Aktiva Finance Group OÜ (end. Osaühing Aktiva Finants) hagi B R vastu 17.10.2019 krediidikonto lepingust nr xxx tuleneva võlgnevuse 780,51 euro, intressi 80,53 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 209,51 euro ja täiendava viivise saamiseks Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ, A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn; e-post xxx) Kostja: B R (isikukood xxx, faktiline elukoht teadmata) 1422,68 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista B R’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 17.10.2019 krediidikonto lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 780,51 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivis 87,61 eurot seisuga 15.06.2023.
3.Välja mõista B R’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 780,51 eurolt, alates 16.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista B R’lt menetluskulu summas 372,60 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
6.Välja mõista B R’lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (372,60 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord 1 (10)
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas Harju Maakohtule hagi B R vastu 17.10.2019 krediidikonto lepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 780,51 euro, intressi 80,53 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, viivise 209,51 euro ja täiendava viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 17.10.2019 krediidikonto lepingu nr XXX krediidilimiidiga 400 eurot. 11.08.2020 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe. Kokkuleppega leppisid pooled kokku uues krediidilimiidis summas 1000 eurot. Seisuga 01.03.2022 oli kostja poolt tagastamata krediit summas 780,51 eurot. Krediidikonto lepingus leppisid pooled intressimääraks 39,99% aastas. Placet Group OÜ esitas kostjale arved maksetähtajaga 15.12.2021, 15.01.2022 ja 15.02.2022, milledelt nähtuvad intressi summad vastavalt 26,77 eurot, 26,88 eurot ning 26,88 eurot, kokku summas 80,53 eurot (26,77+26,88 +26,88=80,53). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 780,51 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so 02.03.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 01.11.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 209,51 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 02.11.2022 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 39,99% aastas.
3.Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud leping on sõlmitud sidevahendi abil. Kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt krediidiandja kodulehe vahendusel. Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja kinnitas lepingu vastavust tema soovidele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest. Kostja on lepingu tingimusi aktsepteerinud, ta on nendega nõustunud ning need on saanud lepingu lahutamatuks osaks. Krediidiandja on 17.10.2019 teostanud laenutaotlejale profiilianalüüsi ning hinnanud kliendiga seotud riske. Mh nähtub profiilianalüüsidelt, et kliendisuhte loomise kuupäevaks on 21.12.2018, s.o mh üks päev peale isikusamasuse tuvastamist. Hageja kinnitab, et krediidiandja poolt tarbijakrediidi väljastamine toimub sise-eeskirjade alusel, mis tagavad et krediidiandja teenuste osutamine 2 (10)
on õiguspärane ja kooskõlas krediidivaldkonna majandus- või kutsetegevuses järgitava hoolsuse nõudega, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõttega. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist edastanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja lepingueelse täiendava teabelehe, samuti lepingu põhitingimused, lepingu üldtingimused ja hinnakirja. Kostja oli oma sissetulekuks märkinud töötasuks 1500 eurot ning pensioniks 214 eurot. Väljaminekuteks märkis kostja 225,22 eurot, millest laenuandja võis järeldada kostja võimet täita lepingus kokku lepitud osamakset, s.o 15,63 eurot kuus. Laenuandja on teinud päringuid avalikesse registritesse ja andmebaasidesse. Placet Group OÜ on teinud päringud järgmistesse andmebaasidesse: creditinfo.ee, taust.ee, Ametlikud Teadaanded. Nimetatud päringuid tulemusi ei andnud. Kui kostja esitas krediiditaotluse esitamisel krediidiandjale ebaõigeid andmeid, ei saa krediidiandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Krediidiandja ei saa eeldada, et tarbija poolt esitatud andmed ei ole õiged sh juhul kus tarbija kinnitab krediiditaotlust esitades et esitatud andmed on tõesed. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kostja hagiavalduse osas omapoolset seisukohta esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.1.Vaidlust ei ole, et: - Placet Group OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 17.10.2019 krediidikonto leping nr XXX, mille alusel on kostja saanud limiiti 400 eurot (dtl 23) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. - Placet Group OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 11.08.2020 krediidikonto lepingu nr XXX põhitingimuste muutmise kokkulepe, mille alusel on kostja saanud limiiti 1000 eurot (dtl 28) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. - Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 49,00% aastas. - Placet Group OÜ on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud 02.03.2022 teates (dtl 44). - Kostja võttis laenuandja poolt võimaldatud krediidi summas 780,51 eurot kasutusse ja seda tagastanud ei ole. - Kostja rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud igakuist intressi alates 15.12.2021. - 14.02.2021 on Placet Group OÜ edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, millise kohaselt juhul, kui kostja ei tasu oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, siis ütleb Placet Group sõlmitud laenulepingu nr XXX erakorraliselt üles. Placet Group OÜ andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 28.02.2022. Juhul, kui kostja võlgnevust ülalnimetatud kuupäevaks ei tasu, loeb Placet Group OÜ lepingu lõppenuks alates 01.03.2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses (dtl 43). Teates selgitati, et see on lepingu ülesütlemise tahteavaldus, mistõttu täiendavalt antud 3 (10)
tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
8.Kohus tuvastas, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale.
8.1.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
8.2.Seega on hageja õigustatud esitama tarbijakrediidi alusel nõude kostja vastu.
9.Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
10.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
10.1.Kohus tuvastas, et 14.02.2022 on Placet Group OÜ edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28.02.2022. Lepingu ülesütlemise korral muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks (dtl 43).
10.2.Puudub vaidlus, et hageja tarbijakrediidileping üles öelda.
õiguseellasel
oli
õigus
kostjaga
sõlmitud
11.Kostjaga sõlmitud lepingute kohaselt on krediidi kulukuse määr 49% aastas (dtl 23 ja 28).
11.1.17.10.2019 krediidikonto lepingu nr. XXX sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,37% aastas (alates 31.05.2019 - 30.11.2019). Kolmekordne määr oleks seega 58,11% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud 4 (10)
tarbimislaenude kulukuse määra.
11.2.11.08.2020 krediidikonto lepingu nr. XXX põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,52% aastas (alates 31.05.2020 - 30.11.2020). Kolmekordne määr oleks seega 61,56% aastas.
11.3.Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
12.Kostjaga sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt on intressimäär 39,90% aastas (dtl 23, 28) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 80,53 eurot.
13.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
13.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
13.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt 5 (10)
krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.3.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
13.4.Kohus jättis 02.11.2022 määrusega (dtl 74-76) hagi käiguta ning määruse punktiga 5.4 kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
13.4.1.Hageja hinnangul (vt dtl 79-83 hageja seisukoht) laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostjal oli soov võtta laenu ning kasutada krediidiandja teenuseid, krediidiandjal oli soov kostjale laenu väljastada. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel.
13.4.2.Hageja tõi 17.11.2022 puuduste kõrvaldamise raames välja järgmised asjaolud, mida laenuandja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise raames tegi (dtl 82): 1) Küsis kostjalt andmed tema kuu netosissetulekute, igakuiste väljaminekute ja igakuiste elamiskulude kohta. Hageja selgitas, et kostja oli oma töötasuks 1500 eurot ning pensioniks 214 eurot ning toonud välja, et tal on väljaminekuid 225,22 eurot. 2) Kontrollis kostja maksekäitumist creditinfo.ee, taust.ee, Ametlikud Teadaanded registritest. Hageja täpsustas, et päringud tulemusi ei andnud.
13.4.3.Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellane) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud elementaarsetki kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija 6 (10)
laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kuidagi kontrollinud, näiteks nõudnud pangakonto väljavõtte esitamist. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Hageja on esitanud kostja kohta 11.08.2020 teostatud krediidianalüüsi (dtl 331). Selles on hageja õiguseellane lähtunud sellest, et kostja igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 1636,04 eurot, igakuised finantskohustused (teistele krediteerijatele, sh täiturile) 941,10 eurot, igakuine elamise kogukulu 150 eurot. Kust sellised andmed saadud on ja kuidas neid on kontrollitud, hagiavaldusest ei selgu. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Krediidianalüüsis ja kostja krediidivõimelisuses arvutuskäigus kostja majapidamiskuludena ehk igakuiste elamise kogukuludena näidatud 150 eurot, mis on ilmselgelt ebarealistlik ja näitab, et see analüüs ei ole tõsiseltvõetav. Samuti näib esitatu valguses ebausutav asjaolu, et kostjal oleks tegelikult olnud 1500-eurone sissetulek. Juunis 2020 on kostja laenutaotlus tagasi lükatud (dtl 332: Aktiivse krediidikonto XXX (11-06-2020 16:40) muutmine on tagasi lükatud põhjusel: • Kliendihalduri negatiivne kommentaar). Hageja ei ole selgitanud, kuidas ta kontrollis ja tuvastas, et isikul tekkis alates juunist 2020 sissetulek ligikaudu 1500 eurot, nagu on näidatud hageja õiguseellase koostatud krediidianalüüsi tabelis (dtl 331). Isegi kui eeldada, et hageja õiguseellase koostatud krediidianalüüsi tabelis esitatud andmed vastavad tõele, siis nende põhjal oli kostja olukorras, kus üle poole tema sissetulekutest läks varasemate finantskohustuste katmiseks (dtl 332: sissetulek 1636,04 eurot ja finantskohustused 941,10 eurot kuus). Seejuures on osad võlgnevused juba nö. hapud ehk nende sissenõudmisega tegeleb täitur, nagu hageja õiguseellane on ise tuvastanud. Olukord, kus üle poole sissetulekutest läheb eelnevate mitmete erinevate võlakohustuste täitmiseks, millest osad on ka sundtäitmisel, pidanuks igas mõistlikus krediidiandjas tõstatama küsimused, et esiteks, kas kostja andmed sissetulekute kohta vastavad tõele ja teiseks, kas kostja tegelikult on võimeline veel täiendavalt krediiti teenindama. Esitatud materjalidest sellise kontrolli teostamist ei nähtu. Hageja õiguseellane on kaks kuud varem keeldunud laenu juurde andmast, jääb selgusetuks, mis kahe kuuga vahepeal muutus.
13.4.4.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellane) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laenuandja oleks teostanud reaalset kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse ja kostja krediidivõimelisuse osas. 7 (10)
13.4.5.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
13.5.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
13.5.1.Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandja oleks kostjalt küsinud täiendavalt mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud.
13.6.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Hageja ei ole oma analüüside kohta välja toonud asjaolusid, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks.
14.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
14.1.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenu perioodi (s.o. kuni 28.02.2022) olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
15.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.1.Kohus eelnevalt tuvastas, et laenuleping lõppes 28.02.2022, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 01.03.2022. Hageja on palunud mõista välja viivise 8 (10)
alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o. 15.06.2023).
15.2.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 2 ls. on antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.12.2022 ja 10,5% aastas alates 01.01.2023.
15.2.1.Viivis põhinõudelt 780,51 eurot perioodi 01.03.2022-31.12.2022 eest (306 päeva) moodustab seega 50,34 eurot (780,51 € x 8% / 365 x 306 päeva = 50,34 eurot).
15.2.2.Viivis põhinõudelt 780,51 eurot perioodi 01.01.2023-15.06.2023 eest (166 päeva) moodustab seega 37,27 eurot (780,51 € x 10,5% / 365 x 166 päeva = 37,27 eurot).
15.3.Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt otsuse tegemise seisuga viivise 87,61 eurot (50,34€ + 37,27€) väljamõistmiseks.
15.4.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt viivis otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissnõudmise kulu summas 40 eurot.
16.1.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.
16.2.Kostjale on edastatud e-kirja teel järgmised tasulised teated: 28.03.2022 (dtl 49-54), 20.04.2022 (dtl 55-60), 20.05.2022 (dtl 61-64). Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja sissenõudmiskulu nõue summas 30 eurot ning vastav summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
17.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 780,51 eurot, viivis 87,61 eurot seisuga 15.06.2023, sissenõudmise kulu summas 30 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 780,51 eurolt, alates 16.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
18.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1422,68 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõue 780,51 €, intress 80,53 €, viivised 209,51 €, sissenõudekulud 40 €, ja edasiulatuv viivise 39,99 % aastas põhinõudelt (dtl 22). 9 (10)
19.2.Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja seega tuleb jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda.
20.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
20.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 280 eurot, esindajakulu summas 460 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
20.2.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 69% summas 193,20 eurot.
20.3.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, on mõistlik ega ületa turu keskmist hinda.
20.4.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi 50 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 2 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 240 eurot (2 x 120 eurot).
20.5.Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 165,60 eurot (240 eurot x 69%).
20.6.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hüvitamisele 13,80 eurot (20€x69%).
21.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 372,60 eurot, millest riigilõiv 193,20 eurot, esindajakulu summas 165,60 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 13,80 eurot.
22.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
23.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.