3.1.R. R. tuleb käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud summade katteks tasuda AS-le DECORA vähemalt 2222 eurot kuus alates käesoleva otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Kõik maksed peavad olema tasutud jooksva kuu viimaseks kuupäevaks.
3.2.Kõik resolutsiooni punktis 2 nimetatud summad (s.h p 2.3 viivis) peavad olema tasutud hiljemalt 1 aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest;
3.3.Käeoleva otsuse resolutsiooni punktis 3.1 nimetatud ühe maksega hilinemisel rohkem kui kolm päeva muutuvad kõik resolutsiooni punktis 2 nimetatud summad sissenõutavaks.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.AS DECORA esitas 15.07.2022 Tartu Maakohtule R. R. vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 68 744,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 6618,28 eurot ja edasiulatuva viivise. Hageja vähendas menetluse kestel põhivõla nõuet, kuna põhivõlgnik XXX tasus pärast menetluse algatamist 6000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Decora ja XXX XX.XX.XXXX müügilepingu nr XXX kaubakrediidi tingimustel. Lepingu punkti 1.1 kohaselt on lepingu objektiks hageja poolt müügiks pakutavad kaubad, mille täpne koosseis, ühik, maksumus jne on kajastatud igakordsel müügitehingul väljastatud arve-saatelehel. Lepingu punkti 2.4 järgi on krediidilimiidiks 40 000 eurot. Põhivõlgnik ostis hageja käest kaupa, hageja esitatud arved on tasumata. Kohtuvälises võlanõude sissenõudmise menetluses on nii põhivõlgnik kui ka kostja nõuet tunnistanud. Hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2021 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja XXX ja AS Decora vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr XXX ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduse vastutuse maksimum määraks on 80 000 eurot. Kuna põhivõlgnik võlgnevust ei tasunud, saadeti kostjale 11.05.2022 e-kiri käenduskohustuse täitmise kohta. Hageja andis kostjale tasumiseks tähtaja 18.05.2022, kostja käenduskohustust ei täitnud. 11.05.2022 seisuga oli tasumata põhivõlg 70 744,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 5788,19 eurot, kokku 76 532,85 eurot. XXX tasus 30.06.2022 seisuga kokku 2000 eurot:
2/8
Põhivõlgniku osas on algatatud saneerimismenetlus (tsiviilasi nr XXX). Hagejale teada olevalt soovitakse saneerimiskavaga kõrvalnõuded vähendada 100% ulatuses ja põhinõudeid 70% ulatuses. Põhinõudest 30% soovitakse ajatada 5 aastaks. Seega jäävad hageja nõuded olulises ulatuses rahuldamata. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Tulenevalt müügilepingu punktist 7.3. on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% võlgu olevast summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on nõude esitamisel arvestanud viiviseid alates arvete maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni kostjale nõude esitamiseni 11.05.2022. Käenduslepingus ei ole viivisemääras kokku lepitud ning pärast käenduskohustuse nõude esitamist kohaldub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr 8% aastas. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et käendaja ei vastuta 40 000 euro suurusest põhisummast suuremas ulatuses. Võlgnik soovis 28.01.2022, et hageja telliks ettevõttetelt XXX ja XXX e-kirja manuses olevatel arvetel märgitud kauba ning teenuse (XXX asemel). Lisaks soovis võlgnik, et hageja võimaldaks pikemat tasumise tähtaega. Tellimused olid esitatud 2022. aasta jaanuaris, kui võlgnikul ei olnud hageja juures tasumata arveid ja ära kasutatud krediiti. Märgitud tellimuse alusel on hageja esitanud arved võlgnikule 21.02.2022 ja 25.03.2022. Kostja vastutab ka ületatud krediidilimiidi täitmise eest, kuna ta palus hagejal krediidilimiidi üle vaadata ja erandit krediidilimiidi ületamiseks. Vastuväited krediidilimiidi ületamise kohta on hea usu põhimõtte vastased. Käenduslepinguga on kokku lepitud vastutuse piirmäär 80 000 eurot ning millistest komponentidest see koosneb, ei ole oluline. Hageja vaidles vastu kostja taotlusele vähendada viivise nõuet seadusejärgse määrani, kuna hageja on nõudnud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määraga viivist alates käenduskohustuse täitmise tähtajale järgnevast päevast. Kostja ei ole oma majanduslikku seisu käsitlenud ega tõendanud, et viivis on kostjale üleliia koormav. Hageja palus jätta rahuldamata kostja taotlus kohtulahendi täitmise korra kindlaks määramiseks. Kostja majandusraskused on tingitud kostja tegevusest.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et käendusleping ei laiene põhikohustusele, mis ületab 40 000 eurot. Kostja sõlmis käenduslepingu, teades, et põhivõlgnikule võimaldatakse krediidilimiiti maksimaalselt 40 000 euro ulatuses. VÕS § 142 lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Krediidilimiiti ületava osa suhtes võiks tegemist olla uue lepingu sõlmimisega või esialgse lepingu muutmisega, mida kostja ei ole käendanud. Käendatavaks kohustuseks on kaubakrediit maksimaalselt 40 000 euro ulatuses ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt põhinõuet suuremas summas. Lisaks on kostja vastutus (sh viivised) piiratud 80 000 euroga. Käendusleping ei laiene arvest nr XXX tulenevatele kohustustele. Arve sisuks oli kauba vahendamine ning see tehing ei toimunud 24.09.2021 müügilepingu alusel, millest tulenevaid kohustusi on kostja käendanud. Isegi juhul, kui hageja nõue on 40 000 euro ulatuses põhjendatud, on viivisenõue arvestatud ebaõigesti. Kostja taotles viivise vähendamist mõistliku suuruseni, kuna seadusjärgsest viivisest 22,8 korda suurem viivisemäär on VÕS § 42 lg 3 p 5, § 44 järgi ebamõistlikult suur. Müügilepingu p 7.3. kokku lepitud viivisemäär on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes ning võlgnik ei saanud tingimust mõjutada. Kostja leidis, et mõistlikuks viivisemääraks on seadusjärgne viivisemäär.
3/8
Kostja palus kindlaks määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub hagejale summa 36 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetega vastava kuu 26. kuupäevaks alates tsiviilasja lahendava kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kui kohus rahuldab hagi tervikuna, tuleks kolme aasta jooksul igakuise makse suuruseks 2222,22 eurot, millise summa tasumine on võimalik. Tasumine on tagatud kohtuliku hüpoteegiga. Kostja selgitas oma majandusliku olukorra kohta, et talle kuulub kodulaenuga omandatud XXX. Muud likviidset vara kostjale ei kuulu. Kostja kodulaenu igakuine makse on ca 210 eurot, eluasemega seonduvad kõrvalkulud ca 290 eurot ning väikelaen 274 eurot. Lisaks maksab kostja käendajana XXX igakuiselt vastavalt maksegraafikule XXX kohustusi kogusummas 35 096,27 eurot. Kostjal on XXX alaealine laps, igapäevasteks kuludeks toidule ja hügieenitarvetele kulub kostjal ca 600 eurot kuus. Seega on kostja igakuised kulud kokku ca 1325 eurot. Kostja sissetulek on töötasu 2699,20 eurot XXX, mis on saneerimisel. Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine aitab vältida kostja võlgade ümberkujundamise menetlust või pankrotimenetlust. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. 3.1 Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • hageja ja XXX sõlmisid XX.XX.XXXX müügilepingu nr XXX kaubakrediidi tingimustel. Lepingu punkti 1.1 kohaselt on lepingu objektiks hageja poolt müügiks pakutavad kaubad ja lepingu punkti 2.4 järgi on krediidilimiidiks 40 000 eurot (dtl 1518); • hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX käenduslepingu, mille punkti 1.1 kohaselt vastutab kostja XXX ja AS Decora vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr XXX ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduse vastutuse maksimum määraks on 80 000 eurot (dtl 33-35). 3.2 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagiavalduse esitamise hetkel 15.07.2022 oli põhivõlgnik hagejale jätnud arvete eest tasumata kokku 68 744,66 eurot (dtl 5). Menetluse kestel tasus XXX hageja väitel põhivõla katteks 6000 eurot ning hageja vähendas oma nõuet selles ulatuses (dtl 196). Seega on hageja põhivõla nõude suuruseks 62 744,66 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväidet, et nimetatud tasumine oleks tulnud arvestada mingi muu summa kui põhivõla katteks. 3.3 VÕS § 88 lg 6 p 1 kohaselt loeb kohus, et põhivõlgnik tasus esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse. Seega on põhivõlgnik tasunud arved XXX, XXX, XXX ning osaliselt arve nr XXX (dtl 3, 19-31). Viimati viidatud arve on tasumata summas 1690,69 eurot.
4.Kostja vastuväidete kohaselt ei laiene käendusleping arvest nr XXX tulenevatele kohustustele. Arve nr XXX summa on 45 781,92 eurot ja maksetähtaeg oli 22.04.2022 (dtl 21). 4.1 Kohtule esitatud e-kirjavahetuse kohaselt pöördus kostja XXX esindajana 28.01.2022 hageja poole. Kirjavahetusest nähtub, et võlgnik soovis kasutada Decora abi kahe arve alusel tellimuse tegemiseks. Võlgnik oli valmis maksma hagejale vahendustasu ning viitas sellele, et „Kokku oleks siis hetkel vaja meil vana limiiti selleks summas 34 531,00“ (dtl 116-117). Hageja esindaja vastas: „Tere, Saime kokkuleppele ,et teeme 5% ja 60 päeva. Lase siis mulle saata Decora nimele need arved ja paneme töösse.“ Poolte kirjavahetusest või kohtule esitatud väidetest ei nähtu, et hageja ja võlgnik oleksid sõlminud mingeid muid 4/8
kokkuleppeid, s.t sõlminud lepingut, mis ei ole hõlmatud müügilepinguga nr XXX. Müügilepingu nr XXX punkti 1.1 kohaselt on lepingu objektiks hageja poolt müügiks pakutavad kaubad. Ka arve nr XXX puhul tellis hageja kaubad, müüs need kostjale ning andis tähtaja kauba eest tasumiseks. Asjaolu, et hageja tellis kaubad põhivõlgniku soovil, ei tekita hageja ja põhivõlgniku vahel tingimata eraldi õigussuhet. Kui poolte vahel on juba olemas nö raammüügileping, siis selle välise lepingu sõlmimiseks peaks olema selgelt aru saada, et poolte eesmärgiks oli ühe konkreetse lepingu alusel eraldi, müügilepingusse nr XXX mitte puutuva õigussuhte loomine. Praegusel juhul sellist lepingupoolte tahet võimalik tuvastada ei ole. 4.2 Käenduslepingu p 1.1 järgi Lepinguga kohustub Käendaja vastutama Võlausaldaja ees Võlausaldaja ja XXX registrikoodiga XXX (edaspidi nimetatud Ostja ) XX.XX.XXXX sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr. XXX ( edaspidi nimetatud Müügileping Kaubakrediidi Tingimustel ) ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Järelikult vastutaks kostja põhivõlgniku kohustuste täitmise eest arve nr XXX järgi ka juhul, kui selle arve kohta oleks sõlmitud eraldi leping. Piisab sellest, et hageja ja põhivõlgnik võtsid lepingu sõlmimise aluseks müügilepingu nr XXX. Seega loeb kohus, et arve nr XXX on esitatud müügilepingu nr XXX raames ning kostja vastutab ka selle arve tasumise eest VÕS § 142 lg 1 alusel.
5.VÕS § 142 lg 3 sätestab, et käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. 5.1 Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p 1.2 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 80 000 eurot. Käendaja vastutuse piiri määramisel tuleb arvestada käenduslepingu punktiga 1.3, mille järgi käendaja vastutab ka tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. Juhul, kui punktis 1.1 nimetatud kohustuste tingimusi muudetakse Võlausaldaja ja Ostja kokkuleppel (muu hulgas suurendatakse krediidi summat, intressimäära, muudetakse maksetähtaega), vastutab Käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2 nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides. Kohus leiab, et käendajal peab oma vastutuse ulatuse määramisel olema võimalik lähtuda põhivõlgniku ja hageja vahel kokku lepitud krediidimäärast. Käenduslepingus nimetatud maksimummäär 80 000 eurot hõlmab endas ka viiviseid, leppetrahvi ja kahjuhüvitist. Pooled on käenduslepingu punktis 1.3. selgelt viidanud, et käendaja vastutab tulevikus tekkivate kohustuste eest, kui hageja ja põhivõlgniku kokkuleppel suurendatakse krediidi summat. Seega lähtusid pooled sellest, et eelduslikult on käendaja poolt tagatava põhiosa summaks müügilepingus kokku lepitud krediidimäär 40 000 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja põhivõlgnik sõlmisid nõuetele vastava kokkuleppe krediidimäära suuruse muutmiseks. Poolte e-kirjavahetusest ei selgu, kas pooled suurendasid krediidimäära, mis ajast seda suurendati, kui suureks jääks uus krediidimäär ning kas see suurendamine on püsiv või ühekordne. E-kirjavahetusest ei selgu ka see, et hageja ja põhivõlgnik ei soovi arvet nr XXX arvestada lepingujärgse krediidimäära hulka (sel juhul oleks tegemist eraldi lepinguga, mille kohta ei ole kostja käenduslepingut sõlminud). Ainuüksi asjaolu, et kostja on põhivõlgniku juhatuse liige, ei tähenda, et ta vastutab automaatselt isiklikult kõigi põhivõlgniku kohustuste eest. Kostja ei pidanud arvestama sellega, et krediidilimiidi ületamine suurendab automaatselt tema kui füüsilise 5/8
isiku kohustusi. Kostja kui füüsilise isiku tuginemine arvelduskrediidi piirmäärale ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Pärast käenduslepingu sõlmimist tehtud põhivõlgniku kohustusi laiendavad tehingud ei suurenda käendaja vastutust, kui selles ei ole selgelt teisiti kokku lepitud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja vastutuse piirmääraks põhivõla osas on 40 000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 80 000 eurot. Viimasele summale võivad lisanduda kostja enda tegevusest tulenevad viivised. 5.2 Põhivõlgnik tasus menetluse käigus 6000 eurot. Kuna kostja vastutus ei ole piiratud konkreetsete arvete, vaid põhivõla summaga, tekkis kostjal kohustus vastutada järgmiste põhivõlgniku poolt tasumata ning sissenõutavaks muutunud arvete eest. Käendusleping on kehtiv, seda ei ole lõpetatud. Kui põhivõlgnik tasub saneerimismenetluses hagejale mingi summa, jääb kostja käendajana vastutama ning tal on võimalik esitada täitmise vastuväiteid juhul, kui põhivõlgniku võlasumma on alla 40 000 eurot. Arved, millest käendaja vastutus on tekkinud ning mille tasumisel võib kostja esitada vastuväited, on toodud käesoleva otsuse punktis 1. 5.3 Kostja on menetluse käigus loobunud vastuväidetest, et põhivõlgnik ei ole kaupa saanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, millised arved ja kui suures ulatuses on tasumata. Kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse välja mõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 101 lg 1 p 1, § 208 lg 1, § 401 lg 2, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel 40 000 eurot.
6.Hageja on lisaks põhivõlale palunud kostjalt välja mõista ka viivised. 6.1 Hageja on viivise arvestuse aluseks võtnud müügilepingu punti 7.3 - Ostja poolt temale väljastatud arve tähtajaks mittetasumise korral on Müüjal õigus nõuda viivisintressi (viivist) 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on müügilepingu järgsest viivise määrast lähtunud kuni 11.05.2022, kui hageja esitas võla tasumiseks nõude kostjale. 6.2 VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Kostja vastutab eelduslikult ka müügilepingus kokku lepitud ulatuses arvestatud viiviste eest. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja esitas viivise määrale vastuväite VÕS § 42 lg 3 p 5, § 44 alusel ja taotles viivise vähendamist. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Kuigi müügilepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist on tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Kostja esitab majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule omaseid vastuväiteid ning peaks seega tõendama, et lepingus kokku lepitud viivise määr on ebamõistlikult kahjustav. Kostja ei ole seda tõendanud. Riigikohus 6/8
on pidanud juba 3 aastat tagasi lubatavaks viivise määra 0,25% päevas. Viivis ei ületa põhinõuet (vt nt Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48−49 ja 13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 17). 6.3 Kohus loeb viivise nõude põhjendatuks osaliselt. Kuna kohus tuvastas, et kostja vastutus on piiratud 40 000 euroga, on hagejal õigus nõuda viiviseid ka selles mahus tekkinud arvete tasumata jätmise eest. Seisuga 11.05.2022 (kostjale nõude esitamise aeg) olid sissenõutavaks muutumise järjekorras tasumata arved XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kogusummas 9803,36 eurot. Järgmisena jäi tasumata arve nr XXX, mille tasumist oleks hageja võinud nõuda kostjalt summas 30 196,64 eurot. Nende arvetega tasumise viivitamisega tekkis hagejal õigus nõuda viiviseid 4489,50 eurot (1620,82 eurot + 2868.68 eurot viimase arve eest).
7.Hageja palus kostjalt sisse nõuda viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käenduskohustuse täitmise tähtajale järgnevast päevast 19.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.07.2022 ning alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel välja viivised tasumata põhivõlalt 40 000 eurot alates 19.05.2022 kuni 27.02.2023 kokku 2657.53 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viiviste summa 7147,03 eurot. Lisaks mõistab kohus TsMS § 367 alusel välja viivised seadusjärgses määras alates 28.02.2023.
8.Kostja palus kindlaks määrata otsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub hagejale summa 36 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetega vastava kuu 26. kuupäevaks alates tsiviilasja lahendava kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Riigikohus on näiteks täitemenetluses kehtiva nn õiglusklausli (TMS § 45) kohta olnud arvamusel, et võla ajatamine või täitemenetluse peatamine on erandlik ega saa olla väga pikaajaline, üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud otsuse täitmise viisi ja tähtaja kindlaks määramine. Käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus kostjalt kui käendajalt ja füüsiliselt isikut hageja kasuks välja 47 147,03 eurot, s.t tegemist ei ole kostja kui füüsilise isiku tekitatud võlaga. Lisaks ei saa eeldada, et kostjal oleks võimalik ilma probleemideta võlgnevus tasuda. Kostjale kuulub kinnistusraamatu andmete kohaselt korteriomand XXX (registriosa nr XXX) ja selle juurde kuuluv mitteeluruum. Kostja on XXX sõiduki kasutaja, kuid talle endale ei kuulu ühtegi sõiduautot. Kostja nimetatud igakuised kulud on kodulaenu makse 210 eurot, eluasemega seonduvad kõrvalkulud 290 eurot ning väikelaen 274 eurot. Kostjal on XXX alaealine laps, igapäevasteks kuludeks toidule ja hügieenitarvetele kulub kostjal ca 600 eurot kuus. Seega on kostja igakuised kulud kokku ca 1325 eurot. Kohus loeb kostja kulud tõendatuks esitatud dokumentaalsete tõenditega (dtl 146-158). Kostja sissetulekuks on töötasu 2699,20 eurot XXX, mis on saneerimisel (dtl 159-160). Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostjale tuleb anda kohtuotsusega välja mõistetud summade tasumiseks tähtaeg. Kostjal tuleb tasuda võlgnevus 47 147,03 eurot 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse 7/8
jõustumisest. See annab kostjale võimaluse leida vahendeid võlgnevuse tasumiseks. Lisaks on võimalik, et põhivõlgnik XXX tasub osa võlgnevusest. Kostjal tuleb seejuures tasuda igakuiselt vähemalt 2222 eurot. Kostja on kinnitanud, et saab selle summa tasumisega hakkama. Kostjal tuleb makseid tehes arvestada, et kogu võlgnevuse summa, mis on rohkem kui 12x2222, peab olema tasutud hiljemalt aasta pärast. Kohus leiab, et kuivõrd asjas jääb kehtima 18.07.2022 määrusega seatud hagi tagamine, on hageja õigused piisavalt kaitstud. Hageja huvide tagamiseks määrab kohus, et ühe osamaksega hilinemisel muutub kogu hageja nõue sissenõutavaks.
9.Kohus selgitab, et TsMS § 386 l g 4 ja TsMS § 445 lg 2 kohaselt jääb tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamine kehtima.
10.Menetluskulud Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja nõue oli 75 362,94 eurot ning edasiulatuvad viivised, kohus rahuldas sellest 47 147,03 eurot (62%). Arvestades, et kostja menetluskulud on olnud suuremad, on õiglane jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus arvestab ka sellega, et kostjal tuleb tasuda hageja kasuks välja mõistetud summad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 03.10.2023 osaliselt jõustunud TrtMK 27.02.2023 otsus koos TrtRK ja RK resolutiivosadega
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.