. Katseprotokollidest nähtub, et katsed viidi läbi silindriliste katsekehadega, mille minimaalseks normsurvetugevuseks peab olema standardi kohaselt 35 N/mm2. 17.07.2019 katseprotokollist nähtub, et kolme katsekeha keskmiseks survetugevuseks oli 22,7 N/mm2. 29.07.2019 koostatud katseprotokollist nähtub, et kolme katsekeha keskmiseks survetugevuseks saadi 30,6 N/mm2.
17.4.Kristo Säde 16.07.2019 e-kirjast kostjale nähtub, et 16.07.2019 teatas objekti ehitusjärelevalve I M OÜ-st Esprii hagejale, et betooni survetugevuse katsetulemused ei vasta nõuetele ning kuna vahe on üle 10%, siis kuulub töö ümbertegemisele. Maanteeameti 18.07.2019 teatest tööde mittevastavusest hagejale nähtub, et töövõtja peab juhinduma majandus- ja taristuministri poolt 03.08.2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ toodud nõuetest. Määruse § 1 lg 3 sätestab, et erandina võib teetööde tellija tema poolt määratud tingimustel teetöid vastu võtta, kui mõõtmistulemustega, mis ei erine lubatud hälbest üle 10%, on ilmnenud kvaliteedinõuete mittetäitmine kuni 5% juhtudel mõõtmiste arvust või tööde ümbertegemine ei ole otstarbekas. Samuti peab töövõtja juhinduma „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri MA 2017 – 21“ punktist 3.4.1 Betooni survetugevus, mis sätestab, et kui konstruktsiooni või detaili tegelik survetugevus on üle 10% võrra väiksem projekteeritud survetugevusest, siis konstruktsiooni või detaili vastu ei võeta ja töö tuleb parandada. Tellija selgitas kirjas hagejale, et teljel 1 (Masa poolse) kaldasamba konstruktsiooni ehitamisel võeti järelevalve inseneri juuresolekul betoonist katsekehad (kuubikud). Nende testimisel Teede tehnokeskuses 15.07.2019 selgus, et betooni survetugevus on keskmiselt 31,0 MPa – kõrvalekalle
2-20-14209 nõutust 31,1% (katseprotokoll nr. 2299/19; A -proov). Kaldasamba konstruktsioonist võttis töövõtja järelevalve inseneri juuresolekul puurkehad, mida testiti 17.07.2019 TTÜ Ehitusmaterjalide teadus-ja katselaboratooriumis. Betooni survetugevus on keskmiselt 22,7 MPa - kõrvalekalle nõutust 35,1% (katseprotokoll nr. 664/19; B -proov). Katseprotokollidest nähtub, et konstruktsioonides kasutatud betoon ei vasta nõuetele ning vastavalt majandus- ja taristuministri poolt 03.08.2015. a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ja „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri“ toodule tuleb konstruktsioonid ümber teha. Sama on tellija hagejale märkinud ka 29.07.2019 koostatud teates tööde mittevastavusest lisades, et Laimjala poolse kaldasamba konstruktsioonist puuritud katsekehade survetugevus oli katseprotokolli kohaselt 30,6 MPa, ehk kõrvalekalle nõutust 12,6%.
17.5.Lisaks nähtub hageja seadusliku esindaja 18.07.2022 e-kirjast kostjale, et objektijuht Toomas Vestli käis AS Leveli tehase laboris objektilt 01.07. võetud katsekehasid mitteametlikult testimas ning nende katsekehade tulemused olid 37,2 MPa ja 39 MPa (I kd lk 34). Hageja seaduslik esindaja on palunud e-kirjast nähtuvalt kostjalt 01.07. tarnitud betoonist tehases võetud katsekehasid, mida saaks võrrelda. Kuigi kostja poolt esitatud väljavõttest AS Level betoonide survetugevuse registreerimise päevikust nähtuvalt on kostja väidetavalt võtnud katsekehad samal päeval, siis hageja sõnul ei ole kostja tema pöördumistele vastanud. Kostja ei ole vastavat asjaolu vaidlustanud.
17.6.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja poolt hagejale tarnitud betoon vastas lepingutingimustele. Ainuüksi asjaolust, et AS Level toodab betooni standardi alusel ja kostjal on kontrollitud seadmed ja väljaõppinud personal, ei saa järeldada, et antud juhul hagejale 13.06.2019, 01.07.2019 ja 08.07.2019 tarnitud betoon vastas müügilepingu tingimustele. Kostja poolt esitatud doseerimisraportid ja valmistatud vesi-tsementtegurid doseerimisraportid ei tõenda kostja tarnitud betooni vastavust nõutud survetugevusele ega lükka ümber kohtule esitatud 4 erineva katseprotokolli tulemust betooni survetugevuse mittevastavuse kohta. Seega on hageja poolt esitatud tõenditega tõendatud, et kostja rikkus müügilepingut ja tarnis hagejale betooni, mis ei vastanud kokku lepitud tingimustele.
18.Kostja vastuväited sellest, et hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selles osas, et C35/45 betooni koostis ei vastanud esitatud retseptile, on kohtu hinnangul asjakohatud. Hageja on kostjale ette heitnud ja ka tõendanud tarnitud betooni mitte vastavust nõutud survetugevusele, hageja ei ole menetluses teinud kostjale etteheiteid sellest, et betooni koostis ei vastanud retseptile.
19.Kostja on oma vastuväidetes leidnud ka, et AS Level betooni tarnetingimuste punkt 5 on muutunud lepingu osaks kuna kõigil betooni saatelehtedel on tellija kinnitus, et ta nõustub mainitud tarnetingimustega. Tarnetingimuste punkt 5 sätestab, et survetugevuse ja külmakindluse mittevastavuse pretensiooni aluseks saab olla vaid tellija ja tarnija juuresolekul Eestis kehtivate standardite kohaselt võetud, valmistatud, hoitud ja katsetatud proovikehade testimise tulemus. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul ei ole kostja tarnetingimused saanud lepingu osaks.
19.1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tarnetingimused on kostja kasutatavaks tüüptingimuseks VÕS § 35 mõttes. Tarnetingimused saavad lepingu osaks üldjuhul ainult siis, kui on järgitud VÕS § 37 lg 1 nõudeid. Nimetatud sätte kohaselt tuleb tingimuse kasutajal enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viidata ja teisel lepingupoolel peab olema võimalus nende sisust teada saada.
19.2.Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 06.05.2019 hageja seadusliku esindaja e-kirjale vastas kostja esindaja 09.05.2019 e-kirjaga esitades hinnapakkumise (I kd lk 13-16). 28.05.2019 vastas hageja seaduslik esindaja pakkumisele nõustumusega e-kirja teel, milles soovis saada tootmisohje sertifikaati ja vastavusdeklaratsiooni (I kd lk 17-18). Samal päeval teatas kostja esindaja, et vastavusdeklaratsiooni saate meie kodulehelt. Seega sõlmisid pooled betooni müügilepingu pakkumuse ja sellega nõustumuse teel 28.05.2019. Eelpool nimetatud
2-20-14209 kirjavahetusest ei nähtu, et kostja oleks 09.05.2019 e-kirjas viidanud eraldi betooni tarnetingimustele. Ka hilisemas meilis ei ole kostja tarnetingimuste kohaldamisele pooltevahelises kirjavahetuses tähelepanu juhtinud. Viide kostja tarnetingimustele sisaldus alles betooni saatelehtedel, mis allkirjastati betooni üleandmisel kostjalt hagejale. Lepingu sõlmimisel ei ole hageja andnud nõustumust kostja tarnetingimustele. Tüüptingimus võib teatud juhtudel saada siiski lepingu osaks ilma selge viiteta, kui lepingu teine pool võis selle kasutamist eeldada (VÕS § 37 lg 1 teine lause). E-kirjavahetusest ja hinnapakkumisest nähtub, et hageja ja kostja pidasid lepingu sõlmimisel selle tingimuste üle läbirääkimisi, seega oli kostjal võimalus osundada tarnetingimuste kasutamisele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid sellest, et pooled oleksid varasemalt olnud lepingulistes suhetes. Seega ei tule praegusel juhul kohaldamisele ka VÕS § 37 lg 1 teine lause. Kohus nõustub hageja vastuväidetega sellest, et käesoleval juhul viidati tarnetingimustele alles kauba saatelehtedel QR koodiga ja internetilingiga, s.t tarnetingimusi ei ole isegi saatelehel välja toodud, seega ei ole eluliselt usutav, et objekti töötajad hakkavad kauba vastuvõtmisel esmakordselt tutvuma tarnetingimustega. Vastavusdeklaratsioon aga ei sisalda ühtki viidet tarnetingimustele.
19.3.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja tarnetingimuste punkt 5 ei saanud pooltevahelise müügilepingu osaks ja hageja ei pidanud kostja esindajaid teavitama katsekehade valmistamise kuupäevast ja kellaajast ega katsekehade puurimise kuupäevast ja kellaajast.
20.Eeltoodule vaatamata märgib kohus, et hageja poolt kohtule esitatud järelevalveinseneri I M kinnitusest nähtub, et temale teadaolevalt oli kostja esindajatel võimalus katsekehade valmistamisel ja puurimisel osaleda ning kostjat teavitati katsekehade puurimisest (II kd lk 121122). Asjaolu, et kostja esindajad viibisid vähemalt kuubiliste katsekehade valmistamise juures, kinnitas kohtuistungil ka hageja seaduslik esindaja, selgitades, et betooni tarnimisel mõõdeti objektil katsekehade valmistamisel betooni õhusisaldust kostjale kuuluva seadmega (V kd tl 2930), hagejal endal vastavat seadet ei ole, mistõttu viibis kostja kvaliteedijuht katsekehade valmistamise juures (V kd lk 5-9). Kostja esindaja istungil vastavale väitele vastuväiteid esitanud ei ole. Saatelehtedelt nähtub, et betoon tarniti 13.06.2019 kell 09.25-12.25 ja 11.00-12.05, 08.07.2019 kell 14.00-16.10, 15.15-15.45 ja 14.35-15.30 (I kd lk 19-20, 23-25). Proovivõtu protokollidest nähtub, et katsekehad valati 13.06.2019 kell 10.50 ja 08.07.2019 kell 14.30 (III kd lk 9-10). Eeltoodud tõenditest kogumis järeldub, et kostja esindajad siiski viibisid vähemalt kuubiliste katsekehade valmistamisel, kuivõrd need valmistati hageja esindaja poolt betooni tarnimise momendil. Seega ei ole järelevalveinseneri I M e-kiri vastuolus teiste tõenditega ja kohus leiab, et tegemist on usaldusväärse tõendiga. Kostja seisukoht sellest, et I M kiri ei ole tõendiks, ta saab anda ainult tunnistajana ütlusi, on asjakohatu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-7411 p-s 26 märkinud, et Riigikohtu enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamisel väljendatud seisukoht, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena ja neid ei või asendada muus vormis andmekandjaga, ei ole pärast selle seaduse kehtetuks tunnistamist asjakohane. Riigikohus on lahendis 2-18-10961 p-s 11.3 märkinud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et kostja poolt 20.04.2021 esitatud fotod tõendavad hageja väidet sellest, et kostja esindaja teadis puurkehade valmistamisest. Faili metaandmetest nähtub, et fotod on tehtud kostja poolt 19.07.2019, mitte 19.06.2019 nagu väitis kostja (II kd 211-212). Hageja esitatud proovivõtu protokollide kohaselt puuriti silindrid 17.07.2019 ja 26.07.2019 (III kd lk 11-12). Ebausutav on kostja väide sellest, et ta juhtus juhuslikult objektilt mööda sõitma just silindriliste katsekehade valmistamise vahelisel ajal, tehes ühtlasi objektist samal ajal fotosid.
2-20-14209
21.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja valmistanud nii ebakvaliteetsed kuubilised katsekehad kui ka ebakvaliteetsed silindrilised katsekehad. Hageja on kostja vastavatele vastuväidetele vastu vaielnud.
21.1.Tõendamaks asjaolu, et hageja on valmistanud ebakvaliteetsed kuubilised katsekehad on kostja esitanud fotod kuubikust, mille hageja tõi AS Level laborisse mitteametlikuks katsetamiseks ja mis oli valmistatud 01.07 tarnitud betoonist (II kd lk 97-98). Kohus leiab, et ainuüksi esitatud fotode põhjal ei ole võimalik järeldada, et tegemist oli ebakvaliteetsete katsekehadega. Siinkohal märgib kohus, et 18.07.2019 pöördus hageja seaduslik esindaja e-kirjaga kostja poole, millest nähtub, et objektijuht Toomas Vestli käis AS-i Level tehase laboris objektilt 01.07 võetud katsekehasid (kuubikud) mitteametlikult testimas ning nende katsekehade tulemused olid 37,2 MPa ja 39 MPa (I kd lk 38). Proovivõtu protokollidest nähtub, et need on allkirjastatud järelevalveinseneri poolt (III kd lk 9-10). Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et 01.07.2019 katsetamine oleks ebaõnnestunud ebakvaliteetsete kuubiliste katsekehade tõttu või, et kostja oleks katsetamisest keeldunud ebakvaliteetsete kuubiliste katsekehade tõttu. Eelpool e-kirjast nähtub vastupidine, et katse kostja laboris toimus ning kostja ei ole katse toimumise momendil etteheiteid katsekehade ebakvaliteetsuse osas hagejale teinud.
21.2.Lisaks heidab kostja hagejale ette, et 29.07.2019 viidi katsetamiseks ainult 2 puursüdamikku tähistusega 1 ja 2 ning üks puurkeha jagati kaheks, seega on tehtud katse ainult 2 puursüdamiku osas, katseprotokollis märkusena märgitud, et katsekehas on armatuur. Täiendavalt heidab kostja hagejale ette silindriliste puurkehade osas, et 17.07.2019 puurkehade tähistused olid 1, 2 ja 6, kostja esitatud fotodelt aga nähtub, et sillast on puuritud 5 silindrit, tähistustega 3, 4, 5, 6 ja 7. Kostja märgib, et konstruktsioonist väljapuuritud katsekehad on andnud veelgi väiksemad survetugevuse tulemused ning eeltoodust järeldab kostja, et tegelikult on betooni paigaldamisel ja järelhooldusel tehtud vigu. Kohtu hinnangul on kostja vastav järeldus meelevaldne ega põhine asjas kogutud tõenditel. Siinkohal märgib kohus, et katset teostanud laborid ei ole hagejale kordagi ette heitnud katsetamiseks viidud proovide kvaliteeti ja kogust, mistõttu on kostja vastavasisulised väited ka alusetud. Katseprotokollidest nähtuvalt on kõik katsete läbiviijad kinnitanud, et survetugevus määrati standardi EVS-EN 12390-3 kohaselt. Objekti järelevalveinsener I M on 08.01.2021 kirjas selgitanud, et temale teadaolevalt vastasid hageja poolt betoneerimisel valmistatud ja betoonkonstruktsioonidest puuritud katsekehad kõikidele nõuetele ja standarditele ning katsekehade valmistamise ja puurimise protseduur viidi läbi nõuetekohaselt ja vastavalt kehtivatele standarditele.
