2-23-5494/21 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

2-23-5494 Hxxxxx Gxxxxxxxxxpärija AxxxSxxxxxxx(teised kaaspärijad PxxxxGxxxxxxx, Txxxxx Gxxxxxxx) esitas kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti välja kuulutamiseks PärS § 142 lg-st 6 tulenevalt. Pärimismenetluses on välja selgitatud Hxxxxx Gxxxxxxxx vara ja kohustused ning läbi viidud pärandvara inventuur. Pärandvarasse kuulub raha pangakontol 59,61 eurot (seisuga 13.09.2022). Seisuga 15.12.2022 on pangakonto jääk 0 eurot. Inventuuri kohaselt on Hxxxxx Gxxxxxxxx nimel kaks sõidukit, kuid on alust eeldada, et sõidukeid enam ei eksisteeri. Pärandvarasse kuuluvad kohustused kogusummas 3141,76 eurot. Avaldaja (ka teised pärijad) ei soovi nõuete rahuldamist enda vara arvelt ning taotles võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamist. 21.04.2023 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oksana Kutšmei. 21.05.2023 esitas ajutine pankrotihaldur aruande, milles märkis, et võlgniku varaks on kaks sõiduautot (tegelik olemasolu ja asukoht pole teada). Võlgnikul on kohustusi kokku 3027,50 eurot, lisaks pärijate poolt kantud inventuuri tegemise kulu 42 eurot. Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku ema Mxxx Gxxxxxxx suri xxxxxxxxxx ning pärimistunnistuse kohaselt on pärijateks võrdsetes osades võlgnik, PxxxxGxxxxxxx, Txxxxx Gxxxxxxx ja avaldaja. 13.05.2020 on tõestatud notariaalne pärandvara ühisuse mõtteliste osade võõrandamise leping, millega võlgnik, avaldaja ja Txxxxx Gxxxxxxx võõrandasid neile kuuluvad mõttelised osad Mxxx Gxxxxxxxx pärandvara ühisusest Pxxx Gxxxxxxxxxx. Võõrandamine toimus tasuta ehk tegemist oli kinkelepinguga. Pärandvara hulka kuulus Mxxx Gxxxxxxxx ja PxxxxGxxxxxxxx ühisomandis olev kinnistu asukohaga xxxxxx xxxxxxxxxx küla, xxxxxxxx vald, xxxxxxxx maakond. Lepingu pooled avaldasid pärandvara ühisuse osade väärtuseks 60 000 eurot, millest võlgniku osaks 20 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku poolt 1/4 suuruse mõttelise osa võõrandamine olla tagasivõidetav. Ajutise halduri hinnangul ei ole sellises olukorras PxxxxGxxxxxxxx poolt võlgniku pärandavaral lasuvate kohustuste summas 3027,50 eurot täitmisest keeldumime võlgniku pärandavara võlausaldajate suhtes õiglane. Ajutine haldur leidis, et võlgniku pärandvara on maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada võlgniku pärandvara pankrot. Võlgniku konto väljavõttest nähtuvalt teenindas võlgnik surmani Swedbank AS-lt ja Inbank Finance AS-lt võetud laenusid. Võlgniku maksejõulisusele mõjus negatiivselt 1⁄4 suuruse mõttelise osa Mxxx Gxxxxxxxx pärandava ühisusest kinkimine PxxxxGxxxxxxxxxx. Avaldaja vastuse kohaselt ei ole Mxxx Gxxxxxxxx pärandvara mõtteliste osade võõrandamine seotud võlgniku pärandvara pankrotimenetlusega ning pankrotimenetlus tuleb lõpule viia. Pärijad ei ole nõus võlgnevuste rahuldamisega oma vara arvelt. Mxxx Gxxxxxxxx pärandvara mõttelise osa tagasivõitmine ei ole põhjendatud. 01.06.2023 toimunud kohtuistungil selgitas kohus avaldajale ning teistele kaaspärijatele pärandvara mõttelise osa tagasivõitmise võimalust ning selle õiguslikke tagajärgi ja seotust pankrotimenetlusega. Avaldaja selgitas, et kuni surmani oli võlgnik maksejõuline ja suutis laenusid teenindada. Võlgniku elukaaslase tütar käis südameoperatsioonil ja selle jaoks võttis võlgnik laenu. Inbanki järelmaksust avaldaja ei teadnud. Kaaspärijad teadsid, et võlgnik käis tööl, kuid ei teadnud sissetulekute suurusi. 21.06.2023 esitas avaldaja avalduse menetluse lõpetamiseks, sest ta on koos teiste kaaspärijatega otsustanud võlgniku kohustused võlausaldajatele ära maksma. Kohtu seisukoht

2-23-5494 Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuigi avaldaja ei öelnud, kas ta võtab avalduse tagasi või loobub sellest, käsitleb kohus avaldaja soovi menetlust lõpetada siiski avalduse tagasivõtmisena, sest see võimaldab avaldajal hiljem uuesti sama avaldusega kohtusse pöörduda, kui ta peaks seda soovima. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõige 6 lause 1 näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Avaldaja on avalduse tagasi võtnud kirjalikult. Avaldajal on TsMS § 477 lg 6 lausest 1 ja § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus avaldus tagasi võtta teiste menetlusosaliste nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on avalduse tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb avaldaja esitatud avaldus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes saaks rahuldada avaldaja nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 720 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot.