X ja C hagi Q vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
11 860,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II: C (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Birje Kalmus Kostja: Q (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: jurist Aleksei Motuzov
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt hagejate kasuks põhinõudena 947,47 eurot.
3.Välja mõista kostjalt hagejate kasuks otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 125,75 eurot.
4.Välja mõista kostjalt hagejate kasuks viivis põhinõudelt (947,47 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni.
8.Määrata kindlaks, et kostja poolt hagejatele menetluskulude rahaline suurus on 365,65 eurot.
hüvitamisele
kuuluvate
9.Määrata kindlaks, et hagejate poolt kostjale menetluskulude rahaline suurus on 1 451,45 eurot.
hüvitamisele
kuuluvate
10.Tasaarvestada hagejate ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 1 085,80 eurot.
11.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejatel solidaarselt tasuda kostja kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 085,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
Hagejad esitasid kostja vastu järgnevad nõuded (täiendatud 23.01.2023):
•
Mõista Q-lt X ja C kasuks välja kulutuste hüvitis (või alternatiivset muul õiguslikul alusel võlgnevus) summas 1088,36 eurot;
•
Mõista Q-lt X ja C kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 lauses II sätestatud määras summalt 848,36 eurot hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni;
•
Mõista Q-lt X ja C kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 lauses II sätestatud määras summalt 240 eurot nõude esitamisest kuni kohustuse täitmiseni;
•
Mõista Q-lt X ja C kasuks välja kahju hüvitis (või alternatiivset muul õiguslikul alusel võlgnevus) summas 9893,44 eurot;
•
Mõista Q-lt X ja C kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 lauses II sätestatud määras summalt 5971,20 eurot hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni;
•
Mõista Q-lt X ja C kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 lauses II sätestatud määras summalt 3922,24 eurot nõude esitamisest kuni kohustuse täitmiseni;
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.12.2019 kinnisasja võlaõigusliku müügilepingu, mida hiljem muudeti poolte kokkuleppel 26.02.2020. Müügilepingu esemeks oli korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr xxxxxxxx).
25.03.2020 sõlmisid pooled korteriomandi omandi üleandmise asjaõiguslepingu. Lepingu kohaselt avaldas kostja (lepingupunktid 2.14-2.15), et lepingu esemel on teatud puudused, mille kostja kohustub hiljemalt 31.05.2020 kõrvaldama. Lepingupunktides 2.14 ja 2.15 on välja toodud lepinguesemel esinevate puuduste loetelu ning nende kõrvaldamise viis kostja poolt: 1. korruse trepi astmetel toonlakikihi lisamine; garaaži kohal oleva katusepleki kinnitamine; köögiakna klaasil krohvipritsmete ja täkete kõrvaldamine; teise korruse elektrisüsteemi projekti tegelikkusega vastavusse viimine.
Kostja ei kõrvaldanud puudusi mõistliku aja jooksul, mistõttu hagejad saatsid kostjale korduvaid pretensioone ja meeletuletusi. Samuti teavitasid hagejad kostjat uutest varjatud puudustest, mille palus kõrvaldada. 11.08.2020 teavitasid hagejad, et esimese korruse duširuumi põrand oli ehitatud kaldeta, mistõttu tekkis seinaäärsele silikoonile hallitus. Samuti ilmnesid probleemid korstna nõuetele vastavusega. 22.09.2020 on korstnapühkijameister Marko Meister koostanud eksperthinnangu, mille kohaselt ei ole metallmoodulkorstna kasutuselevõtt tahkekütteseadme suitsugaaside ärajuhtimiseks enne puuduste kõrvaldamist ohutu. 03.05.2021 teatasid hagejad täiendavalt, et köögimööbli paigaldamisel selgus, et esialgselt olemasolev väljatõmbetoru on liiga väikese läbimõõduga, mistõttu ei ole võimalik korralikku väljatõmmet saavutada. Seega tuli väljatõmbeava ümber teha ning läbimõõtu suurendada.