21.3.Kostja on hagejale teinud ette heiteid ka sellest, et kostja hinnangul võeti proovid ainult silla ühest osast. Kostja hinnangul on vastav väide tõendatud kohtule 20.04.2021 esitatud fotodega (II kd lk 211-212), millelt nähtub, et puurkehade väljapuurimise asukoht ja hageja poolt esitatud proovivõtu protokollidel esitatud joonised on omavahel vastuolus ja ei vasta tegelikele faktilistele asjaoludele. Kohtule esitatud 17.07.2019 ja 26.07.2019 proovivõtu protokollidest nähtub, et betooni katsekehasid võeti sillakonstruktsiooni erinevatest osadest, mistõttu on põhjendamatu kostja väide sellest, et proove võeti ainult konstruktsiooni ühest osast (III kd lk 11-12). 17.07.2019 proovivõtuprotokollist nähtub, et puuriti 6 puurkeha, millest 3 puurkeha osutusid liiga lühikeseks, katsetamisele saadeti kolm üksikproovi. Eeltoodu on kooskõlas ka 17.07.2019 katseprotokolliga nr 664/19, millest nähtub, et laborisse toodi 3 betoonpuursüdamikku, tähistusega 1,2 ja 6 (I kd lk 32-33). Nii 17.07.2019 proovivõtu protokollist kui ka kostja poolt esitatud fotolt nähtub, et proovid tähistusega 1,2 ja 6 on võetud sillakonstruktsiooni erinevatest osadest. Sama nähtub 26.07.2011 proovivõtu protokollist ja 29.07.2019 katseprotokollist nr 705/19 ( I kd lk 39-40, III kd lk 12). Kohus märgib siinkohal veel kord, et proovivõtu protokollid on allkirjastatud lisaks hageja seaduslikule esindajale veel ka järelevalveinseneri poolt, mistõttu kohtul puudub kahtlus selles, et need on koostatud vastavuses faktiliste asjaoludega. Ka Transpordiameti 29.07.2019 teatest tööde mittevastavusest nähtub, et kaldasamba
2-20-14209 konstruktsioonist võttis töövõtja puurkehad järelevalve inseneri juuresolekul (I kd lk 43-44). Kohus nõustub hagejaga ka selles, et sõltumata kostja väidetest sellest, et tema hinnangul on proovid võetud üksnes ühest konstruktsiooni osast, peab iga silla osa vastama kokkulepitud survetugevusele, mistõttu tingib isegi ühe silla osa survetugevusele mittevastavus tehtud töö lammutamise. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul kostja etteheited hagejale katsekehade valmistamise osas kokkuvõttes ebaõiged ja põhjendamatud.
22.Lisaks katsekehade valmistamisele on kostja hagejale teinud etteheiteid ka katsekehade standardikohase hoidmise osas enne katsetamist. Kostja vastuväidete kohaselt katseprotokollist nr 2299/19 selgub, et katsekehad valmistati 30 h enne laborisse toimetamist, protokolli 19-4314 K järgi aga 4 ööpäeva varem. Kohus leiab, et kostja vastavasisulised väited on menetluses jäänud paljasõnalisteks ning tõendamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et hageja oleks rikkunud katsekehade hoidmisele standardiga kehtestatud tingimusi. Objekti järelevalveinsener I M on 08.01.2021 kirjas muuhulgas selgitanud, et temale teadaolevalt ei esinenud katsekehade hoiustamisel ja katselaboritesse edastamisel nõuetele mittevastavusi. Kindlasti ei olnud selliseid asjaolusid, mis oleks mõjutanud katsekehade omadusi. Katseprotokollidest nr 2299/19 ja 19-4314 nähtub, et katsekehade toojaks oli I M OÜ-st Esprii, Transpordiameti 18.07.2019 teatest nähtub, et betoonist katsekehad (kuubikud) võeti järelevalve inseneri juuresolekul. Üheski katseprotokollist ei nähtu katsetajate etteheiteid katsekehade kvaliteedile või mittestandardikohaste hoiutingimuste osas.
23.Edasiselt on kostja leidnud, et hageja koostatud proovivõtu protokollid ei vastanud standarditele ja olid vormistatud tagasiulatuvalt, kuna ehitustööde päevikus ei ole kirjas, et hageja oleks 13.06, 1.07, 8.07.2019 valmistanud betoonist katsekehasid ega märget sellest, et koostati ka proovivõtu protokollid. Vastavat asjaolu järeldab kostja ka sellest, et I M ei ole oma selgitustes isegi märkinud, et Concrete Highways OÜ poolt on koostatud proovivõtu protokollid ja need on inseneri poolt allkirjastatud. Hageja seevastu leiab, et asjaolu, et ehituspäevikutesse ei ole proovivõtte ega proovivõtu protokollide koostamist märgitud, ei tõenda, et proovid oleksid võetud vääralt või rikkudes kehtivaid standardeid.
23.1.Kohus leiab, et käesoleval juhul on proovivõtu protokollidega ja katseprotokollidega tõendatud, et proovivõtuprotokollid koostati proovide võtmise ajal ja asjaolust, et neid ei ole ehituspäevikusse kantud, ei saa järeldada, et proovivõtuprotokollid ei vasta standarditele ja on vormistatud tagasiulatuvalt. Katseprotokollides ja proovivõtuprotokollides kattub proovide võtmise kuupäev, proovide kohale toimetamise aeg laboritesse ning eelpool nimetatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et proovivõtu protokollid ei vastanud standarditele. Kostja järeldus sellest, et proovivõtu protokollid on koostatud tagantjärele ei tulene kohtu hinnangul ka asjaolust, et 13.06.2019 proovivõtu protokollis oli proovivõtu kella ajaks märgitud 10:50, Teede Tehnokeskuse katseprotokollis nr 2299/19 oli aga proovi võtmise kellaajaks märgitud 10:51, kuna nii kohtule esitatud proovivõtu protokollidest ega katseprotokollidest ei tulene, et proovide võtmised oleks teistes protokollides kajastatud ühe minutilise täpsusega. Vastavat järeldust ei tulene ka asjaolust, et 08.07.2019 proovivõtu protokollis oli proovivõtu kella ajaks märgitud 14:30 kuid 7.08.2019.a. OÜ Inseneribüroo Steiger katseprotokolli nr 19-4314K kohaselt oli proovi võtmise kellaaeg 12:00. Kohtu hinnangul on katseprotokollides kella aja osas eksimuste puhul tegemist kirjaveaga. 08.07.2019 betooni saatekirjast nähtub, et esimene auto betooniga saabus objektile 14.00, maha laadimine algas 14.10 ja laadimine lõpetati 15.50. Eeltoodu on kooskõlas proovivõtu prokollis kajastatuga, mille kohaselt 08.07.2019 proovivõtt toimus kell 14.30 esimesest autost. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja koostatud proovivõtu protokollid vastuolus ka kostja poolt esitatud fotodega (II kd lk 211-212). Kostja on menetluse kestel väitnud, et fotod on tehtud 19.06.2019 kostja esindaja poolt juhuslikult objektilt mööda sõites. E-toimikus kostja poolt esitatud fotode faili metaandmetest nähtub aga, et fotod on tehtud 19.07.2019, mitte 19.06.2019 nagu väidab kostja. Kohus leiab erinevalt kostjast, et 19.07.2019 teostatud fotodelt ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada 17.07.2019 ja 26.07.2019 koostatud proovivõtu
2-20-14209 protokollide ebaõigsust ning kostja esitatud fotode alusel ei ole samuti võimalik järeldada proovivõtu protokollide ebaõigsust.
