AS-i TARTU TERMINAL ja OÜ TOOMEMAA hagi Vägi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
221 456 eurot 4 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. juuli 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vägi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. mai 2023
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) Vägi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer Vastustaja (hageja) AS (registrikood 10171518)
TARTU
TERMINAL
Vastustaja (hageja) OÜ TOOMEMAA (registrikood 10851696) Hagejate lepinguline esindaja Johannes Moor
RESOLUTSIOON
1.Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni otsuse täitmise korda ja ulatust selgitava märkusega ja märkida, et Vägi OÜ-lt (pankrotis) AS-i TARTU TERMINAL ja OÜ TOOMEMAA kasuks väljamõistetavate summade osas on solidaarvõlgnik BEFINNA OÜ (registrikood 11317013, pankrotis) ja et BEFINNA OÜ pankrotimenetluses on AS-ile TARTU TERMINAL tehtud 63 376 euro suurune väljamakse ning OÜ-le TOOMEMAA 15 348 euro suurune väljamakse. Nende summade ulatuses on AS-i TARTU TERMINAL ja OÜ TOOMEMAA nõuded rahuldatud. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 18. juuli 2022. a otsuse resolutsioon muutmata.
2.Jätta Vägi OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Vägi OÜ pankrotivara kanda.
4.Määrata AS-i TARTU TERMINAL ja OÜ TOOMEMAA menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 4117 eurot 50 senti. Menetluskulud, mis tekivad seoses halduri tegevusega menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel pankrotiseaduse § 148 lg 1 p 1 alusel.
5.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
5.1.AS-i TARTU TERMINAL ja OÜ TOOMEMAA hagid rahuldada.
5.2.Tuvastada OÜ BEFINNA (pankrotis) ettevõtte üleminek Vägi OÜ-le.
5.3.Mõista Vägi OÜ-lt (pankrotis) AS-i TARTU TERMINAL kasuks välja põhivõlg 91 550 eurot 98 senti ja viivis 91 550 eurot 98 senti, kokku 183 191 eurot 96 senti.
5.4.Mõista Vägi OÜ-lt (pankrotis) OÜ TOOMEMAA kasuks välja põhivõlg 19 132 eurot 04 senti ja viivis 19 132 eurot 04 senti, kokku 38 264 eurot 08 senti.
5.5.Menetluskulud jätta Vägi OÜ (pankrotis) kanda.
5.6.Määrata AS-ile TARTU TERMINAL ja OÜ-le TOOMEMAA maakohtu menetluses hüvitatavate õigusabikulude suuruseks 10 800 eurot ja mõista see Vägi OÜ-lt (pankrotis) solidaarselt AS-i TARTU TERMINAL ja OÜ TOOMEMAA kasuks välja.
5.7.Määrata AS-ile TARTU TERMINAL hüvitatava riigilõivu suuruseks 1800 eurot ja mõista see Vägi OÜ-lt (pankrotis) AS-i TARTU TERMINAL kasuks välja.
5.8.Määrata OÜ-le TOOMEMAA hüvitatava riigilõivu suuruseks 1000 eurot ja mõista see Vägi OÜ-lt (pankrotis) OÜ TOOMEMAA kasuks välja.
5.9.Vägi OÜ-lt (pankrotis) AS-i TARTU TERMINAL ja OÜ TOOMEMAA kasuks väljamõistetavate summade osas (resolutsiooni p-d 5.3 ja 5.4) on solidaarvõlgnik BEFINNA OÜ (registrikood 11317013, pankrotis). BEFINNA OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on AS-ile TARTU TERMINAL tehtud 63 376 euro suurune väljamakse ning OÜ-le TOOMEMAA 15 348 euro suurune väljamakse. Nende summade ulatuses on AS-i TARTU TERMINAL ja OÜ TOOMEMAA nõuded rahuldatud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS TARTU TERMINAL (hageja I) ja OÜ TOOMEMAA (hageja II) esitasid 30. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palusid tuvastada Osaühingu BEFINNA (pankrotis, Befinna) ettevõtte ülemineku Vägi OÜ-le (kostja). Hageja I palus mõista kostjalt hageja I kasuks välja 91 550 eurot 98 senti ja viivise põhivõla ulatuses. Hageja II palus mõista kostjalt hageja II kasuks välja 19 132 eurot 4 senti ja samuti viivise põhivõla ulatuses. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja I Befinnale kütust ja Befinna jättis selle eest maksmata. Hagejale I on jäetud tasumata 91 550 eurot 98 senti. Hageja II on nõude saanud loovutuse teel SEVENOIL EST OÜ-lt (Sevenoil). Befinna ja Sevenoil sõlmisid 11. oktoobril 2017 võla tasumise kokkuleppe summas 26 132 eurot 4 senti. Seda kokkulepet täitis Befinna osaliselt, jättes tasumata põhivõla 19 132 eurot 4 senti. Hagejad on seisukohal, et võlgadest vabanemise eesmärgil viidi Befinna tegevus varjatult üle kostjasse. Ettevõtte üleminek on tuvastatav kinnisasja ja muude materiaalsete vahendite, organisatsiooni ning kliendi- ja hankijasuhete ülemineku kaudu. Perekonnale kuulunud äriühingu vara ja majandustegevus läks katkematult üle sama perekonna teisele äriühingule.
25.jaanuaril 2018 võõrandas Befinna Tartumaal, Kõrveküla alevikus, Pärna 17 asuva kinnisasja (kinnisasi) kostjale. Nii nagu Befinna, kasutab ka kostja seda kinnisasja ettevõtlusega tegelemiseks: veokite ja haagiste hoidmiseks ja remontimiseks ning logistikatööde tegemiseks. Seega jätkub kostja igapäevane äritegevus samal aadressil, kus enne tegutses Befinna. Samuti on kostja võtnud üle mitmed Befinna veokid ja veokite kasutamiseks sõlmitud liisingulepingud. Mitmed veokid on kostjale läinud üle 2018. a jaanuaris ehk vahetult pärast Befinna majandustegevuse lõppu. Lisaks kasutas kostja tasuta Befinna liisinguautosid ajal, mil Befinna majandustegevus oli juba lõppenud. Kui võrrelda Befinna esitatud müügiarveid ajavahemikus 1. novembrist 2017 kuni
31.jaanuarini 2018 ning kostja müügiarveid ajavahemikus 1. novembrist 2017 kuni 23. maini 2018, siis selgub, et kostjale on üle läinud vähemalt 15 Befinna kliendisuhet. Ettevõtte ülemineku seisukohast on kõige olulisem Euroopa Transpordi OÜ ja Lõunavili OÜ kliendisuhete üleminek kostjale. Ajavahemikus 27. detsembrist 2017 kuni 23. maini 2018 oli kostja käive ca 339 000 eurot ja nimetatud klientidele osutatud teenuse eest esitati arveid kokku ca 200 000 eurot, mis moodustas peaaegu 60% kogu kostja käibest viidatud perioodil. Järelikult võttis kostja üle Befinna põhilised lepingulised suhted klientidega. Kostja jätkas teenuse osutamist Befinna klientidele Befinna liisitud veokitega. Ostuarvete võrdlusest selgub lisaks, et vähemalt 20 varem Befinnale teenuseid ostutanud isikut on jätkanud teenuste osutamist kostjale. Nii Befinna logistik kui ka kostja veokorralduse juht oli Kaido Kikas, kes jätkas logistiku ülesannete täitmist ka kostjas, tegeledes mh uute töötajate otsimisega mõlemas äriühingus. Samuti on Befinna juhatuse liige, juhtivtöötaja ja logistik Priit Post jätkanud varem Befinnas täidetud tööülesannete täitmist kostjas. Befinna oskusteave on seega üle läinud kostjale. Befinna majandustegevus, s.o rahvusvahelise autoveoteenuse osutamine jätkus katkematult
kostjas. Niipea kui Befinna lõpetas arvete esitamise klientidele, jätkas samadele klientidele sama teenuse osutamist ja teenuse eest arvete esitamist kostja. Befinna ja kostja on sama pere äriühingud, sest Befinna ja kostja osanikud ning juhtorgani liikmed on abikaasad P. Post ja Anneli Post. Kostja tegutseb samas asukohas, kus Befinna. Kostja käive suurenes Befinna arvel 200 000 eurot ja samal ajal vähenes Befinna käive samas mahus. Kuna Befinna ettevõte on läinud üle kostjale, siis on Befinna ja kostja solidaarvõlgnikud ning hagejad nõuavad kohustuste täitmist kostjalt.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole Befinna ettevõte kostjale üle läinud ja seega ei vastuta kostja Befinna võlgade eest. Isegi kui kostja vastustaks Befinna täitmata kohustuste eest, on hageja I nõue suures osas ning hageja II nõue täies ulatuses põhjendamatu. Hagejad ei ole hinnanud Befinna ja kostja ettevõtte tüüpe ega toonud esile, millega tegeles Befinna ja kuidas see seondub kostja tegevusega. Befinna tegeles peamiselt transporditeenuse osutamisega, kuid kostja on alates asutamisest ehk 2012. aastast tegelenud eestisisese kaubaveoga maanteel, millele lisandus 2015. a toortoidusnäkkide tootmine ja 2016. a rahvusvahelised veod. Isegi kui kaks äriühingut tegelevad pealtnäha sama tegevusega, võivad tegevused siiski erineda sõltuvalt sellest, millist kaupa veetakse ja kus seda tehakse. Näiteks tegeles kostja esialgu vedudega ainult Eestis (peamine klient oli Cargobus OÜ, kellele tehti jaotusvedusid), kuid 2016. a, pärast tegevusloa saamist, hakati korraldama ka rahvusvahelisi vedusid. 2017. a alates tegeles kostja ka konteinervedudega, mida Befinna kunagi ei teinud. Befinna ja kostja ettevõtte tüübid ei kattu ja lisaks olid tegevused sellised juba ka varem. Vara ülemineku puhul on määravaks, kas üle läheb selline vara, mis on ettevõtte tegevuseks igapäevaselt vajalik. Kinnisasi ei olnud Befinna ettevõtte tuumikvara. Kostja üüris kinnisasjal asuvaid ruume juba enne kinnisasja ostmist. 2017. a alguses sai kostja enda kasutusse ühe kontoriruumi ja ühe garaažiboksi. Garaažiboksist ehitas kostja välja oma tegevuseks mõeldud ruumid, kus tegeles tootmise ja hiljem logistikaga. Befinna ei tegelenud sellel kinnisasjal veokite ja haagiste remontimisega ega osutanud neid teenuseid kolmandatele isikutele. Remonditeenust hakati kinnisasjal osutama pärast seda, kui selle omanikuks sai kostja. Liisinguandja soovis Befinna veokitele leida uue ostja ja kostja nõustus need liisingusse võtma, kuna oli teadlik nende tehnilisest seisukorrast. Kostja sõlmis liisinguandjaga uued lepingud ja hakkas veokeid kasutama. Sõiduki registreerimismärgiga 015YJB müüs Befinna kostjale. Befinna osutas transporditeenust oluliselt suuremas mahus kui kostja. Kolme Befinnale kuulunud veoki kasutamine ei tõenda ettevõtte üleminekut. Lisaks ostis ja liisis kostja samal ajal ka muid transpordivahendeid, mis Befinnale ei kuulunud. K. Kikase kohta on hagejad esitanud tõendi, millest nähtub, et ta oli alates 28. detsembrist 2015 Befinna veokorralduse juht ja et tal oli alates 11. augustist 2016 piirangutega veoluba. See ei tähenda, et K. Kikas oleks olnud kostja veokorralduse juht või et ta otsis kostjale töötajaid. Hagejate esitatud tõendis on kirjas, et K. Kikasel on õigus osutada kostjale teenust, kuid K. Kikas ei ole olnud ega ole ka praegu kostja lepinguline töötaja. Kostja jaoks oli sellise loaga inimest vaja tasulise rahvusvahelise veoseveo tegevusloa saamiseks. P. Post ei läinud Befinnast kostjasse üle, vaid ta osales paralleelselt mõlema ühingu töös. Euroopa Transpordi OÜ on ekspedeerija, kellel endal ei ole autosid ja kes ostab teenust neilt, kellel on transpordivahendid. Kostjaga on Euroopa Transpordi OÜ koostööd teinud alates 2016. a. Sarnase põhimõtte alusel tegutses ka Lõunavili OÜ, kellel ei olnud lepingulisi kliente
ja kes valis koostööpartneriteks äriühingud, kellel olid olemas kallur-haagised. Üheks selliseks ettevõtjaks oli kostja, kellega Lõunavili OÜ on koostööd teinud alates 2017. a. Kui kostja oleks võtnud üle Befinna ettevõtte, ei oleks kostja käive suurenenud nii vähe. Befinna käive oli 2016. a ca 1 800 000 eurot, kuid kostja käive suurenes 2018. a kõigest ca 140 000 euro võrra. 2017. a majandusaasta aruannet ei ole kostjale teadaolevalt koostatud, kuid võib eeldada, et suurusjärk oli sama. Kostja käive suurenes mh ka 2017. a ja siis isegi rohkem kui 2018. a, mistõttu ei saa käibekasvu põhjendada ettevõtte üleminekuga. Arvestades Tartus ja selle lähistel tegutsevate kvaliteetsete teenusepakkujate vähesust, on vale arvata, et sarnase tegevusvaldkonna äriühingutel on võimalik kasutada täiesti erinevaid teenusepakkujaid. Lisaks on kostja võtnud näiteks kütust arvestataval määral mujalt kui Befinna. Tulenevalt ettevõtlusvabadusest võib sama isik olla juhatuse liikmeks või osanikuks mitmes äriühingus ja seadus seda ei piira. Hagiavalduses ei ole välja toodud, millal Befinna ettevõte kostjale üle läks. Ettevõtte ülemineku aeg on tuvastamata. Hageja I nõue on arusaamatu. Arved on kas aegunud, loovutatud Swedbank Liising Aktsiaseltsile või Osaühingule ProInkasso. Hageja II ei ole tõendanud, kuidas ta sai Sevenoili õigusjärglaseks. Befinna pankrotimenetluses on Sevenoil esitanud Befinna vastu nõude. Hagejate viivisenõuete arvutuskäiku ei ole esitatud, mistõttu jääb viivise suurus kostjale arusaamatuks ning kostja vaidleb sellele vastu. Kostja palus juhul, kui kohus hagejate nõuded kasvõi osaliselt rahuldab, viivist vähendada, sest viivis on ebamõistlikult suur.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. juuli 2022. a otsusega hagi ja tuvastas, et Befinna ettevõte läks kostjale üle. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja 91 550 euro 98 sendi suuruse põhivõla ja sama suure viivise ehk kokku 183 191 eurot 96 senti. Hageja II kasuks mõistis maakohus kostjalt välja 19 132 euro 4 sendi suuruse põhivõla ja sama suure viivise ehk kokku 38 264 eurot 8 senti. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis menetluskulud solidaarselt hagejate kasuks välja. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooltel vaidlust selle üle, et hageja I müüs Befinnale kütust jm kaupu müügilepingu ja kliendikaardi lepingu alusel ning tasumine toimus regulaarselt esitatavate arvete alusel. Samuti müüs hageja II õiguseellane Sevenoil Befinnale kütust jm kaupu. Hagejad on tõendanud, et nõuded kuuluvad neile. Osaühing ProInkasso ja Swedbank Liising Aktsiaselts on nõuded hagejale I tagasi loovutanud ning hageja II on saanud nõude Sevenoililt loovutuse teel. Befinna pankrot kuulutati välja 25. mail 2018 (tsiviilasi 2-17-19228). Ajutise halduri O. Kuklase aruande kohaselt tekkis maksejõuetus ilmselt 2017. a augustis-septembris. Maakohus oli seisukohal, et Befinna ettevõtte üleminek kostjale on tõendatud. Ettevõtte üleminek algas 2017. a lõpus ja lõppes 2018. a veebruari lõpus, kuid hiljemalt Befinna pankroti väljakuulutamisega. Befinnale kuulunud vara ning veokite liisingulepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminek kostjale on tõendatud. Befinna võõrandas oma kinnisasja kostjale 25. jaanuaril 2018. Kostja omandas kinnisasja koos sellel oleva hoonega veoteenuse osutamiseks vajalike sõidukite parkimiseks ja remontimiseks ehk Befinna tegevuse jätkamiseks. Vaidlust ei saa olla selle üle, et kinnisasjal pargiti veokeid ja haagiseid nii sel ajal, kui kinnisasi kuulus Befinnale, kui ka
pärast seda, kui kostja selle omandas. Asjaolu, et Befinna osutas mingil määral ka remonditeenust, on tõendatud müügiarvete koondis märgutud arvetega ja majandusaasta aruandes märgituga. Põhiline käive tuli Befinnal siiski veoteenuse osutamisest. Kostja 2017. a majandusaasta aruande kohaselt oli tema põhitegevusala kaubavedu maanteel. Sama on märgitud 2018. a majandusaasta aruandes. Kaks Scania Finans AB Eesti filiaaliga sõlmitud liisingulepingut võttis kostja üle
8.jaanuaril 2018 tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2018. Sõiduki registreerimismärgiga 015YJB müüs Befinna kostjale 3. jaanuaril 2018. Kostja müügiarvete koondi selgitustes märgitud teenuse osutamiseks kasutatud sõidukite registrinumbrid olid samad, mis Befinna liisitud veokitel. Kostja kasutas seega veotellimuste täitmiseks Befinna liisitud veokeid ajal, mil Befinna enam veoteenust ei osutanud. Sellest järeldub, et Befinna majandustegevus kanti üle kostjasse. Seda, et kostja oleks Befinnale veokite kasutamise eest tasu maksnud, kostja raamatupidamisest ei nähtu. Seega ei ole õige kostja väide, et ta kasutas Befinna vabasid veokeid oma majandustegevuses, sest see ei saa toimuda tasuta. Befinna ja kostja müügiarvetelt ja pangakontodelt nähtub, et kostja tegeles 2017. a viimastel kuudel siseriiklike (jaotus)vedudega. 2017. a lõpul tekkis kostja käive sisuliselt Befinna ja Cargobus OÜ tellimustest. Alates 2018. a jaanuarist olid kostja tellijateks Euroopa Transpordi OÜ, Lõunavili OÜ, Freeway Transport Grupp OÜ, OÜ Transgover, OÜ Transtar Service ja veel mitmed äriühingud, kes eelnevalt olid tellinud teenuseid Befinnalt, kusjuures kostja käive suurenes lisandunud tellijate arvel oluliselt. Hagejad on tõendanud, et kostja võttis üle ca 14 Befinna lepingupartnerit, kellest kaalukaimad olid Euroopa Transpordi OÜ ja Lõunavili OÜ. Hagile lisatud väljatrükid teenuste kohta, mida kostja osutas OÜ-le Transtar Service ja OÜ-le Transgover näitavad, et kostja hakkas teenust osutama vastavalt veebruaris ja jaanuaris 2018. See, et kostja lõpetas neile teenuste osutamise juba mõne kuu pärast, ei tähenda, et kostja ei oleks Befinna kliente üle võtnud. Befinna ja kostja majandusaasta aruannetest nähtub, et mõlemad äriühingud tegelesid kaubavedudega ja see, et äriühingutel oli ka kõrvaltegevusi, ei ole oluline. Ettevõtte üleandja ja omandaja osanikud ja juhtorgani liikmed kattuvad. P. Post ja A. Post kui Befinna ja kostja osanikud ning juhtorgani liikmed on abikaasad. Äriühingud tegutsesid ka samas asukohas (Pärna 17, Kõrveküla, Tartumaa). K. Kikas oli Befinna veokorralduse juht alates 28. detsembrist 2015 ja tal on kostjas alates
11.augustist 2016 piirangutega veoluba. Seega tegutses K. Kikas mõlemas äriühingus. See, millises vormis ta neis äriühingutes tegutses, ei ole oluline. Pärast seda, kui Befinna lõpetas veod, pidi K. Kikas hakkama kostja ettevõttes tegelema veokorralduse juhtimisega. See, et kostja käive oli kümme korda väiksem kui Befinnal siis, kui tal majanduslikult hästi läks, ei välista ettevõtte üleminekut väiksemas ulatuses, kui ülemineku tulemusena jätkub üleantava ettevõtte majandustegevus teises äriühingus. Kokkuvõttes leidis maakohus, et on tõendatud, et Befinna vara (kinnisasi, kallur ja kaks liisingulepingut) anti üle kostjale, kostja jätkas selle varaga Befinna majandustegevust kuni võlgniku pankrotini, Befinna ja kostja oluline töötaja (veokorralduse juht) ja osanikud kattusid ning tegevus jätkus samas kohas. Seega on tõendatud Befinna ettevõtte üleminek kostjale ja kostja vastutab Befinna võlgade eest. Hageja II ees tekkis Befinnal võlg enne ettevõtte ülemineku algust, sest P. Post allkirjastas võla tasumise kokkuleppe 11. oktoobril 2017.
