Osaühing Aktiva Finants hagi K. K. vastu võlgnevuse nõudes 9 712,56 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) lepingulised esindajad juristid Alla Žulinskaja ja Anni Kennedy Kostja: K. K. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi K. K. osaliselt.
2.Mõista kostjalt K. K. (isikukood xxxx) hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 2 421,24 eurot (s.o laenulepingujärgne osamakse 29 summas 33,71 eurot ja osamaksed 30 kuni 50 summas 2 387,53 eurot) ning intress põhivõlalt VÕS §-s 94 sätestatud määras alates 24.03.2019 kuni 22.06.2023 summas 49,59 eurot.
3.Jätta menetluskulud poolte menetluskulud puuduvad.
endi
kanda.
Rahaliselt
kindlaksmääratavad
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 20.12.2022 Harju Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Vastavalt 20.12.2022 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt I AS ja kostja K. K. vahel 25.04.2019 sõlmitud väikelaenulepingu nr xxxx alusel põhivõlgnevust 4 933,83 eurot, intressi 542,52 eurot, haldustasu 12,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 3 044,52 eurot, edasiulatuvat viivist põhinõudelt määraga 23,90% aastas ja menetluskulusid.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I AS ja kostja 25.04.2019 väikelaenulepingu nr xxxx, mille alusel kostja sai laenu summas 5 995 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 60 osamaksega perioodil 10.05.2019 - 10.04.2024.
4.Kostjal on põhiosa võlgnevus osaliselt alates 9. osamaksest 10.01.2020 ning täielikult alates
10.osamaksest 10.02.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni 10.05.2020.
5.Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi ja krediidiandja saatis 05.05.2020 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 21.05.2020 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6.08.06.2020 loovutas I AS hagejale nõude kostja vastu koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
7.Kostjal on tähtajaks tagastamata krediidisumma 302,09 eurot. Kostja on laenuandjale teostanud tagasimakseid põhiosa katteks kokku summas 511,17 eurot. Kostja on teostanud makseid hagejale kokku summas 600 eurot. VÕS § 415 lg 2 tulenevalt arvestab hageja kostja poolt teostatud makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ning teises järjekorras võlgnetava põhiosa katteks. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel arvestanud kostja poolt hagejale teosatud laekumistelt 50 eurot sissenõudmiskulude katteks (hagiavalduse p 2.4.) ning ülejäänud osa, so 550 eurot põhiosa katteks. Eeltoodust tulenevalt põhivõlgnevuse summa 4 933,83 eurot (5 995 – 511,17 – 550).
8.Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja tunnistab põhinõuet ja palub kohtul vähendada intressi- ja viivisemäära vastavalt seaduses lubatud määrani ja võimaldada võimalusel maksegraafikuga tasumist.
9.Hageja on seisukohal, et intressinõue on põhjendatud ja intressi- ning viivisemäär 23,9% aastas ei saa olla liiga suur ega tüüptingimusena tühine.
10.Kohus kohustas hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
11.Hageja esitas väljavõtte lepingu alusel kostja poolt tehtud maksete kohta (dtl 229-234), kostja laenutaotluse (dtl 252) ja krediidiandja selgituse (dtl 253-260).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, sissenõutavaks muutunud põhivõla osas summas 2 421,24 eurot ja seadusjärgses määras intressi osas summas 49,59 eurot.
2-22-19046
13.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
15.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
16.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja osas on 25.04.2019 tehtud otsus laenu väljastamiseks summas 5 995 eurot. Hageja on oma 10.04.2023 seisukohas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas viidanud küll krediidiandjate ja -vahendajate seadusele (KAVS), finantsinspektsiooni juhendile ja neist tulenevatele nõuetele, mida krediidiandjal tuleb järgida ning ka kinnitanud, et laenuandja on kõiki neid tingimusi järginud, kuid samas pole hageja konkreetselt välja toonud ega tõendanud, kas ja kuidas krediidiandja on reaalselt kontrollinud kostja maksevõimelisust (s.o nii sissetulekuid kui väljaminekuid). Kohtu hinnangul pole üksnes kostja poolt laenutaotluses esitatud andmed piisavad veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
17.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Veel enam, krediidiandja vastusest hagejale (dtl 253) tuleneb, et krediidiandja ei soovigi vastavaid tõendeid esitada, sest krediidivõime hindamise täpne metoodika on ärisaladus, mida krediidiandja ei avalda.
18.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
19.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust, kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud. Kohus lähtub ümberarvestuse tegemisel kohtu ette toodud asjaoludest.
20.Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigus nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. Kuni 31.12.2022 oli VÕS §-s 94 sätestatud
2-22-19046 intressimäär 0%. Kostja ei võlgne VÕS 4034 lg 7 ka muid tasusid. Seega on kõik maksed, mis kostja on algselt krediidiandjale ja hagejale teinud, põhiosa tagasimaksed.
21.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja on väikelaenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmiseks tasunud krediidiandjale täielikult graafikujärgsetes summades osamaksed 1 kuni 8 ja osamakse 9 osaliselt, samuti viivist ja võlateatise kahjuhüvitist. Hageja esitatud maksete väljavõtte (dtl 229-234) kohaselt on kostja perioodil 10.05.2019 kuni 10.02.2020 tasunud kokku 1 427,59 eurot, mis tuleb kõik VÕS 4034 lg 7 alusel arvestada põhiosa tagasimakseteks.
