Osaühingu Aktiva Finants hagi M B vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
18978,52 eurot
Menetlusosalised ja nende esin- Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endise nimega Osaühing dajad: Aktiva Finants, rg-kood 10746479; asukoht: Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post: [email protected]) Kostja: M B (IK XXX; elukoht XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M B hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks M B ja B AS vahel 18.12.2019 sõlmitud lepingust XX tulenev põhivõlgnevus summas 14077 eurot, intress 596,74 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2432,85 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M B hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määras 12,90% aastas põhivõlalt (14077 eurot) alates 18.01.2023 kuni põhivõla täitmiseni.
4.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud M B kanda.
6.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ taotlus välja mõista M B õigusabikulud summas 480 eurot. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud õigusabikuluks 300 eurot.
1(8)
2-23-909
7.Välja mõista kostjalt M B hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 1350 eurot (riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 300 eurot).
8.Välja mõista kostja M B hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1050 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid B AS ja kostja 18.12.2019 tarbijakrediidilepingu nr. XX, millest alusel sai kostja laenu. Kostja sai lepingu alusel krediidisumma 15000 eurot, lepingus lepiti kokku intressimääras 12,90% aastas, s.o 0,0353% päevas, krediidi kulukuse määras 14,11% aastas ning viivisemääras, mis on võrdne intressimääraga. Bigbank ja kostja sõlmisid 08.04.2020 ja 07.04.2020 lepingu muudatused. 07.04.2020 muudatuse sõlmimise hetkeks oli kostjal tagastamata põhiosa summas 14528,49 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama muudatuses kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.03.2021 kuni 15.09.2026. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning B AS saatis 17.08.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. B AS saatis 15.09.2021 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. B AS loovutus kostja vastu 2(8)
2-23-909 tekkinud nõude 04.07.2022 hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
2.Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 923,00 eurot. Seega moodustab põhivõlgnevus 14077 eurot (15000-923). Kostjal on intressivõlgnevus osaliselt alates 10. osamaksest, s.o 15.06.2021 ning täielikult alates 11. osamaksest 15.07.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni s.o 15.09.2021 summas 596,74 (143,04+149,60+157,78+146,32). Kostja intressi tasunud ei ole, seega on kostjal intressivõlgnevus 596,74 eurot.
3.Sõlmitud lepingu ja maksegraafiku kohaselt on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 1,50 eurot kuus. Laenulepingu ülesütlemise seisuga 15.09.2021 oli kostjal tasumata haldustasu perioodil 15.06.2021 kuni 15.09.2021, kokku 6 eurot (4x1,50). Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud summas 50 eurot, mis moodustuvad järgnevalt: 1. tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Muud makseviivitusega kulud hõlmavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise kulusid, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.
4.Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel ka viivist põhivõla summalt 14077 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.09.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.01.2023 lepingus kokku lepitud määraga võrdses viivisemääras s.o 12,9% aastas. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 2432,85 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise kogu põhinõudelt s.o 14077,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 18.01.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 12,9% aastas. Hageja selgitas, et B AS on laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5.Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid isiklikult kätte 31.01.2023, kuid kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid isiklikult kätte 31.01.2023, kostja hagile ei vastanud.
8.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3(8)
2-23-909
9.VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping selline krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu nõude tarbijakrediidilepingu alusel.
10.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.
11.VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. KAVS § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Riigikohus on märkinud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
13.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
14.Kostja esitas laenulepingu taotlemisel oma igakuiseks sissetulekuks 1720,00 eurot ning väljaminekuks 40 eurot (dtl 74). Laenuandja analüüsis laenu andmisel ka kostja pangakonto 4(8)
2-23-909 väljavõtet ning selle kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 1520 eurot ning väljaminekuteks 178 eurot (dtl 77jj) Laenuandja arvestas kostja kulud tuludest maha ning leidis selle tulemusel, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1342 eurot. Lisaks tegi B AS päringu Politsei- ja Piirivalveametile, Rahvastikuregistrisse, Creditinfosse ning Taust.ee-sse (dtl 125jj).