Ka hageja I ees vastutab kostja kogu põhivõla jäägi ulatuses, sest ettevõtte varjatud ülemineku puhul tuleb lähtuda viimastest üleminekut kinnitavatest tõenditest. Maakohus leidis, et ettevõtte varjatud üleminek lõppes Befinna pankroti väljakuulutamisega. Kostja kasutas Befinna liisitud sõidukeid vedudeks kuni Befinna pankroti väljakuulutamiseni 2018. a mais. Põhivõlg hageja I ees tekkis samuti kuni pankroti väljakuulutamiseni. Viivise kohta leidis maakohus, et viivisemäär ei ole ebamõistlik, viivis ei ole liiga suur ja seda võib põhivõla ulatuses nõuda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada, et Befinna ettevõte ei ole kostjale üle läinud ja jätta hagejate hagid rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
6.veebruaril 2023 esitas kostja ringkonnakohtule taotluse, milles palus juhul, kui kohus ei rahulda apellatsioonkaebust taotletud viisil, tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas, millega maakohus rahuldas hageja I hagi 63 376 euro suuruse põhinõude ja hageja II hagi 15 348 euro põhinõude osas ning teha uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult tuvastanud, et Befinna ettevõte läks üle kostjale. Kostja ei ole kinnisasja kasutanud sõidukite remontimiseks. Remonditeenust hakkas kinnisasjal asuvas garaažis pakkuma kolmas isik peaaegu kaks aastat pärast seda, kui kostja kinnisasja ostis. Transporditeenuse osutamine ei ole seotud ühe kindla kinnisasjaga. Kostjal ei ole olnud nii palju sõidukeid, et nende hoiustamiseks oleks olnud sellist kinnisasja vaja. Kostja ostis Befinnalt 3. jaanuari 2018. a müügilepinguga sõiduki registreerimisnumbriga 015YJB. Tõenditest ei nähtu, et seda sõidukit oleks kasutatud kostja majandustegevuses. Lisaks sellele võttis kostja üle kaks sõidukit, mida Befinna liisis Scania Finans AB Eesti filiaalilt. Befinna oli kümnete veokite ja haagiste omanik või vastutav kasutaja. Befinna vara ei läinud kostjale üle majandusüksusena. Oluline on tuvastada, kas kostja lepingupartnerid olid osa Befinna majandusüksusest. Võimatu on väita, et Euroopa Transpordi OÜ või Lõunavili OÜ oleksid seda olnud. Põhjendamatu on seisukoht, et Euroopa Transpordi OÜ ja Lõunavili OÜ (mis asutati alles 2017. a augustis) kattumise tõttu Befinna ja kostja müügiarvetes on kostja võtnud üle Befinna olulised koostööpartnerid. Olukorras, kus Befinna on osutanud veoteenust alates 2009. a, ei saa viimase kahe tegutsemiskuu põhjal tuvastada, kes olid Befinna olulised koostööpartnerid. Koostöö teiste äriühingutega (nt Elite Europe OÜ, OÜ Transgover, CH TRANS OÜ, OSAÜHING TRUMP METALL, Freeway Transport Grupp OÜ, OÜ Transtar Service) oli nii Befinnal kui ka kostjal pigem juhuslikku laadi. Teadmata on viidatud äriühingute seos Befinnaga enne 2017. a novembrit. K. Kikas üksnes jätkas tööülesannetega kostja juures ka pärast seda, kui Befinna oli tegevuse lõpetanud. See ei tõenda ettevõtte üleminekut. Veoteenuse osutamise jaoks on kõige olulisemad sõidukid ja nende juhid. Befinna ja kostja autojuhid ei kattunud. Asjaolu, et kostja tegeles Befinna majandustegevuse sarnase tegevusega, ei tähenda veel ettevõtte üleminekut. Maakohus ei ole analüüsinud, milline oli Befinna ettevõtte olemus, mille kostja üle võttis. Kostja ei ole võtnud üle Befinna olulisi veoteenuse kliente, ettevõtluse jaoks olulist tuumikvara ega töötajaid.
Menetluses ei ole esitatud tõendeid kostja majandustegevuse kohta pärast Befinna pankrotistumist ja seega ei ole võimalik väita, et kostja jätkas Befinna majandustegevust. Kostja kümme korda väiksem käive välistab ettevõtte ülemineku. Majandustegevus peaks pärast üleandmist jätkuma, kuid kostja lõpetas Befinna veokite kasutamise hiljemalt Befinna pankroti väljakuulutamisel. Befinna ja kostja tegid omavahel koostööd ja veokite tasuta kasutamine oli tavapärane. Pärast pankrotistumist ei olnud kostjal enam võimalik neid veokeid kasutada, sest liisingulepingud lõppesid ja sõidukid anti tagasi liisinguandjatele. Seega ei kinnita ka veokite kasutamine Befinna ettevõtte üleminekut, sest kostja ei kasutanud neid veokeid pärast Befinna pankrotti. Kuna ettevõte kui inimeste ja vara organiseeritud kogum ei ole kostjale üle läinud, ei saa Befinna võlgu kostjalt välja mõista. Maakohus jättis viivise põhjendamatult vähendamata. Viivise vähendamise taotluse rahuldamata jätmiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et viivist maksma kohustatud isik on ise nõustunud suure viivisemääraga. Kuna kostja ei ole lepingu pool ega ole nõustunud hagejate ja Befinna vahel lepingutes kokku lepitud viivisemääraga, siis tuleb viivist vähendada. Viivis on kostja aastase käibega võrreldes ebamõistlikult suur. Lisaks tuleb viivist vähendada ka seetõttu, et hagejate viivisenõuded on võrreldes põhinõuetega objektiivselt liiga suured (s.o sama suured kui nõuded ise). Kostjale on teatavaks saanud, et hagejate nõuded on Befinna pankrotimenetluses osaliselt rahuldatud. Pankrotihaldur on teinud hagejatele Befinna pankrotimenetluses väljamaksed ja neid tuleb kohtuotsuse tegemisel arvestada. Isegi kui Befinna ettevõte läks üle kostjale, tuleb hagid siiski jätta osaliselt rahuldamata.
