Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
29. juuni 2023.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-23-3203 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. P. vastu 07.06.2021 krediidikonto lepingust nr xxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse 2000 euro, intressi 262,80 euro, viivise 763,02 euro, sissenõudekulu 35 euro ja täiendava viivise saamiseks 3858,82 eurot
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu maantee 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask (PlusPlus Legal OÜ, epost xxx) Kostja: S. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX; e-post xxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista S. P.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 07.06.2021 krediidikonto lepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus 2000 eurot, viivis 190,79 eurot seisuga 29.06.2023 ja sissenõudekulu 35 eurot.
3.Välja mõista S. P.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2000 eurolt alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta menetluskulud 63% ulatuses kostja S. P.’i kanda ja 37% ulatuses hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.
Välja mõista S. P.’ilt menetluskulu summas 475,65 eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks.
6.Välja mõista S. P.’ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475,65 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule 27.02.2023 hagi S. P. vastu 07.06.2021 krediidikonto lepingust nr xxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse 2000 euro, intressi 262,80 euro, viivise 763,02 euro, sissenõudekulu 35 euro ja täiendava viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja Esto AS 07.06.2021 krediidikonto lepingu nr xxxxxxxxx, mille kohaselt võimaldas kreeditor kostjale krediidilimiidi 2000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot ja tasuma igakuist intressi 15.ks kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 39,90% aastas.
1.2.Kostja asus kreeditori poolt võimaldatud krediiti kasutama. Kostja rikkus lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 15.11.2021 ning jättis tasumata intressi 262,80 eurot.
1.3.Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 16.03.2022. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud e-posti aadressile xxx. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 2000 eurot.
1.4.Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile: 26.04.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 11.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 05.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
1.5.14.04.2022 loovutas kreeditor oma nõuded kostja vastu hagejale.
1.6.Lepingust tulenevalt ja vastavalt kreeditori hinnakirjale on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga, mis on 39,90% aastas. Hageja nõuab kostjalt viivis perioodi 16.03.2022 kuni 27.02.2023 summas 763,02 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt ka tulevikuks sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
1.7.Tarbija sai laenu kätte ja teostas ESTO AS-ile tagasimakseid, seega kostja teenindas talle väljastatud krediiti. ESTO AS on kinnitanud, et on arvestanud võimaliku lubatava krediidilimiidi suurust enne tarbijakrediidi lepingu sõlmimist kliendi poolt esitatud
andmete alusel ning kasutanud nii sisemisi andmebaase kliendi maksekäitumise analüüsimisel, kui ka krediidiandjale võimalikke kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kostja täitis ning allkirjastas enne lepingu vormistamist taotluse ning deklareeris oma andmeid: sissetulek 900 eurot (kliendi esitatud), 1131,71 eurot (Pensionikeskuselt) ja 1082,73 eurot (konto väljavõttelt) ja kohustused 540 eurot.
1.8.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõivu summas 455 eurot ja esindajakulu summas 420 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja on hagimaterjalid saanud kätte ning esitanud 10.03.2023 e-kirja, millise kohaselt hageja ei kontrollinud, kas kostjal on võlgnevusi teiste laenuandjate ees. Kohus on 10.03.2023 kirjaga palunud kostjal esitada sisuline ja allkirjastatud vastus hagiavalduse hiljemalt 24.03.2023. Kostja on nimetatud kirja kättesaamist kinnitanud 10.03.2023, kuid sisulist vastust kuni käesoleva ajani esitanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
5.Kohus tuvastab asja lahendamiseks tähtsust omavad järgmised asjaolud.
5.1.Esto AS ja kostja vahel oli sõlmitud 07.06.2021 krediidikonto leping, mille alusel on kostja saanud krediidilimiiti 2000 eurot (dtl 7-15) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 39,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 57,73% aastas.
5.2.Esto AS on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud 26.04.2022 teates (dtl 32).
5.3.Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud summa kasutusse ja seda tagastanud ei ole.
5.4.Kostja ei teostanud lepingus sätestatud korras ja tähtaegadel krediidi tagasimakseid ega tasunud igakuist intressi.
5.5.16.03.2022 on Esto AS edastatud kostjale lepingu lõpetamise teate, millise kohaselt ESTO AS on lõpetanud lepingu xxxxxxxxx (dtl 31).
5.6.Esto AS edastas 01.03.2022 kostjale lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale viimase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.03.2022. Esto AS teavitas, et käsitleb seda teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks (dtl 28).
6.Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
7.Kohus tuvastas, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale.