15.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja on veendunud kostja krediidivõimelisuses ega ole rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
16.VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 04.07.2022 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on B AS kostjaga sõlmitud lepingust nr XX tulenevad nõuded loovutatud Osaühingule Aktiva Finants (dtl 33).
17.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
18.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on kohtule esitanud kostja ja B AS vahel 18.12.2019 sõlmitud lepingu nr XX (dtl 8). Kohtu hinnangul tuleneb käesolevas asjas esitatud tõenditest, et laenuandja ja kostja vahel oli sõlmitud leping.
19.Kooskõlas VÕS § 4031 lõike 1 punktidega 7 ja 9 peab krediidiandja esitama tarbijale püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määra aasta kohta. VÕS § 4031 lg 4 näeb ette, et kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määr esitatakse tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra kohta. Samas näeb VÕS § 408 lg 2 ette, et krediidi kulukuse määra andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
20.VÕS § 406, mille lõike 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Samas näeb VÕS § 406 lg 2 ette, et krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi kogukulu tarbijale ei sisalda kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse rikkumisel ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja ostmisega või teenuse kasutamisega.
21.Lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 13jj), mille kohaselt oli krediidisummaks 15000 eurot ja lepingu kestus 72 kuud. Krediidi kogukulu oli sama dokumendi järgi 21809,36 eurot. Fikseeritud intressimäär aastas oli 12,90% ning krediidi kulukuse määr 14,11%. Sealjuures on selgitatud, et krediidi kulukuse määr on krediidi 5(8)
2-23-909 kogukulu, mis on väljendatud aastase protsendimäärana krediidisummas või krediidi ülempiirist ning see on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 15000 eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lepingu osaks olev teabeleht sisaldas seaduse kohaselt vajalikke andmeid.
23.Lepingu üldtingimuste kohaselt tuli laenu tagastada maksegraafiku alusel ning maksed koosnesid laenu põhiosa maksetest, intressist ja lepingu haldustasust (dtl 9). Kostja on teinud tagasimakseid summas 923 eurot, seega on põhivõlgnevus 14077 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 12,9% ning kostjal on intressivõlgnevus osaliselt alates 10. osamaksest ning täielikult alates 11. osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni summas 596,74 eurot (143,04+149,60+157,78+146,32). Kostja intressi tasunud ei ole. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 596,74 eurot.
24.Vastavalt sõlmitud laenulepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 1,50 eurot kuus (dtl 8). Laenulepingu ülesütlemise seisuga 15.09.2021 oli kostjal tasumata 15.06.2021-15.09.2021 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot (4 x 1,50). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenu haldustasu 6 eurot.
25.VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
26.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 50 eurot. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirjad (dtl 34jj). Hageja nõuab kostjale saadetud esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning teise ja kolmanda kirja eest kokku 10 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt muude makseviivitusega tekkinud kulude hüvitamist summas 15 eurot. See hõlmab nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid.
27.Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 35 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda.
28.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et 6(8)
2-23-909 taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepingu alusel põhivõla summalt 14077. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda viivist määras 12,90% aastas (dtl 8). Hageja palub kostjalt välja mõista viivised lepingujärgse viivise määraga alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 16.09.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.01.2023, summas 2432,85 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivised perioodi 16.09.2021 kuni 17.01.2023 eest tasumata põhinõude summalt 14077 eurot summas 2432,85 eurot.
30.Hageja palub välja mõista täiendava viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, s.o alates 18.01.2023 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingujärgses määras 12,90% aastas. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõla jäägilt (14077 eurot) alates 18.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni määras 12,90% aastas.
31.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
33.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 1050 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot, tunnitasuga 120 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 1050 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda 2,5 tundi. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 300 eurot õigusabi kulude katteks. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 1350 eurot (riigilõiv summas 1050 eurot; mõistlikud õigusabi kulud summas 300 eurot).
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates
7(8)
2-23-909 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.