Hageja: DEMO KV OÜ (registrikood 14585889), asukoht Roosikrantsi tn 21-1, 10119 Tallinn Hageja e-post: xxx
esindaja:
DR,
Kostja: GP (isikukood xxxxxxxxxxx), registrijärgne elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: Sven Paaver, e-post: xxx Menetluse liik
Istung 04.05.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista GPlt DEMO KV OÜ kasuks 1 624,33 eurot.
3.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 64% DEMO KV OÜ ja 36% GP kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
välja mõista GPlt DEMO KV OÜ kasuks 4 536,67 eurot.
2.Hageja tugines hagis järgnevale. Hageja üüris kostjale eluruumi Xxxx xx-xx, Tallinn. Üüripind anti kostjale üle 27.05.2019 ja leping lõppes 17.07.2020.
3.Kostja jättis üüri ja kõrvalkulud osaliselt tasumata. Hageja andmetel moodustab tasumata võlg üüri ja kõrvalkulude igakuiste maksete osas 2 150 eurot. Vaatamata hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele võla tasumiseks ja kostja poolt korduvalt antud lubadustele kostja siiski võlgnevusi ei tasunud.
4.Kostja kohustus tasuma üüri iga kuu 01. kuupäevaks. Üürivõlgnevus muutus sissenõutavaks iga kuu 02. kuupäevast. Üürivõlg 1 300 eurot moodustab järgmistest kostja poolt tasumata üüri arvetest: − 01.06.2020 tasumisele kuuluv üür juunikuu eest summast 650 eurot; − 01.07.2020 tasumisele kuuluv üür juulikuu eest summas 650 eurot.
5.Kommunaalarved tuli tasuda vastavalt teenuse osutaja poolt märgitud tähtaegadel. Kostja kohustus tasuma kommunaalarveid (elekter, gaas, KÜ Xxxx xx kommunaalkulud) järgmiselt: −
2020. aasta märtsikuu eest 173,98 eurot;
−
2020. aasta aprillikuu eest 196,90 eurot;
−
2020. aasta maikuu eest 144,30 eurot;
−
2020. aasta juunikuu eest 219,86 eurot;
−
2020. aasta juulikuu eest 117,53 eurot.
−
Kokku kohustus kostja tasuma kommunaalarveid summas 852,57 eurot. Kohtule lisatud maksegraafikust (dtl 31) oli osaliselt tasutud kommunaalkulud ja tasumata 853 eurot seega kokku on kostjal tasumata kohustusi summas 2 150 eurot (1 300 + 853).
−
Kostja lahkus üüripinnalt pinda üle andmata.
6.Peale üürniku väljakolimist hindas üürileandja üürikorteri seisukorda. Kostja tekitas ruumidele ja selles asunud esemetele kahjustusi, mille kõrvaldamise maksumuseks on 2 565 eurot. Kostja käitumine tingis remondi tegemise üüripinnal (kulutused). Tööde maksumus moodustas 2 565 eurot (dtl 49-54). Arvestades, et hageja saab osaliselt remondikuludelt tagasi käibemaksu, moodustab nõude summa 2 386,67 eurot (1 495 + 350 + 541,67). Teostada tuli maalritöid, lihvida ja õlitada põrandat, vahetada klaasuks, koristada objekt ja remontida köögimööbel. Kokku on hageja nõue 4 536,67 eurot (tasumata üüri- ja kommunaalarved summas 2 150 eurot ja korteri remondi arved summas 2 386,67 eurot).
7.Peale üürniku välja kolimist korter oli väga kehvas seisus. Hageja esitas kostjale korduvalt pretensioone (dtl 65-67), kus hageja on kirjeldanud iga individuaalse parandustöö maksumust.
8.Hageja nõue koosneb tasumata üüriarvetest ja maksmata kommunaalteenuste arvetest ning kahju nõudest.
KOSTJA VASTUS
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
10.Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et poolte vahel oli üürileping. Kostja ei vaidle vastu ka hageja väidetele üüri suuruse ja kõrvalkulude tasumise kohustuse olemasolu osas (vaieldes vastu summale). Kostja leiab, et tal võlgnevus puudub.
