Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli sõlmitud 21.02.2020.a. Elisa Eesti AS liitumisleping nr 9188774 telefonile ja 15.09.2023 liitumisleping nr 15936942 telefonile mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 15.09.2023.a. seadme Samsung Galaxy A54 5G 128GB maksumusega 399,00 eurot, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 16,625 eurot kuus. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti arveldusperioodi pikkus üks kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: 2041377818, 2041768147. Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus leping, sellest Klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Elisa Eesti ütles lepingud üles 26.04.2024.a, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingu tingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus osamaksetega vara müügilepingud üles öelda Kliendi rikkumise tõttu. Kostja oli viivituses 3 osamakse tasumisega. Elisa Eesti AS ütles kostjaga müügilepingu üles 26.04.2024.a. Müügilepingu kohaselt tuli kostjal tasuda seadme eest 24 kuud, igakuise osamaksega 16,625 eurot kuus tasumise tähtajaga vastavalt 14.09.2025.a. Müügilepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata seadme eest 3 osamakset. Kostjal tuleb seadme eest kokku tasuda 251,36 eurot. Hageja palub mõista kostjalt (L. M.) hageja (Elisa Eesti AS) kasuks välja põhivõlgnevus, summas 256,36 eurot, viivis, summas 87,06 eurot, viivis põhinõudelt alates 26.07.2025.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas; menetluskulud ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise ja menetluskulude nimekiri määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.10.2025.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha 2

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,78%. Kostja ostis 15.09.2023.a. seadme Samsung Galaxy A54 5G 128GB maksumusega 399 eurot, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 16,625 eurot kuus. Sõlmitud lepingul puudub krediidikulukuse määr, st krediidikulukuse määraks on 0%. Seega kohus ei kontrolli hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra. Hageja kostjalt intresse ei nõua, hageja nõuab kostjal tasumata põhinõuet 251,36 eurot ning viivist 0,065% määraga. Eeltoodu tõttu kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist laenu andmisel ei kontrolli. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot ja esindustasu 85 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 85 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid, tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega (telekommunikatsiooni lepingust tuleneva võlavaidlusega) ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 85 eurot. Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 245 eurot (140+85+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni 3

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (245 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.