5.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kostja leiab ekslikult, et vähendatud mahus ettevõte ei saagi üle minna. Kuigi 2016. a ja enne seda oli Befinna käive tunduvalt suurem kui 2017. a, ei välista see ettevõtte üleminekut mahus, milles tegevus oli ülemineku ajaks säilinud. Kostja kasutas kinnisasja samal eesmärgil ja viisil, nagu varem Befinna. Kostja kasutas lisaks veel vähemalt kümmet Befinna veokit ja neid kasutati Befinna klientide teenindamiseks. Tõendatud on, et Befinna majandustegevus lõppes täielikult. Kostja ei ole tõendanud Befinna veokite kasutamise aluseks olevat õigussuhet ega ka seda, et veokid anti Befinna liisinguandjatele tagasi. Kui veoteenuse klient kattub, siis on kliendisuhe üle läinud, eriti olukorras, kus sellele kliendile jätkatakse teenuse osutamist vahetult. Õiguslikult on vale eristada tellijaid ja koostööpartnereid. Kostja ei suutnud tõendada, et Befinnal oleks olnud kliente, kes kostjale üle ei läinud. Iseenesest on õige, et ainult tarnijate samasus ei tähenda ettevõtte üleminekut, kuid see kinnitab koos teiste kriteeriumidega ettevõtte üleminekut. Kostja jätkas Befinna ärimudelit. Hagejad nõustuvad, et veoettevõttes on kõige olulisemad veokid (ja haagised), kuid töötajate osas vaidlevad vastu. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud uue väite, et veoteenuse osutamiseks on kõige olulisemad autojuhid. Kuigi maakohus on personali tuvastamisel jäänud napisõnaliseks, on otsuses õigesti märgitud, et ilma K. Kikaseta ei oleks kostja saanud osutada rahvusvahelist autoveoteenust, mida hakati osutama Befinna klientidele. Maakohus on jätnud arvestamata hagejate väited ja tõendid, et Befinnal ning kostjal oli ka sama raamatupidaja ja et veoettevõtte juhtimisel ning rahvusvaheliste vedude planeerimisel oli olulise tähtsusega isik P. Post. Tõele ei vasta kostja väide, et Befinna ja kostja veoautojuhid ei
kattunud. Tõendatud on, et ajavahemikus 1. septembrist 2017 kuni 25. maini 2018 töötas kostja juures vähemalt 11 isikut, kellest 7 said varem tasu ka Befinnalt. Lisaks on oluline see, et kostja käibekasv algas täpselt siis, kui Befinna aktiivne majandustegevus lõppes. Ebaõige on kostja väide, justkui ei oleks ettevõtte üleminek võimalik, kui kostja ei tegelenud Befinna majandustegevusega pärast üleminekut pikemat aega. Ekslik on kostja väide, et ta ei olnud hagejate ja Befinna vahel sõlmitud lepingute pool ning seetõttu ei saa nendest lepingutest tulevad viivisemäärad olla talle siduvad. Lisaks on see uus väide, mida kostja eelmenetluses ei esitanud ja sellega ei saa arvestada.
17.veebruaril 2023 esitatud seisukohas nõustuvad hagejad, et nende nõuded on menetluse jooksul Befinna pankrotimenetluses hagejatele tasutud summade võrra vähenenud, kuid vaidlevad vastu kostja käsitlusele, justkui tuleks vähendada põhinõudeid. Kostjal kui võlgnikul ei ole õigust valida, milliste kohustuste katteks ta loeb Befinna pankrotimenetluses hagejatele tehtud väljamaksed tasutuks. VÕS § 88 lg 9 ei võimalda kostjal kohustuste täitmise järjekorda määrata. Hagejate viivisenõuete vähendamine ei mõjuta ka hagejate menetluskulude väljamõistmist kostjalt, sest hagi esitades ei olnud hagejatel võimalik ette näha, et nende nõuded rahuldatakse osaliselt kostja õiguseelneja pankrotimenetluses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega ning kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning hagi õigesti rahuldanud. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel oma otsuses korrata. Ringkonnakohus täiendab kostja taotlusel maakohtu otsuse resolutsiooni otsuse täitmise korda ja ulatust selgitava märkusega, et kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavate summade osas on solidaarvõlgnik Befinna ja et Befinna pankrotimenetluses on hagejale I tehtud 63 376 euro suurune väljamakse ning hagejale II 15 348 euro suurune väljamakse. Nende summade ulatuses on hagejate nõuded käesoleva otsuse tegemise ajal rahuldatud. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus märgib, et Tartu Maakohtu 8. mai 2023. a määrusega kuulutati tsiviilasjas nr 2-23-750 välja kostja pankrot ja pankrotihalduriks määrati Anne Tammer. 12. mail 2023 teatas pankrotihaldur, et astub kostja asemel menetlusse (PankrS § 35 lg 1 p 2).
7.Apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus kahe peamise õigusliku küsimuse üle. Esiteks vaidlevad pooled selle üle, kas Befinna ettevõtte saab lugeda kostjale üle läinuks ja teiseks selle üle, kas maakohus oleks pidanud kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud viivist vähendama.
8.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus tuvastas ekslikult Befinna ettevõtte ülemineku kostjale.
8.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud.
8.2.Riigikohus on osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu Nõukogu 12. märtsi 2001. a direktiivile 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute
või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta" (direktiiv). Direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Samas on need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu
20.jaanuari 2011. a otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs. María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34 ja seal viidatud kohtupraktika). Selleks, et direktiiv kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset majandusüksust, inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29. juuli 2010. a otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción, María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26).
8.3.Kuigi Euroopa Kohus on eelviidatud seisukohti väljendanud töölepingute ülemineku tuvastamise kontekstis, on samad põhimõtted kohaldatavad ka võlaõigusseaduses sisalduvate sarnase eesmärgiga sätete puhul.
9.Befinna transpordiettevõte vastab ringkonnakohtu arvates tervikliku majandusüksuse tunnustele ja tegu on ettevõttega TsÜS § 661 tähenduses. Kostja väited, et tegu oli juhuslike varaesemete kogumiga ja et need ei moodustanud tervikut, ei ole tuvastatud asjaolusid arvestades õiged. Kostja lähtub eeldusest, et kuna selleks ajaks, kui vaidlusalune vara kostjale üle anti, oli Befinna majandustegevus hääbumas, ei saanudki olla tegemist stabiilse majandusüksusega ja seega ei ole võimalik ka ettevõtte üleminek. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et ka olukorras, kus üks äriühing hakkab muutuma maksejõuetuks ja annab järk-järgult teisele äriühingule üle või tema kasutusse majandustegevuse jätkamiseks vajalikud kõige olulisemad varaesemed ja õigused, võib olla tegemist ettevõtte üleminekuga.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et Befinna transpordiettevõtte tuumikuks olid veokid, mida Befinna kasutas transporditeenuse osutamiseks, kliendid, kellele teenust osutati, samuti isikud, kes transporditeenuse osutamist korraldasid ning kinnisasi, mida vähemalt osaliselt kasutati transporditeenuse osutamise teenindamiseks.
11.Maakohus leidis õigesti, et üheks ettevõttesse kuulunud varaesemeks oli Befinna kinnisasi. See võõrandati kostjale 25. jaanuaril 2018. Maakohus märkis, et kostja omandas kinnisasja veoteenuse osutamiseks vajalike sõidukite parkimiseks ja remontimiseks ehk Befinna tegevuse jätkamiseks.
12.Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta ei ole tegelenud ega tegele kinnisasjal sõidukite remontimisega ja et remonditeenust hakkas kinnisasjal asuvas garaažis pakkuma kolmas isik peaaegu kaks aastat pärast seda, kui kostja kinnisasja ostis. Kuid sellele, et Befinna ettevõtte põhitegevus oleks olnud sõidukite remont, ei ole hagejad ka tuginenud. Befinna ettevõtte tegevusalaks oli kaubavedu ja sellele ei ole kostja vastu vaielnud.