11.Faktiliselt sõlmisid hageja ja kostja tähtaegse üürilepingu alates 01.06.2019 kuni 01.06.2020. Hageja koostas lepingu. Kostja allkirjastas selle mobiiltelefonis ja tasus hagejale tagatisraha 2 150 eurot.
12.Pooled leppisid täiendavalt kokku, et pikendavad lepingut ühe kuu võrra. Leping lõppes 01.07.2020 ja korteri valdus anti üle samaväärses seisukorras kui see oli üürilepingu alguses.
13.Nõuded üüri ja kommunaalteenuste eest on alusetud. Kostja on kõik arved tasunud (dtl 122). Viimase kuu, ehk 2020. aasta juuni üüri ja kommunaalkulud arvestas kostja tagatisrahast maha. Järelikult on hagejale 2020. aasta juuni üür ja kommunaalkulud tagatisrahaga tasutud ning samuti ei saa hagejal olla lepingu lõppemise järgseid nõudeid (2020. aasta juulikuu üür ja kommunaalkulud) seoses asja kasutamisega.
14.Vahendustasu ei saa eluruumi üürilepingus olla. Samuti ei saa olla sellise lepingu osaks asja omaniku (asja omamisega seotud) muud kulud (ühistu, remonditasu, heakorra tasu, muud tasud jms), mis ei ole seotud asja kasutamisega. Hagejale on tasutud alusetult tuhandeid eurosid enam, kui oleks seaduslikult pidanud.
15.Kahjunõue on tõendamata ja alusetu. Kostja ei ole üürikorterit kahjustanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: −
pooled sõlmisid 01.06.2019 üürilepingu Xxxx xx-xx, Tallinn asuva korteri üürimiseks;
−
kostja kohustus tasuma korteri kasutamise eest üüri ja kõrvalkulusid.
Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
17.Peamiselt taandub vaidlus küsimustele: millise aja eest ja millises summas on üürileandjal õigus nõuda üüri ja kõrvalkulusid (I); kas üüritud asjal (sh sisustusel) olid üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud puudused, mille eest vastutab üürnik ning kui jah, siis millises ulatuses peab ta kahju hüvitama (II); kas üürnikul on tekkinud õigus tasaarvestada enda nõue tagatisraha tagastamise nõudega (III). Lõpetuseks vajab lahendamist menetluskulude jaotus (IV). I Üüri ja kõrvalkulude nõue
18.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli üürisuhe VÕS § 271 mõttes – hageja andis kostjale üürile eluruumi Xxxx xx-xx, Tallinn. Üüripind anti kostjale üle 01.06.2019. Vastavalt VÕS §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
19.Pooled vaidlevad selle üle, millal leping lõppes ja ruumid hagejale tagastati. Pooled ei vaidle selle üle, et algselt sõlmiti leping üheks aastaks, st 01.06.2019-01.06.2020. Hageja leiab, et leping pikenes täiendavalt 1-aastaseks perioodiks tuginedes hageja tavapärasele praktikale rendilepingute sõlmimisel. Kostja hinnangul pikendasid pooled lepingut kuni 01.07.2020.
20.VÕS § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Kohtule ei ole esitatud hageja ega kostja poolt tõendeid, mis kinnitaksid, et tähtajalist üürilepingut on kindlaks kuupäevaks pikendatud. Asjaoludest nähtub, et kostja jätkas asja kasutamist kuni 01.07.2020, s.o 1 kuu pärast tähtajalise üürilepingu lõppemist. Järelikult oli kostja üürnikuna väljendanud tahet üürilepingut jätkata. Samuti ei ole hageja pärast tähtajalise üürilepingu tähtaja saabumist teinud tahteavaldust üürilepingu lõppemiseks, arvestades, et hageja seisukohalt pikenes üürileping 1 aasta võrra. Kohtule ei ole esitatud tõendeid poolte kirjalikust lepingu pikendamisest. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte käitumine ja tahteavaldused on tõlgendatavad selliselt, et pooled on sõlminud alates 02.06.2020 suulise tähtajatu üürilepingu.
21.Tähtajatu lepingu saavad mõlemad pooled nii korraliselt kui erakorraliselt üles öelda või kokkuleppel lõpetada. Asjaoludest tulenevalt lahkus kostja üüripinnalt 01.07.2020 ja hageja võttis valduse üle 17.07.2020. Kohus ei pea 01.07.2020 kehtivaks üürilepingu ülesütlemiseks. Kohus märgib aga, et kuna kostja ei ole väljendanud soovi pärast 01.07.2020 lepingut jätkata ning hageja ei ole soovinud lepingut pärast 17.07.2020 jätkata, arvestab kohus, et pooled on kokkuleppel tähtajatu üürilepingu lõpetanud ning loeb lepingut lõpetatavaks kuupäevaks 17.07.2020, kui hageja andis lepingu lõpetamisele ka omapoolse heakskiidu.
22.Hageja väiteil pidi kostja tasuma üüri 650 eurot kuus ja kõrvalkulusid vastavalt teenuse osutaja arvetele (vt dtl 31). Kostja ei ole üüri osas vastu vaielnud. Pooltel on vaidlus kommunaalkulude suuruste üle.
23.Hageja on hagiavaldusega esitanud kostja maksmata kommunaalarved. Kohus on tuvastanud kommunaalarvete summad järgnevalt: − 2020. aasta märtsikuu eest 173,98 eurot, s.o KÜ XXX esitatud arve summas 99,07 eurot, AS Eesti Gaas esitatud arve summas 41,80 eurot ja Elektrilevi OÜ esitatud arve summas 33,11 eurot (23,05 + 10,06); − 2020. aasta aprillikuu eest 196,90 eurot, s.o KÜ XXX esitatud arve summas 128,76 eurot, AS Eesti Gaas esitatud arve summas 35,98 eurot ja Elektrilevi OÜ esitatud arve summas 32,16 eurot (22,51 + 9,65); − 2020. aasta maikuu eest 144,30 eurot, s.o KÜ XXX esitatud arve summas 83,20 eurot, AS Eesti Gaas esitatud arve summas 30,87 eurot ja Elektrilevi OÜ esitatud arve summas 30,23 eurot (20,38 + 9,85); − 2020. aasta juunikuu eest 219,86 eurot, s.o KÜ XXX esitatud arve summas 157,42 eurot, AS Eesti Gaas esitatud arve summas 27,99 eurot ja Elektrilevi OÜ esitatud arve summas 34,45 eurot (20,39 + 14,06).
24.Kostja vaidleb vastu 2020. aasta juulikuu üüri ja kommunaalkulude nõudele, tuginedes asjaolule, et hagejal ei saa olla lepingu lõppemise järgseid nõudeid. Kuivõrd kohus leidis, et leping lõppes 17.07.2020, tuli kostjal tasuda üüri kuni lepingu lõppemise ajani. VÕS § 296 lg 3 järgi ei vabasta üürnikku üüri maksmise kohustusest ka asjaolu, et üürnik on üüritud ruumidest lahkunud (RKTKo 3-2-1-179-15, p 18). Kuivõrd kohus on tuvastanud, et üürileping lõppes 17.07.2020, oli kostjal kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid kuni 17.07.2020. Lepingust tulenevalt oli ühe kuu üür 650 eurot. 2020. aasta aasta juulikuu eest 94,53 eurot, s.o KÜ XXX esitatud arve summas 81,93 eurot ja AS Eesti Gaas esitatud arve summas 12,60 eurot. Kohus märgib, et tõenditena on esitatud Elektrilevi OÜ arve perioodi 01.08.2020-31.08.2020 eest. Kuivõrd see on esitatud perioodi eest peale seda, kui kostja oli korteri tagastanud ja hageja
selle vastu võtnud, jätab kohus nimetatud tõendi tähelepanuta ning seda juulikuu arvete hulka ei arvesta. Tõendatud kommunaalkulud sellel kuul olid kokku 94,53 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kuul kuulusid tasumisele kommunaalkulud summas 51,84 eurot (94,53 / 31 x 17).
