lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-4889/306

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-4889/306
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 172 lg 1, 7Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 477Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 156Juurdepääs avalikult kasutatavale teeleTsMS § 165Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-4889/272Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.05.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4889

Kohtuasi

X, Alavara Haldus OÜ, Kratos Solutions OÜ, Linnakodu OÜ, W, Q ja W avaldus kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavale teele määramiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

C ja F määruskaebus Nimekiri eemaldatud

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 18.02.2025 määrus muutmata ning C ja F määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud solidaarselt C ja F kanda.
3.Määrata X, Alavara Haldus OÜ, Kratos Solutions OÜ, Linnakodu OÜ, W, Q ja W menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 1058,21 eurot ja mõista see solidaarselt Clt ja Flt solidaarselt X, Alavara Haldus OÜ, Kratos Solutions OÜ, Linnakodu OÜ, W, Q ja W kasuks välja.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Cl ja Fl tasuda solidaarselt Xle, Alavara Haldus OÜ-le, Kratos Solutions OÜ-le, Linnakodu OÜ-le, Wle, Qle ja Wle solidaarselt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 463Kohtumäärus
TsMS § 6182 lg 1
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Uus-Kalamaja tn 13b, Tallinn korteriomanikud X, G (hiljem asendatud õigusjärglasega Alavara Haldus OÜ), D (hiljem asendatud õigusjärglasega Kratos Solutions OÜ), Linnakodu OÜ, W, S (hiljem asendatud õigusjärglasega Q) ja W (avaldajad) esitasid 30.03.2020 Harju Maakohtule avalduse kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavale teele ja tehnovõrgu talumiskohustuse määramiseks ning vastavate nõusolekute andmiseks kohustamiseks.
2.Maakohus võttis 25.05.2022 määrusega vastu avaldajate osalise loobumise avaldusest ja lõpetas menetluse tehnovõrkude trassi servituutide talumiskohustuse määramiseks.
3.Avalduse kohaselt puudub avaldajatele kuuluvalt kinnisasjalt Uus-Kalamaja tn 13b juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kinnistule pääsemine toimub üle Uus-Kalamaja tn 11 ja 9 kinnistute. Tallinna linn on näinud detailplaneeringuga ette, et kinnistule toimuv ligipääs ja tehnovõrgud tuleb rajada üle Uus-Kalamaja tn 11 kinnistu. KÜ Uus-Kalamaja 13b juhatuse liige on korduvalt suhelnud nii Uus-Kalamaja tn 11 kui 9 esindajatega, kuid kokkuleppele servituudi tingimustes ei saanud. Põhjendatud ei ole talumise eest kõrge tasu määramine, kuna juurdepääsutee määrati kitsendusena juba Uus-Kalamaja tn 11 tekkimisel ja kinnisasja omanikud pidid juurdepääsutee olemasoluga arvestama.
4.Puudutatud isikud 1–15 (Uus-Kalamaja tn 11 kinnisasja omanikud) vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata osas, millega peaks juurdepääsutee talumise kohustus koormama vaid Uus-Kalamaja tn 11 kinnisasja. Kui juurdepääsutee määratakse kulgema detailplaneeringujärgses asukohas, tuleb iga-aastaseks juurdepääsutasuks määrata 5600 eurot.

Puudutatud isikud 25 ja 26 palusid jätta juurdepääsu Uus-Kalamaja tn 9 kinnistult määramata ning menetluskulud avaldajate kanda. Avaldajad on selgitanud, et pidasid Uus-Kalamaja tn 11 ja 9 omanikega läbirääkimisi teeservituudi seadmiseks. Puudutatud isikud ei ole keeldunud servituudi seadmisest, vaid pooled ei saavutanud kokkulepet.

5.Maakohus rahuldas 03.03.2023 määrusega avalduse osaliselt ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus määras juurdepääsutee mööda Uus-Kalamaja tn 11 kinnisasja läbivat teed ning määras juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 3763 eurot aastas, mis tuleb Uus-Kalamaja tn 13b kinnistu igakordsetel omanikel võrdsetes osades tasuda Uus-Kalamaja tn 11 kinnistu igakordsete omanike kasuks.
6.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustasid määruse osaliselt, mh juurdepääsutasu osas. Puudutatud isikud 25 ja 26 esitasid määruskaebuse, milles vaidlustasid maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas.
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.05.2024 kohtumäärusega maakohtu määruse tervikuna ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
8.Avaldajad ja puudutatud isikud 1-5 ning Tallinn, Uus-Kalamaja tn 11 korteriühistu ja Tallinn Uus-Kalamaja tn 13b korteriühistu esitasid 16.12.2024 maakohtule ühisavalduse, mille kohaselt on nad saavutanud kokkuleppe juurdepääsu määramise tingimustes. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas avalduse, määras juurdepääsu üle Uus-Kalamaja tn 11 kinnistu ning määras kindlaks juurdepääsu tingimused ja tasu. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
9.1.Maakohus selgitas, et määrab juurdepääsu avaldajate kinnistule lähtudes 16.12.2024 avalduses esitatud menetlusosaliste ühisest nägemusest. Kuna menetlusosalised ei ole lõplikku kokkulepet saavutanud ega kompromissi esitanud, ei saa kohus asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel määrata servituuti, vaid juurdepääsu.
9.2.Juurdepääsutee tuleb määrata avaldajate taotletud asukohast üle Uus-Kalamaja tn 11 kinnistu. Kuna nimetatud viisil on juurdepääs ajalooliselt toiminud ning toimib ka täna, siis ei tähenda avalduse rahuldamine puudutatud isikutele 1-15 olulist täiendavat riivet, vaid selle tulemusel jätkub senine elukorraldus. Määratav juurdepääs jälgib väljakujunenud tava ning kulgeb mööda olemasolevat teed, mille seisukoha parendamisse on avaldaja koos teiste teed kasutavate puudutatud isikutega märkimisväärsel määral panustanud.
9.3.Avaldajad ja puudutatud isikud 1-15 on kokku leppinud juurdepääsutingimustes, mida maakohus pidas mõistlikuks ja määras vastavalt kokkulepitule.
9.4.Maakohus määras ka juurdepääsu tasu ja selle maksmise tingimused nii, nagu avaldajad ja puudutatud isikud 1-15 kokku leppisid, st juurdepääsutasu on 500 eurot aastas ja see suureneb iga-aastaselt Statistikaameti poolt jaanuaris avaldatud eelmise aastase perioodi tarbijahinnaindeksi määra võrra.
9.5.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kuigi lahend tehakse avaldajate huvides, vajas juurdepääsuküsimus lahendamist ning kokkuleppe mittesaavutamisel tuli selleks pöörduda kohtusse. Põhjendamatuks ega pahatahtlikuks ei saa pidada ka puudutatud isikute vastuväiteid avaldusele ning soovi tagada vaidluse lahendamisel oma huve. Juurdepääsuvaidluses tuleb kaaluda lisaks avaldajatele ka koormatava (või alternatiivide puhul kõikide asjasse puutuvate) kinnistu omanike huve. Menetlusosaliste ringi määratles seadus. Ei saa väita, et üks konkreetne menetlusosaline oleks kohtumenetluse põhjustanud. Vaidluse keerukust kinnitab asjaolu, et pärast ringkonnakohtu poolt asja tagasisaatmist maakohtule kulus menetlusosalistel sisulisele kokkuleppele jõudmiseks ligi pool aastat. Menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine on õiglane. Vastuseks puudutatud isikute 25 ja 26 vastuväidetele selgitas maakohus, et ringkonnakohus tühistas 03.03.2023 määruse kogu ulatuses, määruskaebuste piiridest ja põhjendustest sõltumata. Tegemist ei ole ka TsMS § 172 lg-s 7 toodud olukorraga, kus avaldajate avaldus oleks jäänud rahuldamata. Avaldajad pöördusid AÕS § 156 alusel kohtusse põhjendatult. Puudutatud isikud 25 ja 26 on TsMS § 6182 lg 1 tähenduses isikuteks, keda avalduse lahendamine puudutas. Määruskaebus

