Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Pikani Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx), lepinguline esindaja Katrin Kiisk
Menetlemise viis
Istungi menetlus, eelmenetluses korraldav kohtuistung toimus 12.04.2023
RESOLUTSIOON
Uuendada tsiviilasja nr 2-22-13738 menetlus.
Kinnitada poolte poolt 15.06.2023 allkirjastatud ja 16.06.2023 kohtule edastatud kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.Pooled on jõudnud tsiviilasja eseme suhtes kokkuleppele, mille tulemusena sõlmisid 31.05.23 Tallinna notar C ametitegevuse nr 2365 kande all kinnistu üleandmise asjaõiguslepingu, hüpoteegi loovutamise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse (edaspidi leping) xxx kinnisasja omandiõiguse üleminekuks kostjalt hagejale alljärgnevatel tingimustel:
2.1.1.Hageja kohustub tasuma kostjale 38 000 eurot hiljemalt 01.06.2023.a;
Hageja kohustub vabastama kostja lepingu eset koormava hüpoteegiga tagatud kohustustest Luminor Bank AS ees hiljemalt 01.06.2023.a;
2.1.3.Hageja kohustub täitma kostja eest laenulepingust nr SLR19-01- 1611004 tulenevad kohustused BigBank AS ees summas 14 371.88 eurot, mis koosneb põhiosast 14 181.57 eurot, intressist 76.66 eurot, lepingu lõpetamise tasust 141.81 eurot ja miinus ettemaks 28.16 eurot. Hageja on täitnud kohustuse enne lepingu sõlmimist 25.05.2023;
2.1.4.Kostja kohustub andma hagejale üle lepingu eseme omandi ning valduse hiljemalt 01.06.2023.
2.2.31.05.23 lepingu tõestamisel osalenud pooled, sh krediidiasutused Bigbank AS ning Luminor Bank AS, on kinnitanud hageja võimekust p-des 2.1.1 – 2.1.3. nimetatud kohustuste täitmiseks, mis olid osaliselt lepingu sõlmimise ajaks juba täidetud või täidetakse lepingu
Tsiviilasi nr 2-22-13738 arvel. Käesoleva kompromissilepingu allkirjastamise ajaks on kõik eelnimetatud kohustused hageja poolt täidetud ning kostja kinnisasja valduse hagejale üle andnud.
2.3.Pooled loevad p-s 2.1. nimetatud lepingu kompromisskokkuleppe lahutamatuks osaks.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-13738.
Tühistada Pärnu Maakohtu 19.09.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-13738 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millisega kohus arestis ja seadis kinnistusraamatus keelumärke käsutamise keelamiseks Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnistule asukohaga xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxx) X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks.
Menetluskulud jätta vastavalt poolte kokkuleppele poolte endi kanda.
Määruse jõustumise järel tagastada X arvelduskontole nr 15.09.2022 tasutud riigilõivust pool s.o 2500 eurot.
EExxx menetluses
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada (alus: TsMS § 661 lg 4). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu maakohtu menetluses on X (hageja) hagiavaldus Y (kostja) vastu kinkelepingust taganemiseks. Hageja palub end kanda Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx II jaos ainuomanikuna sisse. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx II jaos senise omanikukande kustutamiseks ja hageja ainuomanikuna sissekandmiseks ja asendada kostja tahteavaldus jõustunud kohtuotsusega. Hageja palub kohustada kostjat andma hageja valdusesse kinnisasi asukohaga xxx(Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxxxxx).
1.1.Hagiavalduse kohaselt 29.10.2020 kinke ja asjaõiguslepingu alusel kinkis hageja kostjale kinnisasja aadressiga xxx (edaspidi kinnisasi). Kinkelepingu alusel kanti kostja kinnistusraamatusse ainuomanikuna sisse 03.11.2020. Hageja ja kostja on olnud kooselulistes suhetes üle 10 aasta (seda kuni 01. maini 2022) ning kooselust on hagejal ja kostjal kaks ühist alaealist last. Hageja kinkis kostjale nende ühise eluaseme, et kindlustada perele ja lastele ühine elukoht ja kodu tulevikuks. 2021. aasta augustikuus tegi hageja kostjale abieluettepaneku, millele kostja vastas jaatavalt. 2021. aasta detsembrikuus sai hageja teada, et kostja on alustanud perekonna kõrvalt kõrvalsuhet. Pärast kõrvalsuhte väljatulemist lubas kostja kõrvalsuhte lõpetada ning kinnitas hagejale, et ta on valinud siiski oma perekonna ja kihlatu kõrvalsuhte asemel. Et perekonda koos hoida ja pakkuda lastele turvalist keskkonda üles kasvatamiseks andestas hageja kostjale kõrvalhüppe ning proovis perekonna suhteid taastada. Hageja jõupingutused suhet taastada kahjuks vilja ei kandnud, kuivõrd kostja küll näiliselt oli leppimisega nõus, kuid tegelikult asus samaaegselt manipuleerima nii hageja kui ka nende ühiste alaealiste lastega, mh ei pidanud kinni ka oma korduvatest lubadustest, et kostja ei suhtle enam isikuga, kellega kostja kõrvalsuhet pidas. Hageja oli sunnitud 01.05.2022 nende ühisest eluasemest välja kolima ning kostja asus kinnisasja rentima ja müüma. Eeltoodust tulenevalt on kostja olnud hageja kui kinke tegija suhtes jämedalt tänamatu ning kostja käitumises peegeldub selgelt motiiv hageja arvelt rikastuda. Hageja esitas 08.07.2022 kostjale kinkelepingust taganemise avalduse, millega kostja ei nõustunud.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejal puudub õigus kinkelepingust taganemiseks ning kostja ei
Tsiviilasi nr 2-22-13738 ole olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu.