25.Kostja on kommunaalkulude osas vaielnud vastu, st kuludele, mis ei ole seotud asja kasutamisega (ühistu, remonditasu, heakorra tasu, muud tasud jms). Kohus märgib, et kostja on lepingu kestel tasunud kommunaalkulusid vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja on sellega andnud omapoolse nõusoleku kõikide kommunaalarvetel kajastatud kulude tasumiseks ning selline kokkulepe ei ole seadusega vastuolus. Samuti ei ole kostja esitanud selgeid vastuväiteid ega arvutusi selle kohta, millised kirjed ja mis summades tuleks kommunaalkulude arvetelt maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kommunaalkulud kuuluvad hüvitamisele täies ulatuses.
26.Kohus on tuvastanud, et perioodi 01.03.2020-17.07.2020 tõendatud kommunaalarvete kogusummaks on 786,88 eurot (vt. p 23 ja 24). Täiendavalt leiab kohus, et perioodi 01.06.202017.07.2020 eest tasumata üüri summa on 650 + 356,45 (650 / 31 x 17) = 1 006,45 eurot. II Kahju hüvitamine
27.Hageja on seisukohal, et talle on tekkinud kahju seoses sellega, et kostja kahjustas üüripinda ja hagejal tuli tasuda remondiarved (dtl 49-54). Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjal on kohustus nimetatud remondiarveid tasuda.
28.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnimetatud norm sätestab kahju täieliku hüvitamise põhimõtte. VÕS § 127 lg-st 4 tuleneb, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hageja väidab, et kostja tekitas ruumidele ja selles asunud esemetele kahjustusi, mille kõrvaldamise maksumuseks on 2 386,67 eurot (käibemaksuta) teostada tuli maalritöid, lihvida ja õlitada põrandat, vahetada klaasuks, koristada objekt ja remontida köögimööbel jms.
29.VÕS § 334 lg 2 alusel vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks visuaalselt hinnata, millises olukorras oli üüripind enne kostjale valduse üle minemist. Hageja on aga 17.01.2022 vastuses esitanud maakleri assistendi allkirjastatud kinnituskirja, millega ta kinnitas, et üüripind oli üleandmisel kostjale tehniliselt korras ja igati elamiskõlbulik (dtl 209). Kohus loeb selle asjaolu maakleri kinnitusega tõendatuks. Kuivõrd kohtul ei ole visuaalselt võimalik üüripinna seisukorda võrrelda, hindab kohus parandustöid tavapärase elamiskõlbulikkuse tasemel. Kohtu hinnangul ei kajastu tõenditena esitatud piltidel tehniliselt korras ja elamiskõlbulik üüripind, mida keskmine üürnik oleks nõus üürima 650-eurose üürihinnaga. Järgnevalt analüüsib kohus kahjustuste tekitamist, tehtud töid ja annab nendele hinnangu.
30.Hageja on kohtule esitanud järgnevate tööde arved: − Maalritööd, põranda lihvimine ja õlitamine klaasukse vahetus, objekti koristamine summas 1 495 eurot (dtl 49-50); − Laua ja riiulite remont summas 350 eurot (dtl 51-53);
31.Hageja on 23.12.2020 esitanud kohtule tõendina korteris tehtud parandustööde eraldiseisvad hinnad. Kohus peab põhjendatuks järgnevaid töid: − Maalritööd summas 350 eurot. Tõenditest tulenevalt vajasid seinad pahteldamist ja värvimist (dtl 144, 153, 159, 160). Samuti objekti koristamine pärast värvimist summas 150 eurot; − Põrandate lihvimine ja õlitamine summas 410 eurot. Tõenditest tulenevalt vajas põrand lihvimist ja õlitamist (dtl 146, 147, 148, 163); − Klaasukse vahetamine summas 250 eurot. Tõenditest tulenevalt oli klaasuksel mõra ning klaasukse vahetamine on põhjendatud (dtl 151); − Väikse laua korda tegemine summas 150 eurot. Tõenditest tulenevalt oli väike laud saanud kahjustada ning korda tegemine on põhjendatud (dtl 166); − Köögikapi asendamine summas 270 eurot. Tõenditest tulenevalt oli köögikapp saanud kahjustada sellisel viisil, et ei oleks olnud võimalik kahjustust vaid puhastusega kõrvaldada (154-155).