10.Puudutatud isikud 25 ja 26 esitasid määruskaebuse, milles paluvad määruse tühistada osas, millega maakohus jättis puudutatud isikute 25 ja 26 menetluskulud nende endi kanda ning teha uus määrus, millega jätta nende menetluskulud kas Uus-Kalamaja tn 13b igakordsete omanike kanda või alternatiivselt Uus-Kalamaja tn 11 igakordsete omanike kanda või solidaarselt Uus-Kalamaja tn 13b ja Uus-Kalamaja tn 11 igakordsete omanike kanda.
10.1.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna teistsugune jaotus oleks ebaõiglane. Maakohus ei ole ebaõiglust põhjendanud. Puudutatud isikute 25 ja 26 menetluskulude nende endi kanda jätmine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest nad tegid algusest peale kõik n.-ö õigesti, kuid pidid oma õiguste kaitseks tegema suuri kulutusi õigusabile, mida nad hiljem isegi tagasi ei saa. Puudutatud isikud 25 ja 26 reageerisid juba detailplaneeringu kehtestamise ajal avaldajate soovile määrata juurdepääs üle Uus-Kalamaja tn 11 ja Uus-Kalamaja tn 9 kinnistute. Nad esitasid detailplaneeringu menetluses sellele vastuväite, millega Uus-Kalamaja tn 11 ja UusKalamaja tn 13b omanikud nõustusid ning detailplaneeringuga määratigi juurdepääs üle UusKalamaja tn 11 kinnistu. Uus-Kalamaja tn 11 ega ka Uus-Kalamaja tn 13B omanikud ei järginud detailplaneeringut. Ka pärast seda, kui Uus-Kalamaja tn 13b omanikud kohtusse pöördusid, ei olnud UusKalamaja tn 11 elanikud nõus detailplaneeringust lähtuma ega üle enda kinnistu juurdepääsu lubama. Kui Uus-Kalamaja tn 13b ja Uus-Kalamaja tn 11 omanikud oleksid lähtunud detailplaneeringust, ei oleks vaidlust ega menetluskulusid üldse tekkinud. Seega on menetluskulud tekitatud eelkõige Uus-Kalamaja tn 11 omanike tegevusest, mistõttu tuleks jätta menetluskulud nende kanda.
10.2.Kuigi seaduse kohaselt tuleb kaaluda kõiki alternatiive ja kaasata kõikide kinnistute omanikud, kelle krundilt on võimalik ligipääsu tagada, ei tähenda see seda, et kõigi isikute menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Menetluskulude jaotamisel tuleb hinnata ka menetluse tulemust ehk seda, keda lahend lõppastmes puudutab. Äärmiselt ebaõiglane on

olukord, kus isikud, kellele ei tekkinud lahendist õigusi ega kohustusi, peavad enda menetluskulud kandma. Olukord võinuks olla teistsugune, kui detailplaneeringut ei oleks juba olemas või kui kaebuse esitajad ei oleks juba detailplaneeringu ajal vaidlustanud Uus-Kalamaja tn 13b omanikele juurdepääsu üle Uus-Kalamaja tn 9 kinnistu. Antud juhul aga nii avaldajad kui ka UusKalamaja tn 11 omanikud teadsid, et kaebuse esitajad ei ole nõus üle oma kinnistu juurdepääsu tagama ja on seda ka juba ühes ametlikus menetluses väljendanud.

