Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-14952
Kohtuasi
HFH Grupp OÜ hagi BALTIC TECHSERVICE OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
BALTIC TECHSERVICE OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
105 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja HFH Grupp OÜ (registrikood 12370239), lepinguline esindaja Valeria Titova Kostja BALTIC TECHSERVICE OÜ (registrikood 11994819), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Kolmas isik PREMIUM SHIP SERVICE LLP (välisriigi registrikood OC360815, asukoht 65 Compton Street, London, Suurbritannia, EC1V 0BN), lepingulised esindajad Indra Kaunis ja Natalja Tuvi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-14952 muutmata.
2.Jätta BALTIC TECHSERVICE OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud HFH Grupp OÜ menetluskulud BALTIC TECHSERVICE OÜ kanda. Jätta ringkonnakohtus kantud BALTIC TECHSERVICE OÜ ja PREMIUM SHIP SERVICE LLP menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.HFH Grupp OÜ (hageja) esitas 25. oktoobril 2019 Harju Maakohtule BALTIC TECHSERVICE OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 105 000 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja kui töövõtja ning kostja kui laeva reeder ja tööde tellija 4. juunil 2018 töövõtulepingu (leping) laeval Praam 1 (IMO 8937546) (laev) tööde teostamiseks. Tööd tellis kostja laeva omaniku huvides. Tööd pidid lepingu järgi olema lõpetatud hiljemalt 15. aprilliks 2019. Tööd on tehtud ja kostja allkirjastatud akti alusel vastu võetud. Lepingus ette nähtud tööd ei eelda laeva dokkimist. Hageja esitas kostjale arve summas 105 000 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 6. aprill 2019. a, kuid kostja ei ole tasunud seda vaatamata hageja 26. aprillil 2019 saadetud pretensioonile. Lepingu järgi toimub tasumine tööde eest pärast tellija poolt tööde aktsepteerimist töövõtja esitatud arve alusel 15 päeva jooksul alates arve kättesaamisest. Hagejal on kostja vastu merinõue, mida tagab merivõlg, kuna hageja on teostanud laeva remondi. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hagis esitatud asjaolud tõele ja on tõendamata. Kostja ei ole hageja väidetavalt 26. aprillil 2019 saadetud pretensiooni kätte saanud. Samuti ei nõustu kostja hageja nõude suurusega, sest mõned materjalid hankis kostja. Kolmanda isiku seisukoht
3.Iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse astunud PREMIUM SHIP SERVICE LLP (kolmas isik) vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Samuti palus kolmas isik tühistada Harju Maakohtu 27. septembri 2019. a hagi tagamise määrus ja lõpetada laeva arest. Kolmanda isiku vastuväidete kohaselt on ta laeva omanik. Samas, kui kostja on väidetavalt jätnud tööde eest tasumata, saab ainult kostja olla võlgnikuks. Samuti ei ole hageja väidetud töid teostanud. Kõnealused tööd eeldavad laeva dokkimist, kuid seda ei ole toimunud ning ajavahemikus alates 4. juunist 2018 kuni 15. aprillini 2019 ei ole hageja esindajad või töötajad laeva külastanud. Hageja esitatud 21. märtsi 2019. a akt nr 21319/1 ei kinnita tööde teostamist ja vastuvõtmist, sest aktil puudub sellekohane kostja kinnitus. Lepingust ka ei tulene selgelt, millal tekib tellijal tasumise kohustus. Lisaks ei ole hageja esitanud asjaolusid ega tõendeid
merivõlaga tagatud nõude olemasolu kohta. Seetõttu puudus ka õiguslik alus laeva arestimiseks. Paljasõnaline on hageja väide selle kohta, et kostja on laeva reederiks. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 12. novembri 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 105 000 eurot, jättis rahuldamata kolmanda isiku taotluse hagi tagamise määruse tühistamiseks ja laeva aresti lõpetamiseks ning hageja menetluskulud kostja kanda, v.a kolmanda isiku poolt menetluses esitatud ja rahuldamata jäetud määruskaebustest tulenevad hageja menetluskulud, mis jäid kolmanda isiku kanda ja kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millel põhinevad tema vastuväited. Hageja lepingust tulenev tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole küll tõendanud 26. aprillil 2019 kostjale pretensiooni esitamist ega selle kostja poolt kätte saamist, kuid hageja on väljastanud kostjale teostatud tööde eest arve maksetähtajaga 6. aprill 2019. a juba 21. märtsil 2019 ehk samal päeval, mil on mõlemapoolselt allkirjastatud akt tööde vastuvõtmise kohta kostja poolt. Kostja ei ole esitanud vastuväidet nimetatud arve kättesaamise osas. Samuti ei saa nõustuda kolmanda isiku väitega, et aktis üksnes kinnitati üle lepingus kokku lepitud tööde maht. Eluliselt ei ole usutav, et aktis kinnitavad pooled üle pea aasta varem sõlmitud lepingus märgitud tööde mahu, lähtuvalt asjaoludest, et akt on allkirjastatud 21 päeva enne tööde valmimise hilisemat tähtpäeva, aktis kirjeldatud tööde maht kattub üheselt lepingus märgitud tööde mahuga, lepingus on kokku lepitud, et mahtude suurenemised kuuluvad fikseerimisele lepingu lisades ning aktis on teostatud tööde osas sõnaselgelt esitatud, et tegemist on teostatud laevaremonditöödega. Kohtu ette ei ole toodud ega tõendatud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks asuda seisukohale, et hageja ei ole (kõiki) lepingus kokku lepitud töid teostanud. Kolmanda isiku esitatud sadamakapteni kinnituskirja ja kostja 5. oktoobri 2021. a istungil esitatud väidete vahel esineb vastuolu. Samuti on tõendamata, et tööde teostamiseks oli vajalik aluse dokkimine. Lisaks oli õiguspärane ja põhjendatud laevale seatud arest. Hagejal on kostja vastu merinõue ning kostjat saab käsitada reederina, kes tegutses laeva omaniku huvides. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis tuvastamata, millises ulatuses on hageja tööd teinud ja kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tööde täies ulatuses teostamist ega tööde üleandmist ja kostja poolt vastuvõtmist tõendanud. Hageja esitatud akt ei kinnita tööde teostamist lepingus märgitud ulatuses. Seega ei ole hageja lepingust tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks. Vastustaja seisukoht
6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
7.Kolmas isik nõustub kostja apellatsioonkaebuses toodud väidetega. Lisaks leiab kolmas isik, et kui ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, siis tuleb tühistada ka hagi tagamise abinõu laeva arestimise kohta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.