32.Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud tööde suhtes kostja vastutus välistatud VÕS § 334 lg 2 II lause järgi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist asja hariliku kulumise, halvenemise või muutustega, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Samuti ei ole kostja tõendanud, et asja (üüripinna) kahjustumine toimus väljaspool tema asja (üüripinna) kasutust või asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Hagejale on tekkinud sellest otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kostja peab nimetatud kahju hüvitama, juhul kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et eelpool nimetatud parandustööd on vajalikud seoses üüripinnale tekitatud kahjuga, mis tekkis perioodil, kui üüripind oli kostja valduses. Kohtu hinnangul ei oleks hagejal tekkinud kahju, kui kostja oleks tagastanud üüripinna tavapärases elamiskõlbulikus seisukorras (põhjuslik seos). Samuti ei ole kohtu hinnangul kostja vastutus välistatud VÕS § 127 lg 3 alusel, sest kostja pidi ette nägema, et kui ta jätab korteri remondi tegemata, tekib hagejale kahju. Sellest tulenevalt peab kohus eelpoolnimetatud kulusid põhjendatuks summas 1 580 eurot.
34.Kohus ei pea põhjendatuks järgnevaid töid: − Sahtlite parandus summas 35 eurot. Tõenditest tulenevalt oli sahtel mustunud, kuid pildilt ei nähtu, mil viisil vajas sahtel parandust (dtl 231). Tõendi alusel jääb pigem mulje, et see vajas lihtsalt puhastamist. Nimetatud parandus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. − Suure toa valgusti taastamine summas 75 eurot. Tõenditest tulenevalt oli laevalgusti rippumas (dtl 145), kuid kohtule ei ole esitatud laevalgusti kohta arvet, mis kinnitaks valgusti taastamise hinda. Seega ei saa kohus tuvastada kahju suurust. − Transport summas 75 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid nimetatud kulutuse kandmise kohta ega seost lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamisega. Kahju suurus on tõendamata.
− Materjalid summas 150 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid nimetatud kulutuse kandmise kohta ega seost lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamisega. Kahju suurus on tõendamata. III Tasaarvestuse vastuväide
35.Pooled vaidlevad selle üle, mida sisaldas esialgne makse summas 2 150 eurot. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud maksegraafiku, milles märgib, et 2 150 eurot oli 3 kuu üüri ettemaksuks määratud summa (dtl 31). 17.01.2022 menetlusdokumendis on hageja märkinud, et nimetatud summa koosnes 3 kuu üüri ettemaksu eest summas 1 950 ja 200 eurost kommunaalteenuste eest (juuni kommunaalteenused 180,11 eurot ja osaliselt juuli kommunaalteenused summas 19,89 eurot). Hageja on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks maksnud tagatisraha.
36.Kostja on seisukohal, et 2 150 eurot koosnes tagatisrahast 1 500 eurot ja esimese kuu üürist 650 eurot. Kostja on esitanud sellekohased tõendid pooltevahelisest WhatsApp vestlustest 17.01.2022 menetlusdokumendis. Tõenditest nähtub, et 28.05.2019 on hageja kinnitanud, et sissemakse summa 2 150 eurot koosneb 2019. aasta juuni üürist ja 1 500 eurost deposiidist (dtl 194 ja 223).
37.Kohus märgib, et hageja seisukohad on vastuolulised. Hageja on menetluses seisukohal, et esialgne makse 2 150 eurot koosnes esimesest kolmest üürisummast. Samas nähtub kostja esitatud tõenditest, et hageja on 05.07.2019 esitanud järelepärimise juulikuu üüri maksmise osas (dtl 196 ja 223). Samuti on hageja kinnitanud 2019. aasta juuli ja augusti üüri kättesaamist vastavalt 05.07.2019 (dtl 196 ja 223) ja 30.07.2019 (dtl 197 ja 223). Kohtule jääb selgusetuks, miks hageja on esitanud järelepärimise ja kinnitanud üüritasu kättesaamist, kui lepingu sõlmimisega oleks pidanud esimesed 3 kuud olema ettemaksuga kaetud.