23.2.Proovivõtuprotokollid on allkirjastatud lõppkokkuvõttes nii hageja esindaja kui ka objekti järelevalvet teostanud isiku poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et Transpordiamet, kes oli objekti tellijaks, oleks teinud hagejale etteheiteid proovivõtu protokollide puudumise kohta. Eluliselt usutav on, et Transpordiamet, kes on sillaehitusega kahtlemata ka varasemalt kokku puutunud, nõuab standarditele vastavate proovivõtu protokollide olemasolu ehitajalt. Ka ehitaja enda huvides on koostada korrektsed proovivõtu protokollid. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjendus sellest, miks hageja pidi need tagasiulatuvalt vormistama. Seonduvalt I M vastusega märgib kohus, et vastavasisulist küsimust ei ole järelevalve insenerile otseselt esitatud ja vastusest sellest, et betooni katsekehade puurimisel, valmistamisel ja hoiustamisel järgiti kõiki nõudeid ja standardeid on võimalik järeldada, et see sisaldas ka proovivõtu protokollide koostamist, kuna standardi EVS-EN 12350-1:2019 kohaselt tuleb valmistada proovivõtu protokollid proovide võtmisel. Hageja poolt esitatud proovivõtuprotokollid sisaldavad üldjoontes standardis proovivõtuprotokolli osas toodud andmeid, kuigi märkimata on viide standardile ja katse tehnilise külje eest vastutava isiku kinnitus, et proov on võetud selle standardi kohaselt. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et hageja koostatud proovivõtuprotokollid ei sisalda proovi tähist ja proovi tüüpi, kuivõrd kõik kohtule esitatud proovivõtuprotokollid sisaldavad proovi tähist ja üksikproovide arvu. Eeltoodust tulenevalt on kohus kokkuvõtvalt seisukohal, et nii proovide võtmine, proovivõtu protokollide koostamine kui ka katseprotokollid on teostatud nõuetekohaselt ning kostja vastavasisulised väited on asjakohatud ja jäänud paljasõnaliseks. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik ka väita, et katseprotokollide tulemused on ebausaldusväärsed.
24.Kostja on seisukohal, et Transpordiameti poolt esitatud ehitustööde päevikutega on tõendatud, et hageja paigaldas ja hooldas betooni ebaõigesti, mistõttu betooni survetugevus nõrgenes. Hageja seevastu leiab, et asjaolu, et ehituspäevikusse ei ole betooni järelhoolduse toiminguid märgitud, ei tõenda, et hageja oleks betooni paigaldamisega või järelhooldusega eksinud. Kohus leiab, et kostja seisukoht sellest, et hageja paigaldas ja hooldas betooni ebaõigesti ja see põhjustas betooni survetugevuse nõrgenemise, on jäänud paljasõnaliseks ning on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kostja järeldab ebaõiget betooni paigaldamist ja hooldust asjaolust, et silindriliste puurkehade puhul olid katsetulemused protsentuaalselt normist väiksemad, kui kuubikuliste puhul, mistõttu leiab kostja, et see fakt kinnitab, ehituspäeviku andmeid, et kanded betooni järelhoolduse kohta ei ole mitte ununenud päevikusse kanda, vaid neid töid reaalselt ei tehtud. Kuna hooldustöid ei tehtud, siis ongi ebakvaliteetne tulemus ja ka katsete tulemused sellest tingitud. Kohus märgib, et eeltoodud kostja järeldused on vastuolus asjas kogutud tõenditega ning kohtu poolt käesolevas otsuses tuvastatuga. Kohtule esitatud betooni saatekirjadest, proovivõtuprotokollidest ja katseprotokollidest nähtub, et hageja võttis betooni normsurvetugevuse mõõtmiseks lisaks silindrilistele katsekehadele kolmel korral kuubilised katsekehad betooni tarnimise ajal, s.o 13.06.2019, 01.07.2019 ja 08.07.2019. Kuubiliste katsekehade valmistamisel ei ole teostata betooni paigaldustöid ega ka betooni järelhooldustöid. 15.07.2019 katseprotokollist nr 2299/19 nähtub, et ka värskest betoonist 13.06.2019 valmistatud katsekehadel oli keskmiseks survetugevuseks nõutud 45 asemel 31,0 MPa, 01.07.2019 Toomas Vestli poolt AS Level laboris läbiviidud mitteametlikul testimisel andsid katsekehad tulemuse 37,2 MPa ja 39 MPa, ehk keskmiselt 38,1 MPa ja 07.08.2019 katseprotokollist nr 19-4314 K nähtub, et 08.07.2019 valmistatud katsekehadel oli survetugevusteks 45 asemel 38,7 MPa, 36,2 MPa ja 38,5 MPa ehk keskmiselt 37,8 MPa. Seega kõigi ilma betooni paigaldustöid ja järelhoodustöid teostamata värskest betoonist valatud kuubiliste katsekehase survetugevus ei vastanud standardis EVS-EN 206:2014+A1:2016 toodud kuubiliste katsekehade minimaalsele normsurvetugevusele 45 ega ka majandus- ja taristuminstri poolt 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“
2-20-14209 toodud nõuetele ega „Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskirja MA 2017-21“ nõuetele, mille p
3.4.1.kohaselt kui konstruktsiooni või detaili tegelik survetugevus on üle 10% võrra väiksem projekteeritud survetugevusest, siis konstruktsiooni või detaili vastu ei võeta ja töö tuleb parandada. Samuti ei vastanud ükski üksikkatse survetugevus kostja enda poolt viidatud standardi punktis 8.2.1.3.1 toodud üksiktulemuste kriteeriumitele. Eeltoodu tõttu ei ole asjakohased ka kostja vastuväited sellest, et betooni survetugevus nõrgenes seetõttu, et hageja paigaldas ja hooldas betooni ebaõigesti. Seetõttu jätab kohus ka analüüsimata kostja väited ja hageja vastuväited ning tõendid, mis seonduvad betooni paigaldus ja hooldustööde teostamisega ja nende kajastamist ehituspäevikutes, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ja ei muudaks kohtu lõppjäreldust.
25.Seega leiab kohus, et kostja tarnitud betoon ei vastanud lepingutingimustele, kohus ei tuvastanud, et hageja poolt ekspertiisiks võetud katsekehad ei olnud valmistatud ja hoitud nõuetekohaselt või proovivõtu protokollid ei ole koostatud standardite kohaselt või koostatud tagant järgi. Asjaolul kas hageja tegi betooni paigaldamisel ja järelhooldamisel vigu, ei ole käesolevas asjas tähtsust kuivõrd kostja tarnitud betoon ei vastanud ka erinevatel aegadel võetud kuubiliste katsekehade osas nõutud survetugevusele. Kostja rikkus VÕS § 217 lg-st 1 tulenevat kohustust, mille kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.
26.Kostja on hagejale ette heitnud ka asja ülevaatamise ja puudustest teavitamise kohustuse rikkumist. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul ei ole kostja etteheited hagejale asjakohased ning ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Betooni survetugevust ei ole võimalik tuvastada koheselt selle üleandmisel tellijale. Tarnitud betooni puudused selgusid katseprotokollide saamisel. Esimene katseprotokoll, mis teostati 13.06.2019 tarnitud betoonist valmistatud kuubiliste katsekehade põhjal, koostati 15.07.2019. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et hagejat on järelvalveinsener teavitanud ebakvaliteetsest betoonist ja töö ümbertegemise vajadusest järgmisel päeval, s.o. 16.07.2019 ning samal päeval on hageja edastanud järelvalveinseneri e-kirja koos katseprotokolliga kostjale, küsides kostjalt omapoolset lahendust (I kd lk 31). 17.07.2019 koostatud katseprotokolli on hageja edastanud kostjale 18.07.2019 e-kirjaga, selgitades, et betoon ei vasta nõuetele ning osa konstruktsioonist tuleb lammutada ning paludes kostjal esitada enda seisukoht ja kommentaarid tekkinud olukorra osas (I kd lk 34). Samal päeval, s.o 18.07.2019 edastas hageja kostjale Transpordiameti 18.07.2019 koostatud teate hagejale tööde mittevastavusest, paludes veelkord kostja poolseid seisukohti ( I kd lk 38). 29.07.2019 koostatud katseprotokolli edastas hageja kostjale samal päeval ning Transpordiameti 29.07.2019 teate hagejale tööde mittevastavusest edastas hageja kostjale 31.07.2019 ( I kd lk 41, 46). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole eelpool nimetatud e-kirjadele reageerinud. 31.07.2019 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles teatas, et tasaarvestab kostja nõuded hageja vastu enda kahju hüvitamise nõudega ning ühtlasi andis hageja kostjale tähtaja kas kahju hüvitamiseks või omapoolsete ettepanekute esitamiseks tekkinud olukorra lahendamiseks kokkuleppel ( I kd 47-51). Ka nõudekirjale ega tasaarvestusele ei ole kostja omapoolseid vastuväiteid ega mingeid ettepanekuid esitanud. Seega teavitas hageja kostjat betooni puudustest kooskõlas VÕS § 220 lg-ga 1 mõistliku aja jooksul ning hageja ei ole rikkunud asja ülevaatamise ega puudustest teavitamise kohustust.
27.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja on lepingut rikkunud tarnides hagejale mittenõuetekohase survetugevusega betooni ning vastupidiselt kostjale leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud asja ülevaatamise ja puudustest teavitamise kohustust. II
2-20-14209
28.Hageja on esitanud kohtule kahju hüvitamise nõude VÕS § 115 lg 1, VÕS § 127 ja VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 alusel. Kostja leiab esmalt, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, tegemist ei ole olulise lepingu rikkumisega ning hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks, kostja ei saanud kahju ette näha ja palub kohtul kahju vähendada mõistliku suuruseni, milleks on betooni müügihind summas 4836,22 eurot. Lisaks on kostja märkinud, et juhul, kui kahju kuulub hüvitamisele, ei saa kahju olla nii suur, kui hageja seda väidab.
29.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on 19.03.2021 otsuses 2-18-13649 punktis 13 selgitanud, et VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel võib nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: • kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); • hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
30.Hageja on kostja vastu esitanud müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Kostja leiab, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud, kuivõrd tegemist ei olnud olulise lepingu rikkumisega ning hageja ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks. Kostja on märkinud, et müüjapoolsest tegevusetusest ei saa järeldada soovimatust asja parandada või asendada, kui ostja seda nõuab ning kostja ei nõustu hageja väitega selle kohta, et kuivõrd kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava betooni, millest hageja silla ehitas, ei ole betooni parandamine või asendamine võimalik. Kostja etteheidete kohaselt hageja ostis ise HC Betoon AS-lt uue betooni, osteti ka laboriteenused ehitusplatsil.
31.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga sellest, et käesoleval juhul ei olnud tegemist olulise lepingurikkumisega ning hageja ei ole kostjale täiendavat tähtaega andnud. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi on tegemist olulise lepingurikkumisega eelkõige, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. VÕS § 116 lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist ka siis kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.
32.Hageja teavitas lepingu sõlmimisel kostjat sellest, et ta alustab Uue-Lõve silla rekonstrueerimist ning tarnitava betooni survetugevuseks peab olema C35/45. Eeltoodust järeldub, et hageja huviks oli osta betooni, mis vastaks eelpool nimetatud survetugevusele. Kohus nõustub hagejaga selles, et kuna kostja tarnitud betoon ei vastanud nõutud survetugevusele,
2-20-14209 rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli hageja huvi eelduseks ning hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja ehitas sillakonstruktsioone, mis tuli ebakvaliteetse betooni tõttu lammutada. Kostja etteheited hagejale selles, et hageja oli 01.08.2019 juba konstruktsioonid lammutanud ja ostis peale tööde lammutamist betooni HC Betoon AS-lt, on kohtu hinnangul asjakohatud ja põhjendamatud. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja pöördus seoses ebakvaliteetse betooni tarnimisega kostja poole juba 16.07.2019, saates kostjale lisaks 31.07.2019 esitatud nõudekirjale, teateid betooni mittevastavusest ja vajadusest valminud tööd lammutada neljal korral. Kostja ei ole ühelegi pöördumisele vastanud ega omapoolseid lahendusi välja pakkunud. Seega oli kostjale antud võimalus pakkuda välja omapoolne lahendus tekkinud probleemile, kostja teadis juba alates 16.07.2019, et hageja peab betooni mittevastavuse tõttu tehtud töö lammutama, kuid ühtegi ettepanekut betooni asendamiseks kahe nädala jooksul teinud ei ole. Seega oli tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 223 lg 1 mõttes. Eeltoodule vaatama teavitas hageja kostjat korduvalt ebakvaliteetsest betoonist ja tööde lammutamise vajadustest, millele kostja mõistlikul ajal ei reageerinud.
33.VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kohus leiab, et kostja vastutab antud juhul rikkumise eest, kuna mittevastavus oli olemas juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning ei esine VÕS § 103 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, millest saaks järeldada rikkumise vabandatavust. Seega on tuvastatud, et kostja rikkus lepingut ja vastutab rikkumise eest. Ebakvaliteetse survetugevusega betooni valmistamise ja tarnimise eest hagejale VÕS § 115 lg 1 mõttes on vastutav kostja.
34.Hageja nõuab kokku kahju summas 137 436,37 euro hüvitamist. Kostja vaidleb kahju suurusele vastu, märkides esmalt, et kostja ei saanud väidetavat kahju ette näha. Kahju nõudmine 29 korda suuremas summas on äärmiselt ebaõiglane ja mõistlikult vastuvõetamatu. Seega ei oleks põhjendatud kahju nõudmine suuremas summas kui oli betooni müügihind. Kostja taotleb kahju hüvitamise vähendamist kuni müügihinnani.
35.VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
2-20-14209
36.Kohus leiab, et kostja vastuväited sellest, et ta ei saanud niivõrd suurt kahju müügilepingu sõlmimisel ette näha ja ta palub kahju summat vähendada müügilepingu suuruseni, ei ole põhjendatud, kuna on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Riigikohus on korduvalt märkinud, et, kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-130-15, p 13, 3-2-1-23-14, p 26). Riigikohus on lahendis 3-2-1-89-12 p 18 selgitanud, et kulutused puudusega lepingueseme kahjustuste kõrvaldamiseks on kahju hüvitamise kaitse-eesmärgiga kaetud ning ettenähtav kahju. Kostja professionaalse betooniettevõtjana pidi lepingu sõlmimise ajal ette nägema, et kui ta tarnib hagejale ebakvaliteetset betooni silla ehitamiseks, tuleb mittenõuetekohase survetugevusega betooni kasutamise tõttu hagejal teostatud tööd lammutada ning ehitada uued sillakonstruktsioonid. Asjaolu, et juba teostatud tööde lammutamise tõttu, tuleb hagejal kanda ka täiendav materjali kulu ja tööjõu kulu uute sillakonstruktsioonide ehitamiseks, pidi samuti olema kostjale ettenähtav, kuna professionaalse betooniettevõtjana pidi kostja lepingu sõlmimisel teadma, et betoonkonstruktsioone ei saa valmistada üksnes betoonist. Kohus nõustub hagejaga selles, et asjaolu, et sillaehituseks kasutatav betoon peab vastama kindlatele nõuetele, on mõistlikult arusaadav isegi tavainimesele, rääkimata professionaalsest betooniettevõtjast. Ühtlasi on ka arusaadav, et kui sild ehitatakse betoonist, mis nõutud survetugevusele ei vasta, ei ole see ohutu ning see tuleb ümber teha. Tekkinud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga ja oli kostjale ettenähtav. Seega on hagejal tekkinud kahju VÕS § 127 lg 2 ja lg 3 järgi üldjoontes hüvitatav, kuid kohus leiab erinevalt hagejast, et hüvitatav ei ole kogu hageja poolt nõutav kahju.
37.Järgnevalt analüüsib kohus hageja kahju nõude ulatuse põhjendatust ning seda, kas kõik hageja nimetatud kulud kuuluvad hüvitamisele või mitte.
37.1.Esmalt märgib kohus, et kostja vastuväide sellest, et hageja nõutav kahjusumma 137 436,37 eurot ei ole eluliselt usutav, sest hageja ja Maanteeameti (objekti tellija) lepingu koguväärtus oli 159 580 eurot, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuivõrd hageja nõuab kulutuste hüvitamist, mis tulenesid kostja lepingu rikkumisest.
37.2.Hageja nõuab kulutuste hüvitamist kokku summas 137 436,37 eurot. Kostja on hageja kulude osas vastu vaielnud leides, et töö lammutamiseks ja uue töö tegemiseks on kostja hinnangul maksimaalselt põhjendatud kulu summas 15 975,36 eurot. Hageja on leidnud, et kostja prognoos väidetavalt põhjendatud kuludest ei põhine ühelgi objektiivsel asjaolul ega hinnangul, s.t kostja on selle ise välja mõelnud. 37.3 Kohus leiab, et hageja kulud on põhjendatud osaliselt ja seda ehitustööde ja materjali kulu osas perioodil 31.07.2019 kuni 12.09.2019 (k.a). Kohtule esitatud ehituspäevikutest nähtub, et alates 13.06.2019 kuni 16.07.2019 teostas hageja kaldasammaste ja pealesõidu plaatide ehitustöid (III kd lk 49-157). 31.07.2019 teostas hageja kaldasammaste ja pealesõidu plaatide lammutamistöid ning 01.08.2019 toimus kaldasammaste piikamine ja objekti koristus (III kd lk 158-166). Mõlema kaldasamba ja pealesõiduplaatide uuesti ehitamine toimus ehituspäevikutest nähtuvalt perioodil 05.08.2019 kuni 12.09.2019 (III kd lk 167-190, IV kd lk 1-127). 17.09.2019 toimus tekiplaadi töötlemine liivapritsiga ja teostati pealesõidu plaatide hüdroisolatsioon (IV kd lk 128-130). Ehitus päevikutest nähtuvalt teostas hageja perioodil 17.09.2019 kuni 27.09.2019 järgmisi töid: objekti koristus, tekiplaadi soojendamine, ettevalmistus epoksiidi paigaldamiseks, kaldasammaste vana betooni krohvimine, epoksiidi paigaldamine tekiplaadile, hüdroisolatsiooni paigaldamine, tee mulde väljakaeve, killustikaluse ehitus, mahasõitude killustikaluse ehitus, hüdroisolatsiooni kaitsekihi paigaldus, sõidutee ja mahasõitude asfalteerimine, bituumenlindi paigaldamine servaprussi ja asfalti vahele ning silla tellingute eemaldamine ja silla piirete paigaldamine (IV kd lk 131- 173). HC Betoon AS saatelehtedelt nähtub, et uus betoon tarniti objektile 23.08.2019, 06.09.2019, 10.09.2019 ja 12.09.2019 (V kd lk 8-12, 22, 23-25, 38-40). Kaetud tööde aktidest nr 3 ja 4, mis on koostatud 07.07.2019 ja nende lisadest nähtub samuti, et 04.07-05.07 toimus pealesõiduplaatide killustikpadja ehitus (V kd lk 90-103). Kaetud tööde aktist
2-20-14209 nr 6, mis on koostatud 23.08.2019 ja selle lisadest nähtub, et perioodil 05.08-23.08 toimus uuesti kaldasamba armeerimine (V kd lk 104-112). Kaetud tööde aktist nr 7, mis on koostatud 06.09.2019 ja selle lisadest nähtub, et perioodil 30.08-06.09 toimus uuesti tekisamba armeerimine (V kd lk 113-112). Kaetud tööde aktidest nr 8 ja 9 nähtub, et perioodil on 09.09 teostatud uuesti kaetud tööde aktides nr 3 ja 4 kajastatud tööd (V kd lk 44-73). Kaetud tööde aktis nr 10 nähtub, et perioodil 10.09-11.09 teostas hageja pealesõidu plaatide armeerimistöid (V kd lk 123-128). Eeltoodust järeldub, et hageja jõudis ehitustöödega 12.09.2019 samasse etappi, kus ta oli enne esialgselt valmis ehitatud silla konstruktsioonide lammutamist 16.07.2019. Seega on põhjendamatu kostja vastuväide sellest, et hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist kulutuste osas, mis kanti pärast tehtud töö lammutamist ehk perioodil 2019 august. Küll aga nõustub kohus kostja vastuväitega sellest, et hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist perioodi eest alates 17.09.2019 kuni objekti valmimiseni 27.09.2019. Samuti nõustub kohus kostja vastuväitega sellest, et kõik kulud, mis hageja tegi enne lammutamist kuni 31.07.2019 on alusetud. Nii enne lammutamist tehtud kulud kui ka peale 12.09.2019 tehtud kulud oleks hageja pidanud silla ehitamise raames lepingu alusel kandma nii kui nii, sõltumata sellest, kas kostja rikkus lepingut või mitte. Hageja kulud perioodi eest 31.07.2019 kuni 12.09.2019 on põhjuslikus seoses kostja tekitatud kahjuga
37.4.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kulud perioodi eest 31.07.2019 kuni 12.09.2019 kuna tegemist on hüvitatava kahjuga VÕS § 115 lg 1, VÕS § 127 ja VÕS § 128 lg 3 mõistes. Hageja kulud perioodil 13.06.2019 kuni 31.07.2019 ja 17.09.2019 kuni 30.11.2019 on aga põhjendamatud kuna puudub põhjuslik seos hagejale tekitatud kahju ja vastavate kulutuste vahel (I kd lk 54-75, 106-107, 109-112, 114, 116-119, 121-128, 130-144).
37.5.31.07.2019 on Fil Teenindus OÜ esitanud arve treileriveo teenuse eest summas 330 eurot ning hageja leiab, et kulu oli vajalik lammutatud saalungimaterjali äraveoks (I kd lk 75). Kohus leiab, et tegemist ei ole kuluga, mis kuuluks kostja poolt kahjuna hüvitamisele, kuna arvelt nähtuvalt toimus materjali äravedu 29.07 ja 30.07, ehituspäevikust nähtuvalt algasid aga lammutustööd alles 31.07.2019 ning saalungimaterjal oleks hagejal ära tulnud vedada objektilt sõltumata kostja rikkumisest.
37.6.Põhjendatud ja tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses on hageja järgmised kulud: 31.07.2019 Tallinna Tehnikaülikooli arve summas 62,80 eurot, 05.08.2019 Puumarket AS arve summas 2208,60 eurot ( I kd lk 76, 78). Kohtu hinnangul on hageja usutavalt selgitanud puitmaterjali soetamise kulu vajalikkust telgi püstitamiseks ning ehituspäevikutest nähtuvalt teostas hageja hüdroisolatsiooni töid, mille edasilükkamine sügisesse ja telgi püstitamise vajaduse tingis kostja lepingu rikkumine. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ja leiab, et põhjendatud on ka hageja järgmised kulud: 16.08.2019 Peri AS renditeenus perioodil 01.08.2019-15.08.2019 summas 1155,30 eurot, 16.08.2019 Puumarket AS-lt ostetud keemiline ankruliim summas 102 eurot, 17.08.2019 Skyland OÜ-lt tellitud armatuuri transporditeenus summas 641 eurot (I kd lk 81-85). Kaetud tööde aktist nr 6 nähtub, et alates 05.08.2019 teostas hageja armeerimistöid, mistõttu on Skyland OÜ arvel näidatud veo- ja tõsteteenus põhjendatud hageja kulu. Põhjendatud ja tekitatud kahjuga põhjuslikus seoses on, vaatamata kostja vastuväidetele ka järgmised hageja kantud kulud: 19.08.2019 K-Rauta arve summas 46,23 eurot, 22.08.2019 OÜ Javicar arve summas 37,80 eurot, 30.08.2019 AS HC Betoon arve laboriteenuse eest summas 481,16 eurot, 31.08.2019 Peri AS arve renditeenuse eest perioodil 16.08.2019-31.08.2019 summas 1232,32 eurot, 31.08.2019 OÜ Saarte Tehnika arve summas 1836,30 eurot, 31.08.2019 Nordic Car Rent OÜ tellitud rendiautode kulu summas 3300 eurot, 04.09.2019 OÜ Javicar arve summas 27,72 eurot, 09.09.2019 K-Rauta arve summas 52,87 eurot, 10.09.2019 K-Rauta arve summas 11,61 eurot, 11.09.2019 Sakla Külaarengu Seltsilt arve summas 765 eurot, 12.09.2019 OÜ Javicar arve summas 441 eurot, 13.09.2019 Träx OÜ arve summas 845,97 eurot, 16.09.2019 Peri AS arve summas 1155,30 eurot, 27.09.2019 AS HC Betoon laboriteenus ehitusplatsil 06.09.2019 ja 12.09.2019 summas 1037,68 eurot, 17.10.2019 Halud.ee OÜ arve tõste- ja veoteenuste eest perioodil 02.09-14.09 summas 4785 eurot ning 27.12.2019 Jaanus Tahk FIE arve, millest hageja nõuab 50% summas 344 eurot
2-20-14209
(I kd lk 86-87, 88, 90, 92-94, 95, 96, 97, 98, 99, 100, 101, 102, 103-105, 113, 129, 145). Kohtul puudub alus kahelda esitatud arvete seotuses Uue-Lõve silla objekti lammutamis- ja uute konstruktsioonide ehitustöödega.