Pärast pikka kirjavahetust on tänaseks teostatud garaaži pleki kinnitustööd, trepi viimistlustööd, korstna dokumentatsioon ning aknavahetus, kuid muus osas ei ole kostja endiselt puuduseid kõrvaldanud. St tänaseks on endiselt korsten kasutamiseks ohtlik, teostamata on endiselt duširuumi puuduste kõrvaldamine ning hüvitamata on endiselt väljatõmbetoru parandamisega seotud kulutused.
Hageja põhinõue koosneb järgnevatest kantud kuludest (1 088,36 eurot):
−
Hagejad lasid köögi väljatõmbetoruga seotud puudused kõrvaldada kolmandal isikul. Uue väljatõmbe ehitamine ja viimistlemine läks maksma 728,36 eurot.
−
Kuna kostja ei nõustunud hagejate nõudega seoses korstna puudustega, pidid hagejad tellima eksperdi hinnangu, mis tõendaks hagejate väiteid. Eksperdi hinnangu maksumus oli 100 eurot.
−
Hagejad on alustanud duširuumi parandamisega ning võtnud esmased hinnapakkumised. Hinnapakkumise saamiseks tuli hagejatel tasuda parandustööde teostajale tasu objektiga tutvumise eest summas 19 eurot.
−
Hagejad on tellinud vannitoale ekspertiisi, mille maksumus oli 240 eurot.
Täiendavalt on kostja esitanud kahju hüvitamise nõude tulevaste puuduste kõrvaldamise kulude ning kohtuväliste õigusabikulude hüvitamiseks (9893,44 eurot):
−
duširuumi puuduse kõrvaldamine 4 700 eurot, millest 4 200 eurot moodustavad ehitustööd ning 500 eurot keraamilised plaadid.
−
Hagejad olid sunnitud kostjaga läbirääkimisi pidama ja talle pidevalt nõudeid esitama, et kostja kõrvaldaks puudused, Samuti pidid hagejad esitama ja põhjendama leppetrahvinõuet,
mille esitamise õigus tuli lepingust ning millega kostja ka ise nõustus. Hagejate nõustamiseks, kostjaga läbirääkimiste pidamiseks, samuti kohtuväliste nõuete koostamiseks on hagejatele osutatud kokku õigusteenust 1271,20 euro eest (1059,33 eurot +km). −
Elamule paigaldatud välisuks ei ole mõeldud välistingimustele ning uks tuleb välja vahetada. Uks on kaotanud oma ilmastikukindluse, PVC kate on purunenud, päikese käes olev osa on pleekinud ning külma ilmaga läheb uks seest jäässe. Hagejad on kostjaid puudusest teavitanud 05.10.2022. Eelnevast tulenevalt nõuavad hagejad välisukse vahetamisega seonduvalt kahjuhüvitist 3922, 24 eurot (2 922,24 uks paigaldusega ning 700 eurot viimistlustööd materjaliga).
Täiendavalt nõuab hageja kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras nõude kohtusse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Kostja vastus
Kostja vaidles hagile vastu.
10.06.12.2009 sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi üleandmise akti, kuivõrd hagejad olid oma korteri müünud ja vajasid kiiresti eluruumi.
11.25.03.2020 sõlmisid pooled korteriomandi üleandmise asjaõiguslepingu. Lepingus (p-d 2.14 ja 2.15) leppisid pooled kokku, et lepingu esemeks oleval korteriomandil on teatud puudused, millised kostja kohustub hiljemalt 31.05.2020 kõrvaldama (1. korruse trepi astmetel on osaliselt puudu teine toonlakikiht; garaaži kohal oleva katusepleki kinnitus ei ole piisav ning katuseplekk võib tuulise ilmaga koliseda; aknaklaasidel esineb krohvipritsmeid; köögiakna klaasil on krohvipritsmete all klaasil täkked; 2. korruse elektriprojekt ei vasta tegelikkusele).
12.Pooled leppisid kokku (p 2.16), et eelnimetatud kohustuste täitmisega viivitamisel on hagejatel õigus nõuda kostjalt ühekordset leppetrahvi 500 eurot. Hagejad ja kostja on kokku leppinud, et leppetrahvi maksmine ei vabasta kostjat lepingu p-s 2.15 nimetatud kohustuste täitmisest.