38.Täiendavalt analüüsib kohus kõrvalkulude tasumist. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kohustus kommunaalkulusid tasuma 2 kuud hiljem. Hageja on hagiavaldusega esitanud kokkuvõtva tabeli, milles on märgitud, et juunikuu kommunaalarved summas 180,11 eurot kuulusid tasumisele septembri alguses (dtl 31). Kohtule nähtub, et kostja on tasunud kommunaalkulusid 2019. juuni eest summas 150 eurot (dtl 197 ja 223). Tõendite alusel nähtub kohtule, et kostja on 2019. aasta juuni kommunaalkulude eest tasunud 30.07.2019 summas 150 eurot ja 07.09.2019 summas 180,11 eurot (dtl 122). Kohtule jääb arusaamatuks hageja seisukoht, et kostja on osaliselt tasunud kommunaalkulude ettemaksu 200 eurot, s.o 180,11 eurot juunikuu kommunaalkulude eest, kui tõenditest nähtub, et kostja on tasunud nimetatud kommunaalkulude eest 150 eurot ning täiendavalt veel 180,11 eurot eraldi maksetena. Sellise põhjendusega oleks kostja tasunud 2019. juuni kommunaalkulude eest kokku 510,22 eurot, kuigi tegelikuks summaks oli vaid 180,11 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja on kommunaalkulude eest tasunud suurema summa, kui hagejal õigus nõuda oli. Kohtu hinnangul on kostja piisavalt tõendanud üürikulude ja kõrvalkulude tasumist alates lepingu sõlmimisest.
39.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on 28.05.2019 kinnitanud, et esialgne makse summas 2 150 eurot koosneb esimese kuu üürist summas 650 eurot ja tagatisrahast summas 1 500 eurost ning antud väide on seega tõendatud. VÕS § 308 lg 1 alusel võib üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud üürilepingut, lähtub kohus pooltevahelisest vestlusest, millest tulenevalt on pooled kokku leppinud, et tagatisraha suurus oli 1 500 eurot ning ettemaksu edasiste kuude osas ei toimunud. Kohtu hinnangul on tagatisraha suurus seadusega kooskõlas, st tagatisraha 1 500 eurot ei ületa 3 kuu üüri (650 x 3 = 1 950).
40.Menetluse asjaoludest tulenevalt on perioodil 01.06.2019-17.07.2020 kulud üüri eest 8 806,45 (650 x 12 + kohtuotsuses tuvastatud tasumata üür summas 1 006,45 eurot) eurot ning kommunaalkulud 2 523,54 (tasutud kommunaalkulud summas 1 736,66 eurot (dtl 31) + kohtuotsuses tuvastatud kommunaalkulude võlgnevus summas 786,88 eurot), s.o kokku 11 329,99 eurot. Täiendavalt on kohus mõistnud välja 1 580 eurot kahju hüvitamise kulusid. Seega on kostja olnud kohustatud tasuma üüri, kõrvalkulusid ning tasu kahju hüvitamise eest kokku 12 909,99 eurot. Kostja on üüri ja kõrvalkulude eest tasunud kokku 650 + 650 + 650 + 7 685,66 + 150 eurot, s.o kokku 9 785,66 eurot. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda 3 124,33 euro tasumist (12 909,99 – 9 785,66). Kohus arvestab sellest summast maha kostja makstud tagatisraha 1 500 eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1 624,33 eurot (3 124,33 – 1 500). IV Menetluskulud
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
42.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 1 624,33 euro ulatuses. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 1 624,33 / 4 536,67 (hagihind) = 36% ulatuses kostja ja 100% - 38% = 64% ulatuses hageja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
44.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.