22.Laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 15) on krediidiandja teinud 05.05.2020 ning hoiatuse kohaselt on kostjal tasumata jäetud või osaliselt tasutud 4 osamakset. Arvestades hagiavalduses avaldatut, mille kohaselt oli kostja tasunud täielikult 8 esimest osamakset, heidab krediidiandja kostjale ette 9 osamakse osalist tasumata jätmist ning 10, 11 ja 12 osamakse täielikku tasumata jätmist. Vastavalt maksegraafikule oli 9 osamakse maksetähtaeg 10.01.2020, 10 osamakse tähtaeg 10.02.2020, 11 osamakse tähtaeg 10.03.2020 ja 12 osamakse tähtaeg 10.04.2020.
23.Esimese 8 osamakse põhivõla summa moodustab 496,93 eurot (108,09 + 50,61 + 55,53+ 52,80+ 53,89 + 58,76 + 56,20 + 61,05). Etteheidetavalt viivituses olevate osamaksete 9 kuni 12 põhivõla summa moodustab 249,10 eurot (58,62 + 59,82 + 68,20 + 62,46).
24.Seega oli 05.05.2020 hoiatuse tegemise aja seisuga maksimaalselt sissenõutavaks muutunud põhivõla osamaksete kogusumma 746,03 eurot (496,93 + 249,10), kuid kostja oli teinud põhiosa katteks makseid kokku 1 427,59 eurot ehk 681,56 eurot rohkem, kui oli selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud.
25.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud seega viivituses osamaksete 9 kuni 12 tasumisega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostjal oli 05.05.2020 hoiatuse tegemise seisuga tagasimaksegraafiku järgi ettemaks summas 681,56 eurot. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 21.05.2020 üles öelda ning leping kehtib.
26.Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud osamaksed kuni osamakseni 50, millise maksetähtaeg oli 10.06.2023.
27.Kohtu poolt tuvastatud ettemaks summas 681,56 eurot tuleb lugeda põhiosamaksete tasumise katteks alates osamaksest nr 13. Hageja on samuti avaldanud ja tõendanud, et kostja on tasunud 600 eurot perioodil 12.10.2020 kuni 09.02.2022 (dtl 18). VÕS § 4034 lg 7 alusel puudub hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu, mistõttu tuleb 600 eurot lugeda tervikuna põhiosa tagasimakseks.
28.Kostja on seega alates osamaksest nr 13 täinud põhikohustuse kokku 1 281,56 euro (681,56 + 600) ulatuses järgmiselt. Kostja on tasunud täielikult osamaksed 13 kuni 28 summas 1 226,29 eurot (67,23 + 65,13 + 69,86 + 67,91 +69,30 + 73,99 + 72,25 + 76,90 + 75,32 + 76,87 + 87,48 + 80,25 + 84,80 + 83,65 + 88,16 + 87,19) ja osaliselt osamakse 29 summas 55,27 eurot.
29.Järelikult on hageja nõue muutunud sissenõutavaks osaliselt osamakse 29 (maksetähtajaga 10.09.2021) osas summas 33,71 eurot ja osamaksed 30 (maksetähtajaga 10.10.2021) kuni 50 (maksetähtajaga 10.06.2023) summas 2 387,53 eurot (93,42 + 92,73 + 97,13 + 96,64 + 98,63 + 107,54 + 102,87 + 107,15 + 107,20 + 111,41 + 111,70 + 113,99 + 118,13 + 118,77 + 122,85 + 123,74 + 126,29 +133,04 +131,63 + 135,54 +137,13) ehk kokku on muutunud sissenõutavaks põhivõlg summas 2 421,24 eurot.
30.Võlgnevuse osas, mis on tekkinud pärast 10.09.2021 võib võlausaldajal olla lepingu ülesütlemise õigus lepingu punktis 16.3 sätestatud tingimustel (sh on hageja kohustatud andma kostjale vähemalt kahenädalase tähtaja tekkinud võlgnevuse tasumiseks).
2-22-19046
31.Seadusjärgne intress alates lepingu sõlmimisest 24.04.2019 kuni 30.06.2023 on 49,59 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe on järgmine, arvestades, et kostja on tasunud laenu tagasi 2 027,59 euro (1 427,59 + 600) ulatuses, vastavalt kohtuotsuse punktides 21 ja 27 tuvastatule. Tasumata laenusumma moodustab 3 967,41 eurot (5 995 –2 027,59) eurot. Intressimäär kuni 31.12.2022 oli null, seega selle perioodi eest kostja intressi tasuma ei pea. Alates 01.01.2023 on intress 2,5% kasutusel olevast laenusummast, s.o 3 967,41 * 2,5% = 99,18 eurot aastas. Kuue kuu intress (01.01.2023.a kuni 30.06.2023.a on 99,18 * 6/12 = 49,59 eurot. Käesoleva aasta juunikuu eest arvestatav intress kuulus tasumisele koos juuni põhiosamaksega 10.06.2023, seetõttu arvestab maakohus kogu juuni eest arvestatud intressi.
32.Hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast ehk alates 22.05.2020 kuni kohustuste kohase täitmiseni. Kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine on toimetu ja leping kehtib. Seega ei ole hagejal kostja vastu viivise tasumise nõuet ja kohus jätab viivise nõude rahuldamata.
33.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (seadusjärgset määra ületav intress ja sissenõudmiskulu) rahuldamata.
34.Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja üksnes laenulepingujärgse sissenõutavaks muutunud põhivõla ja sellelt arvestatava seadusjärgse intressi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
36.Kohus rahuldab hagi osaliselt ning jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud täielikult menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on käesolevas vaidluses õiglane, kuivõrd käesolev vaidlus oleks olnud olemata ja hagejal ei oleks tekkinud menetluskulusid, kui algne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja oleks tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, mis oleks kaasa toonud teistsuguse kohtulahendi.
37.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
38.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.