13.Mis puudutab peale nimetatud kokkuleppe sõlmimist väidetavalt ilmnenud puudusi (nt duširuumis silikooni hallitus ja sellega seotud probleemid, ebapiisav põranda kalle jne) või korteriomandi teisi omapärasid (ventilatsiooniava mõõt jms), on hagejad neist teavitanud hilinenult. Hagejatel oli võimalus tutvuda korteriomandiga 4 kuu jooksul enne asjaõiguslepingu sõlmimist (hagejate korteromandis elamise jooksul enne korteriomandi asjaõiguslepingu allkirjastamist ja lõpliku vastuvõtmist) ja oleks saanud puuduste olemasolu lepingus kajastada. Lepingu allkirjastamise ajaks oli hagejatel olnud piisavalt aega ja võimalus korteriomandi probleemsete kohtadega tutvuda ja tuua need lepingus puudustena välja või nendega leppida. Kõik puudused kajastasid pooled lepingus. Muude hagiavalduses nimetatud probleemide osas leppisid pooled kokku, et hagejad võtavad korteriomandi vastu, aktsepteerides neid probleeme. Hagejad olid korteriomandi olemasolevate probleemidega kursis, olid nõus nendega leppima ja seega ei kajastanud neid lepingus.
14.28.03.2020.a saatis kostja hagejatele e-kirja, kus teavitas hagejaid oma poolt tehtud töödest (lepingu punktis 2.14 nimetatud osalisest puuduste kõrvaldamisest), välja arvatud 1. korruse trepiastmetele kohtparandused värvierinevuste likvideerimiseks (lepingu punkt 2.14.1.) ja köögi akna klaasi vahetus (lepingu punkt 2.14.4.). Kostja teavitas hagejaid, et seoses Eestis
kehtestatud eriolukorraga on kostja sunnitud ülejäänud parandustööd edasi lükkama olukorra parenemiseni. Hagejad oma vastuses kinnitasid, et juhul, kui eriolukord takistab tööde tegemist, siis on nad nõus tööde tegemise tähtaega pikendama.
15.Kostja ootas hagejate poolt teadet, millal nemad on valmis tööde jätkamisega, kuna sai aru, et peale eriolukorra lõppemist nakatamisoht on siiski kõrge. Kuna üks hagejates oli lapseootel kartis hageja töötajate viibimist korteriomandis.
16.Kostja jätkuvalt leiab, et nii 05.08.2021 esitatud nõue, kui ka hagiavaldus ei ole põhjendatud ja vaidleb selle täies ulatuses vastu. Kostja tuli hagejatele igati vastu, püüdes kõik lahkarvamused lahendada rahumeelselt ja nõuetekohaselt. Seejuures otsustasid hagejad kaasata puuduste kõrvaldamise protsessi advokaadi, kelle teenuse osutamine peamises osas seisnes mõttetute nõuete esitamises ja kellele vastamiseks oli ka kostja poolt kaasatud õigusabi teenus.
17.Kostja leiab, et kohtuvälise õigusabi hüvitamise nõue on põhjendamata ja tõendamata. Hagejate soov saada kompensatsiooni hagejate ja kostja vahelise kirjavahetuse eest on ebamõistlik ja õigustamatu. Kirjavahetus mitmete hagejate algatusel arutletud küsimuste osas oli täiesti mõttetu, kuna kostja ei loobunud oma lepingulistest kohustustest ja täitis neid nõuetekohaselt, võttes arvesse asja puudutavaid asjaolusid. Mitmed hagejate pretensioonid ei leidnud kinnitust. Samas, kirjavahetuses esitatud nõuded olid reeglina täiesti põhjendamatud ja tühised, seega hagejate poolt advokaadile kuulutatud summad kirjavahetuse pidamiseks ei olnud valdavas osas põhjendatud.