9.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma tööde eest hageja nõutud summa, sh kas kõik hageja väidetud tööd olid tegelikult tehtud. Maakohus leidis, et hageja töövõtulepingust tulenev tasu nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks ning kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi täies ulatuses ei korda.
10.Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (vt Riigikohtu 21. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851/38, p 16). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et 21. märtsi 2019. a aktiga nr 21319/1 andis hageja kostjale 4. juunil 2018 sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatud tööd üle (kd I, tl 5 pöördel). Pooltel oli kokkulepe töö vastuvõtmise korra ja tasu sissenõutavaks muutumise kohta. Töövõtulepingu p-s 3.2 on pooled kokku leppinud, et „tasumine tööde eest toimub peale Tellija poolt akti aktsepteerimist Töövõtja esitatud arve alusel 15 päeva jooksul arve saamisest.“ Aktist nähtub, et selle on allkirjastanud kostja esindaja X. Seega on hageja tõendanud töö vastuvõtmise fakti, sest kostja on allkirjastanud töö vastuvõtmise akti.
11.Kolleegium märgib vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
11.1.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus ei tuvastanud, mis ulatuses on hageja tööd teinud ja kas hageja tasunõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Pooled ei vaidle, et kostja on 21. märtsil 2019. a allkirjastanud akti nr 21319/1. Seega on akti alusel tehtud tööd VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võetud ja tasunõue nende tööde eest on muutunud sissenõutavaks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja järeldusega, et aktiga on kostja võtnud tööd vastu ning kinnitanud aktis loetletud tööde tegemist. Aktis ei ole märgitud töö osalist tegemata jätmist ega vaegtööd. Seega kinnitas kostja akti allkirjastades kolleegiumi hinnangul ka seda, et ta on hageja tehtud tööd üle vaadanud ja need on tehtud nõuetekohaselt.
11.2.Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et hageja pidi tõendama, mis tööd tehti. Riigikohus on selgitanud, et kostja esindaja allkirja olemasolu aktil ei tähenda, et kostja ei saa hiljem tugineda sellele, et aktil kajastatud andmed ei ole õiged ning selles mahus töid ei ole tegelikult tehtud. Siiski kehtib VÕS § 76 lg-st 4 tulenev eeldus, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr
3-2-1-80-08, p 21). Seega lasus kostjal menetluses kohustus tõendada, et aktis loetletud töid ei ole tegelikult tehtud või need on tehtud oluliste puudustega. Maakohus oli kostjale tema tõendamiskoormist selgitanud (vt maakohtu 5. oktoobri 2021. a istungi protokoll; I kd, tl 147, ajamärk 00:14:17). Kolleegium nõustub maakohtu poolt menetlusosaliste esile toodud väidetele ja esitatud tõenditele antud hinnanguga.
12.Kokkuvõttes järeldas maakohus tõendeid kogumis hinnates õigesti, et kostja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist selles osas, et 21. märtsi 2019. a aktis nr 21319/1 märgitud töid ei ole tegelikult tehtud. Seega saab lähtuda poolte allkirjastatud aktist ja selles antud kinnitusest („teostatud laevaremonditööd“) ning lugeda tõendatuks, et aktis loetletud tööd on tehtud ning vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik. Kuna kostja ei tõendanud tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma hagejale kokkulepitud tasu.
13.Kuna maakohus hagi rahuldas ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis jääb hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist (tl 8–10). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu. Seega lahendatakse vaidlus, kas arestitud laev kuulub kolmandale isikule, tsiviilasja nr 2-20-15955 raames, kus kolmas isik on esitanud hagi hageja ja kostja vastu laeva „PRAAM 1“ (IMO nr 8937546) arestist vabastamiseks. Menetluskulude jaotus
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
15.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta TsMS § 167 lg 2 esimese lause järgi tema enda kanda.
16.Poolte põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.