Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
13. juuni 2023.a, Tallinn
Hagihind
3521,25 eurot
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-22-144920 Aktiva Finance Group OÜ hagi K. S. vastu 14.01.2022 järelmaksulepingust nr xxxx ja 21.04.2021 laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 2335,61 euro, intressi 149,76 euro, sissenõudmiskulude 90 euro, viivise 421,23 euro ja täiendava viivise saamiseks
nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (Julianus Inkasso OÜ, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: K. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K. S.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 14.01.2022 järelmaksulepingust nr xxxx ja 21.04.2021 laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 2335,61 eurot, sissenõudmiskulud 65 eurot ja seisuga 13.06.2023 viivis 220,52 eurot.
3.Välja mõista K. S.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2335,61 eurolt, alates 14.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
4.Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
5.Välja mõista K. S.’ilt menetluskulu summas 572 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.
6.Välja mõista K. S.’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (572 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas Harju Maakohtule hagi K. S. vastu 14.01.2022 järelmaksulepingust nr xxxx ja 21.04.2021 laenulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 2335,61 euro, intressi 149,76 euro, sissenõudmiskulude 90 euro, viivise 421,23 euro ja täiendava viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja I AS 14.01.2022 järelmaksulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingus lepiti kokku intressi määr 9,90% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 10,51% aastas. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 06.06.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 28.06.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 30.06.2022.a kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group (end. OÜ Aktiva Finants) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Lepingu nr xxxx alusel soetas kostja kauba/teenuse (fraktsiooniline mesoteraapia 6 korda) maksumusega 1390 eurot. Kostja kohustus kauba/teenuse eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.03.2022 - 10.02.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 0,00 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 0,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr xxxx alusel põhivõlg summas 1390 eurot.
4.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 9,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 1. osamaksest, s.o 10.03.2022.a kuni ülesütlemisele eelnenud 4. osamakseni s.o 10.06.2022. a summas 53,74 eurot (21,02 + 11,48 + 10,67 + 10,57 = 53,74). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 53,74 eurot.
5.Lepingu nr xxxx võla sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 01.07.2022 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 02.08.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 29.08.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
6.Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1390 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.06.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 06.03.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 9,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist
summas 94,63 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 94,63 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1390 eurolt kuni sellekohase tasumiseni alates 07.03.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 9,90% aastas.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ 21.04.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu. Lepingus lepiti kokku intressi määr 40,93% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 54,98% aastas. Kostja kohustus laenu esialgsele võlausaldajale tagastama vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 17.04.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles P OÜ lepingu üles 02.05.2022. Esialgne võlausaldaja loovutas 03.05.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group (end. OÜ Aktiva Finants) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
8.Lepingu nr xxxx alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 21.04.2021 - 26.03.2026. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 54,39 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 0,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr xxxx alusel põhivõlg summas 945,61 eurot.
9.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,93% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 15.02.2022. a kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni s.o 16.04.2022.a summas 96,02 eurot (32,25 + 32,01 + 31,76 = 96,02). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 96,02 eurot.
10.Lepingu nr xxxx võla sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 04.05.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 23.09.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 28.09.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.
11.Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 945,61 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 03.05.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 06.03.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40,93% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 326,60 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 326,60 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1390 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 07.03.2023 lepingu järgse intressimääraga võrdses määras.
12.Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
13.Kostja esitas taotluse järelmaksu lepingu nr xxxx sõlmimiseks I AS-iga. Tegemist on teenuselepinguga, lepingu sõlmimisel kostja täitis järelmaksu taotluse müüja R OÜ teeninduses. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi laenuandja päringud Maksehäireregistritesse ja EMTA-sse.
14.Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandjad on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Lisaks esitab hageja väljavõtte Taust.ee süsteemist, kus on näha, et kostjal lepingu sõlmimisel maksehäired puudusid.
15.Laenulepingu nr xxxx sõlmimise ajal s.o 21.04.2021 tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli 20,09% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102) Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr kolmekordne Eesti Panga keskmine, mis lepingu sõlmimise ajal oli 60,27%.
16.Laenulepingu nr xxxx sõlmimise ajal s.o 14.01.2022 tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli 16,95% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102) Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr kolmekordne Eesti Panga keskmine, mis lepingu sõlmimise ajal oli 50,85%. Kostja vastuväited ja põhjendused
17.Kostja hagiavalduse osas omapoolset seisukohta esitanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
19.1.1.I AS ja kostja vahel on sõlmitud 14.01.2022 järelmaksu leping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud kaupa või teenust maksumuses 1390 eurot (dtl 31-32) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 9,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 10,51% aastas.
19.1.2.I AS on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud 30.06.2022 teates (dtl 43).
19.1.3.P OÜ ja kostja vahel on sõlmitud 21.04.2021 laenuleping nr xxxx, mille alusel on saanud kostja laenu summas 1000 eurot (dtl 44-46). lepingu kohaselt oli intressi määr 40,93% aastas ja krediidi kulukuse määr 54,98%.
19.1.4.P OÜ on loovutanud oma nõude hagejale ning on sellest kostjat teavitanud 03.05.2022 (dtl 55).
19.1.5.Kostja võttis laenuandjate poolt võimaldatud summad või nende eest saadud teenused kasutusse ja raha tagasi maksnud ei ole.
19.1.6.Kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud lepinguid ning ei teostanud lepingus sätestatud korras ja tähtaegadel krediidi tagasimakseid ega tasunud igakuist intressi.
19.1.7.28.06.2022 on I AS edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, millise kohaselt ütleb I AS üles lepingu nr xxxx (dtl 42).
19.1.8.P OÜ edastas 17.04.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg
1.Kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles P OÜ lepingu üles 02.05.2022 (dtl 54).
19.2.Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
20.Kohus tuvastas, et tarbijakrediidilepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale.
20.1.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
20.2.Seega on hageja õigustatud esitama tarbijakrediidi alusel nõude kostja vastu.
21.Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
22.VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
22.1.Kohus tuvastas, et 06.06.2022 on I AS edastanud kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, millise kohaselt andis kliendile tähtaja tasuda hiljemalt 20.06.2022 I AS-i arvelduskontole teenuslepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Kui nimetatud tähtajaks võlgnevust täielikult ei tasuta, on võlausaldajal õigus kõik sõlmitud teenuselepingud üles öelda ning õigus teenuselepingutest tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Teenuselepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks ka kõik teenuselepingu järgselt kasutuses olevad ja võlgnetavad summad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul arvates teenuselepingu lõppemise kuupäevast (dtl 41). I AS on edastanud 28.06.2022 kostjale teenuslepingu ülesütlemise teatise (dtl 42).
22.2.Kohus tuvastas, et 17.04.2022 on P OÜ edastatud kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, millise kohaselt andis krediidiandja kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 01.05.2022. Juhul, kui võlgnevust eelnevalt nimetatud kuupäevaks ei tasuta, loeb P OÜ lepingu
lõppenuks alates 02.05.2022 ning nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses (dtl 54).
22.3.Puudub vaidlus, et hageja õiguseellastel oli õigus kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingud üles öelda. Hageja õiguseellane I AS saatis kostjale 28.06.2022 teate lepingu lõppemise kohta. Hageja õiguseellane P OÜ saatis kostjale 17.04.2022 teate laenulepingu ülesütlemise kohta ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 01.05.2022 ja selleks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral luges poolte vahel sõlmitud lepingu lõppenuks alates 02.05.2022.
23.Kostjaga sõlmitud lepingu xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 10,51% aastas (dtl 31).
23.1.Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas (alates 30.11.2020-31.05.2021). Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
24.Kostjaga sõlmitud leping xxxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 54,98% aastas (dtl 46).
24.1.Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas (alates 30.11.2020-31.05.2021). Kolmekordne määr oleks seega 60,27% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
25.Kostjaga sõlmitud lepingu xxxx kohaselt on intressimäär 9,90% aastas (dtl 31) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 53,47 eurot perioodi eest 10.03.2022–10.06.2022 ehk lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni.
26.Kostjaga sõlmitud leping xxxx kohaselt on intressimäär 40,93% aastas (dtl 46) ning hageja nõuab kostjalt intressi tasumist summas 96,02 eurot perioodi 15.02.2022 –16.04.2022 eest ehk alates 11. osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 13. osamakseni.
27.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
27.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
27.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks siseeeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
27.3.Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
27.4.Kohus jättis 07.03.2023 e-kirjaga (dtl 74) hagi käiguta ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.
Hageja hinnangul (vt dtl 78-83 hageja 15.03.2023 seisukoht) laenuandjad täitsid kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgisid VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Kostjal oli soov võtta laenu ning kasutada krediidiandja teenuseid, krediidiandjal oli soov kostjale laenu väljastada. Andmete kogumis hindamise tulemusel tekkis krediidiandjatel põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingutest tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel.
Hageja tõi 15.03.2023 puuduste kõrvaldamise raames välja järgmised asjaolud, mida laenuandja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise raames tegi (dtl 81-82): 1) Kostja esitas taotluse järelmaksu lepingu nr xxxx sõlmimiseks I AS-iga. Tegemist on teenuselepinguga, lepingu sõlmimisel kostja täitis järelmaksu taotluse müüja R OÜ teeninduses. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi laenuandja päringud maksehäireregistritesse ja EMTA-sse. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma (dtl 81). 2) Laenuandja P OÜ laenuhaldur kontrollis analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (dtl 81). Laenuandja esitas kohtule kostja arveldusarve nr xxxx väljavõtte perioodi 23.10.2020-21.04.2021 kohta. 3) Laenuandjad on kontrollinud ka maksehäireregistrid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret (dtl 81).
27.4.3.Esmalt analüüsib kohus I AS-i poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist. Hageja väitel selle raames kostja täitis järelmaksu taotluse müüja R OÜ teeninduses ning krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi laenuandja päringud Maksehäireregistritesse ja EMTA-sse. Kumbki väide ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendatud – kohtule pole esitatud kostja esitatud taotlust ega hageja õiguseellase järelpäringuid ega nende vastuseid viidatud andmebaasidesse. Samuti ei nähtu, kuidas hageja õiguseellane tuvastas, et kostja on võimeline võetavat laenu tagasi maksma ehk millised on tema sissetulekud ja väljaminekud, sh. varasemad võimalikud kohustused. Näiteks ei ole hageja õiguseellane nõudnud kostjalt oma pangaväljavõtte esitamist ega seda analüüsinud. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud, näiteks nõudes pangakonto väljavõtete esitamist. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Laenuandja ei saa eeldada, et mingi tarbijakrediidi finantseerimisviisi puhul või kuni mingi laenusummani ei peaks sisulist vastutustundliku laenamise kontrolli teostama. Hagiavalduse pinnalt ei ole hageja õiguseellane teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Kuna kostja poolt laenuandjale esitatud taotlust kohtule esitatud pole, ei ole võimalik ka väita, et kostja oleks enda varalise seisu kohta ebaõigeid andmeid esitanud. Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline.
27.4.4.Järgnevalt käsitleb kohus P OÜ poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamist.
Hageja väitel teostati põhjalik krediidihindamine ja esitas selle kohta tõenditena (dtl 84-125): 1) kostja id-kaardi, 2) kostja pildi, 3) kostja arveldusarve nr xxxx väljavõtte perioodi 23.10.2020-21.04.2021 kohta, 4) kostja krediidianalüüsi. Hageja on esitanud kohtule kostja taotluse talle laenu väljastamiseks (dtl 118119). Kohtule hageja poolt esitatud P OÜ laenuhalduri andmete ja pangakonto analüüs ei sobitu omavahel. Kostja pangakontost nähtuvad väiksem tulu ja suuremad kulud ja kohustused, kui tuvastas laenuhaldur. Töötasuna on kostja laenutaotluses kirja pannud 1200 eurot, samas konto väljavõttelt ei nähtu üheltki vaadeldavalt kuult sellist töötasu laekumist. Kõige rohkem maksti kostjale 07.01.2021 detsembri töötasuna 1066,87 eurot, samas 06.11.2020 896,82 eurot, 07.11.2020 682,51 eurot, 05.02.2021 904,81 eurot, 05.03.2021 78,73 eurot, 07.04.2021 786,22 eurot. Need numbrid kajastuvad ka analüüsi lisaks olevas tabelis (dtl 120) ning analüüsi arvutuskäigus on aluseks võetud igakuine sissetulek 673,51 eurot (dtl 121). Lisaks nähtuvad pangakonto andmetest maksed teistele laenuandjatele ja teistel laenuandjatelt laenu maksed, mistõttu pidi laenuandja tegema täiendavat kontrolli. Nii nähtub, et kostja sai B AS-lt (mis on tuntud laenuandja) 6500 eurot, millest koheselt samal kuupäeval tegi makseid B OÜ-le, P OÜ-le, Xxxx Eesti filiaalile ja E AS-le (kes kõik on tuntud krediidiandjad) kokku summas 6070,61 eurot. Seega pidi P OÜ-l vähemalt tekkima küsimus, kas B AS-lt saadud 6500 eurot ei võinud olla mitte kostja poolt võetud laen (mis tingimustel) ning kas kostja tasus saadud rahaga ära (kõik) oma varasemad võlgnevused. Laenutaotluses on laenujäägi suuruseks kirja pandud 2000 eurot (dtl 118). Kohtule ei nähtu, kas ja kuidas hageja õiguseellane seda kontrollis, kuigi vastuolu nähtuvalt pangakonto väljavõttega näib ilmne. Samuti on krediidianalüüsis ja kostja krediidivõimelisuses arvutuskäigus kostja majapidamiskuludena ehk igakuiste elamise kogukuludena näidatud 150 eurot, mis on ilmselgelt ebarealistlik ja näitab, et see analüüs ei ole tõsiseltvõetav. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik.
27.4.5.Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellased) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laenuandjad oleks teostanud reaalset kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas.
27.4.6.Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olevad laenuandjad on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on mõlemad laenuandjad eiranud VÕS § 406 lg-s sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandjad oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
27.5.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.
Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
27.5.1.Puuduvad andmed selle kohta, et laenuandjad oleks kostjalt küsinud mingeid andmeid ja kostja oleks jätnud need tahtlikult esitamata või et kostja oleks midagi võltsinud
27.6.Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus leiab, et hageja seda suutnud ei ole. Hageja ei ole oma analüüside kohta välja toonud asjaolusid, hageja väide mingi analüüsi läbiviimise kohta on jäänud deklaratiivseks.
28.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandjad ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja seadusjärgse viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest.
28.1.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar) on kogu laenu perioodi (s.o. kuni 28.02.2022) olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingu kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud.
29.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.1.Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 2 ls. on antud juhul viivisemääraks 8% aastas kuni 31.12.2022 ja 10,5% aastas alates 01.01.2023.
29.2.Kohus eelnevalt tuvastas, et leping xxxx lõppes 28.06.2022, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 29.06.2022. Hageja on palunud mõista välja viivise alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o 13.06.2023).
29.2.1.Viivis põhinõudelt 1390 eurot perioodi 28.06.2022-31.12.2022 eest (187 päeva) moodustab seega 56,97 eurot (1390 € x 8% / 365 x 187 päeva = 59,97 eurot).
29.2.2.Viivis põhinõudelt 1390 eurot perioodi 01.01.2023-13.06.2023 eest (104 päeva) moodustab seega 65,58 eurot (1390 € x 10,5% / 365 x 164 päeva = 65,58 eurot).
29.3.Kohus eelnevalt tuvastas, et leping xxxx lõppes 02.05.2022, seega on kostja laenu tagastamisega viivituses alates 03.05.2022. Hageja on palunud mõista välja viivise alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestab välja viivised otsuse tegemise seisuga (s.o 13.06.2023).
29.3.1.Viivis põhinõudelt 945,61 eurot perioodi 03.05.2022-31.12.2022 eest (243 päeva) moodustab seega 50,36 eurot (945,61 € x 8% / 365 x 243 päeva = 50,36 eurot).
29.3.2.Viivis põhinõudelt 945,61 eurot perioodi 01.01.2023-14.04.2023 eest (104 päeva) moodustab seega 44,61 eurot (945,61 € x 10,5% / 365 x 164 päeva = 44,61 eurot).
29.4.Seega kuulub rahuldamisele hageja nõue kostjalt otsuse tegemise seisuga viivise 220,52 eurot (59,97€ + 65,58€+50,36€+44,61 €) väljamõistmiseks.
29.5.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue välja mõista kostjalt viivis otsuse tegemisele järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid seda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Väljamõistetavate viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissnõudmise kulu summas 90 eurot.
30.1.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
30.2.Lepingu nr xxxx võla sissenõudekulude summa 50 eurot on kujunenud järgmiselt: 01.07.2022 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot (dtl 56-57); 02.08.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 58-61); 29.08.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 62); muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Kohus leiab, et 01.07.2022, 02.08.2022 ja 29.08.2022 edastatud kirjade tasunõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 35 eurot. Hageja nõue välja mõista kostjalt muu makseviivitusega tekkinud kulu summas 15 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtul puudub võimalus nimetatud kulude kandmist kontrollida.
30.3.Lepingu nr xxxx võla sissenõudekulude summa 40 eurot on kujunenud järgmiselt: 04.05.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot (dtl 64-67); 23.09.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 68); 28.09.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot (dtl 69); muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Kohus leiab, et 04.05.2022, 23.09.2022 ja 28.09.2022 edastatud kirjade tasunõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele summas 30 eurot. Hageja nõue välja mõista kostjalt muu makseviivitusega tekkinud kulu summas 10 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohtul puudub võimalus nimetatud kulude kandmist kontrollida.
31.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus summas 2335,61 eurot, viivis 220,52 eurot seisuga 13.06.2023, sissenõudmise kulu summas 65 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 2335,61 eurolt, alates 14.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
32.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3521,25 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
33.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
33.1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõue 2335,61 €, intressid 149,76 €, viivised 421,23 €, sissenõudekulud 90 €, ja edasiulatuv viivise 9,90% aastas ja 49,93% põhinõudelt (dtl 29).
33.2.Kohus rahuldab hageja põhinõude täielikult, jätab rahuldamata intressi nõude, rahuldab viivise ja sissenõudekulu nõude osaliselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 80% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud osas poolte endi kanda.
34.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
34.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 455 eurot, esindajakulu summas 507 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kostja hageja menetluskulule vastu ei ole vaielnud.
34.2.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 80% summas 364 eurot.
34.3.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
34.4.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele osaliselt. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega, on vajalik ja põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele koos eelneva tõendite analüüsiga mitte rohkem kui 2 tundi. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 240 eurot (2 x 120 eurot).
34.5.Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 192 eurot (240 eurot x 80%).
34.6.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS
§ 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hüvitamisele 16 eurot (20€x80%).
35.Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 572 eurot, millest riigilõiv 364 eurot, esindajakulu summas 192 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 16 eurot.
36.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
37.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.