Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov ja Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-20-15955
Kohtuasi
PREMIUM SHIP SERVICE LLP hagi HFH Grupp OÜ ja BALTIC TECHSERVICE OÜ vastu laeva aresti alt vabastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.09.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
HFH Grupp OÜ apellatsioonkaebus BALTIC TECHSERVICE OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) PREMIUM SHIP SERVICE LLP (registrikood OC360815), lepingulised esindajad Indra Kaunis ja Natalja Tuvi Kostja I (apellant I) HFH Grupp OÜ (registrikood 12370239), lepinguline esindaja Valeria Titova Kostja II (apellant II) BALTIC TECHSERVICE OÜ (registrikood 11994819), lepingulised esindajad vandeadvokaat Andres Aavik ja vandeadvokaat Yulia Zaitseva
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 22.02.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta PREMIUM SHIP SERVICE LLP 08.03.2023 taotlus hagi muutmiseks rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 03.09.2021 otsus.
3.Jätta PREMIUM SHIP SERVICE LLP hagi läbi vaatamata.
4.HFH Grupp OÜ ja BALTIC TECHSERVICE OÜ apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus PREMIUM SHIP SERVICE LLP kanda.
2-20-15955 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PREMIUM SHIP SERVICE LLP (hageja) esitas 30.10.2020 (täpsustatud 13.11.2020) HFH Grupp OÜ (kostja I, sissenõudja) ja BALTIC TECHSERVICE OÜ (kostja II, võlgnik) vastu Harju Maakohtule hagi, milles palus vabastada täiteasjas nr 014/2019/1891 arestist laev „PRAAM 1“ (IMO nr 8937546). Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt esitas kostja I Harju Maakohtule hagi tagamise taotluse laeva „PRAAM 1” (IMO nr 8937546, laev) arestimiseks kostja I kui sissenõudja nõude tagamiseks kostja II kui võlgniku vastu. Kohus rahuldas 27.09.2019 taotluse tsiviilasjas nr 219-14952 tehtud määrusega. Kohtutäitur Marek Laanemets arestis eelviidatud kohtumääruse alusel 30.09.2019 täiteasjas nr 014/2019/1891 (täiteasi) Vene-Balti sadamas asuva laeva. Laev kuulub hagejale. Kostjal I puudus õiguslik alus laeva arestimiseks merinõude alusel, sest kostja II ei ole laeva omanik ega laeva laevapereta prahtija. Samuti puudub kostjal I merivõlaga tagatud nõue (laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) § 782 lg 2). Tõendamata on ka, et kostja II võiks olla laeva reeder. Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastuväidete kohaselt on tsiviilasjas nr 2-19-14952, milles tehtud hagi tagamise määruse alusel laev arestiti, vaidluse esemeks kostja I rahaline nõue kostja II vastu. Nõue tuleneb laeva omaniku nimel ja huvides sõlmitud töövõtulepingust, mille alusel teostas kostja I remonditöid laeva suhtes. Kostja II oli reeder. Ta opereeris laeva CLARIUS CONSULTING LLP-ga, kes oli laeva omanik, sõlmitud lepingu alusel. Laev arestiti merinõude alusel (LAÕS § 782 lg 1, lg 2 p 5, § 781 p 11). Hageja ei ole ka tõendanud laeva omandiõiguse kuulumist talle. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 03.09.2021 otsusega hagi ning vabastas laeva arestist. Maakohus jättis rahuldamata hageja 07.08.2021 taotluse lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks määratud tähtaja ennistamiseks. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2-20-15955 Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja laeva omanik, mistõttu on tal täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel õigus esitada nõue laeva arestist vabastamiseks. Laeva ajutine registreerimine CLARIUS CONSULTING LLP nimele ei olnud õiguspärane. Laev ei saa LAÕS § 782 ega Genfi konventsiooni art 3 p 1 a ja b järgi tagada kostja I tsiviilasjas nr 219-14952 esitatud nõudeid kostja II vastu. Nõue ei ole seotud hagejaga, kostja II ei olnud nõude tekkimise ajal laeva omanik ega laevapereta prahtija, nõue ei ole käsitatav piiratud asjaõigusena ega ka omandiõiguse või valdamisega seotud vaidlusega ning töövõtulepingu alusel teostatav laeva remontimise töö ei ole käsitatav merivõlaga tagatud nõudena. Apellatsioonkaebused
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebused, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuste väidete kohaselt jättis maakohus tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad, et laeva arestimise ajal oli laeva omanik CLARIUS CONSULTING LLP. Viimasega oli kostjal II sõlmitud laeva opereerimise leping, mille kohaselt pidi laeva omanik hüvitama operaatorile laeva remontimisega tekkinud kulud. Maakohus jättis hinnangu andmata käsitlusele, et 1993. a konventsiooni art 4 p 1 laiendab reederi mõistet, käsitades reederina ka laeva laevapereta prahtijat, laeva mänedžeri ja operaatorit. Kostjal I on merinõue, mistõttu oli laeva arestimine põhjendatud. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebustele vastu, palus jätta need rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Menetluse edasine käik
6.Ringkonnakohtu 22.02.2023 istungil tõid pooled esile, et laev müüdi 14.03.2022 täiteasjas nr 027/2021/2369 ja ei kuulu enam hagejale. Viidatud täiteasjas oli sissenõudjaks Vene-Balti Sadam OÜ ja laeva ostis BLRT Refonda Baltic OÜ. Laev müüdi sissenõudja hageja vastu suunatud sadamatasude nõude katteks. Ringkonnakohus selgitas istungil enda esialgset hinnangut, et hagiga taotletud eesmärki ei ole enam võimalik saavutada, ning määras hagejale tähtaja avalduste ja seisukohtade esitamiseks.
7.Hageja esitas 08.03.2023 vaidluse eseme muutmise avalduse, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 173 566,54 eurot ja viivis sellelt summalt. Avalduse kohaselt tekitas kostja I laeva arestimisega hagejale õigusvastaselt kahju. Kostjat II saab pidada kaasaaitajaks. Seetõttu nõuab hageja kahju hüvitamist võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1045 lg 4 alusel. Laeva Vene-Balti sadamas aresti all seismise ajal nõudis sadamapidaja Vene-Balti Sadam OÜ hagejalt sadamatasu maksmist. Sadamapidaja esitas täiteasjas nr 027/2021/2369 arvete alates 30.04.2020 kuni 31.07.2021 võlgnevuse eest nõude koos viiviste ja kohtukuludega kokku summas 98 372,54 eurot. Eelviidatud täiteasjas müüdi laev enampakkumisel hinnaga 55 250 eurot. Laeva väärtus oli arestimise tõttu vähenenud. Hageja taotles ka hüvitist summas 1100 eurot õigusabikulude eest, mis hagejal tuli kanda kolmanda isikuna kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks tsiviilasjas nr 2-19-14952, milles laev hagi tagamise korras arestiti. Lisaks palus hageja mõista kahjuhüvitiselt välja viivise määraga 10,5% aastas alates hagi esitamisest.
2-20-15955
8.Kostjad palusid 22.03.2023 seisukohtades avalduse tagastada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjate arvates ei ole vaidlusaluse laeva müügi tõttu võimalik enam hagi rahuldada. Kostjad ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.
10.Maakohtus vaidlesid pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda TMS § 222 lg 1 alusel laeva aretist vabastamist. Kolleegium selgitab, et hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme, näidates ära oma menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud (vt TsMS § 363 lg 1 p-d 1 ja 2). Hageja tugines hagiavalduses sellele, et talle kuuluv laev arestiti täiteasjas nr 014/2019/1891 kostja I tsiviilasjas nr 2-19-14952 kostja II vastu esitatud nõude tagamiseks. Ringkonnakohtu 22.02.2023 istungil ilmnes, et vaidlusalune laev müüdi 14.03.2022 täiteasjas nr 027/2021/2369, milles täideti sadamapidaja Vene-Balti Sadam OÜ hageja vastu suunatud sadamatasude nõuet. 08.03.2023 soovis hageja oma käesolevas asjas esitatud nõuet muuta selliselt, et mõista kostjatelt hageja kasuks välja hüvitis laeva arestimisega seoses kantud kulude ja tekkinud kahju eest. Hageja väitis, et sadamapidaja on temalt nõudnud sadamatasusid, sadamatasude võlgnevuse katteks laeva müümise tõttu kaotas ta vara ning lisaks kandis ta kolmanda isikuna õigusabikulusid kohtumenetluses, kus laev hagi tagamise korras arestiti. Kolleegium hindab esmalt, kas hageja taotletu näol on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 tähenduses, ning kui jah, siis kas hagi muutmist tuleks lubada. Seejärel võtab kolleegium seisukoha esialgse hagi eseme suhtes.
11.Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja asendanud esialgu nõutud hagi eset asjaolu muutumise (laeva müümine) tõttu TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi teise eseme või muu hüve nõudmisega, vaid tegu on hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes.
11.1.Hageja märgib iseenesest õigesti, et kui hagi aluseks olevad asjaolud menetluse kestel muutuvad, võib hageja kohandada oma nõuet muutunud asjaoludega nii, et nõuab esialgu nõutud eseme asemel mingit muud eset või hüve. Seda ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi hagi muutmiseks. Õiguskirjanduses on selgitatud samas, et asjaolude kogum, millest esialgne nõue lähtus, peab suures plaanis jääma ka muu eseme või hüve nõudmise aluseks (TsMS komm (2017), § 376, p 3.4.3). Apellatsiooniastmes on lubatavaks peetud näiteks eseme asemel hüvitise nõudmist, kui hagis välja nõutud ese on pärast maakohtu otsust hävinenud (TsMS komm (2018), § 634, p 3.1). Sarnaselt nõuti hageja viidatud Riigikohtu lahendites tsiviilasjades nr 3-2-1-3-14 ja nr 3-2-1-123-09 asja väljaandmise asemel selle väärtuse hüvitamist seetõttu, et kohustatud isikul ei olnud enam võimalik asja välja anda (RKTKm 26.03.2014, 3-2-1-3-14; RKTKo 24.11.2009, 3-2-1-123-09, p 10).
11.2.Kolleegium leiab, et hageja esitatud uus nõue ei seondu hagi aluseks olevate asjaolude muutumisega. Muutunud asjaoluks TsMS § 376 lg 4 p 3 tähenduses, mis tooks kaasa nõude kohandamise vajaduse, saaks olla laeva müük 14.03.2022. Hageja uut vaidluse eset ei ole kaasa toonud see asjaolu. Hagejale tekkis vaidluse eseme muutmise avalduses esitatud asjaoludel kahju enne laeva müümist, sh apellatsioonimenetluses esmakordselt esile toodud asjaoludel, et sadamapidaja esitas talle alates oktoobrist 2019 laeva sadamas seismise eest sadamatasude
2-20-15955 arveid, mis viis lõpuks laeva kaotuseni. Samuti ei ole tsiviilasjas nr 2-19-14952 alates 01.11.2019 kantud õigusabikulude hüvitamise nõue seotud laeva müügiga. Tegemist on ka uute faktiliste asjaoludega võrreldes nendega, millele hageja tugines laeva arestist vabastamist nõudes. Ka hageja enda esitatust ilmneb, et ta oleks saanud esitada hagi laeva arestimisega seoses tekkinud kahju hüvitamiseks enne laeva müümist. Hageja tõi esile, et ta hoiatas kostjaid juba 06.10.2020, et laeva arestimisega tekib talle kahju (II kd, tl 162 pöördel). Hageja esitas käesolevas asjas hagi laeva arestist vabastamiseks 30.10.2020, s.o pärast seda, kui oli teatanud kohtuväliselt kahjust.
11.3.Hageja toob välja, et talle tekkinud kahju seisneb ka laeva kaotuses selle müügi tõttu sadamatasude võlgnevuse katteks, kuid laeva väärtuse hüvitamise nõudmist ei ole esitatud asjaoludel samuti alust pidada nõude kohandamiseks muutunud asjaoludega TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi. Kolleegiumi arvates hageja sisuliselt asendas oma nõude, kuna hagiavalduses ei tuginenud hageja sellele, et tal tuleb kanda laeva sadamas seismisega seoses kulusid ja tekib kahju. Hageja väitis, et laev kui hagejale kuuluv vara ei saa vastutada võlgniku vastu esitatud nõuete eest. Hageja viitab 08.03.2023 avalduses Riigikohtu lahendile asjas nr 2-20-9975, mis ei ole aga võrdlusalusena korrektne. Viidatud asjas esitas hageja algselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude, kuid hagejale kuuluv kinnisasi müüdi enampakkumisel ja sissenõudja nõude rahuldamise tõttu täitemenetlus lõpetati. Riigikohus selgitas TsMS § 376 lg 4 p 3 kohaldamist ning märkis, et võlgnikul võib olla kahju hüvitamise nõue seetõttu, et ta kaotas täitemenetluses vara. Asjaolud muutusid selles asjas pärast hagi esitamist maakohtus, mitte apellatsioonimenetluse ajal, nagu praegusel juhul. Samuti selgitas Riigikohus kõnealuses asjas hageja võimalikke nõudeid, mis tal võivad olla sissenõudja nõude täitemenetluses ilma õigusliku aluseta täitmise tõttu. Erinevalt ei ole hageja 08.03.2023 avalduses esitanud uut nõuet sel alusel, et kostjal I kui sissenõudjal kostja II kui võlgniku vastu oleva nõude katteks oleks müüdud hagejale kuuluv laev, mis ei kuulu kostjale II, mille vältimiseks hageja TMS § 222 lg 1 alusel hagi esitas (vt ka TMS § 222 lg 5). Vaidlustamata asjaolude kohaselt müüdi laev hageja vastu esitatud nõude katteks ja mitte kostjate, vaid Vene-Balti Sadam OÜ kasuks muus täitemenetluses kui see, milles arestitud laeva vabastamiseks hageja esitas käesolevas asjas hagi. Seega ei ole hageja viidatud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohad vahetult ülekantavad käesolevale vaidlusele ning TsMS § 376 lg 4 p 3 ei kohaldu.
11.4.Ülaltoodud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et hageja taotletu näol ei ole tegemist TsMS § 376 lg 4 p 3 olukorraga, mida hagi muutmiseks ei peeta. Kuna tegemist ei ole TsMS § 376 lg-s 4 sätestatud erandiga, siis kohalduvad hageja taotletule TsMS § 376 lg-d 1–3.
12.Taotlus muuta hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostjad on teatanud, et nemad hagi muutmisega ei nõustu (II kd, tld 173 pöördel ja 176 pöördel). TsMS § 376 lg 2 järgi nõustub kohus hagi muutmisega, kui see on asjaolude kohaselt mõjuval põhjusel mõistlik. Ka ringkonnakohus keeldub lubamast hagejal hagi muuta.
12.1.Hageja soov menetlust jätkata on küll mõistetav, kuid arvestada tuleb sellega, et menetlus ei ole enam esimese astme kohtus, kus uute asjaolude esitamine ei ole piiratud. Apellatsioonimenetluse esmane eesmärk on kontrollida seda, kas maakohus tegi vaidlustatud asjas seadusliku otsuse. Erandlikes olukordades võib kohus lubada TsMS § 376 lg 1 alusel hagi muutmist ka apellatsioonimenetluses. Samas tuleb arvestada TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud uute asjaolude ja tõendite esitamise piirangutega. Õiguskirjanduses on leitud, et lähtuda tuleb sellest, kas hagi on pärast muutmist võimalik läbi vaadata ja lahendada apellatsioonimenetluse reeglite kohaselt, sest hagi muutmise kaudu ei tohiks hagejal olla võimalik algatada ringkonnakohtus
2-20-15955 täiesti uute asjaolude väljaselgitamise protsessi või midagi maakohtus toimuva eelmenetluse laadset (TsMS komm (2017), § 376, p 3.3.3). Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus hagi muutmist käesolevas apellatsioonimenetluses võimalikuks ka kohtu enda nõusolekul.
12.2.Kolleegium on seisukohal, et hageja 08.03.2023 avalduses esitatud uute asjaolude ja tõendite asja lahendamisel arvestamiseks ei esine TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud aluseid. Apellatsioonimenetluses on õigus esitada uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada. Maakohus tegi käesolevas asjas otsuse 03.09.2021. Hageja soovib muudetud nõude alusena tugineda VeneBalti Sadam OÜ esitatud sadamatasude arvetele ja tsiviilasjas nr 2-19-14952 kantud õigusabikuludele. Hageja märkis, et Vene-Balti Sadam OÜ esitas talle sadamatasude arveid alates 31.10.2019 (II kd, tl 126 jj) ning täiteasjas nr 027/2021/2369, milles laev müüdi, esitas Vene-Balti Sadam OÜ hageja suhtes täitmiseks nõude, mis kujunes alates 30.04.2020 kuni 31.07.2021 esitatud sadamatasude arvetest. Kulud tsiviilasjas nr 2-19-14952 tekkisid hageja esile toodu kohaselt alates 01.11.2019 (II kd, tl-d 166–167). Tegemist ei ole seega asjaoludega, mis oleks tekkinud või saanud hagejale teatavaks pärast maakohtu otsust. Hageja ei ole ka põhjendanud, miks ta esitab uued asjaolud alles apellatsiooniastmes. Samuti ei andnud kostjad nõusolekut uute asjaolude ja tõendite vastuvõtmiseks. Seega ei saa hageja TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 järgi uutele asjaoludele ja tõenditele tugineda.
12.3.Samuti tuleks hagi muutmise lubamise korral täita olulisel määral TsMS § 392 lg 1 järgseid eelmenetluse ülesandeid. Hagejal tuleks täpsustada enda kahju hüvitamise nõude kujunemist, välja tuleks selgitada kostjate vastuväited hageja nõude suhtes ning arutada suhete õigusliku kvalifitseerimisega seonduvat, sh milliste kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel on kostjate käitumine kvalifitseeritav, kohaldatavat õigust, tähendust omavaid asjaolusid ja tõendamiskoormist. Pooltel tuleks esitada nõude ja vastuväidete aluseks olevad asjaolud ning tõendid nimetatud asjaolude tõendamiseks. Asja tuleks arutada nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest muu hulgas kahju tekkimise ja ulatuse ning kostjate käitumise ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seose osas. Seega tuleks sisuliselt korraldada uus eelmenetlus, mis ei ole ka Riigikohtu praktika järgi apellatsioonimenetluse eesmärk (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181, p 19).
12.4.Kolleegium märgib täiendavalt, et vaidluse eseme muutmise taotlust ei ole esitatud õigeaegselt. TsMS § 329 lg-st 1 tuleneb menetlusosalise üldine kohustus esitada menetluses oma taotlused ja tõendid nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Hageja märkis 08.03.2023 hagi muutmise avalduses, et ta esitab uue nõude laeva müügi tõttu. Samas müüdi laev täiteasjas nr 027/2021/2369 enampakkumisel juba 14.03.2022 (II kd, tl 158), s.o ligi aasta enne vaidluse eseme muutmist. Hageja ei selgitanud, miks ta ei esitanud hagi muutmise avaldust varem ega põhistanud, et tal ei olnud mõjuval põhjusel võimalik seda varem esitada. Kolleegiumi hinnangul on hageja avaldus seega esitatud samuti hilinenult ning kohus ei pea põhjendatuks seda ka TsMS § 331 lg 1 järgi menetleda.
12.5.Ülaltoodud põhjendustel puudub kolleegiumi hinnangul mõjuv põhjus lubada hagejal hagi muutmist, mistõttu tuleb hagi muutmise avaldus jätta rahuldamata.
13.Kuna laev müüdi sadamapidaja Vene-Balti Sadam OÜ ees oleva sadamatasude võlgnevuse katteks, pole laeva arestist vabastamiseks esitatud hagi rahuldamine võimalik ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
2-20-15955
13.1.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu praktika järgi võib hagi eelnimetatud sätte järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 11). Vastavalt TsMS § 425 lg-le 3, kui hagi jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid.
13.2.Ringkonnakohus arutas 22.02.2023 istungil pooltega hageja õiguskaitsevajadust olukorras, kus laev on müüdud, ja selgitas, et senisel kujul pole hagi rahuldamine enam võimalik (protokolli ajamärked 00:14:39 kuni 00:35:04). Kolleegium on jätkuvalt seisukohal, et laeva arestist vabastamist saab taotleda seni, kuni laev on alles. Vaidlustamata asjaolude kohaselt müüdi laev teises täiteasjas Vene-Balti Sadam OÜ nõude täitmiseks (II kd, tl 158). Olukorras, kus laev on pärast laeva arestist vabastamiseks hagi esitamist müüdud, ei ole hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus jätta see läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, vaatamata sellele, et asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Hageja ei muutnud kohtu määratud tähtaja jooksul TsMS § 376 lg 4 p 3 tähenduses hagi eset. Eeltoodud põhjendustel jätab kolleegium hagi läbi vaatamata.
14.TsMS § 696 lg 1 I lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse hagi läbivaatamata jätmise määruse peale.
15.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud maaja ringkonnakohtus jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul praeguse määruse jõustumisest.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 I lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.