7.1.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
7.2.Seega on hageja õigustatud esitama tarbijakrediidi lepingu alusel nõude kostja vastu.
8.Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
9.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
9.1.Kohus tuvastas, et 01.03.2022 on Esto AS edastanud kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millise kohaselt andis kliendile tähtaja tasuda hiljemalt 15.03.2022 ESTO AS arvelduskontole võlgnevus. Kui kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasu, muutuvad lepingu ülesütlemise korral kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Lisaks võlgnevusele tuleb tasuda ka kogu tagastamata laenujääk summas 2000 eurot, millele lisanduvad kogunenud kõrvalnõuded (intressid, viivised ja teenustasud) (dtl 28). Esto AS on edastanud 16.03.2022 kostjale lepingu lõpetamise teate (dtl 31).
9.2.Puudub vaidlus, et hageja õiguseellasel oli õigus kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping üles öelda. Hageja õiguseellane Esto AS saatis kostjale 16.03.2022 teate lepingu lõppemise kohta.
10.Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 57,73% aastas (dtl 14). 10.1.Lepingu sõlmimise ajal (07.06.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas (alates 30.11.2020-31.05.2021, kehtis perioodil 01.01.2021-30.06.2021).
10.2.Kolmekordne määr oleks seega 60,27% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
11.Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on intressimäär 39,9% aastas (dtl 14) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 262,80 eurot 120 päeva eest perioodi alates 16.11.2021 kuni 15.03.2022 kohta (dtl 3).
12.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. 12.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 12.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.3.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21). 12.4.Kohus jättis 28.02.2023 e-kirjaga (dtl 41-24) hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
12.4.1.Hageja hinnangul (vt dtl 44-45 hageja seisukoht) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgisid VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostja täitis ning allkirjastas enne lepingu vormistamist taotluse ning deklareeris oma andmeid: sissetulek 900 € (kliendi esitatud), 1131,71 € (Pensionikeskuselt) ja 1082,73 € (konto väljavõttelt) ja kohustused 540 €. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmise tagamiseks on esialgne kreeditor kontrollinud kliendi poolt esitatud taotluse täitmisel maksehäireregistrit ja uuendanud Creditinfo Bürooskoori, s.h on kogunud ja säilitanud andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse kohta, olemasolevate maksekohustuste täitmise kohta (kasutades maksehäireregistri infot ja Creditinfo skoori) ning on kasutanud neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. 12.5.Kohtul ei ole võimalik eeltoodut hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellane) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandjad oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas.
12.5.1.Hageja on 09.03.2023 menetlusdokumendis (dtl 45) asunud seisukohale, et isikuandmete kaitse piirangutest tulenevalt ei saa ESTO AS väljastada PlusPlus Capital AS-ile dokumente, mille väljastamine on piiratud Isikuandmete kaitse üldmäärusega, siis ei saa hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise käigus kogutud dokumente kohtule esitada. Nimetatud dokumente saab ESTO AS väljastada kohtule üksnes vastavasisulise ametliku kohtunõude alusel. Samuti ei ole tulenevalt krediidiasutuse seaduse § 88 (pangasaladus) ESTO AS-il õiguslikku alust väljastada küsitavat infot hagejale.
12.5.2.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
12.5.3.Kohus leiab, et hageja põhjendused dokumentide mitteesitamiseks ei ole asjakohased.
Hageja on algse laenuandja ESTO AS-i eriõigusjärglane tulenevalt laenulepingu aluseks oleva nõude loovutamisest. VÕS § 168 lg 1 sätestab, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja
kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas käesoleva seaduse § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada. Laenuandjale on teada, et tarbijakrediidi väljastamisel on seadusandja kehtestanud lisanõudeid seoses laenuvõtja krediidivõimelisuse kontrolliga. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral tõendama krediidiandja. Seega kuuluvad tarbijakrediidi lepingute puhul nõuet tõendavate dokumentide hulka ka laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavad dokumendid, mis vastavalt VÕS § 168 lg 1 tuleb nõude loovutamisel üle anda nõude omandajale. Seetõttu pidi hagejal ka käesolevas menetluses olema võimalik need dokumendid esitada. Peale selle on ESTO AS-i kodulehel avaldatud isikuandmete töötlemise reeglite kohaselt (millele on viidatud kostjaga sõlmitud krediidilepingus) ESTO AS-l õigus isikuandmeid (sh pangaandmeid) edastada muu hulgas sissenõudmisega tegelevatele ettevõtjatele, õigusnõustajatele ja isikutele, kellele on nõue loovutatud (vt https://esto-public.s3.eu-west2.amazonaws.com/docs/et-ee/Isikuandmete%20t%C3%B6%C3%B6tlemise%20reeglid.pdf , p 6.7, 6.12 ja 6.15). Isikuandmete ega pangasaladuse kaitse ei ole piiramatu, seda on võimalik avaldada kolmandale isikule lisaks subjekti antud nõusolekule ka andmesubjekti või kliendi osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks (isikuandmete üldmääruse artikkel 6 lg 1 b) ja KAS § 88 lg 3 p 3).
