Renovum OÜ hagiavaldus A.-G.G. vastu võla nõudes 2159,01 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ, registrikood 14042462; asukoht Tartu mnt 50, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10115 Hageja lepinguline esindaja: Irina Vassiljeva Õigusbüroo OÜ Irina Vassiljeva isikus, e-post: [email protected] Kostja: A.-G.G., isikukood xxxxxxxxxxx; Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx
elukoht
Kirjalikus menetluses Asja lahendamise viis
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Renovum OÜ hagi A.-G.G. vastu osaliselt.
2.Välja mõista A.-G.G.ilt (G., isikukood xxxxxxxxxxx) Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks A.-G.G.i ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel sõlmitud 12.12.2021 järelmaksulepingust nr 9856303 tulenev põhivõlgnevus 1325,75 eurot.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetamata ulatuses jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud 61,41% ulatuses A.-G.G.i kanda.
Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 288,63 eurot ning mõista nimetatud summa A.-G.G.ilt Renovum OÜ kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaja esitamine ja edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1.03.08.2022 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1759,28 euro saamiseks. Kohus tegi 10.08.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 14.10.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas hagejat 14.10.2022 määrusega esitama hagi ja tasuma täiendavat riigilõivu.
2.Hageja esitas 11.11.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 1466,48 euro, intressi 206,17 euro (intressimäär laenujäägilt 38,10% aastas, intress on arvestatud perioodi 10.04.2022 – 24.07.2022 eest), hagi avalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivise 107,96 euro ja sissenõudmiskulude 24,25 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt, s.o 1466,48 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-129372 eurolt, lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 11.04.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 11.11.2022, viivisemääras, s.o 24,15% aastas (0,0671% päevas) kooskõlas lepingu eritingimustega, üldtingimuste punktiga 3 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 107,96 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 12.11.2022 lepingujärgses viivisemääras 24,15% aastas.
3.Hageja nõuded põhinevad kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel 12.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingul nr 9856303 summas 1497,49 eurot. Kostja pidi tasuma igakuiselt laenusumma tagasimakseks osamakseid ja intressi. Maksegraafiku pikkus oli 60 kuud. Esimene osamakse pidi olema 54,57 eurot ja ülejäänud osamaksed 56,15 eurot. Peale lepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 171,74 eurot. Kostja jäi võlgu aprilli, mai ja juuni 2022 osamaksed. Laenuandja saatis 09.07.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, siis ütles laenuandja lepingu üles 24.07.2022 ning loovutas nõude hagejale 24.07.2022.
4.Hageja hagiavaldusele kostja aadressi ei märkinud. Harju Maakohus kontrollis seisuga 06.12.2022 rahvastikuregistri andmeid ja selle kohaselt on kostja elukohaks Pärnu linnas Suur- Kuke tn 48-3. Harju Maakohus saatis käesoleva tsiviilasja kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtule.
5.Kohus jättis 09.12.2022 määrusega hagi käiguta. Hageja kõrvaldas 09.12.2022 määruses nimetatud puudused 05.01.2023 ja esitas asjaolud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja teavitas, et laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust. Kostja sissetulekud olid summas 1100,00 eurot, mida kostja ise märkis taotluse esitamisel ja mida kinnitas samuti pensioniregister. Leping sõlmiti 12.12.2021. a ning tol hetkel ei olnud kostjal mitte ühtegi maksehäiret - väide on tõendatav krediidiinfo registri alusel. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 56 eurot.
6.05.01.2023 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
7.Kohus toimetas hagimaterjalid ja asja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 31.03.2023. Vastavalt menetlusse võtmise määrusele oli kostja hagivastuse esitamise tähtaeg 17.04.2023 (vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva määruse kättesaamisest). Kohtuotsuse põhjendused
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-129372 poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Vastavad hoiatused kostjale sisaldusid hagiavalduse menetlusse võtmise määruses, millest tulenevalt oli kostja teadlik, et kohus võib hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja tähtaegselt kohtule hagiavalduse kohta vastust ei esita. Asja menetlusse võtmise määruses oli kirjeldatud ka nõuded, millele hagivastus vastama peab. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 12.12.2021 järelmaksulepingu nr 9856303 summas 1497,49 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
10.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 12.12.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on esitatud asjaolu, mille kohaselt oli kokkulepitud krediidikulukuse määr 45,51% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
11.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutanud 24.07.2022 järelmaksulepingust nr 9856303 tulenevad nõuded hagejale.
12.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-129372 vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja on 05.01.2023 vastustes esitanud asjaolud, millest nähtub, et laenuandja kontrollis kostja sissetulekute suurust ja tuvastas, et kostja sissetulekud olid summas 1100,00 eurot, mida kostja ise märkis taotluse esitamisel ja mida kinnitas samuti pensioniregister. Leping sõlmiti 12.12.2021. a ning tol hetkel ei olnud kostjal mitte ühtegi maksehäiret Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal nõutaval viisil kontrollimata kostja krediidivõimelisuse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub hagiavalduse asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal jättis täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimelikust.
13.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud väitele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata panga küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg 6. Kohtule teadaolevalt ei ole hageja ega TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal maksete ümberarvestust teinud.
14.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagiavaldusest nähtub, et kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ütles lepingu üles 24.07.2022. Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et kostja tegi pärast lepingu sõlmimist tagasimakseid kokku 171,74 eurot. Kohus arvestab kogu summa põhivõlgnevuse katteks (vt otsuse p-i 15 põhjendust). Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 1325,75 (1497,49171,74) eurot põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-129372
15.Kohus VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja on 12.12.2021 lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 38,10% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 206,17 eurot. Hageja on intressi arvestanud lepingu ülesütlemise kuupäevani. Kuna kohus tuvastas, et hageja õiguseellane ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäärast. Perioodil 12.12.2021 – 24.07.2022 oli VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär 0,00%. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata ja arvestab intressi katteks tasutud summad põhivõlgnevuse katteks.
16.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja pidi laenu tagasimakseid tegema alates jaanuarist 2022. Arvestades asjaolu, et hageja arvestatud intressimaksed tuleb arvestada põhivõla katteks, siis ei olnud 24.07.2022 lepingu ülesütlemise päevaks hagejal osamaksete tasumisega võlgnevust. Arvestades maksegraafikut, siis pidi kostjal olema juulis 2022 tasutud põhivõlga kokku summas 66,28 eurot. Seega ei olnud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal õigustatud nimetatud kuupäeval lepingut üles ütlema ja nimetatud päeval leping lõppes. Kohtule ei ole teada asjaolusid, et leping oleks lõpetatud hiljem. Seega ei ole viivisenõue pärast lepingu lõpetamist põhjendatud ja jääb rahuldamata. Hageja ei ole esitanud intressinõuet pärast 24.07.2022.
17.11.11.2022 hagis nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja lepingu üldtingimuste p-i 4.6 alusel kostjalt ka sissenõudmiskulusid summas 24,25 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 euro. Kuna kohus on jõudnud järeldusele, et lepingu ülesütlemise avaldusel ei olnud õiguslikke tagajärgi, siis ei saa kohus rahuldada võla sissenõudmiskulude nõuet, mis on tekkinud väidetavalt pärast lepingu lõppemist. Samuti ei ole põhjendatud võla sissenõudmiskulud enne väidetavat lepingu ülesütlemist Hageja õiguseellane oleks pidanud määrama VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksed uuesti ja sellisel juhul oleks hageja õiguseellane mõistnud, et kostjal ei ole võlgnevust. Kohtule arusaadavalt ei määratud tagasimakseid uuesti. Menetluskulud
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-129372 menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
19.Kuna kohus rahuldas hagi 61,41% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 38,59% ulatuses hageja kanda.
20.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot, õigusabikulud 240 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 240 eurot põhjendamatult suur. Põhjendamatu on lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TsMS § 175 lg 1). Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud –leping, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Praeguses asjas esitatud hagi koostamine ei nõua ka kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud tunnitasu suurus 120 eurot. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 100 eurot (50 eurot x 2 tundi). Kohus mõistab menetluskulu välja ilma käibemaksuta, kuna hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustlane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 470 eurot (350+100+20). mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna kohus jätab kostja kanda 61,41% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 288,63 eurot. Kuna kostjal ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid, siis ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja.
21.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-22-129372 viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.