37.7.Hageja on esitanud OÜ Saarte Tehnika 31.07.2019 arve summas 1693,50 eurot, väites, et kulu oli vajalik lammutuseks ja lahtikaevamiseks (I kd lk 77). Kostja on sellele arvele osaliselt vastu vaielnud. Kohus nõustub kostjaga selles, et arve sisaldab töid perioodi osas, milles kahju hüvitamisele ei kuulu. Seega on eelpool nimetatud arvest põhjendatud kulu 1142,50 eurot.
37.8.Kohus leiab, et 06.08.2019 Halud.ee OÜ tellitud tõste- ja veoteenus summas 4 620 eurot on põhjendamatu kulu (I kd lk 79). Kohus nõustub kostjaga, et arve peal on kajastatud kulutuste tegemise aeg 06 2019, mistõttu pole kulu seotud 31.07.2019 alanud lammutamistöödega. Põhjendamatu on ka 15.08.2019 Sakla Külaarengu Seltsilt majutus summas 405 eurot, kuna hagejal oleks tulnud töölised majutada juulis ka juhul, kui kostja ei oleks müügilepingut rikkunud (I kd lk 80). Tekkinud kahjuna ei ole hüvitatav 30.08.2019 Halud.ee OÜ arve garaaži rendi eest Maltoosa kinnistul 08 2018 summas 500 eurot (I kd lk 91). Vaidlusaluseid töid ei teostatud augustis 2018, vaid 2019 ning ebaselge on arve seos silla ehitustöödega.
37.9.Hageja on kohtule esitanud HC Betoon AS arved tarnitud betooni survetugevusega C 35/45 eest 30.08.2019 summas 3 696 eurot ja 19.09.2019 arve summas 6384 eurot (I kd lk 89, 108). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on tasaarvestanud kostja nõuded hageja vastu summas 4836,22 eurot. Kohus leiab, et õigustatud ei ole HC Betoon AS poolt tarnitud betooni kogu kulu hüvitamine, vaid tasaarvestuse tõttu on hagejal õigus nõuda HC Betooni AS arvetest kahjuna hüvitamist üksnes 4836,22 eurot ületavas osas. Vastupidisel juhul tekiks olukord, kus hageja rikastuks alusetult kostja arvel ning hagejal ei oleks silla ehitustöödeks üldse tulnud betooni eest tasuda. Seega on HC Betoon AS arvetest kahjuna hüvitatav 5243,78 eurot (100804836,22).
37.10.Hageja palub tekkinud kahjuna kostjalt välja mõista ka tööjõukulud 2019 augusti, septembri ja oktoobri eest, mis tekkisid üle aja läinud tööde tõttu kokku summas 53 487,41 eurot, sh augustis töötajate Viacheslav Huberi, Valery Terentievi ja Kristo Säde brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed summas 8 765,83 eurot, septembris töötajate Viacheslav Huberi, Valery Terentievi ja Kristo Säde brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed summas 14 585,03 eurot ning oktoobris töötajate Viacheslav Huberi, Valery Terentievi ja Kristo Säde brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed summas 13 518,13 eurot ning töötaja Indrek Klaassepa palgakulu augustis summas 6 706,99 eurot, septembris kokku summas 5 839,30 eurot ja oktoobris kokku summas 4 072,13 eurot, mis koosnevad töötaja palgast ja päevarahadest, s.o kokku summas 16 618,42 eurot. Kostja on hageja esitatud tööjõukuludele vastu vaielnud ja märkinud, et hageja ei ole tõendanud, kuidas iga konkreetne kulurida oleks seotud kindla töötajaga ja kindla tööülesandega. Kohus nõustub kostjaga selles, et Indrek Klaassepa palgakulu MPV INFRARAKENNE OY ja seos hagejaga on täielikult tõendamata. MPV INFRARAKENNE OY palgaarved ei tõenda, et Indrek Klaassepp oleks perioodil 31.07.2019 kuni 12.09.2019 töötanud Uue-Lõve objektil (I kd lk 149-151). Ehitustööde päevikutest nähtub, et vaidlusaluseid töid tehti 30 päeva, kuigi töid teostati perioodil 31.07.2019 kuni 12.09.2019. Hageja ei ole esitanud tõendeid sellest, mitu päeva kuus ja missugune töötaja konkreetselt objektil viibis, mistõttu on kohtul võimatu esitatud tõenditest tuvastada iga konkreetse töötaja tööaeg ja arvestatud töötasu suurus kuude lõikes. Kohus ei pea hagejale selgitama, milliste tõenditega tulnuks tal kahju suurust tõendada. Eelkirjeldatud tegevus ei oleks kooskõlas TsMS § 5 lg-s 2 ja § 230 lg-s 1 sätestatuga. Kohus leiab siiski VÕS § 127 lg 6 alusel, et ehituspäevikutest nähtuvalt töötas objektil keskmiselt 3,4 inimest päevas. Esitatud tõendite pinnalt loeb kohus tõendatuks tööjõukulud 2019 augusti kuu eest. Augusti kuu palgalehest nähtuvalt oli töötajate Viacheslav Huberi, Valery Terentievi ja Kristo Säde brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed augustis kokku summas 8818,25 eurot (I kd lk 146). Tegemist on kahjuga, mida hageja pidi seoses kostja
2-20-14209 lepingurikkumisega täiendavalt kandma. Ehituspäevikutest nähtuvalt tegid hageja töötajad septembri kuus objektil tööd kokku 20 päeva, sellest 10 päeva perioodil 02.09.2019 kuni 12.09.2019. Esitatud septembri kuu palgalehest nähtuvalt oli töötajate Viacheslav Huberi, Valery Terentievi ja Kristo Säde brutotöötasud, sotsiaalmaksud ja kinnipeetud töötuskindlusmaksed septembris 2019 kokku summas 14 672,23 eurot (I kd lk 147). Eeltoodu tõttu on põhjendatud septembrikuus tööjõu kulu pooles ulatuses ehk kokku summas 7336,12 eurot. Asjaolu, et hageja ei ole seostanud kuidas iga konkreetne kulurida oleks seotud kindla töötajaga ja kindla tööülesandega, ei tähenda, et hageja kantud kulu oleks ebamõistlik või et väidetud töid ei tehtud.
37.11.Seonduvalt septembri kuu tööjõukuluga märgib kohus, et põhjendatud on ka Sakla Külaarengu Selts 30.09.2019 arve pooles ulatuses kokku summas 622,50 eurot, kuivõrd kohtul puudub kahtlus selles, et hageja töötajad olles objektil septembris kokku 20 päeva, kasutasid majutusteenust ka 10 päeva ulatuses (I kd lk 115). Eeltoodu tõttu on pooles ulatuses hageja poolt nõutust 3300 eurost ka hüvitatav Nordic Car Rent OÜ 30.09.2019 arve summas 1650 eurot (I kd lk 120). Ainuksi kohtule esitatud praamipiletitest nähtub, et hageja töötajad kasutasid objektile jõudmiseks sõiduvahendeid, tegemist on hagejale tekkinud kahjuga, mis tekkis tööde pikenemise tõttu.