3.Kohtueelistungil, milline toimus 12.04.2023, jõudsid pooled asjas tähtsust omavates asjaoludes kokkuleppele ning taotlesid kohtult kompromissi vormistamiseks ja vajalike toimingute tegemiseks menetluse peatamist. Kohus peatas menetluse 12.05.2023 määrusega.
4.Pooled esitasid 16.06.2023 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu. Kompromissilepingu kohaselt pooled on jõudnud tsiviilasja eseme suhtes kokkuleppele, mille tulemusena sõlmisid 31.05.23 Tallinna notar C ametitegevuse nr 2365 kande all kinnistu üleandmise asjaõiguslepingu, hüpoteegi loovutamise lepingu, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse (edaspidi leping) xxx kinnisasja omandiõiguse üleminekuks kostjalt hagejale alljärgnevatel tingimustel: Hageja kohustub tasuma kostjale 38 000 eurot hiljemalt 01.06.2023.a; Hageja kohustub vabastama kostja lepingu eset koormava hüpoteegiga tagatud kohustustest Luminor Bank AS ees hiljemalt 01.06.2023.a; Hageja kohustub täitma kostja eest laenulepingust nr SLR19-01- 1611004 tulenevad kohustused BigBank AS ees summas 14 371.88 eurot, mis koosneb põhiosast 14 181.57 eurot, intressist 76.66 eurot, lepingu lõpetamise tasust 141.81 eurot ja miinus ettemaks 28.16 eurot. Hageja on täitnud kohustuse enne lepingu sõlmimist 25.05.2023; Kostja kohustub andma hagejale üle lepingu eseme omandi ning valduse hiljemalt 01.06.2023. 31.05.23 lepingu tõestamisel osalenud pooled, sh krediidiasutused Bigbank AS ning Luminor Bank AS, on kinnitanud hageja võimekust p-des 2.1.1 – 2.1.3. nimetatud kohustuste täitmiseks, mis olid osaliselt lepingu sõlmimise ajaks juba täidetud või täidetakse lepingu arvel. Käesoleva kompromissilepingu allkirjastamise ajaks on kõik eelnimetatud kohustused hageja poolt täidetud ning kostja kinnisasja valduse hagejale üle andnud. Pooled loevad p-s 2.1. nimetatud lepingu kompromisskokkuleppe lahutamatuks osaks (vt. lisa 1).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas asjas menetlus peatati kompromissiläbirääkimiste ja -lepingu sõlmimiseks. Kuna pooled on esitanud kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, on peatamise aluseks olnud asjaolu ära langenud ja asjas tuleb menetlus uuendada. TsMS § 361 lg 3 sätestab, et menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 kohaselt uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.
6.Kohus, tutvunud dokumentidega ja esitatud kompromissilepinguga, on seisukohal, et esitatud kompromiss (resolutsiooni punktid 2.1. – 2.3. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
7.Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
8.TsMS § 386 lg-st 4 tulenevalt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Käesolevas asjas kohus 19.09.2022 määrusega hagi tagamise abinõuna arestis ja seadis käsutamise keelumärke kinnistusraamatus kostja Y (Y, isikukood xxxxxxxxxxx) omandis olevale kinnistule asukohaga xxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxx) X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks. Kuna menetlus tsiviilasjas lõpetatakse, tuleb hagi tagamine tühistada.
9.Pooled on esitanud taotluse tagastada hageja arveldusarvele nr EExxx pool tema poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab
Tsiviilasi nr 2-22-13738 riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus hagi esitamisel 15.09.2022 riigilõivu 5000 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb hagejale tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, s.o 2500 eurot ja kanda hageja poolt taotletud pangakontole.
10.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teistsugust kokkulepet sõlminud, vaid leppinud kokku, et nende poolt kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
11.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Kohtumääruse lisa: 31.05.2023 Tallinna notar C ametitegevuse kande nr 2365 all tõestatud kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõigusleping, hüpoteegi loovutamise leping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.