10.3.Olenemata sellest, et puudutatud isikute 25 ja 26 esindaja saatis avaldajate esindajale ekirja seoses kompromissläbirääkimistega, ei ole ta tänaseni sellele vastanud ning puudutatud isikuid 25 ja 26 läbirääkimistesse ei kaasatud. Seega ei olnud neil isegi võimalust asja teisel lahendamisel kompromissi tingimusi arutada. See näitab, et tegelikult ei pidanud puudutatud isikud 25 ja 26 üldse menetluses olema ja menetluskulusid kandma. Maakohus ei põhjendanud, kuidas asjaolu, et tegemist on keeruka vaidlusega, toob kaasa menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmise. Asja keerukus tõi kaasa selle, et õigusabi kasutamine oli põhjendatud. Isegi teiste Uus-Kalamaja 9 omanike esindaja kasutas oma seisukohtades puudutatud isikute 25 ja 26 esindaja poolt välja toodut. On äärmiselt ebaõiglane, et puudutatud isikud 25 ja 26 peavad kandma ise oma menetluskulud olukorras, kus nad pidid keerukas vaidluses kasutama õigusabi, olles eelnevalt teinud kõik selleks, et nad ei peaks selles vaidluses üldse osalema.
10.4.Maakohus jättis sisuliselt avalduse Uus-Kalamaja tn 9 igakordsete omanike, sh kaebuse esitajate vastu, rahuldamata ja nende kinnistult juurdepääsu ei määranud. Seega saab antud juhul TsMS § 172 lg-t 7 siiski kohaldada.
10.5.Ringkonnakohus rahuldas puudutatud isikute 25 ja 26 määruskaebuse. Seega nõustus ringkonnakohus, et maakohtu poolt esimesel korral tehtud menetluskulude jaotus oli vale ja ebaõiglane. Menetluse edasine käik
11.Avaldajad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
14.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 jõustunud.
15.Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
15.1.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel, et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12). Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine.
15.2.Juurdepääsu määramise vaidlustes on tavapärane, et kaalutakse erinevaid variante sobivaima lahenduse leidmiseks ning menetlus toimub kõigi menetlusosaliste huvides. Sellist menetluskulude jaotamise põhimõtet on toetanud ka Riigikohus oma 13.12.2023 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-12098.
15.3.Põhjendamatu on määruskaebuse esitajate seisukoht, et neile ei tekkinud lahendist mingeid õigusi ega kohustusi ning et nad ei pidanudki tegelikult menetluses osalema. Avalduses taotlesid avaldajad enda kinnisasjale juurdepääsu kahe alternatiivi alusel, millest üks oli ka üle Uus-Kalamaja tn 9 kinnisasja. Kuna puudutatud isikud 25 ja 26 kuuluvad Uus-Kalamaja tn 9 kinnisasja omanike hulka, tuli nad puudutatud isikutena menetlusse kaasata. Asjas esitatud andmete kohaselt toimus senine juurdepääs faktiliselt üle Uus-Kalamaja tn 11 ja üle UusKalamaja tn 9 kinnisasjade. Puudutatud isikud 25 ja 26 vaidlesid menetluses läbivalt vastu juurdepääsu määramisele üle Uus-Kalamaja tn 9 kinnisasja. Seega kuna maakohus määras juurdepääsu üle Uus-Kalamaja tn 11 kinnisasja, tehti lahend mh ka puudutatud isikute 25 ja 26 huvides, kuna üle nende kinnisasja jäeti juurdepääs määramata. Sel põhjusel ei saa ka pidada puudutatud isikute 25 ja 26 menetluskulude nende endi kanda jätmist ebaõiglaseks.
15.4.Kohus ei ole AÕS § 156 alusel esitatud juurdepääsu määramise avalduse lahendamisel seotud detailplaneeringuga ning detailplaneeringu olemasolu iseenesest ei tähenda, et juurdepääs tuleks määrata sellest lähtuvalt. Detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus (vt RKHKo 03.06.2010, 3-2-1-48-10, p 28; RKTKm 01.06.2022, 2-1920416, p 13). Seega ei oma menetluskulude jaotamisel tähtsust, et puudutatud isikud 25 ja 26 esitasid detailplaneeringu menetluses vastuväite ning et Uus-Kalamaja tn 11 ega ka UusKalamaja 13B tn omanikud ei järginud juurdepääsu osas detailplaneeringut.
15.5.Asjakohane ei ole määruskaebuse viide TsMS § 172 lg-le 7, kuivõrd avaldus UusKalamaja tn 9 kinnisasja omanike vastu ei jäänud rahuldamata, vaid maakohus määras poolte huve kaaludes sobivaima juurdepääsuvariandi.
15.6.Samuti ei saa asuda seisukohale, et ringkonnakohus nõustus oma 22.05.2024 määruses puudutatud isikute 25 ja 26 määruskaebusega menetluskulude jaotuse osas. Nimetatud lahendis tühistas ringkonnakohus maakohtu lahendi tervikuna määruskaebuste piiridest ja põhjendustest sõltumata. Ringkonnakohus ei hinnanud oma lahendis menetluskulude jaotuse küsimust.
16.Seega jääb maakohtu määrus ka menetluskulude jaotuse osas muutmata.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seonduvad menetluskulud tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 ning TsMS § 165 lg-st 1 koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 solidaarselt puudutatud isikute 25 ja 26 kanda.
18.Avaldajate menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 1210,57 eurot (koos käibemaksuga). Lepingulisel esindajal on kulunud maakohtu määruse ja määruskaebusega esmasele tutvumisele 0,33 tundi; määruskaebuse vastuse koostamisele (sh nõupidamine kliendiga, kohtupraktika analüüs) 4,83 tundi; 17.11.2025 kohtu kirjaga tutvumisele ja kliendile teavituse saatmisele 0,17 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamisele 0,67 tundi. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldajate eest on kulud tasunud Tallinn, Uus-Kalamaja tn 13b korteriühistu, kes ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu paluvad avaldajad menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Avaldajad paluvad kohustada määruskaebuse esitajaid tasuma TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et avaldajate lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades maakohtu määruse ning määruskaebuse sisu ja mahtu, on nendega esmase tutvumise ajakulu 0,33 tundi põhjendatud. Arvestades avaldajate 20.03.2025 vastuse sisu ja mahtu (sisulist osa ca 4 lk) on selle koostamise ajakulu vajalik ja põhjendatud 4,5 tunni ulatuses. 17.11.2025 kohtunõudega tutvumise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on menetluskulude nimekirja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud 0,42 tunni ulatuses. Seega on avaldajate lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 5,25 tunni ulatuses. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on avaldajate lepingulise esindaja tunnitasu 165 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud. 4,83 tunni osas (s.o 06.03.2025–20.03.2025 toimingud) lisandub lepingulise esindaja tasule käibemaks 22% ning 0,42 tunni (s.o 17.11.2024–20.11.2025 toimingud) osas 24%. Avaldajate põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on seega kokku 1058,21 (sh 4,83 h x 165 eurot + 22% ning 0,42 h x 165 eurot x 24%) Nimetatud summa kuulub solidaarselt puudutatud isikutelt 25 ja 26 solidaarselt avaldajate kasuks väljamõistmisele. Avaldajate taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikutelt 25 ja 26 solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
19.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium