Pankrotiõigus

vaidluses on tehtud tsiviilasjas nr 2-20-9020 kohtulahend võlgniku kahjuks (lahend jõustus 2023 ja lahendi alusel on alustatud 28.04.2023 täitemenetlus täiteasjanumbriga 008/2023/974) ning Fausto Capital OÜ-ga seotud vaidlus tsiviilasjas nr 2-21-14764 on hetkel käimas Harju Maakohtus. Ajutise pankrotihaldur ei ole saanud kogu küsitud teavet, mistõttu on vaja edaspidises menetluses täpsustada võlgniku varalist seisundit, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamist ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaateid, kuna võlgniku poolt pole äriregistrile esitatud 2022 majandusaasta aruannet ning võlgnik on ajutise halduri teabenõudele vastanud ainult osaliselt. Võlgnik on jätnud ajutisele haldurile esitamata võlgniku majandustegevust kajastavad dokumendid, sh raamatupidamise dokumendid ning kehtivad lepingud. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud koosmõjus: võlgniku majandustegevuse madal rentaablus; 2017. aastal ja 2018. aastal majandustegevuse laiendamiseks sõlmitud uute äriruumide üürlepingute üürileandjatega tekkinud vaidlused, millega seotud kulusid on kandnud XXga (X) seotud Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ (11455318); väidetavad puudused laopindadeks üüritud uutel äriruumidel, mis ei võimaldanud äriruume majandustegevuseks kasutada; ning suutmatus majandustegevuse laiendamiseks saadud finantseeringuid jooksva rahavoo arvelt tasuda. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on maksejõuetus välja kujunenud seetõttu, et võlgnikul on probleemid olnud likviidsusega alates 2018. aastast ning majandustegevus on olnud kahjumlik. Omakapital on hoitud positiivne 2018. aastal teostatud osakapitali suurendamisega ning laiendamiseks võetud laenukapitali on refinantseeritud osaniku käest saadud täiendavate finantseeringute arvel. 2023. aastal on jõustunud üürileandja aktsiaseltsi ASWEGA seotud vaidluses tehtud kohtulahend tsiviilasjas nr 2-20-9020, millega võlgnikult mõisteti aktsiaseltsi ASWEGA kasuks välja 74 983,16 eurot. Seega on võlgnik muutnud ajutise halduri esialgsel hinnangul püsivalt maksejõuetuks hilisemalt tsiviilasjas nr 2-20-9020 tehtud kohtulahendi jõustumisel 2023. aasta alguses. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku 2021 majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 03.03.2023 ning võlgniku 2020 majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 29.06.2022 ning võlgnik on jätnud ajutisele haldurile esitamata võlgniku 2022 majandusaasta aruande ning kuni 03.05.2023 võlgniku majandustegevust kajastavad raamatupidamise dokumendid. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Osaühingu juhatuse kohustuseks on esitada majandusaasta aruanded äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest (ÄS § 179 lg 4). Käesoleval juhul on võlgniku juhatus rikkunud ÄS § 183 ning ÄS § 179 lg 4 tulenevaid kohustusi. Samuti on võlgniku juhatus osaliselt jätnud täitmata PankrS § 22 lg 4, § 85 lg 1 tuleva teabe andmise kohustuse. Ajutine pankrotihaldur ei ole olemasolevate andmete alusel tuvastanud raske juhtimisvea või pankrotikuriteo esinemist ühe maksejõuetuse põhjusena. Ajutine pankrotihaldur palub: - välja kuulutada Väikeladu OÜ pankrot; - nimetada Väikeladu OÜ pankrotihalduriks Martin Krupp; - määrata ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele; - määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotikuritegude või juhtimisvigade toimepanemist. PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Martin Krupi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 07.08.2023 kell 12.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja 4, Tallinn 10115, saal 4020). Täiendavaid täitemenetluse või hagi tagamise abinõusid kohus ei rakenda. PankrS § 33 lg 1 esimese lause alusel avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi tehakse märge pankrotimääruse alusel. Kuivõrd võlgnikule kinnisvara ei kuulu, ei ole vajadust edastada määrust registripidajale. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt peab võlgnik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankrS § 85 lg 2 kohaselt on võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankroti- või maksejõuetusavalduse esitamist. PankrS § 85 lg 4 kohaselt võib võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis antud nõusolekul. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusega nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot. PankrS § 23 lg 3 ja PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on ajutine haldur märkinud ülesannete täitmiseks kulunud tööajaks 18 tundi. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 120 eurot, mis jääb halduri tasu piirmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2160 eurot (18 h x 120 eurot/h), millele lisandub käibemaks summas 432 eurot, kokku summas 2592 eurot. Kohus mõistab ajutise pankrotihalduri tasu välja võlgniku pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab ajutise halduri tasu Saneerimismenetluse OÜ kasuks. Vastavalt PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankroti- või maksejõuetusavalduse. Vastavalt PankrS § 6 lg 1 loetakse käesolev määrus kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.