13.Iseenesest on õige see, et transporditeenuse osutamine ei pruugi olla seotud ühe kindla kinnisasjaga ja et kinnisasja omamine ei ole transporditeenuse vältimatuks eelduseks, kuid selle
olemasolu on transpordiettevõttele majanduslikult kasulik, kuna asjaoludest nähtuvalt pargiti seal ka autosid ja seal oli ka Befinna asukoht. Seega kinnitab kinnisasja üleminek kogumis muude tuvastatud asjaoludega ettevõtte üleminekut. Kostja väide, et tema kasutuses olid kinnisasjal asuvas hoones olevad ruumid ka juba enne ettevõtte üleminekut, ei lükka ettevõtte üleminekut ümber.
14.Kostja väide, et tal ei ole olnud nii palju veokeid, et nende hoiustamiseks oleks tarvis sellist kinnisasja, ei ole pooltevahelist vaidlust arvestades relevantne, kuna küsimus ei ole selles, kas kostjal oli kinnisasja vaja, vaid selles, kas see kuulus Befinna transpordiettevõtte koosseisu ja kas see anti koos muu varaga üle kostjale. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kinnisasi oli ettevõtte osa. Asjas esitatud tõenditest ei saa teha kostja soovitud järeldust, nagu oleks kinnisasi olnud juhuslik ja Befinna transpordiettevõttega mitteseotud varaese.
15.Kostja on seisukohal, et ühe auto ostmine ja kahe liisingulepingu ülevõtmine ei kinnita ettevõtte üleminekut, sest Befinnal oli palju autosid. Iseenesest on õige see, et üksnes mõne auto ülevõtmine ei ole transpordiettevõtte ülemineku jaatamiseks piisav. Kuid praegusel juhul lisandub sellele asjaolu, et enamus ülejäänud autodest olid ajal, mil Befinna majandustegevus hakkas hääbuma, kostja kasutuses. Ettevõtte üleminekuks ei ole vaja, et vara läheks üle kas müügi- või mingis kindlas vormis sõlmitud kasutuslepingu alusel, piisav on ka see, kui on tuvastatud selle vara faktiline kasutamine. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja kasutas veotellimuste täitmiseks Befinna liisitud veokeid ajal, mil Befinna enam veoteenust ei osutanud ja luges selle õigesti Befinna majandustegevuse üleminekut kinnitavaks asjaoluks.
16.Kostja leiab, et kuna ta lõpetas enamuse autode kasutamise hiljemalt Befinna pankroti väljakuulutamise ajaks, siis ei ole ettevõte üle läinud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et ettevõtte saab lugeda üle läinuks vaid siis, kui üle võetud majandustegevus jätkub pärast üleandmist pikema aja jooksul.
17.Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostjaga selles, et Euroopa Transpordi OÜ või Lõunavili OÜ ei olnud Befinna olulised lepingupartnerid. Kostja viidatud muud väidetavalt olulisteks lepingupartneriteks olnud äriühingud olid Befinna lepingupartnerid varasemal ajal. Kui Befinna on osutanud transporditeenust alates 2009. aastast, kuid ettevõte läks üle 2017. a sügisest kuni 2018. jaanuarini, siis ei ole varasematel aastatel tähendust. Oluline on see, kes olid Befinna lepingupartnerid enne ettevõtte ülemineku algust. Ettevõtte üleminekut ei lükka ümber see, et Befinna lepingupartnerid olid ajavahemikus 2009–2016 ka sellised äriühingud, kellele kostja teenust ei osutanud. Sel põhjusel ei ole asjakohane ka kostja väide, et Lõunavili OÜ ei saagi olla Befinna oluline klient, kuna see asutati alles 2017. a augustis.
18.Kostja on väitnud, et Befinna suurklient oli näiteks LOGISTIIKKALINKKI STM OY ja et kõnealust suurklienti kostja üle ei võtnud. Kostja on esitanud väljavõtte eelviidatud lepingupartnerilt laekunud summade kohta (dtl 1208–1209) ja sellest nähtuvalt on viidatud isik teinud Befinnale makseid alates 2015. aastast kuni 2017. a juulini. 2017. a augustis, septembris ja oktoobris makseid tehtud ei ole ja 2017. a novembris on makstud 53 eurot 97 senti, mis ei saa eelduslikult olla tasu transporditeenuse eest. Eelnevast nähtub, et selleks ajaks, kui algas ettevõtte üleminek, oli koostöö Befinna ja LOGISTIIKKALINKKI STM OY vahel lõppenud. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et just eelnimetatud isik oleks ettevõtte ülemineku ajal olnud Befinna põhiklient. Samuti ei saa asjaolust, et kostja ei olnud kõnealuse äriühinguga lepingulistes suhetes, järeldada, et Befinna ettevõte ei läinud kostjale üle.
19.Kostja väide, et koostöö teiste äriühingutega (nt Elite Europe OÜ, OÜ Transgover, CH TRANS OÜ, OSAÜHING TRUMP METALL, Freeway Transport Grupp OÜ, OÜ Transtar Service) oli nii Befinnal kui ka kostjal pigem juhuslikku laadi, on paljasõnaline. Kostja ei ole seda väidet põhjendanud ega esile toonud, milles see juhuslikkus väljendus.
20.Lisaks väidab kostja, et maakohtu viidatud isikud ei olnud mitte Befinna lepingupartnerid, vaid üksnes tellijad või koostööpartnerid. Ringkonnakohtule jääb selline eristamine arusaamatuks. Ka tellijaks või koostööpartneriks olemine eeldab mingi lepingulise suhte olemasolu. Ilmselt peab kostja silmas seda, et Befinna ja viidatud äriühingute vahel ei olnud sõlmitud pikaajalisi lepinguid. See võib olla õige, kuid see ei tähenda, et tegu ei oleks üle minna võivate kliendi- või tellijasuhetega. Ettevõttesse ei pea kuuluma ainult pikaajalised lepingud, vaid sinna kuuluvad kliendi- ja tellijasuhted laiemalt.
21.K. Kikase kui Befinna transporditegevuse korraldaja ülevõtmise kohta väidab kostja et K. Kikas ei läinud Befinnast kostjasse üle, vaid jätkas oma varasemate tööülesannete täitmist kostja juures ka pärast seda, kui Befinna oli tegevuse lõpetanud. Kostja väidetel on K. Kikas olnud veokorraldajaks kahes kohas ehk nii Befinna kui ka kostja ettevõttes. Kostja arvates ei saa sellist olukorda pidada ettevõtte üleminekut kinnitavaks asjaoluks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et ettevõtte üleminekut ei välista see, kui isik, kes korraldas ettevõtte üleandja põhitegevust, tegutses teatud määral juba ka varem ettevõtte ülevõtja sarnases majandustegevuses. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et ettevõtte üleminekut kinnitab lisaks ka see, et mõlema äriühingu tegevuse korraldamisel oli oluliseks isikuks P. Post. Ettevõtte ülemineku puhul on sageli nii, et samad äris tegutsevad isikud soovivadki anda vara üle oma uuele äriühingule, mistõttu on ettevõtte tegevuse jaoks oluliste isikute kattumine (ja mitte tingimata üksnes „üleminek“) oluline ettevõtte üleminekut kinnitav kriteerium.