12.5.4.Kohus selgitas hagejale 28.02.2023 e-kirjas detailselt, mida hageja tõendama peab. Muu hulgas selgitas kohus: „Selleks, et kohus saaks kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt, on vajalik tuua kohtu ette konkreetsed faktilised asjaolud, mida krediidiandja on teinud, et omandada teavet, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja kuidas on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust. Samuti tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad eelnimetatud asjaolusid (TsMS § 363 lg 1 p 3)“ (dtl 42). Seega tegi kohus hagejale ettepaneku vastutustundliku laenamisega seotud asjaolusid tõendada.
12.5.5.Hageja ei ole esitanud kohtule taotlust dokumentide väljanõudmiseks kolmandalt isikult. Kohus märgib, et hageja poolt väljatoodud põhjendustest ei selgunud, et hageja ei oleks ise neid dokumente saanud, mistõttu ei näe kohus, et hageja olnuks tegelik vajadus kohtu abile nende kättesaamiseks. Ka esialgne laenuandja oma vastuses hagejale (dtl 46) ei viita, et ta keelduks mingite dokumentide väljastamisest. 12.6.Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud, näiteks nõudes pangakonto väljavõtete esitamist. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik.
Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline. 12.7.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
13.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 13.1.Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandjad oleks kostjalt küsinud mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.
14.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Hageja ei ole oma analüüside kohta välja toonud asjaolusid, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks.
15.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. 15.1.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on (s.o. kuni 15.03.2022) olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
16.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.1.Kohus eelnevalt tuvastas, et leping lõppes 15.03.2022, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 16.03.2022. Hageja on palunud mõista välja viivise alates 16.03.2022 kuni 27.02.2023 ning edasi alates 28.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni 39,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o 29.06.2023). 16.2.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 2 ls. on antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.12.2022 ja 10,5% aastas alates 01.01.2023.
16.2.1.Viivis põhinõudelt 2000 eurot perioodi 16.03.2022-31.12.2022 eest (199 päeva) moodustab seega 87,23 eurot (2000 € x 8% / 365 x 199 päeva = 87,23 eurot).
16.2.2.Viivis põhinõudelt 2000 eurot perioodi 01.01.2023-29.06.2023 eest (180 päeva) moodustab seega 103,56 eurot (2000 € x 10,5% / 365 x 180 päeva = 103,56 eurot).
16.2.3.Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt otsuse tegemise seisuga viivise 190,79 eurot (87,23 € + 103,56 €) väljamõistmiseks. 16.3.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt viivis otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulu summas 35 eurot. 17.1.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. 17.2.Võlausaldaja on kostjale saatnud kohtule esitatud tõendite kohaselt edastanud kostjale 26.04.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot (dtl 33), 11.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 34) ja 05.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot (dtl 35). Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja sissenõudmiskulu nõue summas 35 eurot ning vastav summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
18.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2000 eurot, viivis seisuga 29.06.2023 summas 190,79 eurot, sissenõudmise kulu summas 35 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2000 eurolt alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
19.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3858,82 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 20.1.Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 3858,82 eurot (dtl 2). 20.2.Kuivõrd kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, siis leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda.
21.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 21.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 455 eurot ja esindajakulu summas 690 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
21.1.1.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 63 % summas 286,65 eurot.
21.1.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
21.1.3.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 4,25 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 2,5 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 350 eurot (2,5 x 100 eurot).
21.1.4.Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga ning taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane numbriga EE102313213. Hageja on esitanud kohtule Maksu-ja Tolliameti 27.11.2020 otsuse, millise kohaselt on Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) registreeritud piiratud käibemaksukohustuslasena alates 08.10.2020 registreerimisnumbriga EE102313213. Seega tuleb õigusabikulu välja mõista koos käibemaksuga. 21.2.Seega on põhjendatud hageja esindajakulu suuruseks 300 eurot, milles kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 189 eurot (300 eurot x 63%). 21.3.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 475,65 eurot, millest riigilõiv 286,65 eurot ja esindajakulu summas 189 eurot.
22.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
23.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.