18.Eeltoodu alusel ei ole hagejatel õigust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist ega seadusest tulenevat viivist. Kohtu põhjendused
19.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: •
Hagejad ostjana ja kostja müüjana sõlmisid 06.12.2019 kinnisasja üleandmise kokkuleppe, millega kostja andis hagejatele üle korteriomandi asukohaga XXX.
•
Pooled sõlmisid asjaõiguslepingu sama korteriomandi üleandmiseks 25.03.2020, fikseerides selles ka puudused, mille müüja oli kohustatud kõrvaldama.
20.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas müüdud korteriomand vastab lepingutingimustele, kas sel on ilmnenud täiendavad varjatud puudused, kas hagejatel on tekkinud puudustest tulenevalt kahju ja kas kostjal on kohustus see hüvitada.
21.Hagiavalduse kohaselt on kostja müügilepingut oluliselt rikkunud, kuivõrd müügilepingu esemeks olnud korteriomand oli lepingutingimustele mittevastav. VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. VÕS 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust
või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
22.Kuna pooled ei olnud eraldi korteri kvaliteedinõuetes kokku leppinud, pidi see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Kuivõrd hagejad ostsid kinnisasja elamiseks (kostja kasutas samuti kinnisasja elamiseks kuni selle võõrandamiseni hagejatele), siis VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi pidid seetõttu olema tagatud elementaarsed elutingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-100-15, p 26). Seejuures saab kvaliteedi osas arvestada ehitamisele ja eluruumidele seaduses sätestatud nõudeid. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015.a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 1 lg 2 teise lause kohaselt peab eluruumis olema inimesel võimalik viibida ööpäevaringselt. Eluruum peab olema inimesele ohutu ja tagama tervisliku elukeskkonna.
23.Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3 2-1-156-11, p 19 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21): 1) puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1), 2) puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3), 3) ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4), 4) sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2) ning 5) ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2)
24.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-15 (p 35) osundanud, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja teadmine asja puudustest omab tähtsust vaid juhul, kui ostja ei teavita müüjat puudustest mõistliku aja jooksul. Kui ostja teavitab puudustest mõistliku aja jooksul müüjat, ei oma vastutuse osas tähtsust see, kas müüja ise puudustest teadis või mitte.
25.Kohus leiab, et ei ole otstarbekas analüüsida kõiki müüja vastutuse eeldusi tavapärases järjekorras, vaid alustab selle tuvastamisest, kas eeldusel, et puudus oleks reaalselt olemas olnud, oleks tegu olnud varjatud puudustega ja kas hagejad teavitasid kostjat müüdud eseme väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul. Hageja on tuginenud enda kahju hüvitamise nõudes järgnevatele puudustele: −
Duširuumi põrandal kalle puudub. Kohus leiab, et tegu on puudusega, mis ei pruukinud olla nähtav korteriomandi esmasel ülevaatusel, kuid pidi avalduma paari esimese kasutuskuu jooksul – tegu ei ole suletud konstruktsioonides asetseva elamu osaga, vaid see on vaatluseks avatud. Asjaolu, et vesi jääb peale duši kasutamist põrandale ja ei voola ära, on märgatav ka
eriteadmisi omamata. Kostja andis vaidlustamata asjaoludel korteriomandi hagejatele üle 06.12.2019. Kohus leiab, et sedalaadi puuduse avastamise mõistlik aeg on 2 kuud. Seega pidi puudus ilmnema hiljemalt 06.02.2020, st enne asjaõiguslepingu sõlmimist (25.03.2020). Kohus leiab, et mõistlik aeg puudusest teavitamiseks on 2 kuud alates selle avastamisest. Hageja teavitas kostjat puudusest tema enda väidete kohaselt esmakordselt alles 11.08.2020 (vt ka tõend – tlk 11) ehk 9 kuud peale korteriomandi valduse saamist ja 7 kuud peale seda, kui oleks pidanud puuduse avastama. Kohus leiab, et hagejad ei ole teavitanud kostjat võimalikust puudusest mõistliku aja jooksul, mistõttu müüja vabaneb vastutusest. Kohus jätab hagi vannitoa põranda parandamise (4 700 eurot) ja ülevaatamise kulude (19 eurot) nõudes rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja nõude vannitoa osas koostatud T. Seppeli asjatundjaarvamuse kulude hüvitamiseks (240 eurot), kuivõrd see arvamus on võetud peale mõistliku aja möödumist puudustest teavitamiseks (akt on valminud alles 22.01.2023 (vt tlk 103)). −
Köögi väljatõmbetoru ei olnud piisavalt suure võimsusega. Kohtu hinnangul on küsimus esiteks selles, millest tulenevalt leiavad hagejad, et võimsus ei olnud piisav – ei vastanud poolte vahel kokkulepitule, projektile, õigusaktides sätestatule. Veelgi olulisem küsimus on aga see, kas tegu oli varjatud puudusega ja kas hagejad teavitasid sellest kostjat mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et tegu on võimaliku puudusega, mis ei pruukinud olla nähtav korteriomandi esmasel ülevaatusel, kuid pidi avalduma paari esimese kasutuskuu jooksul – tegu ei ole suletud konstruktsioonides asetseva tehnosüsteemiga, vaid see on vaatluseks avatud. Kostja andis vaidlustamata asjaoludel korteriomandi hagejatele üle 06.12.2019 (vt ka tõendit – tlk 51). Kohus leiab, et sedalaadi puuduse avastamise mõistlik aeg on 2 kuud. Seega pidi puudus ilmnema hiljemalt 06.02.2020, st enne asjaõiguslepingu sõlmimist (25.03.2020). Kohus leiab, et mõistlik aeg puudusest teavitamiseks on 2 kuud alates selle avastamisest. Hageja teavitas kostjat puudusest tema enda väidete kohaselt esmakordselt alles 03.05.2021 (vt ka tõend – tlk 26) ehk ligikaudu poolteist aastat peale korteriomandi valduse saamist ja enam kui aasta peale seda, kui oleks pidanud puuduse avastama. Kohus leiab, et hagejad ei ole teavitanud kostjat võimalikust puudusest mõistliku aja jooksul, mistõttu müüja vabaneb vastutusest. Kohus jätab hagi selles nõudes (728,36 eurot) rahuldamata.
−
Elamule paigaldatud välisuks ei ole mõeldud välistingimustele ning uks tuleb välja vahetada. Hageja väiteil on uks kaotanud oma ilmastikukindluse, PVC-kate on purunenud, päikese käes olev osa on pleekinud ning külma ilmaga läheb uks seest jäässe. Kohus leiab, et tegu on puudusega, mis ei pruukinud olla nähtav korteriomandi esmasel ülevaatusel, kuid pidi avalduma esimese (hiljemalt teise) talve jooksul, mil hagejad korteriomandit kasutasid. Tegu ei ole suletud konstruktsioonides asetseva tehnosüsteemiga, vaid see on vaatluseks avatud. Kostja andis vaidlustamata asjaoludel korteriomandi hagejatele üle 06.12.2019. Kohus leiab, et sedalaadi puuduse avastamise mõistlik aeg on hiljemalt kevad 2021 (peale elamu 2 talve kasutamist). Kohus leiab, et mõistlik aeg puudusest teavitamiseks on 2 kuud alates selle avastamisest. Hageja teavitas kostjat puudusest tema enda väidete kohaselt esmakordselt alles 05.10.2022 (vt ka tõend – tlk 63). Kohus leiab, et hagejad ei ole teavitanud kostjat võimalikust puudusest mõistliku aja jooksul, mistõttu müüja vabaneb vastutusest. Kohus jätab hagi välisukse vahetamise ja viimistlustööde nõudes (3 922,24 eurot) rahuldamata.
26.Lisaks eeltoodule on hageja tellinud asjatundjaarvamuse seoses korstna puudustega (tlk 1618). Kuivõrd selle arvamusega tuvastati puudused, kostja neid aktsepteeris ja need ka kõrvaldas (vt tlk 67), leiab kohus, et tegu on põhjendatud kuluga. Asjatundja arvamuse
maksumuseks oli 100 eurot (arve - tlk 33). Kohus rahuldab hagi vastava kulu hüvitamiseks VÕS § 128 lg 3 alusel (kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks).