22.Samuti ei välista ringkonnakohtu arvates ettevõtte üleminekut see, et maakohus ei tuvastanud, et kostja oleks võtnud üle Befinna autojuhid või muud töötajad. Esiteks ei pea ettevõtte üleminekuks olema üle läinud kõik asjad, õigused ja ettevõttega seotud isikud. Teiseks nähtub hageja esitatud P. Posti pankrotihalduri kirjast (dtl 1217), et P. Post on ajavahemikus 2017. a septembrist kuni 2018. a märtsini teinud Befinna töötajatele oma kontolt makseid, mis võib tähendada seda, et need summad on makstud kostja arvel. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et Befinna endiste töötajate kasutamist kostja ettevõtluses kinnitab ka see, et seda raha maksis P. Post kõnealustele töötajatele ajal, mil kostja osutas teenust Befinna endistele klientidele. P. Post oli kuni 2017. a detsembrini kostja juhatuse liige ja alates sellest ajast oli juhatuse liige tema abikaasa A. Post. Seega on vaatamata sellele, et P. Post ei olnud kogu ülekannete tegemise aja kostja juhatuse liige, eluliselt usutav hagejate väide, et kõnealuseid töötajaid kasutati varjatult kostja ettevõtluses ja et P. Post maksis töötajatele varjatult kostja arvel tasu. Kostja on küll väitnud, et raha, mille P. Post töötajatele maksis, ei tulnud kostjalt, kuid ta ei ole ka selgitanud, mis makseid ja miks P. Post siis töötajatele enda arvel tegi.
23.Ringkonnakohus märgib, et kostja lähtub apellatsioonkaebuses ekslikust eeldusest, et olukorras, kus majandustegevuseks vajalik varakogum võetakse üle enne äriühingu pankroti väljakuulutamist, ei olegi ettevõtte ülemineku sätteid ja sellest tulenevat vastutust võimalik kohaldada, kui üle võetud tegevust jätkatakse pärast üleandja maksejõuetuks muutumist väheses ulatuses või lühikese aja jooksul. Õige ei ole ka see, nagu välistaks kostja kümme korda väiksem käive praegusel juhul ettevõtte ülemineku. Nimelt võrdleb kostja oma käibe kasvu 2017.–2018. aastal Befinna viimases saadaolevas ehk 2016. a majandusaasta aruandes kajastuva käibega, kuid asjaoludest nähtuvalt kujunes 2017. a sügisel välja Befinna maksejõuetus. See tähendab, et kostja käibekasv ei saanudki ettevõtte ülemineku tulemusel olla nii suur, nagu oli Befinna käive ajal, mil ta veel edukalt tegutses. Käibekasv sai olla vaid nii suur, nagu Befinna tegevusest 2017. a sügiseks veel alles jäänud oli.
24.Kokkuvõttes leidis maakohus õigesti, et kostja võttis ajal, mil Befinna muutus maksejõuetuks ehk alates 2017. a sügisest kuni 2018. a maini üle Befinna transpordiettevõtte tuumikvara. Selles ajavahemikus kasutas kostja Befinna liisitud autosid, võttis üle kaks
liisingulepingut ja omandas ühe Befinna auto ning kinnisasja ja jätkas teenuse osutamist Befinna lepingupartneritele.
25.Iseenesest on õige kostja väide, et asjaolu, et kostja tegeles Befinna majandustegevusega sarnase tegevusega, ei tähenda veel ettevõtte üleminekut, kuid tegevuse sarnasus on üks ettevõtte ülemineku tuvastamisel hinnatavaid komponente. Praegusel juhul oli nii Befinna kui ka kostja majandustegevus transporditeenuse osutamine (kaubavedu) ja koostoimes teiste majandustegevuse komponentidega toetab ka see maakohtu järeldust, et kostja võttis Befinna ettevõtte üle. Asjaolu, et kostjal oli ka muid tegevusalasid, ei lükka seda järeldust ümber.
26.Kostja on seisukohal, et kui ettevõtte üleminek lugeda tõendatuks, tulnuks igal juhul vähendada temalt väljamõistetavat viivist. Hagejad on nõudnud viivist põhivõla ulatuses ja seega on maakohus kostjalt väljamõistetud viivise piiranud põhivõla suurusega.
27.Viivise vähendamist reguleerib VÕS § 113 lg 8 kaudu kohalduv VÕS § 162 lg 1, millest tuleneb, et kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
28.Viivise vähendamise võimalus on seaduses ette nähtud selleks, et vältida olukorda, kus viivis on võrreldes rikkumisega ilmselgelt ebaproportsionaalne või muul põhjusel ebamõistlik. Seega saab viivist vähendada eelkõige juhul, kui kokkulepitud suuruses viivise maksmine oleks kohustatud isiku jaoks ilmselgelt ebaõiglane. Asjaolud, mille alusel kohus saab otsustada, kas viivise täies ulatuses nõudmine oleks väga ebaõiglane, peab esile tooma viivise maksmiseks kohustatud isik.
29.Kostja väidetel tuleks väljamõistetavat viivist vähendada kahel põhjusel: esiteks seetõttu, et viivis on objektiivselt liiga suur (sama suur kui põhivõlg) ja teiseks seetõttu, et kostja kui ettevõtte ülevõtja ei ole ise sõlminud neid lepinguid, millest viivisemäär tuleneb.
30.Ringkonnakohtu arvates on viivist eelkõige võimalik vähendada siis, kui see ületab põhivõlga. Praegusel juhul aga ongi maakohus viivise tasumise kohustuse piiranud põhivõla suurusega. Samuti ei ole põhjust viivist vähendada seepärast, et kostja on üksnes solidaarvõlgnik, sest solidaarvõla mõte ongi selles, et solidaarvõlgnikud vastutavad võlausaldaja ees ühe ja sama võla eest. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et viivise vähendamiseks ei anna alust see, et viivist nõutakse algse võlgniku õigusjärglaselt (vt RKTKo 3-2-1-78-05, p 19). Seega ei ole alust tühistada maakohtu otsust ka viivise väljamõistmist puudutavas osas.
31.Kostja palub juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust taotletud viisil, tühistada maakohtu otsus vähemalt osas, millega maakohus rahuldas hageja I hagi 63 376 euro suuruse põhinõude ja hageja II hagi 15 348 euro põhinõude osas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata.
31.1.Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et Befinna pankrotimenetluses on hagejatele tehtud väljamaksed. Befinna pankrotihalduri Olev Kuklase 25. novembri 2022. a e-kirjas (dtl 1445) on pankrotihaldur kinnitanud, et hagejale II on tehtud 15 348 euro suurune väljamakse ja hagejale I 27 220 euro suurune väljamakse. Kohtule esitatud maksekorraldusest (dtl 1470) nähtub, et hagejale I on lisaks makstud veel 36 156 eurot ja hageja I on seega kokku saanud 63 376 eurot.
