lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-18308/13

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-18308/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
998
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Telia Eesti AS10234957(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-22-18308

Kohtuasi

X hagi Telia Eesti AS-i vastu 300 000 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.02.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kostja Telia Eesti AS (registrikood 10234957)

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 08.02.2023 määrus jätta muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta X kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 06.12.2022 Harju Maakohtule hagi Telia Eesti AS-i (kostja) vastu 300 000 euro väljamõistmiseks. Hageja on kinnipeetav Tartu Vanglas. Hagiavalduse kohaselt avastas hageja 01.11.2022 õhtul, et ei saa rikke tõttu helistada. Ta proovis iga päev helistada, aga ei

2-22-18308 saanud. Tal oli väga vaja helistada oma advokaadile, sest tal oli tulemas eelistung 16.11.2022, olukord kestis üle kahe nädala. Hageja kaotas ka mitu tähtsat kõnet omastele. Praegu saab hageja helistada nädalas 2 x 10 min. Hageja sõnul on ta kostja tõttu kaotanud neli helistamise korda, mis tõi kaasa suure rahalise kaotuse. Hagejal oli vaja küsida advokaaditasuks Soome rikkurilt palju raha, aga ta ei saanud seda teha. Seega on kostja tekitanud talle rahalise ja moraalse kahju 300 000 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused

2.Harju Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
3.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud kohustust võimaldada hagejal vanglast helistada, mistõttu tekkis hagejale nii varaline kui mittevaraline kahju, kokku 300 000 eurot. Kohus selgitab, et kuna hageja on kinnipeetav Tartu Vanglas, ei saa kahju hüvitamise kohustus tuleneda tema ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse lepingu rikkumisest, sest vangil puudub vanglas võimalus vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt kasutada isiklikku mobiiltelefoni. Tartu Vangla kodukorra p 13.8 sätestab kindla korra vanglasisese telefoni kasutamise võimaldamiseks, millest järeldub, et vangla võimaldab kinnipeetavatel kasutada vanglale kuuluvat telefoni. Seetõttu ei saa nõude aluseks olla hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu rikkumine. Kohus leiab, et ka juhul, kui teoreetiliselt käsitada Tartu Vangla ja kostja vahel sõlmitud lepingut kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 1 tähenduses, ei tulene seadusest hagejale siiski õigust nõuda lepingu täitmist (tegemist oleks ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks). Seega saab lepingu täitmist ja selle rikkumisega seotud kahju hüvitamist nõuda üksnes teine lepingupool, eelduslikult Tartu Vangla.
4.Küll aga on hagejal põhimõtteliselt võimalus esitada halduskohtusse kahju hüvitamise nõue Tartu Vangla vastu, kui viimane ei täitnud kohustust tagada talle kodukorras ettenähtud võimalust helistamiseks. Seda on hagejale kinnitanud ka Tallinna Halduskohus 24.11.2022 määruses haldusasjas nr 3-22-2472, selgitades täiendavalt, et vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamine eeldab VangS § 11 lg 8 kohaselt seda, et kaebaja on eelnevalt esitanud vanglale taotluse kahju hüvitamiseks ning vangla on selle taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohus selgitab siiski, et hüvitamisele ei kuulu mitte igasugune kahju, vaid üksnes selline, mis on põhjuslikus seoses kohustust rikkunud poole tegevusega ning on talle ettenähtav, samuti kooskõlas kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127). Hageja esiletoodud asjaolud Soomes elavalt varakalt inimeselt raha saamise luhtumise kohta on sedavõrd hüpoteetilised ja nõrga põhjusliku seosega, et need ei saa olla aluseks 300 000 euro suuruse varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamisele.
5.Maakohus märkis, et tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles leiab, et maakohtu määrus on tehtud tema õigusi rikkuvalt.
7.Hagejal ei ole muud võimalust saada kostjalt kahjutasu, kui kohtu kaudu. Ta ei saa kahjutasu nõuda Tartu Vanglalt, sest helistada ei saanud ta kostja rikke pärast. Riket ei parandatud ära üle kahe nädala. Hagejal oli tulemas kohtuistung ning tal oli vaja helistada advokaadile. Ka oli vaja omastele helistada. Kuna hageja oli 01.11.2022 (kui avastas rikke) veel vangla kinnises

2-22-18308 osakonnas ja sai helistada 2 x 10 minutit nädalas omastele vangla kodukorra järgi, jäi tal kostja pärast viis helistamise korda ära.

8.Kostja tekitas hagejale moraalse, rahalise ja füüsilise kahju, mis seisneb närvide kahjustamises.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel määruses toodud kõigi põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja õiguste rikkumine kostja poolt ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust, ja selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei saa hageja kahju hüvitamise nõue tuleneda tema ja kostja vahel sõlmitud sideteenuse lepingu rikkumisest. Hageja on kinnipeetav Tartu Vanglas. Kinnipeetaval on võimalik kasutada vaid vanglale kuuluvat telefoni ning seda kindla korra alusel. Maakohus on õigesti selgitanud, et kui Taru Vangla ei taganud hagejale kodukorras ettenähtud võimalust helistamiseks, võib tal olla alust esitada halduskohtusse kahju hüvitamise nõue Tartu Vangla vastu.
13.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
14.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses toiminguid teinud, ei ole tal hüvitatavaid menetluskulusid.
15.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja