Menetlusosalised ja nende Hageja: OMEGA INVEST OÜ (registrikood 1086568, Mustamäe esindHajad tee 16, Tallinn 10617); Hageja lepinguline esindaja: Anne- Liis Veski (e-post: xxx); Kostja: A-R P (isikukood xxx, xxx, e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt A-R Plt (isikukood xxx) hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 1086568) kasuks välja 6 331,92 (kuus tuhat kolmsada kolmkümmend üks eurot ja 92 senti) eurot, millest 6 281,92 eurot on põhivõlgnevus ja 50 eurot on võla sissenõudmise kulu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostja menetluskulud kostja kanda ja hageja menetluskuludest 42% kostja kanda.
2.Mõista kostjalt A-R Plt (isikukood xxx) hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 1086568) kasuks menetluskuluna välja 592,20 (viissada üheksakümmend kaks eurot ja 20 senti) eurot.
Mõista kostjalt A-R Plt (isikukood xxx) hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 1086568) välja viivis menetluskulult 592,20 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt lepingu nr xxx alusel välja mõista põhivõlgnevuse 6063,14 eurot, intressi 560,93 eurot, viivise 2 840 eurot ja kahju hüvitise 50 eurot. Lepingu nr XXX alusel palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3 226,58 eurot, intressi 246,02 eurot ja viivise 2005,20 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt tutvus kostja portaalihalduri OÜ Omaraha hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega ning sõlmis portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel laenulepingu nr XXX summas 6 810 eurot. Laen kanti kostjale üle, kuid kostja lepingu alusel osamakseid kohaselt ei tasunud. Kostja rikkus lepingulisi kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Omaraha OÜ ütles lepingu üles ja loovutas hagejale 19.10.2020 nõude kostja vastu.
3.Kostja sõlmis portaalihalduri OÜ Omaraha vahendusel ka laenulepingu nr XXX summas 3 410 eurot. Laen kanti kostjale üle, kuid kostja lepingulisi osamakseid nõuetekohaselt ei tasunud. Kuna kostja ei tasunud igakuiseid makseid, ütles Omaraha OÜ lepingu üles ja loovutas hagejale 21.09.2020 nõude kostja vastu.
4.Lepingu nr XXX alusel on maksmata põhivõla suuruseks 6 063,14 eurot ja tasumata intress on 560,93 eurot. Hageja palus välja mõista viivis võrdses määras intressiga tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 20.10.2020 kuni hagi esitamiseni 23.09.2020 summas 3273,50 eurot alljärgneva arvestuse alusel 2 840 eurot. Võla summa oli 6063,14 eurot, viivitus kestis alates 20.10.2020 kuni 23.09.2022, viivise määr aastas on 28%. Viivitatud päevi kokku on 704 ja viivis perioodi lõpus on 3273,50 eurot.
5.Lepingu nr XXX alusel on maksmata põhivõla suuruseks 3 226,58 eurot ja intress on 246,02 eurot. Hageja palus välja mõista viivise võrdses määras intressiga tulenevalt Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe punktist 3 alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.09.2020 kuni hagi esitamiseni 23.09.2022 summas 2005,20 eurot alljärgneva arvestuse alusel. Võla summa on 3226,58 eurot, viivituse periood on 22.09.2020 - 23.09.2022, viivise määr on 31% aastas. Viivitatud päevi on 732 eurot ja viivis perioodi lõpus on 2005,2 eurot.
6.Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot ja kogumis 100 eurot. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1. Hageja viitas samuti VÕS § 396 lõikele 1, § 76 lõikele 1 ja § 195 lõikele 1.
7.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu ja kulud õigusabile summas 300 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale on osutatud õigusabi 3 tundi hinnaga 100 eurot tunnis. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
8.Hagi täienduses 04.10.2022 selgitas hageja, et ta sõlmis võla sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millest tulenevalt tekkis kahju 50 eurot. Eelkõige on nõue seotud vastava protsendi määraga, mida hageja on kohustatud esindajale tasuma nõude menetlemise eest. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, võlgnikule helistamise või talle meeldetuletuskirjade saatmiseks.
9.11.10.2022 hagiavalduse täienduses selgitas hageja nõude kujunemist. Hageja palus endiselt kostjalt välja mõista 9 289,72 eurot põhivõlana, 806,95 eurot intressina, 4 845,20 eurot viivisena ja 50 eurot kahjuna. Lepingu nr XXX alusel palus hageja põhinõudena välja mõista 6 063,14 eurot, intressina 560,93 eurot, viivisena 2 840 eurot ja kahjuna 50 eurot. Lepingu nr XXX alusel palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlana 3 226,58 eurot, intressina 246,02 eurot ja viivisena 2005,20 eurot.
10.Kostja sõlmis mõlemad laenulepingud OÜ Omaraha e-teenuste keskkonna kaudu. Lepingu nr XXX alusel on maksmata põhivõla suuruseks 6 063,14 eurot. Kostja sai 6 810 eurot, ja maksis põhiosa katteks tagasi 746,87 eurot. Kostjal on tasumata intress 560,93 eurot. Kostja pidi tasuma 11.07.2020 intressi 142,80 eurot, 11.08.2020 intressi 141,12 eurot, 11.09.2020 intressi 139,40 eurot ja 11.10.2020 intressi 137,64 eurot.
11.Lepingu nr XXX alusel on maksmata põhivõla suuruseks 3 226,58 eurot. Kostja sai laenuna 3 410 eurot ja tagastas põhiosa katteks 183,43 eurot. Kostjal on tasumata intress 246,02 eurot. Kostja pidi tasuma 12.07.2020 intressi 82,80 eurot, 12.08.2020 82,02 eurot ja 12.09.2020 81,21 eurot. Lisaks kandis hageja kahju 50 eurot.
12.Kostja vastusele vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et hagi tuleks rahuldada kostja omaksvõtuga. Kostja väited ei ole asjakohased, kuna kostjal on üsna suures summas kohustus, mida tuli juba varem täitma asuda.
13.27.02.2023 seisukohtades selgitas hageja, et isiku tuvastamiseks on laenuandjale saadetud pilt ID-kaardist ja tehtud ülekandeid enda nimeliselt pangakontolt. Lepingud on allkirjastatud mobiiltelefonile saadetud Omaraha PIN-koodiga. Kasutatud on numbrit xxx. Ülesütlemise teatised on saadetud emailile xxx ja Omaraha konto postkasti. Teade saadeti lepingu XXX kohta 21.09.2020 16:22 ja lepingu XXX kohta 19.10.2020 16:19.
14.Laenusaaja laenutingimused ning EUROOPA TARBIJAKREDIIDI STANDARDINFO TEABELEHT sisaldasid teavet kogu intressi ja krediidikulukuse määra kohta. Laenusaaja kinnitas, et on tutvunud talle esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, saanud selgitused lepingu oluliste tingimuste ja lepinguga kaasnevate riskide kohta ega vaja lepingut sõlmides täiendavaid selgitusi.
15.Laenuandja analüüsis talle esitatud teavet ja hindas tarbija krediidivõimelisust. Laenuandjal ei olnud võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei olnud talle kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaaja ei avaldanud. Krediidiandja on selgitanud laenulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ning see info on edastatud kliendile kirjalikult (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad.
16.Kostja esitas krediiditaotluse 12.07.2019. Kostja soovis saada krediiti 3410 eurot viieks aastaks. Kostja avaldas, et tema igakuine sissetulek on 1150 eurot, igakuised majapidamiskulud on 450 eurot ja igakuiseid finantskohustusi ei ole. Kostja andis nõusoleku tema sissetulekute kontrollimiseks kogumispensioni registrist ja kinnitas andmete õigsust. Pensioniregistri andmetel oli igakuine netopalk
28.06.2019 948 eurot. Kostjale antud reiting oli roheline, maksehäireid ei olnud. Kostja vanus oli 37 aastat. Kostjal ei olnud maksuvõlgasid ning tal oli kinnisvara, mis mõjutas kostjale antud hinnangut. Automaaskooriks oli 960, mis kehtis kuni 13.07.2019. Kostjale antav laenulimiit oli 10 000 eurot.
17.Kostja esitas krediiditaotluse 11.03.2019 ja soovis saada laenu 6810 eurot. Kostja teatas, et tema igakuine sissetulek on 1050 eurot, igakuised majapidamiskulud 450 eurot ja igakuised finantskohustused 0 eurot. Kostja kinnitas esitatud andmete õigsust. Pensioniregistri andmetel oli tema igakuine palk seisuga 26.02.2019 834 eurot. Maksehäireid kostjal ei olnud. Kostjale määrati laenulimiidiks 10 000 eurot.
18.Piisava hoolsusega vastutustundliku laenamise nõude täitmist ei saa käsitleda positiivse tulemuse tagatisena tarbija hilisema maksevõime suhtes. Krediidi andmisel ja võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua tarbijale positiivset tulemust. Krediidiandjal on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et tarbija teab oma krediidi eesmärki ja finantsolukorda ning tarbija esitab krediidiandjale või -vahendajale enda huvi, vajaduse ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni.
19.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. 11.03.2019 sõlmitud lepingu nr XXX intress on 28% aastas ja krediidi kulukuse esialgne määr oli 33,6% aastas. Täiendavalt tuli kostjal tasuda ühekordset lepingutasu 136,20 eurot ja tagatisfondi makse oli 204,30 eurot. Laen kanti üle 11.03.2019. Põhiosa katteks maksis kostja 746,87 eurot ning põhiosa jääk on seega 6 063,14 eurot. Kostja tehtud tagasimaksetest on arvestatud intressi katteks 2 185,60 eurot ja menetlustrahvi katteks 3 eurot. Omaraha OÜ korra alusel jääb laekuv makse kliendi kontole, misjärel süsteem automaatselt võtab laenu tagasimakse kuupäeval raha maha. Hageja esitas tabelid maksete kohta.
20.Leping nr XXX allkirjastati 12.07.2019 ning selle alusel oli intress 31 %, kuumakse 112,79 eurot, laenusumma 3 410 eurot ja laenu periood 5 aastat. Krediidi kulukuse määr oli 37,5% aastas. Täiendavalt tuli kostjal tasuda lepingutasu 68,20 eurot ja tema makse tagatisfondi 102,30 eurot. Laen kanti üle 12.07.2019. Kostja tasus põhiosa katteks 183,43 eurot ning põhiosa jäägiks on seega 3 226,58 eurot. Kostja tehtud tagasimaksetest on arvestatud intressi katteks 793,07 eurot ja menetlustrahvi katteks 3 eurot. Hageja esitas tabelid maksete kohta. Lisaks palus hageja välja mõista kahju 50 eurot.
21.Laenu nr XXX andmiseks tehti päring Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Holm Bank andmebaasi. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei olnud. Keskmise netopalga teada saamiseks tehti päring pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 834 eurot. Kuna laenaja märkis taotlusesse palju suurema sissetuleku 1050 eurot, lisati pensioniregistri netopalgale 20%, sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna 1000,80 eurot. Väljaminekuteks võeti laenaja öeldud majapidamiskulude ja finantskohustuse andmed. Laenu nr XXX andmiseks tehti päring Krediidiinfo, Krediidiregistri ja Holm Bank andmebaasi. Kehtivaid maksehäireid laenajal ei olnud. Holm Bank ja Omaraha reiting oli laenajal varasemate laenude korrektse tasumise tõttu roheline (väga hea). Keskmise netopalga teada saamiseks tehti päring pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 948 eurot. Kuna laenaja märkis taotlusesse palju suurema sissetuleku 1150 eurot, lisati pensioniregistri netopalgale 20%, sest kõik sissetulekud ei pruugi pensioniregistris kajastuda. Seega arvestati sissetulekuna 1137,60 eurot. Väljaminekuteks võeti laenaja poolt öeldud majapidamiskulude ja finantskohustuste summa kokku 450 eurot. Sissetulekute ja väljaminekute vahe oli piisav laenu saamiseks.
22.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 910 eurot ja kulud õigusabile 700 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Kokku osutati õigusabi 7 tundi. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
23.Kostja tunnistas osaliselt oma võlgnevust. Kostja leidis, et tal puudus pikalt igasugune info hagis kirjeldatud võlgnevuse kohta. Kui kostja püüdis inkassoga suhelda telefonitsi, siis nende pakkumist maksaks kostja elu lõpuni. Ka on toimunud sihilik venitamine intresside kogumise näol. Kostja palus juba võlgnevuse tekkimisel kohtusse pöörduda, kuna lootis sellega intresse vähendada. Kostja palus vähendada intresse.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
25.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Omaraha OÜ andis kostjale laenu ning kostja ei ole laenu täielikult tagastanud; 2) Omaraha OÜ loovutas hagejale nõude kostja vastu.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peaks hagejale tasuma ühe laenulepingu alusel põhivõlana 6063,14 eurot, intressina 560,93 eurot, viivisena 2 840 eurot ja kahju hüvitisena 50 eurot ning teise lepingu alusel põhivõlgnevusena 3 226,58 eurot, intressina 246,02 eurot ja viivisena 2005,20 eurot.
27.Hageja väitis, et kostja sõlmis lepingu OÜ Omaraha hallavata veebikeskkonna, kus tuvastati kostja isik. Kostjale kanti laenud üle, kuid kuna kostja lepinguid ei täitnud, ütles Omaraha OÜ lepingud üles. Kuna hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta inkassoga käsunduslepingu ja hagejal tekkis kahju 50 eurot. Kostja krediidivõimelisust kontrolliti ja kostjale ei olnud maksehäireid. Lisaks leidis hageja, et tema nõue kostja vastu tuleks rahuldada õigeksvõtuga. Kostja teatas, et ta tunnistab võlgnevust osaliselt, kuid palus vähendada intresse.
28.Kohus leiab esmalt, et hagi ei saa rahuldada kostja õigeksvõtuga. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on küll teatanud, et võtab tunnistab nõuet osaliselt, kuid kostja ei ole välja toonud, millises osas ta nõuet tunnistab. Seetõttu ei saa kohus hagi õigeksvõtuga rahuldada.
29.Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping selline krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu nõude tarbijakrediidilepingu alusel. Sõltumata sellest tuleneb VÕS § 76 lõikest 1, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Eeltoodust lähtuvalt oli hagejal õigus esitada kostja vastu hagi tulenevalt nõude loovutamisest. Nõude loovutamisele kostja vastu ei vaielnud. 19.10.2020 ja 21.09.2020 saadeti kostjale laenulepingute ülesütlemise avaldused ja nõude loovutamise teatised (toimiku lk 5-6, allkirjadega toimiku lk 27-28).
30.VÕS § 52 lg 1 p 1 sätestab, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas
turustus- või teenindussüsteemis. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtu hinnangul tuleneb käesolevas asjas esitatud tõenditest, et laenuandja ja kostja vahel oli sõlmitud leping. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milliseid andmeid esitati kostjale enne lepingu sõlmimist.
31.Kooskõlas VÕS § 4031 lõike 1 punktidega 7 ja 9 peab krediidiandja esitama tarbijale püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel andmed kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määra aasta kohta. VÕS § 4031 lg 4 näeb ette, et kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ja krediidi kulukuse määr esitatakse tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra kohta. Samas näeb VÕS § 408 lg 2 ette, et krediidi kulukuse määra andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
32.Hageja esitas kohtule portaali Omaraha OÜ kasutamise üldtingimused (toimiku lk 7-10). Tingimuste punkti 4.1 järgi peab isik portaali sisenemiseks ja teenuste kasutamiseks end registreerima portaali kasutajaks. Selleks peab isikul punkti 4.2 järgi olema kehtiv isikut tõendav dokument ja punkti 5.1 järgi said tehinguid teha vaid need kasutajad, kes on üldtingimuste kohaselt end identifitseerinud. Tingimuste punt 7.1 nägi ette, et portaalihaldur loob kasutajale virtuaalse portaalikonto, millel peetakse jooksvat arvestust kasutaja poolt portaalihalduri pangakontole sissemakstud raha ning portaali teenuste kasutamisest ja laenulepingutest tulenevate nõuete ning kohustuste üle. Punkti 7.2 järgi pidi kasutaja tegema oma virtuaalkontole sissemakseid portaalihalduri pangakonto vahendusel. Kuigi hageja esitas kohtule üldtingimused, ei ole ta esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kuidas faktiliselt vaidlusaluste lepingute sõlmimisel kostja isik tuvastati ja kas või millal nõustus kostja esitatud üldtingimustega.
33.Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mida saaks pidada laenulepinguks kas allkirjastatud kujul või kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul. Hageja esitas laenulepingute kohta kaks dokumenti, mis ei ole otseselt laenulepingud, vaid mingite andmete alusel genereeritud koondid laenulepingute tingimustest. Ühe dokumendi järgi sõlmiti laenuleping nr XXX (toimiku lk 11-16) 11.03.2019. Tõendi järgi oli laenu intressiks 28% aastas ja kuumakseks 213,20 eurot. Koondi järgi on kostja maksnud kokku 2 946,84 eurot, millest 746,87 eurot loeti põhivõlgnevuse katteks, 2 185,60 eurot intressi katteks, 3 eurot menetlustrahvi katteks ja 11,37 eurot viivise katteks. Samas ei nähtu esitatud tõendist, et pooled oleksid kokku leppinud mõne leppetrahvi tasumises. Dokumendile oli lisatud arvestus maksete kohta. Märke „memo“ all on märgitud andmed kostjale saadetud meeldetuletuste kohta. Kostjale on saadetud hulgaliselt SMSe. 12.08.2020 on saadetud trahvikirjana pealkirjastatud dokument.
34.Analoogilise andmete alusel genereeritud koonddokumendi esitas hageja teise laenulepingu kohta. Tõendi järgi allkirjastati laenuleping nr XXX (toimiku lk 17-22) 12.07.2019.. Intressi suurus oli 31%. Kostja tasus selle lepingu alusel kokku 991,24 eurot, millest 183,43 eurot loeti põhiosa katteks, 793,07 eurot intressi katteks, 3 eurot menetlustrahvi katteks ja 11,75 eurot viivise katteks. Hageja oli dokumenti lisanud andmed kostja maksete kohta ja andmed talle saadetud meeldetuletuste kohta.
35.Hageja esitas kohtule laenusaaja laenutingimused nr XXX (toimiku lk 23-24). Laenu summaks oli 3410 eurot, koguintress 31% aastas, lepingutasu 68,20 eurot, makse tagatisfondi
102,30 eurot ja krediidi kulukuse määr 37,5% aastas. Kõigi krediidi tagasimaksmiseks tehtavate maksete kogusumma oli 6721,84 eurot. Hageja esitas kohtule ka laenutingimused nr XXX (toimiku lk 25-26), kus lepingutasu oli 136,20 eurot, makse tagatisfondi 204,30 eurot, krediidi kulukuse määr 33,6% aastas ning koguintress 28% aastas. Kõigi maksete summa krediidi tagasimaksmiseks oli 12 679,39 eurot. Kostja allkirja esitatud dokumentidel ei ole. Kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et andmed intressi suuruse ja krediidi kulukuse määra kohta oleksid olnud kostjale esitatud enne laenulepingute sõlmimist või laenude väljastamist.
36.Samas esitas hageja kohtule maksekorraldused kostjale laenu väljamaksmise kohta (toimiku lk 61-64). Kuna kostjale maksti laenud välja, muutusid krediidilepingud laenuandja ja kostja vahel siiski kehtivateks.
37.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 5 järgi ei või krediidiandja soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga tarbijakrediidilepingut sõlmida.
38.VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eeltoodut kokku võttes tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel tarbijal tasuda intressi mitte kokku lepitud määras, vaid seaduses sätestatud määra. Muid tagajärgi laenulepingust tulenevale kohustusele vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine kaasa ei too ehk selle kohustuse rikkumine ei too tarbijale kaasa täielikku vabanemist laenulepingulisest kohustusest.
39.VÕS § 4034 lg 13 näeb ette, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 25.01.2023 pöördumises selgitas kohus hagejale (toimiku lk 51), et viimasel tuleb oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas muuhulgas hagejale vajadust tõendada, kuidas laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust.
40.Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, kuidas laenuandja kostja krediidivõimelisust kontrollis. Ainuüksi hageja seletused selle kohta, millistesse registritesse päringuid tehti, mida selle alusel tuvastati ja kuidas seejärel kostja maksevõimet analüüsiti, ei ole hagimenetluses arvestatavad tõenditena. Kohus ei saa tõenditena arvestada ka hageja menetlusdokumenti kopeeritud väljavõtteid registritest, kuhu väidetavalt päringuid on tehtud. Sellisel kujul esitatut ei ole kohtul võimalik kontrollida ega tuvastada, kas või millistesse registritesse tegelikult päringuid tehti. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks ja vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajal oli VÕS § 94 lõikest 1 tulenev intressimäär 0%, oli kostjal laenulepingute kehtivuse ajal kohustus tasuda laenu vaid intressiga 0% määras.
41.Eeltoodust lähtuvalt on hageja ekslikult lugenud kostja laenulepingute alusel tehtud
maksetega osaliselt tasutuks intressid. Kuna hageja on ekslikult lugenud osad maksed tasutuks intressi katteks, on hageja ebaõigesti arvestanud viivist. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks lasunud lepingute alusel kohustus tasuda menetlustrahvi ning seetõttu on hageja ekslikult lugenud kostja maksete alusel tasutuks leppetrahvi 3 eurot. Kõik kostja maksed tuleb lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks.
42.Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 6 810 eurot ja maksis laenuandjale tagasi 2946,85 eurot. Seega on kostjal antud laenulepingu alusel põhivõlgnevusest tulenev võlgnevus summas 3863,16 eurot. Laenulepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 3 410 eurot ja maksis tagasi kokku 991,24 eurot. Seega on kostjal antud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 2418,76 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõlgnevuste summana välja mõista 3 863,16 eurot + 2418,76 eurot = 6281,92 eurot.
43.Hageja viivisenõude jätab kohus rahuldamata, sest hageja viivisearvestused on ebaõiged. Kohus ei saa hageja eest asuda kujundama nõude aluseks olevaid asjaolusid ega saa hageja eest asuda viivist ümber arvutama. Kahju hüvitise nõuet ei ole hageja samuti ühegi tõendiga tõendanud. Samas tuleneb VÕS § 1132 lõike 2 punktist 3, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kuna võlausaldaja nõue ületas 1000 eurot, on võimalik hageja 50 euro suurust nõuet rahuldada VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Kostjalt tuleb täiendavalt välja mõista 50 eurot võla sissenõudmise kuluna. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 6281,92 eurot + 50 eurot = 6331,92 eurot.
44.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja hagi 42% ulatuses, tuleb kostja kulud jätta kostja kanda ning hageja menetluskuludest 42% kostja kanda.
45.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 910 eurot ja kulud õigusabile 700 eurot ilma käibemaksuta. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 100 eurot tunnis. Kokku osutati õigusabi 7 tundi. Hageja palus välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu suurus mõistlik, kuid menetluses esitatud dokumentide koostamise ajakulu võib kogumis mõistlikuks ja vajalikuks hinnata 5 tunni ulatuses. Hageja menetlusdokumendid sisaldasid hulgaliselt ebavajalikke seaduse teksti ümberkirjutusi, kuid neile ei olnud lisatud vajalikke tõendeid. Lisaks tuli hagiavaldust korduvalt enne menetlusse võtmist käiguta jätta. Seetõttu on hageja kulud õigusabile mõistlikud 500 euro ulatuses, millele lisandub riigilõiv 910 eurot. 42% hageja menetluskuludest on 592,20 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 592,20 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 592,20 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.