Elektrilevi OÜ hagi Sales OÜ vastu lepingu täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.02.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Sales OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Elektrilevi OÜ (registrikood lepinguline esindaja Katri-Helena Siirak
11050857),
Kostja Sales OÜ (registrikood 14276881), seaduslik esindaja juhatuse liige EH Menetluse liik
Tallinna Ringkonnakohus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 18.02.2022 otsus muutmata. Sales OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Sales OÜ kanda. Välja mõista Sales OÜ-lt Elektrilevi OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 420 eurot.
5.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-19024 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Elektrilevi OÜ (hageja) esitas 23.12.2020 Harju Maakohtule hagi Sales OÜ (kostja) vastu, milles palub kohustada kostjat võimaldama hageja esindajatele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, takistusteta juurdepääs Harjumaal Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa kinnistul asuvale elektrienergia mõõtesüsteemile, et fikseerida mõõteseadme (elektriarvesti) näit ja seisukord, vahetada kohtloetav mõõteseade ja paigaldada kaugloetav mõõteseade ja seadmekilp eelnimetatud kinnisasjal õues olevale hageja mastile nr 9 ja lüliti mastile nr 6 (nõue 25.01.2021 ja 27.01.2022 täpsustatud sõnastuses).
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja jaotusvõrguettevõtja ja osutab klientidele võrguteenuseid tegevusloas sätestatud teeninduspiirkonnas. Hageja ja kostja sõlmisid 12.12.2017 võrgulepingu nr 1260034597, mille alusel osutab hageja kostjale võrguteenust Harjumaal Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa kinnistul (tarbimiskoht). Tarbimiskohas mõõdetakse elektrienergiat kohtloetava arvestiga, mis asub kostja eluruumis sees ja millele hagejal ei ole ligipääsu.
3.Hagejal on tulenevalt elektrituruseadusest (ELTS) ja Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrusega nr 10 kehtestatud elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirjast (võrgueeskiri) tulenev kohustus vahetada kohtloetav arvesti kaugloetava arvesti vastu ja mõõta turuosalise tarbitud aktiivenergiat kauglugemisseadmega. Alates 01.01.2017 peavad kõik mõõtesüsteemid võimaldama mõõta aktiivenergiat kauglugemisseadmega. Võrgulepingu p 1 kohaselt on võrgulepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A. Tüüptingimuste p 6.2 alusel mõõdab hageja tarbitud ja/või võrku antud kogused kaugloetava arvestiga.
4.Hageja on korduvalt (märtsis, mais, juunis ja novembris 2020) palunud kostjalt ligipääsu kohtloetava arvesti vahetamiseks kaugloetava arvesti vastu, kuid kostja ei ole ligipääsu taganud. Hagejal oli viimati juurdepääs tarbimiskohas asuvale mõõteseadmele 27.01.2014, mil võeti arvesti kontrollnäit. Kostja esitas arvesti näidu hagejale viimati 04.01.2019. Seetõttu koostatakse kostjale arved prognoosnäitude alusel. Kostjal on hageja ees võrguteenuse kasutamise eest võlg, mistõttu hageja katkestas võrguühenduse. Kostja taaspingestas liini omavoliliselt. Hageja tuvastas 15.03.2020, et alajaama lukk on lõhutud ja liin pingestatud.
5.Hagejal ei ole võimalik kostja võrguühendust võrgulepingu rikkumise tõttu katkestada, kuna võrk on tarbimiskoha juures ehitatud selliselt, et katkestada saab terve liini. Õhuliiniga on aga vaja tagada võrguühendus liinil asuvale teisele tarbijale. Seetõttu palub hageja kaugloetava mõõteseadme ja liitumiskilbi paigaldamiseks juurdepääsu ka tarbimiskoha õues olevale mastile nr 9 ja lüliti mastile nr 6.
6.Võrgulepingu tüüptingimuste p 4.7 kohaselt kohustub tarbija tagama 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest ligipääsu kõikidele hageja elektripaigaldamistele, sh mõõtesüsteemidele, nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi näitude fikseerimiseks. Tüüptingimuste p 4.2 kohaselt korraldab võrguettevõtja vastavalt ettenähtud sagedusele
2-20-19024 mõõtesüsteemi perioodilise teenindamise (sh kontrolli, vahetuse või taatluse). Mõõtesüsteemi teenindamine hõlmab seega ka arvesti vahetust. Ligipääsu tagamata jätmine on tüüptingimuste p 5.3.5 kohaselt oluline rikkumine. Jättes arvesti näidu iga kuu viimasel päeval fikseerimata ja edastamata, on kostja rikkunud ka tüüptingimuste p 6.4. Hagejal on tüüptingimuste p 11.9 kohaselt õigus ligipääsu mitte tagamisel mõõtesüsteemi asukohta muuta. Tüüptingimuste p 3.3 kohaselt määrab võrguühenduse läbilaskevõime, läbilaskevõimet määrava kaitseseadme ja mõõtepunkti asukohad võrguettevõtja. Seega on hagejal õigus paigaldada kaugloetav mõõteseade ja liitumiskilp tarbimiskohas õues olevale mastile nr 9 ja lüliti mastile nr 6. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Kostjal ei ole võimalik hageja nõudeid täita. Kostja ei ole kinnisasja omanik ja tal ei ole õigust lubada kinnistule ligipääsu. Õige ei ole väide, et tegemist on kostja eluruumis asuva elektriarvestiga. Kostja on juriidiline isik.
9.Hageja ei ole tõendanud et kinnistul asuvad hagejale kuuluvad elektripaigaldised. Kostja ei ole võrgulepingut rikkunud. Kostja keeldumine kaugloetava arvesti paigaldamisest on põhjendatud. Hageja ei ole täpsustanud, millist kauglugemisseadet soovitakse paigaldada ja millised on selle omadused.
10.Võrgueeskirja § 29 lg-st 5 tulenev kohustus, et mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega, on sisutühi ja õigustühine. Kohustuse rikkumisele ei järgne võrguettevõtte jaoks sanktsioone. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik asuda rakendama kohustust ilma selle rikkumisele järgnema pidava sanktsioonita. Täidesaatval ja kohtuvõimul ei ole sisuliselt võimalik kohustuse täitmist nõuda. Säte on vastuolus põhiseaduse §-ga 14.
11.Hageja soov paigaldada lüliti mastile nr 6 on põhjendamata. Tarbimiskohas on lüliti/kaitse olemas. See paikneb alajaamas juba aastakümneid ning toimib.
12.Hageja tegeleb ka muude arusaamatute ja ebaseaduslike tegevustega. Hageja kasutab oma ressursse arusaamatult ja ebasihipäraselt ning sisuliselt omavolitseb. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Maakohus rahuldas 18.02.2022 otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1050 eurot ja viivise.
14.Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise õigussuhte kohustuse täitmise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 järgi. Maakohus tuvastas, et hageja on jaotusvõrguettevõtja ELTS § 8 lg 3 tähenduses. Kostja sõlmis hagejaga 12.12.2017 ostjana võrgulepingu nr 1260034597, mille alusel osutab hageja võrguteenust vaidlusaluses tarbimiskohas. Võrgulepingu üldsätete p 1 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A.
15.Tulenevalt ELTS § 65 lg 1 p-dest 5 ja 6, võrgueeskirja § 2 lg 2 p-st 2 ja § 29 lg-st 5 ning pooltevahelisele lepingule kohalduvatest tüüptingimustest on hagejal võrguettevõtjana kohustus tagada kostjale võrguteenuse osutamine ja osutatud teenuse mõõtmine nõuetekohase mõõtesüsteemi abil, kaugloetava mõõteseadme vahendusel, sh on hagejal kohustus tagada sellise mõõteseadme paigaldamine ja nõuetekohasus.
2-20-19024
16.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja tarbimiskohas ei ole kaugloetavat mõõtearvestit, mis tähendab, et mõõteseade ei ole kooskõlas seaduse ega pooltevahelise lepinguga. Hagejal on seadusest ja võrgueeskirjast tulenev kohustus ning tüüptingimustest tulenev õigus kaugloetav mõõteseade kostja tarbimiskohta paigaldada.
17.Kostjal on tüüptingimuste p-st 4.7 tulenev kohustus tagada hagejale ligipääs kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh seadmetele, mis on vajalikud mh selleks, et mõõta kostja tarbitavat elektrienergiat. Tüüptingimuste p 5.3.5 kohaselt loetakse võrguettevõtjale tema lepingujärgsete kohustuste täitmiseks 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest võrguettevõtja elektripaigaldistele, sh kaitseseadmetele, mõõtesüsteemidele ja mõõtmata voolu ahelatele ligipääsu tagamata jätmine või nende asukoha muutmise mitte lubamine oluliseks lepingurikkumiseks. Kostja on seega rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist, sh on hagejal õigus saada juurdepääs tarbimiskohas asuvale elektrienergia mõõtesüsteemile, et fikseerida mõõteseadme (elektriarvesti) näit ja seisukord. Seda, et kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, möönab kostja ka ise oma 27.01.2022 menetlusdokumendis.
18.Mõõteseadme kontrollimise ja näitude fikseerimise vajadust kinnitab asjaolu, et kostja ei ole hagejale tarbimise andmeid edastanud, kuigi tal on kohtloetava mõõteseadme puhul selline kohustus (tüüptingimuste p 6.3).
19.Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja ei ole kinnisasja, kus mõõteseade asub, omanik. Vaidluse all on kohustused, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud võrgulepingust nr 1260034597. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on hagejal õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist lepingupoolelt, s.o kostjalt, mitte kinnisasja omanikult, kellega hagejal õigussuhet ei ole, ja kostjal on samal ajal kohustus tagada võrgulepingust tulenevate kohustuste täitmine. Kostja ja kolmandate isikute vahelised suhted ei mõjuta hageja lepingust tulenevaid õigusi ega kostja kohustusi hageja suhtes. Igal juhul ei ole õige kostja väide ligipääsu tagamise võimatuse kohta. Üks kinnisasja omanikest on EH, kes on kostja osanik ja juhatuse liige, lisaks nähtub äriregistrist, et kostja asukoht on vaidlusaluses tarbimiskohas. Seega on kostjal tegelikult olemas ligipääs tarbimiskohale.
20.Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et elektripaigaldis kuulub temale. Hageja esitatud tõendite kohaselt on tema infosüsteemis registreeritud, et tarbimiskohas asub ühetariifne mõõteseade Standard Electricity Meter, 0001277503, kehtiv alates 19.04.2002. Kostja väidab oma 27.01.2022 menetlusdokumendis, et praegu tarbimiskohas asuv mõõteseade paigaldati 2002 ja see kuulub hoone omanikule, kuid ei ole oma väiteid hoolimata kohtu selgitustest tõendanud. Isegi, kui kostja või kinnisasja omanik on mõõtesüsteemi rikkunud (tüüptingimuste p 2.1.12), s.t paigaldanud sinna muu seadme ja eemaldanud võrguettevõtja seadme ja plommid, ei väära see hageja õigust (ja kohustust) fikseerida mõõtesüsteemi nõuetekohasus, sh mõõteseadme seisukord, ja tarbitud elektrienergia kogus ning paigaldada tarbimiskohta nõuetekohane kaugloetav arvesti. Kohus pöörab kostja tähelepanu ka sellele, et hageja ei esitanud hagi mõõteseadme väljanõudmiseks omandiõiguse alusel. Kuigi õige on kostja viide sellele, et võrgulepingu kohaselt asub tarbimiskohas mõõtekilp, ei puutu nimetatu käesolevasse vaidlusesse. Hageja soovib paigaldada ise uue seadmekilbi teise asukohta. Hageja ei soovinud võtta ära paigaldatud mõõtekilpi.
21.Hüpoteetilised on kostja väiteid, et hagejal oleks kaugloetava seadmega võimalik tarbimiskohtade järgi isikuid profileerida ning et kaugloetava arvesti probleem on suur turvarisk. Kaugloetavat mõõteseadet kasutatakse seaduse alusel ja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Seadusest ega pooltevahelisest lepingust ei tulene kostjale õigust
2-20-19024 keelduda kaugloetava seadme paigaldamisest ega ligipääsu tagamisest põhjendusega, et kostja arvab, et hageja asub rikkuma andmekaitse põhimõtteid ega kasuta mõõteseadmeid sihtotstarbeliselt, s.o tarbimisandmete edastamiseks, või ka põhjendusega, et kostjale ei meeldi hageja või tema tegevus üleüldiselt. Kohus selgitas, et juhul, kui hageja kostja õigusi rikub, on kostjal võimalik kasutada ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
22.Kohus ei nõustunud kostjaga ka selles, et võrgueeskirja § 29 lg-st 5 tulenev kohustus mõõta tarbimist just kauglugemisseadmega on vastuolus põhiseaduse §-ga 14. See, kas hagejale on või ei ole sätestatud tema kohustuste rikkumise puhuks sanktsioone, ei muuda temale seadusest tulenevat kohustust põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti ei tulene kostjale põhiseadusest iseseisvat õigust nõuda hagejale sätestatud kohustuste rikkumise puhuks sanktsioonide loomist. Oma lepingust tulenevate kohustuste rikkumise õigustamisel ei saa kostja tugineda sellele, et hageja saab väidetavalt ilma sanktsioonideta rikkuda tema kohustusi.
23.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagejal on seadusest ja lepingust tulenev õigus ja kohustus paigaldada kostja tarbimiskohta kauglugemisvõimalusega mõõteseade ja õigus nõuda, et kostja seda võimaldaks.
24.Maa-ameti kitsenduste kaardi kohaselt asub hageja teeninduspiirkonda jäävas kostja tarbimiskohas 1kV õhuliin koos mastidega nr 6 ja 9. Hageja soovib paigaldada mõõteseadme koos kilbiga tarbimiskohas asuvale mastile 9 ja tarbimiskoha lüliti mastile 6. Maakohus tuvastas eelnevalt, et kostja on rikkunud kohustust tagada ligipääs mõõtesüsteemile ja teha vajalikke töid kaugloetava seadme paigaldamiseks. Samuti tõendas hageja, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust tasuda temale esitatud arveid. Hagejal on seega lepingu tüüptingimuste p-dest 3 ja 11.9 tulenev õigus määrata seadmete asukoht, sh tõsta need ümber. Hageja soovib paigutada need mastidele nr 9 ja 6, mis asuvad tarbimiskohas.
25.Õige ei ole kostja etteheide selle kohta, nagu ei oleks hageja tõendanud, et mastid kuuluvad hagejale. Kostja esitatud kaart, millele on ise joonistatud sinine ring, ei lükka ümber mastide asukohakaardilt nähtuvaid andmeid. Kostja esitatud aerofoto alusel ei ole kohtul võimalik veenduda, et kostja joonistatud ringi asukohas oleks mingi mast. Fotolt ei ole masti näha. Vastuseks kostja väidetele hageja tõendite usaldusväärsuse kohta märkis kohus, et mastide asukohakaarti ei muuda ebausaldusväärseks ainuüksi see, et tegemist on vastutava võrguettevõtja enda infosüsteemi väljavõttega. Kostja ei ole esitanud ühtegi väidet või tõendit, mille alusel saaks kohus usaldusväärselt järeldada, et infosüsteemi andmed elektripaigaldiste asukohtade kohta ei vasta tegelikkusele.
26.Ekslik on kostja seisukoht, et hageja soovib paigaldada mastile nr 6 alajaama lüliti. Hageja soovib paigutada mastile nr 6 kostja tarbimiskohta puudutava lüliti, mitte alajaama lüliti. Kohus leidis, et kuna hagejal on lepingust tulenev õigus määrata seadmete asukoht, ei oma tähtsust kostja väited selle kohta, kas ja kus on otstarbekam lüliti paigutada ja milliseid tarbijaid see mõjutab. Kostja ei saa tugineda ka kolmandate isikute õiguste oletatavale rikkumisele. Kostjal ei ole alust keelata lüliti paigaldamist hagejale kuuluvale mastile nr 6. Apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldamata jätta.
2-20-19024
28.Maakohtu otsus pole seaduslik ega põhjendatud, maakohus ei hinnanud asjas esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1, hageja faktilised väited on jäetud tähelepanuta, puuduvad vastavad põhjendused. Seega ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg 8 nõuetele.
29.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostjal on õigus lubada hagejale ligipääsu kinnistule, kus asub tarbimiskoht. Kostjal on võimatu seda kohustust täita. Maakohus oleks saanud üksnes tuvastada, et kostja on oma kohustusi rikkunud, aga mitte kohustada kostjat lubama ligipääsu võõrale kinnisasjale.
30.Ebaõiged on maakohtu järeldused ja põhjendused, nagu samastuks juriidilise isiku õigused füüsilise isiku õigustega. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostjale tekivad õigused sellest, et kostja juhatuse liige EH on kinnistu omanik. Kostja esitas vastuväite, et juriidilisel isikul puuduvad kinnistu valdus- ja kasutusõigus. Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja juriidiline aadress annab kostjale õiguse kinnistut käsutada või kasutada.
31.Asjakohatud on materiaalõiguse normid, mis käsitavad hageja kohustusi, mis tulenevad elektrituruseadusest ja võrgueeskirjast, kuna seadusest tulenevat kohustust peab täitma hageja, mitte kostja.
32.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kinnistul asuv mõõteseade kuulub hagejale. Maakohus ei selgitanud, millega hageja elektripaigaldise kuuluvust tõendas. Tõendatud on vastupidine, et elektripaigaldised ja/või mõõteseade ei kuulu hagejale. Asjakohatu on maakohtu viide nagu pidanuks kostja tõendama, et seade ei kuulu hagejale. Kostja tõi välja, et hageja tõendist nähtub, et arvesti kehtivuse alguskuupäevaks on märgitud 19.04.2002 ning et hageja on asutatud aastal 2004. Seega ei ole hageja seda seadet paigaldanud, omandist rääkimata. Maakohus jättis selle asjaolu hindamata.
33.Tüüptingimuste p-st 4.7 tulenevalt on kostjal kohustus tagada hagejale ligipääs kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele. Kuivõrd on tõendamata, et mõõteseade, millele hageja ligipääsu kostjalt taotleb, kuuluks hagejale, siis ei saa ka kohustada kostjat sellele tüüptingimuse alusel ligipääsu võimaldama, kuna mõõteseade ei kuulu hagejale, s.o võrguettevõttele.
34.Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ei soovi mõõteseadet kinnistult eemalda. Hageja on kogu menetluse väitnud, et mõõteseade kuulub talle ja ta soovib selle vahetamise käigus eemaldada. Seega on maakohus loonud võimaluse hagejal omandada talle mittekuuluv seade ning asuda õigusvastaselt seda kolmanda isiku kinnistult eemaldama.
35.Maakohus on väga kitsendavalt käsitanud asjaolusid seoses küsimusega, kas kostja keeldumine kaugloetavast elektripaigaldisest on olnud põhjendatud ning kas hageja tegevus on olnud õigusvastane. Vaidlus ei ole mitte üksnes kaugloetava elektriseadme vahetamise faktis, vaid ka selles, milliseid andmeid seade kogub, kes neid andmeid töötleb ja kas see toimub õiguspäraselt või mitte ning seadme omadustes üldisemalt, mh võimaluses katkestada vooluühendus üle mobiilside. Maakohus jättis kostja vastuväited ja tõendid tähelepanuta.
36.Kostja on esile toonud, et seaduse järgi peab seade võimaldama üksnes kauglugemist vähemalt 1 kord ööpäevas. Hageja on õigeks võtnud ega ole esitanud vastuväiteid, et seade tekitab turvariski, võimaldades voolu katkestada üle mobiilside. Seega on kostja keeldumine põhjendatud. Kokkuvõttes on seade, mida hageja soovib paigaldada, oma omaduste poolest ebaproportsionaalne võrguteenuse osutamise jaoks, ning pole võimalik veenduda, kas seadme kaudu edastatavate andmete kasutamine on kooskõlas kliendilepinguga. Tõendatud on ka hetkel õigusvastane andmete kasutamine.
2-20-19024
37.Maakohtu viide kliendilepingule, justkui leping tagaks andmete töötlemise seaduslikkuse, on meelevaldne, kuna leping ei taga automaatselt andmete töötlemise seaduslikkust. Hageja ei ole esitanud vastuväidet ega üritanud neid asjaolusid ümber lükata.
38.Kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest, kuna asjaolusid arvestades on hageja nõue ebamõistlik ning hea usu põhimõtetega vastuolus (VÕS § 111 lg 3).
39.Alternatiivselt võib tüüptingimuste p-st 4.7 tulenev kostja kohustus tagada hagejale ligipääs kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele olla õigustühine VÕS § 42 lg 3 p 3 järgi. Maakohtu käsituse järgi peab kostja nõustuma sisuliselt ükskõik milliste hageja nõudmistega, isegi kui need on ebaproportsionaalsed ja õigusvastased.
40.Maakohus leidis ebaõigesti, et mast nr 6 ei asu transpordimaal ning et mastid ja liinid kuuluvad hagejale. Kostja esitas tõendina kuvatõmmise Maa-Ameti kaardirakenduse aerofotost ja 27.01.22 väljavõtte, millelt nähtub masti asukoht sinises ringis ja et see ei asu Sillaotsa kinnistul. Asjaolu, et maakohtu jaoks ei nähtunud aerofotolt mast, ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust. Tähtsust omab ainult faktiväide, et mast asub sinise ringi sees ja riigimaal.
41.Maakohus jättis arvestamata, et võrgueeskirja § 29 lg-st 5 tulenev kohustus mõõta tarbimist just kauglugemisseadmega on vastuolus põhiseaduse §-ga 14.
42.Maakohus eksis menetluskulude väljamõistmisel. Hageja on välja andnud enda esindamiseks volikirja Eesti Energia AS juristile. Sama isik töötab Eesti Energia AS-s töölepingu alusel ning seega saanuks hageja küsida üksnes sõidukulude hüvitamist, kuna tegu on sama kontserni töötajaga. Eesti Energia AS on õigusvastaselt esitanud hagejale arveid keskmise advokaadi tunnimäära ulatuses. Vastustaja seisukoht
43.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
44.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
45.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbi viinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.
46.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta kostja esitatud faktilised väited ja tõendid. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja vastuväiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega
2-20-19024 käsitanud. Maakohus on õigesti hagi rahuldanud VÕS § 108 lg 2 järgi, kohustades kostjat täitma võrgulepingust tulenevat kohustust. Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuse väidetele.
47.Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja registrijärgne asukoht on kinnistul, kus paikneb elektrienergia mõõteseade, ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tal puudub ligipääs kinnistule. Ainuüksi see, et kinnistu ei kuulu kostjale, sellise järelduse tegemiseks alust ei anna. Kuna võrguleping nr 1260034597 võrguteenuse osutamiseks on sõlmitud poolte vahel, siis ei oma asja lahendamisel määravat tähtsust, et kinnisasi, kus mõõteseade paikneb, kuulub kostja juhatuse liikmele EHle ja LKle.
48.Võrgulepingu lisaks olevate kostja võrgulepingu tüüptingimuste p 4.7 järgi on kostja kohustatud tagama 14 päeva jooksul asjakohase teate edastamisest ligipääsu kõikidele võrguettevõtja elektripaigaldistele (sh mõõtesüsteemidele, kaitseseadmetele ja mõõtmata voolu ahelatele) nende teenindamiseks ja mõõtesüsteemi näitude fikseerimiseks. Kostja on korduvalt keeldunud võrgulepingu tüüptingimuste p-st 4.7 tulenevate kohustuse täitmisest. Ringkonnakohtu arvates ei ole tüüptingimuste p 4.7 tühine kostja poolt viidatud VÕS § 42 lg 3 p 3 järgi. Menetluses ei ole esile toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tüüptingimuste p-ga 4.7 on välistatud kostja seadusest tulenev õigus keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul või on piiratud seda ebamõistlikult.
49.Kostja väitel kuulub mõõteseade mitte talle, vaid kinnistu omanikule ja hagejal ei ole õigust seda eemaldada. Maakohtu vastupidine järeldus on apellandi arvates ebaõige. Maakohus tuvastas, et elektripaigaldisena on hageja infosüsteemis registreeritud ühetariifne mõõteseade Standard Elecricity Meter, mis on kehtiv alates 19.04.2002. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et kinnistul asuv mõõteseade kuulub kinnistu omanikele. Hageja soovib uue kaugloetava mõõteseadme paigaldada samale kinnistule, aga teise kohta, mistõttu ei ole vajalik eemaldada vana mõõteseadet ning hageja väitel ei plaani ta seda ka teha. Hageja on esile toonud, et lüliti paigaldatakse mastile nr 6 ja mõõteseade mastile nr 9, mis mõlemad paiknevad samal kinnistul, millel asuva hoone juures paikneb mõõteseade praegu (tl 85). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esitatud aerofotolt ei ole võimalik tuvastada, et mast nr 6 asuks transpordimaal väljaspool kinnistut, millel paikneb mõõteseade praegu.
50.Kostja väitis, et uus mõõteseade põhjustab turvariski, kogudes andmeid, mis võivad kostjat kahjustada, ja mobiilside abil saab võrguühenduse katkestada. Kaugloetav mõõteseade mõõdab tarbitud elektrienergiat ja kostja kartus mõõteseadmest tuleneda võiva väidetava turvariski osas on oletuslik ja põhjendamatu. Arvestades, et hageja elektrisüsteemid on juhitavad elektrooniliselt, siis voolu katkestamiseks ei ole eeldatavalt vajalik füüsiliselt sekkuda liini toimimisse, kuid vastavalt pooltevahelisele lepingule hageja ei saa elektrienergiaga varustamist katkestada suvaliselt. See, et kostja väitel on hageja poolt paigaldatav mõõteseade ebaproportsionaalne võrguteenuse osutamiseks, on kostja nägemus ja ei ole millegagi põhjendatud. Mõõteseadmete kaudu laekuvate andmete töötlemine toimub vastavalt seadusele ja hageja kehtestatud kliendiandmete töötlemise põhimõtetele (tl 54-55) ning kohtul ei ole alust kahtlustada, et kaugloetav mõõteseade võiks kuidagi kahjustada kostja privaatsust.
51.Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja nõue kostja vastu ebamõistlik ja heade kommetega vastuolus. Apellant viitas väidet esitades VÕS § 111 lg-le 3, mille kohaselt kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Ringkonnakohtu arvates ei anna kostja poolt viidatud norm alust kostja
2-20-19024 soovitud järelduse tegemiseks, kuna kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest järelduks, et hageja esitatud lepingu täitmise nõue ei ole mõistlik või ei vasta headele kommetele.
52.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis arvestamata, et võrgueeskirja § 29 lg-st 5 tulenev hageja kohustus mõõta elektritarbimist kauglugemisseadmisega, on vastuolus põhiseaduse §-ga 14. Maakohus on sätte vastavust põhiseadusele hinnanud vaidlustatud otsuses ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
53.Maakohus jättis vaidlustatud otsuses õigesti menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude jaotamist ei ole kostja vaidlustanud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on temalt hageja kasuks ebaõigesti välja mõistnud lepingulise esindaja kulu. Hagejal oli õigusteenuse saamiseks sõlmitud käsundusleping Eesti Energia AS-ga (tl 91) ja hageja volitas ennast esindama Eesti Energia AS juristi SV (tl 23). Hageja on kohustatud tasuma Eesti Energia AS-le osutatud teenuse eest 1237,50 eurot (tl 93). Ebaõige on kostja käsitus, et lepingulise esindaja tasu väljamõistmise välistab asjaolu, et teenust osutas Eesti Energia AS töötaja. Hageja ja Eesti Energia AS on erinevad juriidilised isikud ja teenust osutas SV hageja ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud käsunduslepingu täitmiseks. Hagejal tuli tasuda õigusabi eest Eesti Energia AS-le. Maakohus on hinnanud nii esindaja teenuse tunnihinna kui teenuse mahu vastavust asja keerukusele ja osutatud õigusteenuse mahule ja ringkonnakohtul pole alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
54.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda.
55.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuna maakohus määras hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, teeb seda TsMS § 174 lg 3 alusel ka ringkonnakohus.
56.TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt peab menetlusosaline kulude jaotuse alusel kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud taotluse kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja teenusele kulunud 825 eurot. Kulu on palutud välja mõista ilma käibemaksuta. Hagejat on esindanud lepingulised esindajad Kaarel Tammiste ja Katri-Helena Siirak, teenuse tunnihind oli 150 eurot ilma käibemaksuta. Teenust on osutatud 5,5 tundi, millest 5 tundi kulus apellatsioonkaebusega tutvumisele ja apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade analüüsile ning 0,5 tundi vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsi aeg ei ole vastavuses toimingu keerukuse ja sellele kuluda võiva ajaga. Ringkonnakohus loeb eeltoodud toimingutele põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Juristist lepingulise esindaja teenuse tunnihind ei ole vastavuses keskmise teenuse hinnaga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud teenuse tunnihinnaks saab lugeda 120 eurot. Eeltoodut arvestades kuulub hüvitamisele apellatsiooniastme menetluskulu 420 eurot (3,5 x 120).
57.Hageja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-20-19024
58.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.