37.12.Hageja on esitanud kahju nõude ka objektilt ja objektile sõitmisega tekkinud kütusekulu osas kokku summas 5 598,46 eurot selliselt, et augustis 2019 hinnanguline kütusekulu summas 1081,43 eurot, septembris 2019 hinnanguline kütusekulu summas 1622,73 eurot ja oktoobris 2019 hinnanguline kütusekulu summas 2894,30 eurot. Kostja on kütuse kulu nõudele vastu vaielnud ja märkinud, et hagejal tuleb kütuse kulu osas esitada igapäevane arvestus objektile sõitmise osas töötajate lõikes, samuti, millist sõidukit konkreetne töötaja kasutas. Kohus nõustub küll kostjaga selles, et hageja ei ole tõendanud, kuidas on iga vastav kütusekulu seotud kostja vastu esitatud kahjunõudega, kuid eluliselt on usutav, et hagejal objektil töid tehes siiski kütusekulu kaasnes. Kohtule esitatud praamipiletitest nähtub, et hageja kasutas objektile jõudmiseks sõiduvahendeid, eluliselt usutav on ka hageja väide sellest, et tal oli vaja soetada ehitusmaterjali aeg ajalt ka Kuressaarest. Kohtule esitatud Neste Eesti AS väljavõtetest nähtuvalt on perioodil 13.0829.08.2019 ainuüksi Kuressaare tanklas hageja töötajad tankinud kokku kütust summas 500,69 eurot (I kd lk 152-161). Vaidlusalusel perioodil septembris on hageja töötajad tankinud Kuressaare tanklas kokku kütust summas 197,69 (I kd lk 162-171). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töötajad ööbisid objektilt eemal Saklas. Seega on eluliselt usutav, et hageja hinnanguliseks kütusekuluks augustis oli 1081,43 eurot ja septembris töötatud 20 päeva asemel 10 päeva jooksul 811,37 eurot. Asjaolust, et hageja ei ole esitanud kütuse kulu osas igapäevast arvestust objektile sõitmise osas töötajate lõikes, samuti, millist sõidukit konkreetne töötaja kasutas, ei tähenda, et hageja kantud kulu oleks ebamõistlik või et kütuse kulu hagejal ei tekkinud.
37.13.Hageja on esitanud kahju nõude seonduvalt TS Laevad AS-lt ostetud töötajate praamipiletitega kokku summas 1 165,83 eurot. Kostja on esitanud hageja praamipiletitele samuti etteheite, et hageja ei ole tõendanud, kuidas iga konkreetne kulurida oleks seotud kindla töötajaga ja kindla tööülesandega. Kohus leiab erinevalt kostjast, et põhjendatud on hageja praamipiletite kulu perioodil 31.07.2019 kuni 12.09.2019. Vaidlus puudub selles, et hageja töötajad vajasid objektile tööle sõiduks praamiühenduse kasutamist. Praamipileteid on hageja esitanud eelpool nimetatud perioodi eest kokku summas 300,99 eurot (I kd lk 182-208).
38.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hagejal tekkinud kahju kokku summas 47 576,60 eurot. Kohus leiab, et seega on lammutamise ning uue kaldasamba ja pealesõidu plaatide ehitamisega seotud kulude puhul tegemist hagejale tekkinud otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõistes, see kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja tarnitud betoon oleks vastanud lepingutingimustele, puudunuks hagejal vajadus olemasolevat silda lammutada ning seda uuesti ehitada.
2-20-14209
39.Kuivõrd kohus tuvastas asjas kogutud tõendite pinnalt perioodi, mis aja eest hagejal on õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid, ei oma asja lahendamiselt tähtsust küsimus sellest millal oli hankelepingu järgne lõpptähtaeg.
40.Ekslik on kostja seisukoht sellest, et hageja on esitanud tõendi, mis tõendab, et hageja on ehitanud kaldasamba konstruktsiooni valesti ning kaldasambad vajasid lammutamist juba ainuüksi seetõttu. Hageja on menetluses selgitanud, et tegemist ei olnud olukorraga, kus silla kaldsammaste konstruktsioonid olid algselt valesti projekteeritud. Uued armeerimise joonised tuli koostada põhjusel, et tehtud töö lammutamise tõttu ei vastanud silla kaldasambad enam esialgsele projektile (lammutamise tõttu olid muutunud mõõtmed ja omadused), mistõttu tuli koostada uued joonised, mis vastaksid lammutusjärgsele seisundile. Kui kostja oleks hagejale tarninud lepingutingimustele vastava betooni, ei oleks hageja pidanud tehtud tööd lammutama ning sellisel juhul oleksid konstruktsioonid vastanud projektile. Tegemist oli probleemiga, mille põhjustas just kostja tarnitud betoon. Kohtule esitatud kirjavahetusest perioodil 13.08.201930.08.2019 nähtub, et objektijuht Toomas Vestli pöördus OÜ Järelpinge Inseneribüroo inseneri Priit Pärna poole selgitades, et kuna pidime uuesti lammutama kaldasambad, siis selletõttu lagunes vana kaldasammas suuremas mahus, kui oli algselt ette nähtud (V kd lk 106). Seega konstruktsioonide projektile mittevastavus ja uute armeerimisjooniste vajaduse põhjustas tehtud töö lammutamine, mitte vead algsetes projektides ja joonistes, nagu väidab kostja.
41.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja kahjunõue kogusummas 47 576,60 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning see kuulub kostjalt välja mõistmisele. IV
42.Hageja nõuab ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt.
43.Hageja võtab viivisearvestuses arvesse, et esmase kahju summa teatas hageja kostjale 31.07.2019 nõudekirjaga, milles nõudis kostjalt kantud kulutuste hüvitamist summas 111 040, 14 eurot (I kd tl 47-51). Hageja märgib, et on arvestanud viivist perioodil 11.08.2019 kuni hagi esitamiseni summas 10 106, 27 eurot (II kd tl 56). Lisaks on hageja arvestanud viivist alates 18.02.2020 summas 1298,18 eurot, kuivõrd 17.02.2020 nõudekirjaga hageja suurendas oma kahjunõuet (II kd lk 53-55, 57). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise TsMS § 367 järgi, s.o seadusjärgses määras viivise põhinõudelt summas 137 436,37 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
44.Kohus nõustub hageja käsitlusega viivise arvestamise aja alguse osas. Kuivõrd kohus on pidanud hageja kahjunõuet põhjendatuks osaliselt, on hageja õigustatud saama perioodi 11.08.2019-29.09.2020 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel viivist 4330,17 eurot. Lisaks on hageja alates 30.09.2020 kuni otsuse tegemiseni so 28.10.2022 (k.a) õigustatud nõudma viivist summas 7912,01 eurot, so 759 päeva x 8/365/100x47576,60. Eelnevast tulenevalt kuulub käesoleva otsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele viivis kokku 12 242,18 eurot, so 4330,17 +7912,01 ja edasi viivis põhinõudelt 47 576,60 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.10.2022 kuni põhinõude tasumiseni.
45.Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 47 576,60 eurot, viivise kokku 12 242,18 eurot ja edasi viivise kahjunõudelt 47 576,60 eurolt
2-20-14209 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.10.2022 kuni kahjunõude tasumiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude summas 89 859,77 eurot ja viivise nõude põhinõudelt summas 89 859,77 eurot. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas. V Menetluskulude jaotus
46.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
47.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
48.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude 137 436,37 eurot ja hagiavalduse esitamise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivise 11 404,45 eurot, kokku 148 840,82 eurot (I kd lk 112). Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, sh põhinõude 47 576,60 euro osas ja viivisenõude hagi esitamiseni 4330,17 euro osas, s.o kokku põhinõude ning viivisenõude hagi esitamiseni summas 51 906,77 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse ca 35%, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 35% ulatuses kostja kanda ja 65% ulatuses hageja kanda.
49.TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.