31.2.Hagejad on omaks võtnud, et tegu on samadest õiguslikest alusetest tulenevate nõuetega, mis on käesolevas asjas esitatud kostja vastu. Seega on solidaarvõlgnik Befinna osa võlast tasunud. Kuid hagejad leiavad, et maakohtu otsust ei saa kostja taotletud viisil muuta, kuna
VÕS § 88 lg-te 8 ja 9 kohaselt ei ole võlgnikul õigust määrata, millises järjekorras tema kohustused täidetuks loetakse.
31.3.Ringkonnakohus nõustub hagejatega ja märgib lisaks, et apellatsioonimenetluse eesmärk on kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Sel ajal, kui maakohus lahendi tegi, ei olnud solidaarvõlgniku Befinna pankrotimenetluses hagejatele väljamakseid tehtud. Seega oli maakohtu lahend õige ja selle tühistamiseks ega muutmiseks ei ole alust. Küsimus saab olla vaid kohtuotsuse täitmise ulatuses, mitte aga selles, kas kostja solidaarvõlgnikuna vastutab samade nõuete täitmise eest.
31.4.Samuti nõustub ringkonnakohus sellega, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt loetakse juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. VÕS § 88 lg 9 näeb lisaks ette, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks VÕS § 88 lg-s 8 sätestatust erinevat järjekorda. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu otsust põhjust tühistada ka osaliselt.
32.Alternatiivselt palub kostja ringkonnakohtul märkida otsuse resolutsiooni, et kostjalt väljamõistetavate summade osas on solidaarvõlgnik Befinna, et Befinna pankrotimenetluses on hagejale I tehtud 63 376 euro suurune väljamakse ja hagejale II 15 348 euro suurune väljamakse.
32.1.Ringkonnakohtu hinnangul saab seda tõlgendada kostja taotlusena määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord (TsMS § 445 lg 1). Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse. Tegemist ei ole maakohtu otsuse tühistamise ega muutmisega selle tavatähenduses ja eeltoodu märkimine otsuse resolutsioonis täidab üksnes kohtuotsuse täitmise korra ja ulatuse selgitamise eesmärki. See otsustus ei võimalda lugeda apellatsioonkaebust osaliselt rahuldatuks ega arvestada seda menetluskulude jaotamisel.
32.2.Seega tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada ja märkida selles, et kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavate summade osas on solidaarvõlgnik Befinna ja et Befinna pankrotimenetluses on hagejale I tehtud 63 376 euro suurune väljamakse ning hagejale II 15 348 euro suurune väljamakse ning et nende summade ulatuses on hagejate nõuded käesoleva otsuse tegemise ajaks rahuldatud.
33.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostjaks oleva pankrotivõlgniku pankrotivara kanda.
34.Hagejate esitatud ühise menetluskulude nimekirja järgi on nende menetluskulu apellatsiooniastmes 4623 euro 75 sendi suurune õigusabikulu (ilma käibemaksuta). Hagejad on käibemaksukohustuslased ja seetõttu tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hagejad kinnitavad, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Kokku on hagejatele osutatud õigusteenust 34 tundi 15 minutit. Hagejate esindaja tunnitasu on 135 eurot ilma käibemaksuta.
35.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 kohaselt. Hagejaid on apellatsioonimenetluses esindanud TsMS § 218 nõuetele vastav esindaja.
35.1.Õigusabi osutamiseks on hagejate esindaja teinud järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine:
•
• • •
• •
Ajavahemikus 5. septembrist 2022 kuni 26. septembrini 2022: Kohtumäärusega tutvumine, kohtuotsuse analüüs, kostja apellatsioonkaebuse analüüs, hagejate vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, nõupidamised kliendiga, kohtusse esitamine – 18 tundi 30 minutit; Ajavahemikus 3. jaanuarist 2023 kuni 18. jaanuarini 2023: Kostja taotlusega tutvumine, hagejate seisukoha koostamine, lisa komplekteerimine, kohtusse esitamine – 4 tundi 15 minutit; Ajavahemikus 30. jaanuarist 2023 kuni 17. veebruarini 2023: Kostja täiendatud taotluse analüüs, hagejate seisukoha koostamine, kohtupraktika analüüs, kohtusse esitamine – 4 tundi 45 minutit; Ajavahemikus 8. maist 2023 kuni 10. maini 2023: Kostja pankrotimenetlusega tutvumine, tõendi (ajutise halduri aruanne) analüüs, hagejate tõendi esitamise taotluse koostamine, kohtusse esitamine, nõupidamine kliendiga, kostja pankrotihalduri kirjadega tutvumine – 2 tundi 45 minutit;
16.mail 2023: Tartu Ringkonnakohtu istungil osalemine – menetluskulude nimekirjas on märgitud ajakuluks eelduslikult 1 tund. Ringkonnakohtu istungil palusid hagejad arvestada 16. mai 2023. a istungil osalemise eest kohtuistungile tegelikult kulunud aega, mis oli 1 tund 30 minutit.
35.2.Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate apellatsiooniastme õigusabi maht mõnevõrra ülepaisutatud. Hagejate esindaja esitas apellatsiooniastmes vastuse apellatsioonkaebusele ja seisukohad kostja taotluste kohta. Vaidluse ese oli apellatsioonimenetluses üldjoontes sama, mis maakohtus, kuid ringkonnakohtu menetluses oli lisaks vaidlus selle üle, kuidas mõjutab otsuse täitmist see, kui solidaarvõlgnik on osa hagejate nõuetest rahuldanud. Ringkonnakohus möönab, et tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega, kuid leiab, et apellatsioonkaebusele vastamise põhjendatud ja vajalik ajakulu TsMS § 175 lg 1 ehk teiselt poolelt väljamõistetavuse mõttes on 16 tundi. Ajavahemikus 3. jaanuarist 2023 kuni 18. jaanuarini 2023 ja ajavahemikus
30.jaanuarist 2023 kuni 17. veebruarini 2023 tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu on ringkonnakohtu arvates 2 × 4 = 8 tundi. Ajavahemikus
8.maist 2023 kuni 10. maini 2023 tehtud menetlustoimingutele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg on 2 tundi.
35.3.Ülejäänud osas on hagejate lepingulise esindaja ajakulu asja keerukust arvestades olnud põhjendatud ja vajalik. Kokku on hagejate lepingulise esindaja toiminguteks kulunud põhjendatud ja vajalik aeg 30,5 tundi ja sellest tulenevalt on hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes 135 × 30,5 = 4117 eurot 50 senti. Menetluskulud, mis on tekkinud seoses halduri tegevusega menetlusse astumisel, hüvitatakse pankrotivara arvel PankrS § 148 lg 1 p 1 alusel (PankrS § 431 lg 1).
35.4.Hagejad ei ole küll vältimatud kaashagejad, kuid neil on olnud sama lepinguline esindaja ja kõik menetlusdokumendid on esitatud ja menetlustoimingud on tehtud mõlema hageja nimel. Menetluskulude nimekirjas ega kohtule esitatud taotlustes ei ole hagejad palunud, et kohus mõistaks menetluskulud hagejate kasuks välja kindlates osades. Seega tuleb eeldada, et hagejad on menetluskulude nõude suhtes solidaarvõlausaldajad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.