27.Täiendavalt on hagejad kasutanud õigusabi kostjaga läbirääkimiste pidamiseks seoses puudustega, sh puudustega, mis fikseeriti 25.03.2020 asjaõiguslepingus. Hagejatele on osutatud õigusteenust kokku 1 1271,20 euro eest (summa koos käibemaksuga). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud osaliselt. Hagile lisatud õigusabiteenuse spetsifikatsioonist nähtuvalt on õigusabi osutatud perioodil 14.09.2020 – 19.08.2021 (tlk 36). Eeskätt peab kohus põhjendatuks 25.03.2020 asjaõiguslepingus fikseeritud puuduste kõrvaldamisega seonduvate nõuete esitamist. Kuivõrd umbes kolmandiku kirjavahetusest moodustasid nõuded uute puuduste eest, mida kohus põhjendatuks ei pidanud, rahuldab kohus õigusabikulude nõude osas, milles pretensioonide esitamine oli põhjendatud – see moodustas töömahust hinnanguliselt 2/3 ehk 1 1271,20 * 2/3 = 847,47 eurot. Kohus rahuldab hagi selles ulatuses VÕS § 128 lg 3 alusel (kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks).
28.Kokku rahuldab kohus seega põhinõude 100 + 847,47 = 947,47 euro ulatuses.
29.Lisaks põhinõudele taotleb hageja viivise väljamõistmist. Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 113, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest (29.12.2021). Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. Kohus mõistab põhinõudelt 947,47 välja otsuse kuulutamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 125,75 eurot.1
30.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-8710, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Hageja palub alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni arvestada viivist seadusjärgses määras. Kohus mõistab välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates otsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni.
Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kohus arvutas viivise välja www.viivisekalkulaator.ee.
32.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
33.Hagi hinnaks oli peale nõuete täiendamist ja suurendamist (23.01.2023) kokku 1 088,36 eurot + 67,87 eurot (aastaste viiviste summa 848,36 eurolt) + 19,20 eurot (aastate viiviste summa 240 eurolt) + 9 893,44 eurot + 477,70 eurot (aastaste viiviste summa 5 971,20 eurolt) + 313,78 eurot (aastaste viiviste summa 3 922,24 eurolt) = 11 860,35 eurot.
34.Kohus rahuldas hagi 947,47 eurot (põhinõue) + 75,59 eurot (põhinõudelt arvestatud aastane viivis) = 1 023,06 eurot. Seega rahuldas kohus hagi 1 023,06 : 11 860,35 = 9% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 9% ulatuses kostja ja 91% ulatuses hagejate kanda.
35.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
36.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
37.Hagejad on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tlk 189), millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ja õigusabikulust summas 2 632,36 eurot+km = 3 158,83 eurot + 64 eurot = 3 222,83 eurot.
38.Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega on vastavate kulude kandmine hagejate poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
39.Alljärgnevalt analüüsib kohus hagejate lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 160 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
40.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejatele menetluskuludena (840 + 3 222,83) x 9% = 365,65 eurot.
41.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tlk 179, 180), millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikulust summas 2 770 eurot.
42.Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 90-110 eurot. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et taotlus on põhjendamatu kohtumenetluse eelselt osutatud õigusabi osas (kirjed 4.1-4.5). Samuti leiab kohus, et rahuldamata tuleb jätta tunnistajataotluse koostamise kulu, kuivõrd kohus jättis taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on hagiga tutvumine ja sellele vastuse koostamine 7 tundi (770 eurot), täiendavale nõudele vastuse koostamine ja täiendavate tõendite esitamine 7,25 tundi (825 eurot). Seega peab kohus õigusabikulusid põhjendatuks kokku 770 + 825 = 1 595 eurot.
43.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejatel kostjale menetluskuludena hüvitada 1 595 x 91% = 1 451,45 eurot.
44.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus: tasaarvestada hagejate ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud 1 451,45 – 365,65 eurot = 1 085,80 eurot.
45.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejatel tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
46.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2024. a otsusega nr 2-2120244.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.