AS-i DECORA hagi Reijo Ruusi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
AS-i DECORA apellatsioonkaebuse hind 28 215 eurot 90 senti Reijo Ruusi apellatsioonkaebuse hind 27 706 eurot 49 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. veebruari 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i DECORA apellatsioonkaebus Reijo Ruusi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant I ja vastustaja II (hageja) AS DECORA (registrikood 10150195), lepinguline esindaja Anni Kennedy Apellant II ja vastustaja I (kostja) Reijo Ruus (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Grete Lind ja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 27. veebruari 2023. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti viivise väljamõistmist, kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist ning menetluskulude jaotust puudutavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Reijo Ruusilt AS-i DECORA kasuks välja põhivõlg 62 744 eurot 66 senti ja kohtuotsuse tegemise ajaks ehk 14. juuniks 2023 sissenõutavaks muutnud viivis 11 920 eurot 63 senti.
3.Jätta rahuldamata AS-i DECORA nõue Reijo Ruusi vastu viivise väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemisele järgneva aja eest.
4.Rahuldada Reijo Ruusi taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks. Määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg järgmiselt:
4.1.Reijo Ruus on kohustatud tasuma temalt resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud summad (kokku 74 665 eurot 29 senti) AS-ile DECORA igakuiste osamaksetega selliselt, et 33 osamakse suurus on 2222 eurot ja 34. osamakse suurus on 1339 eurot 29 senti. Osamaksed tuleb tasuda alates otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni. Igakuine osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.
4.2.Kui Reijo Ruus hilineb ühe p-s 4.1 nimetatud osamakse tasumisega rohkem kui kolm päeva, muutuvad kõik temalt resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud summad sissenõutavaks.
6.Rahuldada Reijo Ruusi apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Reijo Ruusi kanda.
8.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
9.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 9.1.Rahuldada AS-i DECORA hagi Reijo Ruusi vastu osaliselt.
9.2.Mõista Reijo Ruusilt AS-i DECORA kasuks välja põhivõlg 62 744 eurot 66 senti ja kohtuotsuse tegemise ajaks ehk 14. juuniks 2023 sissenõutavaks muutunud viivis 11 920 eurot 63 senti.
9.3.Jätta rahuldamata AS-i DECORA nõue Reijo Ruusi vastu viivise väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemisele järgneva aja eest.
9.4.Määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg järgmiselt:
9.4.1.Reijo Ruus on kohustatud tasuma temalt resolutsiooni p-s 9.2 väljamõistetud summad (kokku 74 665 eurot 29 senti) AS-ile DECORA igakuiste osamaksetega selliselt, et 33 osamakse suurus on 2222 eurot ja
34.osamakse suurus on 1339 eurot 29 senti. Osamaksed tuleb tasuda alates otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni. Igakuine osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.
9.4.2.Kui Reijo Ruus hilineb ühe p-s 9.4.1 nimetatud osamakse tasumisega rohkem kui kolm päeva, muutuvad kõik temalt resolutsiooni p-s 9.2 väljamõistetud summad sissenõutavaks.
9.5.Jätta menetluskulud Reijo Ruusi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS DECORA (hageja) esitas 15. juulil 2022 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista Reijo Ruusilt (kostja) välja 75 362 eurot 94 senti, sealhulgas põhivõlg 68 744 eurot 66 senti ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6618 eurot 28 senti. Hageja palus samuti mõista kostjalt välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 11. jaanuari 2023. a kohtuistungil vähendas hageja põhinõuet 6000 euro võrra (dtl 198) ja põhinõude lõplikuks suuruseks jäi 62 744 eurot 66 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Pro Ehitus OÜ (põhivõlgnik) 28. septembril 2021 kaubakrediidi tingimustega müügilepingu nr 33831 (müügileping). Lepingu p 1.1 kohaselt lepiti kokku kaupade müügis. Kaupade täpne koosseis, ühikud ja maksumus kajastati iga kord müügiga väljastatud arve-saatelehel. Lepingu p 2.4 järgi oli krediidilimiit 40 000 eurot ja p 2.3 kohaselt oli arvete tasumise tähtaeg 35 päeva arve esitamise kuupäevast. Hageja ja kostja sõlmisid 28. septembril 2021 käenduslepingu. Käenduslepingu p 1 nägi ette, et kostja vastutab käendajana põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Vastutus oli põhivõlgnikuga solidaarne ja käendaja vastutuse maksimummäär oli 80 000 eurot. Põhivõlgnik ei tasunud arveid, mis hageja esitas ajavahemikus 23. märtsist 2022 kuni
24.maini 2022 (arved nr 26681747, 26686573, 26695340, 26738205, 26738598, 26740061, 26740298, 26746665, 26749518, 26753250, 26767704, 26768431 ja 26779448). Kokku oli võlg 70 744 eurot 66 senti. Hageja saatis kostjale 11. mail 2022 e-kirja, milles nõudis käenduskohustuse täitmist. Kostja sai kirja samal päeval kätte ja vastas e-kirjaga, et soovib maksegraafikut. Hageja andis kostjale tähtaja tasumiseks kuni 18. maini 2022, kuid kostja ei täitnud kohustust. Põhivõlgnik tasus 30. juunil 2022 põhivõlast 2000 eurot ja seega on hagi esitamise seisuga tasumata põhivõla jääk 68 744 eurot 66 senti. Müügilepingu p-s 7.3 lepiti kokku, et viivis on 0,5% võlgu olevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Käenduslepingus viivisemääras kokku ei lepitud, mistõttu kohaldub käendajale nõude esitamisel seadusjärgne viivisemäär. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 6618 eurot 28 senti (5788,19 eurot + 830,09 eurot). Hageja palus mõista kostjalt lisaks välja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuigi on algatatud põhivõlgniku saneerimismenetlus (tsiviilasi nr 2-22-5552), ei vabasta saneerimiskava ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Seega võib hageja kostjalt täitmist nõuda. Hageja ei nõustunud kostja käsitlusega krediidilimiidist ning väitega, et käendaja vastutus ei saa olla suurem kui 40 000 euro suurune põhivõlg. Kostja ise pöördus 28. jaanuaril 2022 hageja poole sooviga saada kaupa suuremas summas kui krediidilimiit ja pikemat maksetähtaega. Tegu oli kahe suure eritellimusega Saku lasteaiale (köögimööbel ja kümme lükandust). Kostja soovis, et hageja telliks e-kirja manusesse lisatud arvetel märgitud äriühingutelt (Kvaliteetuks OÜ ja Baltest Mööbel OÜ) arvetel märgitud kauba ja teenuse põhivõlgnku asemel ning annaks põhivõlgnikule pärast tellimuse täitmist pikema maksetähtaja. Hageja tuli kostjale vastu ja võimaldas nende kahe suure tellimuse esitamist krediiti ületavas osas. Samuti pikendati nende arvete maksmise tähtaega 60 päevani. Tellimuste esitamise ajal (jaanuaris 2022) ei olnud põhivõlgnikul hagejale tasumata arveid ega ära
kasutatud krediiti. Eelnimetatud tellimuste alusel on hageja esitanud põhivõlgnikule arved nr 26695340 ja 26779448. Pärast nende tellimuste täitmist esitati arveid jooksvalt edasi ja ületati krediidilimiiti. Kui põhivõlgnik oleks jooksvalt esitatud arved õigel ajal tasunud, ei oleks krediidilimiiti ületatud. Hageja ja kostja 2022. a aprillis peetud kirjavahetustest nähtub, et hageja pöördus kostja poole ja väljendas muret tasumata arvete pärast. Kostja andis korduvalt lubadusi tasuda suurem makse ning väitis hagejale, et võtab laenu ja maksab võla ära. Tegelikult ei tasunud põhivõlgnik midagi. Hageja leidis, et käendusleping laieneb ka põhikohustustele, mis on suuremad kui 40 000 eurot. Käenduslepinguga lepiti kokku, et vastutuse piirmäär on 80 000 eurot ja sellel, millistest võlakomponentideset see koosneb, ei ole tähtsust. Lisaks oli kostja põhivõlgniku juhatuse liige, kes tellis kõik kaubad. Väär on kostja väide, et temalt ei saa nõuda suuremat summat kui 80 000 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt 11. mail 2022 käenduskohustuse täitmist hiljemalt 18. maiks 2022, kuid kostja ei ole seda täitnud. Seetõttu vastutab kostja ka viivise eest, mis tuleneb tema enda käenduskohustuse täitmisega viivitamisest. Viivise vähendamiseks ei ole alust. Hageja on nõudnud alates käenduskohustuse täitmise tähtajale järgnevast päevast viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Müügilepingu järgset viivist (0,5% päevas) on hageja nõudnud vaid kuni käenduskohustuse nõude esitamiseni ning see ei ole ilmselgelt ebamõistlik. Kostja ei ole tõendanud, et viivis on kostjale üleliia koormav. See, et kostja põhivõlgniku juhatuse liikmena ebaõnnestus, ei ole viivise vähendamise aluseks. Kostja on põhivõlgniku juhatuse liige ja ainuosanik. Ta on käenduslepingut sõlmides ja põhikohustuse täitmist tagades tegutsenud majandus- või kutsetegevuses. Tulenevalt Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 3-2-1-148-11, nr 3-2-1-89-08 ja nr 3-2-1-8-13 ei ole tegu tarbijakäendusega. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Hageja põhinõuet on põhivõlgniku saneerimiskavaga vähendatud 70% ja ülejäänud 30% tasutakse saneerimiskava kohaselt perioodiliste maksetega viie aasta jooksul.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kui kohus hagi rahuldab, palus kostja määrata kindlaks otsuse täitmise viisi selliselt, et kostja tasub hagejale temalt väljamõistetud summa 36 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiste võrdsete osamaksetega. Põhivõlgniku saneerimismenetluses kujundati hageja nõue ümber selliselt, et see täidetakse 30% ulatuses viie aasta jooksul ning tasutavatelt summadelt makstakse intressi. Maakohus kinnitas saneerimiskava 2. juulil 2022 ja kostjale teadaolevalt on põhivõlgnik asunud saneerimiskava täitma. Hageja põhinõue on 40 000 eurot ületavas osas alusetu. Kostja on sõlminud käenduslepingu teadmisega, et krediidilimiidi ülempiir on 40 000 eurot. Kui hageja on andnud kaubakrediiti rohkem kui 40 000 eurot, siis on hageja ja põhivõlgnik müügilepingut muutnud või uue lepingu sõlminud, kuid sellistest lepingutest tulenevaid kohustusi ei ole kostja käendanud. VÕS § 144 lg 2 järgi peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis ja kostja ei ole kirjalikult väljendanud tahet käendada kaubakrediiti 40 000 eurot ületavas osas. Eristada tuleb käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat ja käenduse ulatust. Käenduse ulatus hõlmab kohustuste ringi, mille täitmise eest käendaja vastutab. Käesoleval juhul on kohustuseks kaubakrediit maksimaalselt 40 000 eurot. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt on kostja
rahalise vastutuse maksimumsumma 80 000 eurot. Kostja palus hagi rahuldamisel märkida otsuses, et väljamõistetav summa, sh viivis, ei ületa 80 000 eurot. Kostja leidis, et käendusleping ei laiene arvest nr 26695340 tulenevatele kohustustele, kuna seda tehingut ei tehtud hagi aluseks oleva müügilepingu alusel. Kõnealune arve esitati selle eest, et hageja vahendaks põhivõlgnikule kauba müüki kolmandatelt isikutelt. Põhivõlgnik tellis BaltestMööbel OÜ-lt köögimööbli hinnaga 27 631 eurot 20 senti ja Kvaliteetuks OÜ-lt lükanduksed hinnaga 6900 eurot. Tellimuse tasumiseks soovis põhivõlgnik kasutada hageja abi, et saada pikem maksetähaeg. Hageja pakkus, et ta annab kostjale maksetähtaja 60 päeva ja saab vahendades 5% tasu. Hageja esitas koos 5% vahendustasuga põhivõlgikule arve nr 26695340. Seega ei olnud selle kokkuleppe eesmärk hageja pakutava kauba omandamine, vaid kolmandatelt isikutelt põhivõlgniku jaoks tellitud kauba krediteerimine ja selle eest vahendustasu maksmine hagejale. Arve nr 26695340 ei ole seetõttu esitatud müügilepingu alusel, vaid eraldi kokkuleppe alusel. Kostja vastutab käendajana ainult müügilepingust, mitte muudest tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Pooled ei muutnud kirjavahetuses müügilepingu tingimusi, sh müügilepingus kokku lepitud krediidilimiiti. Hageja nõutav viivis on ebamõistlikult suur. Kostja taotles viivise, sh edasiulatuva viivise vähendamist seadusjärgse määrani. Hagis nõutav viivis on 22,8 korda suurem kui seadusjärgne viivisemäär (8% aastas). Hageja on edukas äriühing ja seega majanduslikult tugevam pool, keda paari tuhande euro saamata jäämine ei mõjuta sellisel määral nagu mõjutab kostjat selle maksmine. Kostja on eraisik, kelle sissetulek sõltub igakuisest töötasust, mille laekumine sõltub põhivõlgniku saneerimismenetlusest ja olukorrast ehitusturul. Lepingusäte, milles sisaldub kokkulepe 0,5% suuruse viivisemäära kohta, on tühine tüüptingimus. Viivisemäär, mis ületab pea 23 korda seadusjärgset viivisemäära on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ebaproportsionaalselt suur. Tavapärane viivisemäär äriühingute vahelistes tehingutes on 0,2–0,25% tasumata summalt päevas. 4120 euro 37 sendi suurune viivisenõue on igal juhul põhjendamatu. Kuna arve nr 26695340 ei ole esitatud müügilepingu alusel, ei saa müügilepingus kokkulepitud viivisemäära kohaldada. Nõude põhjendatuse korral oleks hageja viivis 18 päeva eest 180 eurot 62 senti. Kostja palus määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostja tasub hageja kasuks välja mõistetava summa 36 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena. Selliselt tuleks kolme aasta jooksul igakuise makse suuruseks 2222 eurot 22 senti ja seda suudab kostja iga kuu tasuda. Kostja ei suuda tasuda väljamõistetavat summat korraga. Hageja nõue on tagatud kostjale kuuluvale kinnisasjale seatud kohtuliku hüpoteegiga. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine ei too hagejale kaasa negatiivseid tagajärgi. Kostjale on eluliselt oluline, et ta saaks väljamõistetava summa tasuda osamaksetega, et vältida majanduslikke raskusi, pere elukohaks oleva korteri kaotust ning maksejõuetust. Kostja palus jätta hagi rahuldamata 45 781 euro 92 sendi suuruse põhinõude ja sellelt sissenõutavaks muutunud 4120 euro 37 sendi suuruse viivise ning jooksvalt lisanduva viivise osas.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 27. veebruari 2023. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 40 000 eurot, viivise 7147 eurot 3 senti ning viivise tasumata põhivõlalt alates 28. veebruarist 2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja, märkides, et kostja peab tasuma hagejale vähemalt 2222 eurot kuus alates otsuse jõustumise kuule järgnevast
kuust, kogu summa peab olema tasutud hiljemalt ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisest ja ühe maksega hilinemisel rohkem kui kolm päeva muutub kogu summa sissenõutavaks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei nähtu poolte väidetest ega kirjavahetusest, et arve nr 26695340 aluseks oleks olnud hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud eraldi leping, mis ei olnud hõlmatud müügilepinguga. Müügilepingu p 1.1 kohaselt olid lepingu objektiks hageja müügiks pakutavad kaubad. See, et hageja tellis vaidlusalused kaubad põhivõlgniku soovil kolmandatelt isikutelt, ei tähenda, et hageja ja põhivõlgniku vahel oleks sellest tekkinud eraldi õigussuhe. Poolte vahel oli nö raammüügileping ja sellest väljuva lepingu sõlmimiseks peaks olema selgelt aru saada, et poolte eesmärk oli luua mingi eraldiseisev õigussuhe, mis ei ole seotud raamlepinguga. Praegusel juhul ei ole võimalik poolte sellist tahet tuvastada. Seega on arve nr 26695340 hõlmatud müügilepinguga ja kostja vastutab käendajana ka sellest arvest tuleneva võla tasumise eest. Käenduslepingu p 1.1 järgi kohustus käendaja vastutama hageja ees hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud müügilepingust ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kostja vastutus ei ole piiratud konkreetsete arvete, vaid põhivõla summaga. Maakohus leidis, et kostja vastutuse piirmäär on 40 000 euro suurune põhivõlg ja koos kõrvalnõuetega (sh viivis, leppetrahv, kahjuhüvitis) on see 80 000 eurot, millele võib lisanduda kostja enda tegevusest tulenev viivis. Käendaja vastutuse piiri määramisel tuleb lähtuda käenduslepingu p-st 1.3, mille järgi juhul, kui hageja ja põhivõlgniku kokkuleppel suurendatakse krediidisummat, intressimäära või muudetakse maksetähtaega, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest p-s 1.2 märgitud maksimumsumma piires. Maakohus oli seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hageja ja põhivõlgnik oleksid sõlminud nõuetele vastava kokkuleppe krediidimäära suuruse muutmiseks. Poolte e-kirjavahetusest ei selgu, kas krediidimäära suurendati, mis ajast seda suurendati, kui suur oli uus krediidimäär ning kas see suurendamine oli püsiv või ühekordne. Ainuüksi asjaolu, et kostja on põhivõlgniku juhatuse liige, ei tähenda, et ta vastutab automaatselt isiklikult kõigi põhivõlgniku kohustuste eest. Kostja ei pidanud arvestama sellega, et krediidilimiidi ületamine suurendab automaatselt tema kui füüsilise isiku kohustusi. Maakohus luges hageja viivisenõude osaliselt põhjendatuks ja leidis, et kuna kostja vastutus on piiratud 40 000 euroga, on hagejal õigus nõuda viivist ka sama suure võla tasumata jätmise eest. Maakohus, märkis, et hagejal on õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise tõttu viivist 4489 eurot 50 senti. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2657 euro 53 sendi suuruse viivise põhivõlalt (40 000 eurot) alates 19. maist 2022 kuni 27. veebruarini 2023. Kokku mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 7147 eurot 3 senti. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates
28.veebruarist 2023. Maakohus leidis, et kostja viivise vähendamise taotlus ei ole põhjendatud. Müügilepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas on küll oluliselt kõrgem seadusjärgsest määrast, kuid seda ei saa siiski pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist on tüüptingimusega. Müügilepingu on mõlemad pooled sõlminud oma majandustegevuses ja tegemist ei ole erakordse ega kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet. Maakohus pidas otsuse täitmise korra kindlaksmääramist põhjendatuks, kuna kostja on füüsiline isik ja temalt väljamõistetav summa (47 147 eurot 3 senti) on suur. Ei saa eeldada, et kostjal oleks võimalik võlg ilma probleemideta tasuda. Kostjale kuulub korteriomand Harjumaal Rae vallas. Sõiduautosid kostjale ei kuulu. Kostja igakuised kulud on kokku ca 1325
eurot. Kostja sissetulek on töötasu 2699 eurot 20 senti põhivõlgnikuks olevast äriühingust, mis on saneerimisel. Kohus määras, et võlg tuleb tasuda ühe aasta jooksul ja iga kuu tuleb maksta vähemalt 2222 eurot. Hageja huvide tagamiseks määras kohus, et ühe osamaksega hilinemisel muutub kogu hageja nõue sissenõutavaks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub: 1) tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses; 2) tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, jätta menetluskulud maakohtus täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 2994 eurot 83 senti; 3) tühistada maakohtu otsus osas, millega määrati kindlaks otsuse täitmise kord ja tähtaeg ning jätta rahuldamata kostja taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks; 4) alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud kostjalt välja. Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 142 lg-t 1 ja § 145 lg-t 1. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt oli käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 80 000 eurot, mistõttu on ekslik maakohtu järeldus, et käendus tagas põhivõlgniku kohustusi üksnes müügilepingus kokkulepitud krediidilimiidi ehk 40 000 euro ulatuses. Kostja tellis põhivõlgniku juhatuse liikmena kõik kaubad hagejalt sama müügilepingu alusel. Käendaja vastutuse piirmäär on 80 000 eurot ja sellel, millistest komponentidest see koosneb (viivis, kahju vms), ei ole tähtsust. Hageja hinnangul ei ole maakohus võtnud arvesse hageja esitatud tõendeid, millest nähtub, et kostja pöördus hageja poole palvega täita tellimus, saada kaupa ja pikemat maksetähtaega. See nähtub hageja 14. oktoobri 2022. a menetlusdokumendi lisas 2 esitatud e-kirjavahetusest. Kostja soovis, et hageja telliks e-kirja manuses lisatud arvetel olevatelt äriühingutelt arvetel märgitud kauba ning teenuse põhivõlgniku asemel ja võimaldaks põhivõlgnikule pärast tellimuste täitmist pikemat tasumistähtaega. Hageja tuli kostjale vastu ja pikendas nende arvete maksetähtaega 60 päevani. See kokkulepe oli sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja on seisukohal, et kostjal kui põhivõlgniku juhatuse liikmel ja ainuosanikul oli tellimuste esitamisel isiklik ja vahetu majanduslik huvi põhivõlgniku tegevuse suhtes. Kostja vastutab vaatamata krediidilimiidi ületamisele, kuna kostja ise palus hagejalt suuremat limiiti. Lisaks ei olnud tellimuse esitamise ajal limiiti ületatud ja põhivõlgnikul ei olnud maksmata arveid. Hageja viivisenõude vähendamine seoses põhinõude vähendamisega ei ole põhjendatud. Hageja taotleb 62 744 euro 66 sendi suuruse põhinõude väljamõistmist. See summa võtab arvesse laekumisi 4 × 1500 eurot. Viivis tuleb välja mõista vastavalt hagis taotletule. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine ja võla tasumise ajatamine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole maakohtu menetluses toonud välja erandlikke asjaolusid oma taotluse põhjendamiseks. Kostja on palunud määrata täitmise korra selliselt, et ta tasub hagejale võla 36 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetega. Maakohus on määranud, et võlg tuleb tasuda aasta jooksul ja
igakuine makse on 2222 eurot. Kostja ei ole maakohtu menetluses kordagi viidanud võimalusele leida lisaraha võla tasumiseks. Põhivõlgniku saneerimismenetlusel ei ole tähtsust, sest saneerimiskava ei vabasta kostjat kui solidaarvõlgnikku kohustuste täitmisest. Lisaks on põhivõlgniku saneerimiskava praeguseks tühistatud ja põhivõlgnik on esitanud pankrotiavalduse.
5.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja ei vastuta kõigist põhivõlgnikule esitatud arvetest tulenevate kohustuste eest. Kostja on tarbija ja tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. 2022. a jaanuaris peetud e-kirjavahetus ei tõenda müügilepingus kokkulepitud krediidilimiidi muutmist ega ole seotud kostja käenduskohustusega. Kirjavahetuse tulemusena sõlmiti hageja ja põhivõlgniku vahel 28. jaanuaril 2022 eraldi vahendusteenuse leping ja selle alusel esitati arve nr 26695340. Vahenduskokkuleppe esemeks oli mööbli vahendamine põhivõlgniku tellimuse alusel. Müügilepingu maksetähtaeg erines vahendusteenuse kokkuleppe maksetähtajast. Erinevalt müügilepingust sai hageja vahendamise eest tasu. Müügilepingu puhul kohaldati 20% soodustust. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja vastutus müügilepingust tuleneva põhivõla eest on piiratud 40 000 euro suuruse krediidilimiidiga. Limiidi suurendamiseks oleks kostja pidanud sellega kirjalikult nõustuma. Kostja on tarbija. Isegi kui asuda seisukohale, et vahendusteenuse lepingust tulenevad hageja nõuded on hõlmatud käenduslepinguga, ei vastuta kostja hageja ees põhivõla eest suuremas summas kui krediidilimiidina kokku lepitud 40 000 eurot. Maakohus ei ole otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramise tühistamise aluseks ei saa olla hageja arvamus, et kohus on määranud liiga pika täitmise tähtaja. Kostja on põhistanud, et täitmise korda kindlaks määramata kaasnevad kostjale rasked tagajärjed. Kohus on õigesti tuvastanud erandlikud asjaolud ja tasumise ajatanud.
6.Kostja esitas samuti maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, st otsuse p-d 2, 3.2 ja 4, ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi 16 962 euro 77 sendi suurust põhivõlga ja 2747 euro 80 sendi suurust sissenõutavaks muutunud viivist ületavas osas rahuldamata. Kostja palub määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et kostja tasub temalt välja mõistetud summa igakuiste osamaksetena ja igakuine osamakse ei ületa 2222 eurot. Kostja palub jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus tähelepanuta kostja vastuväited ja tõendid, millest nähtub, et hageja ei esitanud arvet nr 26695340 müügilepingu alusel. Tegu oli eraldi vahenduslepinguga. Müügilepinguga olid hõlmatud vaid hageja enda pakutavad kaubad. Vahendusteenuse eest maksis põhivõlgnik hagejale vahendustasu 5% mööbli hinnast. Maksetähtaeg oli müügilepingust erinev. Arve nr 26695340 esitas hageja vahendusteenuse lepingu alusel. Sellest arvest tulenevad kohustused (45 781 eurot 92 senti) ja sellega seotud viivis ei ole käendusega hõlmatud. Arve nr 26695340 aluseks oleval tehingul oli krediidivahenduse iseloom VÕS § 4011 tähenduses. Seega oleks kohus pidanud hageja põhinõuet selle summa võrra vähendama. Hageja põhinõude maksimaalne suurus saaks olla 16 962 eurot 77 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 2747 eurot 80 senti. Maakohus on ebaõigesti määranud kohustuse täitmise tähtajaks ühe aasta. Kostja on maakohtule kinnitanud, et suudab tasuda ühes kuus maksimaalselt 2222 eurot. Kohtu määratud tähtaja jooksul tuleks kostjal tasuda iga kuu keskmiselt 3928 eurot 92 senti, mis ei ole kostjale
jõukohane. Kohus ei ole põhjendanud, miks on tasumiseks määratud aasta, mitte kostja taotletud kaks aastat. Kostja hinnangul ei tooks võla ajatamine hagejale kaasa negatiivseid tagajärgi. Kohtulahendi täitmist tagab kohtulik hüpoteek hageja kasuks. Kostja jaoks tooks maakohtu määratud täitmise kord aga kaasa elukoha kaotuse ja maksejõuetuse. Kostja huvid kaaluvad hageja huvid üles, mistõttu on hagi rahuldamisel põhjendatud määrata, et igakuine osamakse kokku ei ületa 2222 eurot.
7.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu kostjaga, et arve nr 26695340 ei ole hõlmatud käenduslepinguga. Tegemist on müügilepingu alusel esitatud arvega. Lepingu p 1.1 kohaselt olid lepingu objektiks müüja poolt müügiks pakutavad kaubad. Sellel, kuidas hageja need kaubad tellis ja põhivõlgnikule müüs, ei ole tähtsust. Hageja ei nõustu kostja väitega, et arve nr 26695340 aluseks oleval tehingul on krediidivahenduse iseloom VÕS § 4011 tähenduses. Hageja ei vahendanud kostjale krediiti, vaid müüs kostjale kaupa. Pikem maksetähtaeg ega tasu maksmine ei tekita poolte vahel eraldi lepingut. Kostja on oma 28. jaanuari 2022. a e-kirjas märkinud: Kokku oleks siis hetkel vaja meil vana limiiti selleks summas 34 531,00. Kostja on ise viidanud müügilepinguga kokkulepitud kaubakrediidi limiidile. Maksetähtaega ja muid tingimusi võib täpsustada ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käenduslepinguga lepiti kokku, et käendaja vastutuse piirmäär on 80 000 eurot, mis tagab selle, et käendajalt ei saa nõuda suurema summa tasumist. Tegu ei ole tarbijakäendusega, sest kostja on andnud käenduse oma majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 1 lg 5). Seega vastutab kostja kõigi põhivõlgniku tasumata arvete eest, samuti viivitamise tõttu tekkinud viivise eest. Põhjendamatu on tasumist ajatada, sest erandlikke asjaolusid ei ole. Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine ei saa parandada kostja majanduslikku olukorda ning võib seda isegi halvendada, sest kostja ei suuda otsust täita. Maakohus on leidnud, et kostja sissetulek on 2699 eurot 20 senti kuus ning igakuised väljaminekud ca 1325 eurot. Kostjale jääb seega iga kuu vaba raha 1374 eurot 20 senti, mille arvel otsust täita Seega ei ole põhjendatud kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine selliselt, et kostja tasub ühe aasta jooksul iga kuu 2222 eurot ning tasumata võlajäägi ühe aasta möödumisel. Kostjal ei jää igakuisest sissetulekust üle 2222 eurot, mida hagejale tasuda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti viivise väljamõistmist, kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist ning menetluskulude jaotust puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 62 744 eurot 66 senti ning kohtuotsuse tegemise ajaks ehk 14. juuniks 2023 sissenõutavaks muutnud viivise 11 920 eurot 63 senti. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja nõude viivise väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemisele järgneva aja eest. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks ning määrab, et kostja on kohustatud tasuma temalt väljamõistetud summad (kokku 74 665 eurot 29 senti) hagejale igakuiste osamaksetega selliselt, et 33 osamakse suurus on 2222 eurot ja 34. osamakse suurus on 1339 eurot 29 senti. Osamaksed tuleb tasuda alates otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni. Igakuine osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Kui kostja
hilineb ühe osamakse tasumisega rohkem kui kolm päeva, muutuvad kõik temalt väljamõistetud summad sissenõutavaks. Nii hageja kui ka kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes esiteks selle üle, kas arvest nr 26695340 tulenevad kohustused on seotud hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud müügilepinguga ja kuuluvad seega käendatavate kohustuste hulka, ning teiseks selle üle, milline on käenduslepingust tulenev käendaja vastutuse ulatus.
10.Käenduslepingu (dtl 33–35) p-de 1.1 ja 1.2 kohaselt kohustus kostja vastutama solidaarselt põhivõlgnikuga hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud müügilepingust ja selle lepingu alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste (tasumata võlasumma, tasumata intressid, kohustuste rikkumisest tulenevad nõuded, eelkõige leppetrahv, viivise ja kahjunõue, samuti põhivõlgnikult võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju nõuded) täitmise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks oli 80 000 eurot. Lepingu p-s 1.3 oli märgitud, et kui p-s 1.1 nimetatud kohustuste tingimusi muudetakse (mh suurendatakse krediidisummat, intressimäära või muudetakse maksetähtaega), vastutab käendaja p-s 1.2 märgitud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides.
11.Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et arvest nr 26695340 tulenev kohustus on hõlmatud müügilepinguga ja seega vastutab kostja kui käendaja VÕS § 142 lg 1 alusel ka sellest arvest tulenevate kohustuste täitmise eest. Ringkonnakohtul ei ole alust anda kohtu ette toodud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustest erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata.
12.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et arve nr 26695340 esitati vahendusteenuse lepingu alusel ja et arve aluseks oleval tehingul oli krediidivahenduse iseloom VÕS § 4011 tähenduses.
12.1.VÕS § 4011 järgi on krediidivahendusleping leping, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- ja kutsetegevuses vahendama teisele isikule tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele või kohustub krediidiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid krediidiandja nimel ja arvel sõlmima. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja ja põhivõlgnik oleksid sõlmitud VÕS § 4011 tingimustele vastava lepingu. Asjaolu, et müügilepingu alusel müüdud kauba eest tasutakse pärast kauba ostjale üleandmist müügilepingus või arvel ettenähtud maksetähtaja jooksul, ei muuda hagejat krediidivahendajaks ega müügilepingut krediidivahenduslepinguks.
12.2.Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks vahendanud põhivõlgnikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutanud sellise lepingu sõlmimise võimalusele, vaid tegu oli olemasoleva müügilepingu alusel tellitud kaubaga. See, et hageja tellis põhivõlgniku (keda esindas kostja) soovitud kaubad kolmandatelt isikutelt, ei muuda pooltevahelise suhte õiguslikku kvalifikatsiooni.
13.Müügilepingu (dtl 15–18) p 2.4 kohaselt võimaldas hageja põhivõlgnikule kaubakrediiti kuni 40 000 eurot, mille ulatuses oli põhivõlgnikul õigus saada hagejalt oma valdusesse vajalikke kaupu, tasudes nende eest müügilepingus ja saatedokumentides kokkulepitud tingimustel. Müügilepingu p 2.1 kolmanda lause järgi leppisid hageja ja põhivõlgnik lisaks hageja hinnakirja järgi müüdavatele kaupadele kokku ka nn projektimüügis ehk selles, et pooled võivad lisaks tavapärasele hinnakujundusele leppida erijuhtudel kokku teisiti. Sel juhul pidi kauba hind kujunema müüja esitatud ja ostja aktsepteeritud hinnapakkumise alusel.
14.E-kirjavahetusega (dtl 116–117) on tõendatud, et kostja pöördus põhivõlgniku esindajana hageja poole sooviga, et hageja telliks põhivõlgniku jaoks kaubad (köögimööbli ja lükanduksed), viidates seejuures olemasoleva limiidi kasutamisele. E-kirjavahetuse teel lepiti kokku ka tellitava kauba hind.
15.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, aga ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub poolte e-kirjavahetusest, et põhivõlgnik (keda esindas kostja kui juhatuse liige) ja hageja said vaidlusaluse arve aluseks olnud tellimust kokku leppides ühtemoodi aru sellest, et kokkulepe on hõlmatud sama müügilepinguga, millest tulenevaid kohustusi kostja käendas ja millega oli seotud krediidilimiit. Kostja väljendas 28. jaanuari 2022. a e-kirjas (dtl 116) selgelt, et tellimuse jaoks on limiiti 34 531 euro ulatuses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja ja põhivõlgnik sõlmisid tellimuse täitmiseks mingi muu lepingu või et tellimust ei täidetud müügilepingu raames. Ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt ka usutav, et hageja oleks soovinud sõlmida põhivõlgnikuga uue lepingu ja anda talle 60-päevase maksetähtaja ilma mingeid tagatisi seadmata.
16.Maakohus asus seisukohale, et kostja käenduslepingust tulenev vastutus on piiratud 40 000 euro suuruse põhivõlaga ja et 80 000 eurot on käendaja vastutuse maksimummäär koos kõrvalnõuetega. Ringkonnakohus maakohtu käsitlusega ei nõustu.
16.1.Käenduslepingu mõiste sätestab VÕS § 142 lg 1, mis näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama põhivõlgniku võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Seega sõltub käenduskohustuse rahaline ulatus põhivõlgniku kohustuse suurusest. Käendaja võtab käenduslepinguga kohustuse täita juhul, kui põhivõlgnik käendatavat kohustust ei täida, põhivõlgniku kohustus sellisena, nagu see on. Käendajal tekib käenduslepingust eraldiseisev iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Sisuliselt kohustub käendaja käenduslepinguga täitma põhivõlgniku kohustusi nagu enda kohustusi (vt ka Riigikohtu 20. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-09, p 11).
16.2.Käendaja vastutuse ulatus on määratud käendatava kohustuse ulatuse ja seisuga käendaja vastutuse tekkimise ajal ehk ajal, mil VÕS § 145 lg 1 kohaselt tekib võlausaldaja nõue käendaja vastu. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses (VÕS § 145 lg 2 esimene lause). Erandina piirab käendaja vastutust käenduslepingus märgitud vastutuse rahaline maksimumsumma. Teistsugune tõlgendus oleks vastuolus käenduse olemusega.
16.3.Käenduslepingu p 1.2 järgi on kostja käenduslepingust tuleneva vastutuse maksumummäär 80 000 eurot (dtl 33). Sama lepingusätte kohaselt vastutab käendaja tasumata võlasumma, tasumata intresside ning kohustuste rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti põhivõlgnikult võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käenduslepingus ei ole käendaja vastutuse ulatuse kohta muid kokkuleppeid, mh ei nähtu lepingust, et pooled oleksid piiranud käenduse 40 000 euro suuruse põhivõlaga. Piirsumma erinevate komponentide (nt põhivõlg, intress, viivis) osakaal ja omavaheline suhe ei ole lepingus kindlaks määratud. Käenduslepingu p 1.3 nägi lisaks ette, et kui põhivõlgnik ja müüja muudavad lepingu p-s 1.1 nimetatud kohustuste tingimusi, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest p-s 1.2 nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma (80 000 euro) piirides.
16.4.Käendaja vastutuse piirmäär kaitseb käendajat tagatud võla suurenemise eest, nimelt ei saa võlausaldaja nõuda käendajalt suuremat summat kui käenduslepinguga kokkulepitud maksimumsumma. Summa, mida hageja kostjalt nõuab, ei ületa käendaja vastutuse piirmäära. Ringkonnakohtu arvates vastutaks kostja käenduslepingu p 1.3 järgi kokkulepitud piirsumma ulatuses ka juhul, kui hageja ja põhivõlgnik oleksid suurendanud müügilepingus kokkulepitud krediidilimiiti.
17.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja vastutaks krediidilimiidi ületamise eest üksnes juhul, kui ta oleks teinud sellekohase kirjaliku avalduse (VÕS § 144 lg 2).
17.1.Iseenesest on õige kostja väide, et tegu on tarbijakäenduslepinguga. Hageja viited varasematele Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased, kuna alates 5. aprillist 2011 kehtiva VÕS § 143 lg 1 järgi on kõik lepingud, milles käendaja on füüsiline isik, tarbijakäenduslepingud sõltumata sellest, kas käendaja oli seotud põhivõlgniku majandus- või kutsetegevusega. Kuid ringkonnakohus selgitab, et tarbijat kaitsevad ülemääraste käenduskohustuste eest VÕS § 142 lg 2 teises lauses sätestatud tagatava kohustuse piisava määratletuse nõue, VÕS § 143 lg-s 2 sätestatud nõue, et tarbijakäenduslepingus peab lepingu kehtivuse eeldusena olema kirjas tarbija vastutuse maksimumsumma, ja ka kirjaliku vormi nõue (VÕS § 144 lg 2). Käendusleping on sõlmitud kirjalikus vormis ja selles on kokku lepitud käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ning seega on see kehtiv.
17.2.Tarbijakäendusleping võib erandjuhtudel olla tühine ka selle vastuolu tõttu heade kommetega (vt selle kohta Riigikohtu 31. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2‐14‐21710/105), kuid asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlusalune käendusleping oleks mingil põhjusel heade kommete vastane, ei ole pooled esile toonud.
18.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et kogu hageja nõutav võlasumma oli kostja käendatav kohustus ning kostja vastutab käenduslepingu alusel põhivõlgniku kohustuste täitmise eest käenduse piirmäära, 80 000 euro, ulatuses. Seega vastutab kostja ka selle põhivõla tasumise eest, mis ületab 40 000 eurot.
19.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jättis hageja põhivõla nõude osaliselt rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja kogu põhivõlg ehk 62 744 eurot 66 senti.
20.Hageja nõuab kostjalt ka viivist. Seejuures on ta viivisenõude esitanud kahes osas. Esmalt nõuab hageja hagi esitamise ajaks (15. juuliks 2022) sissenõutavaks muutunud viivist, mis on hageja arvutuste kohaselt 6618 eurot 28 senti. Kostja on viivisele vastu vaieldes tuginenud sellele, et viivise suurus on vale, kuna kostja ei vastuta kogu põhivõla eest.
20.1.Kuna ringkonnakohus põhjendas eespool, miks kostja vastutab kogu põhivõla ulatuses ja kuna kostja ei ole hageja viivise arvestusele muudel põhjustel vastu vaielnud, siis saab ringkonnakohus lähtuda eeldusest, et hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on hageja näidatud 6618 eurot 28 senti. See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.2.Lisaks nõuab hageja tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras viivist alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
20.3.Seega tuleb kostjalt vastavalt viivisekalkulaatorile mõista hageja kasuks välja seadusjärgne viivis 5302 eurot 35 senti ajavahemiku 16. juulist 2022 kuni 14. juunini 2023 eest.
Kostjalt hageja kasuks väljamõistetav kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 11 920 eurot 63 senti.
20.4.Hageja on palunud mõista kostjalt välja ka edasiulatuva, s.o pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuva viivise. Kostja on leidnud, et temalt väljamõistmisele kuuluv viivis on liiga suur ja palunud seda vähendada. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt väljamõistetavat viivist tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada selliselt, et jätta hageja nõue mõista kostjalt välja viivis ka kohtuotsuse tegemise ajale järgneva aja eest, rahuldamata. Arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda (vt otsuse p 21.4), temalt väljamõistetavat suurt põhivõlga ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist, samuti seda, et hageja on majanduslikult normaalselt toimiv äriühing, oleks lisanduva viivise kostjalt väljamõistmine ringkonnakohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane. Sel põhjusel jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis.
21.Nii hageja kui ka kostja leiavad apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks kohtuotsuse täitmise korra.
21.1.Kostja arvates on maakohus ebaõigesti määranud otsuse täitmise tähtajaks ühe aasta. Kuna kostja suudab enda sõnul tasuda maksimaalselt 2222 eurot kuus, siis tulnuks otsuse täitmise kord kostja taotluse kohaselt määrata kindlaks nii, et ükski osamakse ei ületaks seda summat. Maakohtu otsuse järgi tuleks kostjal aasta lõpus ikkagi tasuda korraga palju suurem summa. Otsuse täitmise korra on oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud ka hageja, kes leiab, et täitmise korda ei peaks määrama, kuna seda õigustavaid erandlikke asjaolusid ei ole ja kostja ei suudaks oma sissetuleku arvel seda korda nagunii täita.
21.2.TsMS § 445 lg 1 kohaselt saab täitmist ajatada erandlikel asjaoludel ja ajatamise aluseks olevad asjaolud peab esile tooma ja tõendama taotluse esitaja. Eeltoodud sätte kohaldamisel peab kohus kaaluma, kas kostja taotluse rahuldamine otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on mõistlik ja ega see ei kahjusta ülemäära teise poole õiguspäraseid huve. Kuna hageja huviks on saada oma nõue võimalikult kiiresti ning suures ulatuses rahuldatud, siis riivab tasumise ajatamine paratamatult hageja huve ning on seetõttu võimalik vaid erandlikel asjaoludel.
21.3.Kui hinnata otsuse täitmise korra kindlaksmääramist õigustavate erandlike asjaolude olemasolu, siis tuleb ringkonnakohtu arvates analoogia alusel arvestada seisukohti, mida Riigikohus on väljendanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaldamise kohta. Viidatud sätte kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on kohtuotsuse täitmise ajatamisega sarnase kohaldamisalaga TMS § 45 kohta leidnud, et erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse täitmine ajatada, ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas on Riigikohus märkinud, et ei ole välistatud, et nt elukoha kaotuse ohu korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11).
21.4.Ringkonnakohtu arvates esinevad praegu sellised erandlikud asjaolud, mis annavad aluse määrata otsuse täitmise kord kindlaks nii, nagu kostja seda taotleb. Nimelt nähtub asjaoludest, et otsuse täitmise korra kindlaks määramata jätmisel kaotaks kostja pere oma elukoha ja lisaks võiks sattuda ohtu kostja alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmine.
21.5.Käesoleva otsuse alusel peab kostja tasuma hagejale 62 744 euro 66 sendi suuruse põhivõla ja 11 920 euro 63 sendi suuruse viivise ehk kokku 74 665 eurot 29 senti. Kui kostja maksab iga kuu 2222 eurot, siis kulub võla tasumisele 74 665,29 : 2222 = 33,6 ehk kokku 34 kuud.
21.6.Seega määrab ringkonnakohus otsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et kostja peab tasuma temalt hageja kasuks välja mõistetud summa (74 665 eurot 29 senti) hagejale igakuiste osamaksetega selliselt, et 33 osamakse suurus on 2222 eurot ja 34. osamakse suurus on 1339 eurot 29 senti. Osamaksed tuleb tasuda alates otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust kuni võla täieliku tasumiseni. Igakuine osamakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Kui kostja hilineb ühe osamakse tasumisega rohkem kui kolm päeva, muutuvad kõik temalt väljamõistetud summad sissenõutavaks. Kogu võla sissenõutavaks muutumine kasvõi ühe maksega hilinemisel tasakaalustab ringkonnakohtu hinnangul piisavalt hageja õigusi, andes samas kostjale võimaluse säilitada võlga õigel ajal tasudes elukoht ja täita lapse ülalpidamise kohustust. Samuti on hageja õigused tagatud kohtuotsuse täitmise tagamiseks kehtima jääva kohtuliku hüpoteegiga kostja korteriomandile.
22.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et põhivõlgniku saneerimismenetlus ei mõjuta käenduskohustuse täitmist. Põhivõlgniku kohustuste saneerimiskavaga ümberkujundamine ei mõjuta saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg 1 järgi kohustuse täitmist ettevõtja kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutava isiku poolt. Seega kuigi saneerimiskava kohaselt kujundati hageja nõue põhivõlgniku vastu ümber, ei mõjuta see asjaolu kostja kui käendaja käenduslepingust tulenevat kohustust hageja ees. Ringkonnakohus selgitab, et äriühingu kui põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb SanS § 45 lg 4 teise lause järgi üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu ulatuses, milles põhivõlgnik vastutab kohustuse täitmise eest saneerimiskava järgi. Lisaks on hageja kohtule teatanud, et põhivõlgniku saneerimiskava on tühistatud. 3. aprillil 2023 on põhivõlgnik esitanud kohtule pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-23-5133).
23.Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse hagi küll osaliselt, kuid rahuldamata jääb üksnes kohtuotsuse tegemise ajale järgneva aja eest taotletava viivise nõue. Sellises olukorras tuleb ringkonnakohtu arvates menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS § 162 lg-st 1, sest nii hageja põhinõue kui ka sissenõutavaks muutunud viivise nõue rahuldatakse täielikult. Eeltoodust tulenevad jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.
24.Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4 teine lause). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
25.Hageja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1680 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust, on apellatsioonkaebuse hind 28 215 eurot 90 senti. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1400 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 280 eurot rohkem. Riigilõiv tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. RLS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.