Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 055.80 eurolt) alates 01.02.2023 kuni põhinõude tasumiseni määraga 8.00% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 1 055.80 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot (sh riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (480 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.AS PlusPlus Capital esitas 08.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 200.74 euro saamiseks. Kohus tegi 09.12.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 12.12.2022 nõudele vastuväite, mille kohaselt avaldaja on nõude esitanud vale isiku vastu. Võlgnik ei ole avaldaja ees ühtegi kohustust võtnud. Võlgniku isikuandmeid on tema teadmata ja tema tahte vastaselt kasutatud mitmete kiirlaenude (ja muude rahaliste kohustuste) võtmiseks. Võlgnik esitas 11.08.2022 Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate, mille alusel algatas uurimisasutus 15.08.2022 kriminaalmenetluse nr xxxx.
2.Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 11.01.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Viru Maakohtu 16.01.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg hagi esitamiseks.
4.31. jaanuaril 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt Tele2 ja kostja sõlmisid 06.10.2021 Tele2 liitumislepingu nr. xxxx, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, so Apple iPhone 13 Pro Max 128GB, ning osamaksetega tasumise tingimustes. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et Tele2 on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksena igakuise maksega 53.29 eurot vastavalt esitatavatele arvetele ning Tele2 järelmaksu tingimustele arvetel märgitud tähtajaks. Lepingu eritingimuste kohaselt ei lisandunud seadme põhiosale intressi.
5.Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud lepingu ja Tele2 järelmaksu tingimustega. Vastavalt järelmaksu tingimuste p-le 3.2 kohustus kostja tasuma lepingust tulenevad maksed ja vastavalt p-le 3.4 on kostja kohustatud maksetega viivitamise korral tasuma viivist EKP võlasuhete intressimäär + 8% aastas. 2 (10)
2-22-147576
6.Kostja rikkus lepingu p 2 ja järelmaksu tingimuste p 3.2 ning ei tasunud põhiosa makseid alates 18.04.2022 osamaksest. 27.07.2022 teavitas Tele2 lepingu lõpetamisest, kui kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 18.08.2022. Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud aadressile xxxx, milles Tele2 muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb Tele2 lepingu üles ja loovutab võla inkassofirmale.
7.Vastavalt järelmaksu tingimuste p-le 3.6 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx: 12.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot, 07.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 23.11.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
8.Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 loovutas 22.09.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
9.Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 1 055.80 eurot ja viivised 41.72 eurot. Vastavalt järelmaksu tingimuste p-le 3.4 arvestatakse maksetega viivitamise korral seadme järelmaksu põhinõudelt viivist EKP võlasuhete intressimääras + 8% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
10.Hageja palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1 055.80 eurot, viivised 41.72 eurot, sissenõudekulud 35, viivised põhivõlgnevuselt alates 01.02.2023 määraga 8% aastas ning jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
11.14. märtsil 2023 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et ta pole hagiavalduse aluseks olevat lepingut sõlminud. Nimelt puudub hageja nõude aluseks olevalt lepingult mistahes kehtiv allkiri. Samuti esitas hageja nõude vale isiku vastu. Kostja ei ole võtnud hagiavalduse aluseks olevat kohustust. Kostja isikuandmeid, on tema teadmata ja tema tahte vastaselt, kasutatud erinevate kohustuste võtmiseks.
12.Hagiavalduse aluseks olev järelmaksuleping ei ole kehtivalt sõlmitud. Lepingut ei saa lugeda t sõlmituks, sest sellelt puudub kehtiv allkiri („signature is not valid“). Sama sisuga märkus on lisatud ka hageja digitaalallkirjade kinnituslehele („allkirja kehtivus, allkiri ei ole kehtiv“). Eelnevast järeldub ühemõtteliselt, et kostja (ega ka keegi teine) ei ole andnud hagiavalduse esemeks oleva lepingu sõlmimiseks VÕS § 9 lg 1 mõttes vajalikku tahteavaldust. Seega, ei saa lugeda hagiavaldusele lisatud järelmaksulepingut kehtivaks ja pooltele siduvaks.
13.Hagiavalduses esitatud selgitused järelmaksulepingul oleva allkirja väidetava kehtivuse kohta on tõendamata ja arusaamatud. Esiteks, kujutab digitaalne allkirjastamine olemuslikult endast 3 (10)
2-22-147576 eelduslikult turvalist viisi isikliku tahteavalduste väljendamiseks. Digitaalne allkiri võimaldab (kolmandatel isikutel) lihtsasti tuvastada allkirjastaja ainulaadset sertifikaati, mille abil seostatakse allkiri konkreetse isikuga (ümbrikus nähtav nimi ja isikukood). Seega peab digitaalne allkiri vastama konkreetsetele tehnilistele nõuetele, et seda saaks lugeda kehtivaks. Juhul, kui digitaalne allkiri sellistele nõuetele ei vasta, siis ei saa olla tegemist TsÜS § 80 lg 1 p 3 mõttes tehingu elektroonilise allkirjastamisega.
14.Kehtetult antud digitaalset allkirja ei saa muuta kehtivaks kolmandate isikute paljasõnaliste subjektiivsetele seisukohtadele tuginedes. Hageja esitas allkirja kehtivuse tõendamiseks Tele2 töötaja üldsõnalise e-maili, mida ei saa käsitleda kui tõendit kehtetu allkirja kehtivuse kohta. Digitaalne allkiri on olemuslikult isikuga tugevalt seotud ja peab eelduslikult kajastama ühe konkreetse isiku (nt kostja) tahteavaldust. Arusaadavalt, väljendab iga (teovõimeline) isik (sh kostja) enda tahteavaldusi isiklikult. Volitamata kolmandatel isikutel (nt Tele2 töötaja) ei ole pädevust otsustada teistele isikutele (nt kostjale) kohustuste võtmise üle. Seega, ei saa Tele2 töötaja üldsõnaline selgitus muuta kehtivaks kostja nimel antud kehtetut digitaalset allkirja.
15.Jääb arusaamatuks hageja väide, et „allkirja kehtivust ei mõjuta erisused erinevate ID-kaardi tarkvarade vahel“. Hageja ei ole seletanud kuidas on omavahel seotud erinevad ID-kaardi tarkvarad ja järelmaksulepingul nähtav märkus, et allkiri ei ole kehtiv.
16.Järelmaksulepingut ei ole võimalik „heaks kiita“ lepingu osalise täitmisega. Hagiavalduse esemeks oleva lepingu näol on VÕS § 402 lg 1 mõttes tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul olema tarbija avaldus kohustuste võtmiseks TsÜS § 79 mõttes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt VÕS § 408 lg 1 toob vorminõude rikkumine kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse.
17.Hagiavaldus on esitatud vale isiku vastu. Kostja isikuandmeid kasutati kostja teadmiseta kostja nimel mitmete erinevate kohustuste võtmiseks. Kostja ei andnud kunagi nõusolekut ühegi järelmaksulepingu sõlmimiseks ega muu võlakohustuse võtmiseks. Kostja sai enda nimele võetud kohutustest teada alles siis, kui erinevad võlausaldajad hakkasid kostja vastu nõudeid esitama. Kostja sai väidetavast hageja nõudest teada alles käesolevas kohtumenetluses. Nimelt, esitas hageja kostja vastu 08.12.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kostja sai kätte 12.12.2022. 11.08.2022 esitas kostja juba Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kuriteoteate S.K. seonduvalt. PPP algatas 15.08.2022 kostja kuriteoteatest lähtudes kriminaalmenetluse nr xxxx. Praegusel hetkel, kriminaalmenetlus veel käib.
18.Järelmaksulepingus märgitud teabe põhjal tekib ka põhjendatud kahtlus järelmaksulepingu faktiliselt sõlminud isiku identiteedis. Hagiavaldusele lisatud järelmaksulepingusse ei ole märgitud hageja kontaktandmeid. Esiteks, on arve saaja e-posti aadressiks märgitud otsesõnu S.K. kuuluv eposti aadress (xxxx). Teiseks, on kontaktnumbriks S.K. aga mitte kostja number. Kolmandaks, kostjale ei ole teada järelmaksulepingusse märgitud e-posti aadress. Kostja kasutab ainult ühte e-posti aadressi (gmaili aadress). Kostjal puudub nii ligipääs kui ka teadmine järelmaksulepingusse märgitud aadressist. Neljandaks, kostja ei ela ega elanud ka 2021.a järelmaksulepingusse märgitud aadressil xxxx. Eelnimetatud aadressil elas järelmaksulepingu sõlmimise hetkel S.K. (tegemist oli üürikorteriga). Kostja elas alates 2014. aastast kuni käesoleva aasta alguseni aadressil xxxx. Eeltoodu 4 (10)
2-22-147576 kogumis viitab selgelt asjaolule, et vaidluse esemeks oleva järelmaksulepingu sõlmis kolmas isik (eelkõige S.K.) ja hagi tuleb lugeda hagi esitatuks vale kostja vastu.
HAGEJA SEISUKOHT
19.29. märtsil 2023 esitatud seisukohas hageja teatas, et kostja allkirjastas lepingu Smart-ID-ga, kuid tulenevalt Tele2 programmiveast muutus kehtiv allkiri punaseks märkega "allkiri ei ole kehtiv". Kostja sisestanud lepingut allkirjastades oma PIN 2, millega loetakse temapoolne tahteavaldus antuks TsÜS § 67 mõistes. Riigi Infosüsteemi Amet selgitas selliste allkirjade õigusliku tähenduse kohta, et allkirja kehtivust ei mõjuta erisused erinevate ID-kaardi tarkvarade vahel. Eelkõige on oluline tehingus osalejate tahe tehingusse astuda. TsÜS § 80 sätestab, et elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Kostja on lepingu allkirjastanud ja osaliselt ka täitnud, teostades neli osamakset lepingu alusel. Hageja on seisukohal, et lepingu osalise täitmisega on kostja tehingu heaks kiitnud.
20.Kostja väidab, et ta ei ole 06.10.2021 Tele2 liitumislepingut nr. xxxx sõlminud. Hageja ei ole kostja väitega nõus. Hagi aluseks olev leping on sõlmitud Kostja Smart-ID-d ja PIN-koode kasutades. Smart-ID kontot saab luua pangakontoris või ID-kaardi või Mobiil-ID abil ja selleks on vaja nende PIN-koode. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et vaidlusalune tahteavaldus krediidi väljamaksmiseks, s.o 06.10.2021, on esitatud kasutades kostja Smart-ID-d ja selle PIN-koode. Hageja viitas Riigikohutu lahendi 2-16-124450 p 22, 23.
21.Kostja esitas vastuväite lisana 31.08.2022 kannatanuna kostja ülekuulamise protokolli, milles kostja tunnistas, et ta tegi kolmandale isikule, enda pojale, Smart-ID ja andis talle Smart-ID PINkoodid. Samuti võimaldas kostja kolmandale isikule ligipääsu tema arvelduskontole. Lisaks tunnistas, et Smart-ID oli vajalik arvelduskontol tehingute tegemiseks. Kostja ütluste kohaselt "S. kasutas Swedbank arveldusarvet ja minu nimelist Smart-ID enda tarbeks". Kostja kriminaalmenetluses antud ütlusi tuleb tõlgendada kolmandale isikule volituse andmisena kõikide tehingute jaoks.
22.Vastavalt e-identimise ja e-tehingute usaldusväärsuse seadusele loetakse digialallkirjaks ainult need elektroonilised allkirjad, mis vastavad eIDASega sätestatud kvalifitseeritud e-allkirja nõuetele. Smart-ID süsteem uuendati QSCD tasemele (Qualified Signature Creation Device ehk kvalifitseeritud allkirjastamisvahend) alates 08.11.2018, mis annab Smart-ID-ga antud elektroonilistele allkirjadele omakäelise allkirjaga võrdsustatud digitaalallkirja. Smart-ID sertifikaatide kasutustingimuste kohaselt peab Klient Smart-ID süsteemi teenuste kasutamiseks registreerima Smart-ID konto. Smart-ID konto seob Smart-ID süsteemis konkreetse Smart-ID rakenduse kliendi identiteediga. Smart-ID konto loomise ja registreerimise käigus tõendab registreerimisasutus Smart-ID konto omaniku (kliendi) identiteedi ning identiteedi ja võtmepaari seos sertifitseeritakse sertifitseerimisasutuse poolt. Smart-ID kontol on täiustatud või kvalifitseeritud elektroonilise allkirja võti ja autentimise võti. Hageja esitas tõendina kvalifitseeritud Smart-ID sertifikaatide kasutustingimused, mis on kätte saadavad muu hulgas sertifitseerimisteenuste osutaja (SK ID Solutions AS) kodulehel ning mis tõendavad, millised kohustused ja vastutus on Smart-ID kasutajal. Smart-ID sertifikaatide kasutustingimuste punkt 1.3 kohaselt peab klient olema kasutustingimustega tuttav ja nendega Sertifikaatide kättesaamisel nõustuma; punkt 2.2 kohaselt tuvastab Klient sertifikaadi võtmevahetuse korral Sertifikaatidesse kantud andmete õigsuse ja kinnitab andmete õigsust; punkt 3.1.3 kohaselt on kliendi sertifikaate keelatud kasutada muu hulgas 5 (10)
2-22-147576 võimaldamaks teistel kasutada kliendi isiklikku võtit; punkt 5.2.7. kohaselt kohustub klient tagama, et tema isikliku võtme kasutamine toimuks tema kontrolli all; p 5.2.10 kohaselt viivitamatult teavitama sertifitseerimisteenuste osutajat oma Isikliku võtme võimalikust volitamata kasutamisest ja tühistama oma Sertifikaadid; punkt 5.2.11 kohaselt viivitamatult tühistama oma Sertifikaadid, kui tema Isiklik võti või PIN-kood on väljunud tema kontrolli alt; punkt 9.1 alusel vastutab Klient ainuisikuliselt enda halduses oleva Isikliku võtmeosaku ja PIN-koodide kaitsmise eest; punkt 9.2 alusel Klient vastutab ainuisikuliselt ja täielikult Autentimise ja elektroonilise allkirja andmisega kaasnevate tagajärgede eest Sertifikaatide kehtivuse ajal kui ka pärast seda; 9.3 kohaselt vastutab Klient ainuisikuliselt igasuguse kahju eest, mis tulenes Kasutustingimustest ja/või Eesti Vabariigi seadustes sätestatud kohustuste täitmata jätmisest või nende sobimatust täitmisest.
23.Hageja on tõendanud, et hagi aluseks olev leping on sõlmitud kostja Smart-ID-d ja selle PINkoode kasutades, mistõttu puudus Tele2 Eesti AS-il mõistlik alus kahelda, et tahteavalduse krediidi väljamaksmiseks tegi kostja ise.
KOHTUISTUNG
24.Kohtuistungil kuulati kostja vande all üle. Kostja selgitas, et tema isikuandmed said S.K.’i kätte põhjusel, et ta sai pankrotimenetluse ja siis jäi hätta. Ta soovis kostja kontot kasutada, mida kostja ise ei kasutanud Swedbank AS-is. Hiljem läks aeg edasi ja siis ta soovis Smart ID-d ja ta survestas kostjat selles. Kostja ise kasutas Mobiil ID-d. Kostjal oli vale arusaam Smart ID kohta, et tal on ka kostja allkirja õigus. Nad leppisid kokku, et S.K kasutab seda töötasude ülekandmisel ja tööasjade rahalistel toimingutel. Kostja ei arvanud, et ta hakkab laenu võtma. S. K. tegi need laenulepingud ka nii, et ei pannud kostja aadressi, vaid mingi muu aadressi. Ta varjas neid kostja eest väga pikalt. Ta ütles kostjale koguaeg, et on maksnud. Kostja kinnitas, et teadis, et S.K. sai uue telefoni endale aga ei teadnud, et ta oli selle kostja nimel võtnud. Kostja on S.K’ile SmartID avanud 2 korda. Ühe korra pani kostja SmartID kinni ja 2 korda avas. Kostja sai teada, et S.K. sai kasutada SmartID, et dokumente allkirjastada mai 2022.a, kui ta oli saanud laenusid võtta. Laenude mahust sai kostja teada 11.08.2022. Kostja ei võimaldanud S.K’ile ligipääsu oma SmartID-le vabatahtlikult, ta sundis kostjat selleks. Kostja andis S.K’ile ka SmartID paroolid, kuna tema kasutas neid. Kostja ise paroole ei teadnud, need olid ainult S.K. käes. Kostja ei kontrollinud milliseid tehinguid S.K kostja SmartID-ga vormistas. Kostja oli kindel, et ta kasutab ainult enda rahaliste vahendite jaoks, usaldas teda.
25.Hageja esindaja jäi hagi ja ka eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja leiab, et kostja vande all antud ütlused ei muuda hageja seisukohti. Hagi aluseks olev leping on kostja poolt sõlmitud SmartID-d ja selle pin-koode kasutades. Tele2-l puudus mõistlik alus kahelda, et tahteavalduse krediidi väljastamiseks tegi kostja ise. Tegemist on olukorraga, kus kostja ütlusi võib tõlgendada kui volituse andmist laiaulatusliku tehingute liigi jaoks. Tele2-l tehingu tegemise hetkel puudus alus kahelda, et kostja vormistab tehingut ise. See probleem, et allkiri pole kehtiv, on üsna levinud. Tavaliselt tekib just SmartID-ga siis, kui ühel poolel puudub viimane kehtiv rakendus ehk rakendust ei ole uuendatud. Tulenevalt SmartID sertifikaatide kasutustingimustest, vastutab kostja tehingute eest, millised on vormistatud tema SmartID-d kasutades ning mis on tema poolt pin-koodidega kinnitatud. Kui digikonteineri avame, siis on näha, et kostja on oma allkirja andnud. See, et programm näitab, et allkiri ei ole kehtiv, see on programmi viga.
26.Kostja esindaja teatas, et allkirjal vea teade, mis tähendab seda, et allkiri pole kehtivalt antud. Tele2 töötaja selgitus, et allkiri on kehtivalt antud, ei ole kostja hinnangul tõsiselt võetav. Digiallkiri 6 (10)
2-22-147576 peab olema kaitstud. Vea teadet ei saa lihtsalt ümber lükata ühe töötaja e-kirjaga. Hageja vastusest ei jäänud kõrva ühtegi asjaolu, kuidas saaks tuvastada objektiivselt, et tegemist kehtiva allkirjaga. Kostja ei andnud nõusolekut tehingu sõlmimiseks ja kostja ei olnud teadlik ka tehingu sõlmimisest enne käesoleva kohtumenetluse algust. Kostja eest kohustuse võtmist varjati, seda näeb ka lepingus kirjas olevatest kontaktandmetest. Tarbija krediidilepingut ei saa tagantjärele muuta kehtivaks mingite maksete tegemisega. SmartID anti konkreetsel eesmärgil, mis oli töötasude kasutamise võimaldamine. SmartID-d ei antud selleks, et midagi osta, järelmaksu lepinguid sõlmida, laenulepinguid sõlmida või muud teha. Konkreetne jutt oli, et kasutamisõigus piiratud S. ́i enda rahaliste vahenditega. Kostja ütles, et teda on survestatud SmartID võimaldamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
28.Hagiavalduse juurde lisatud Digidoc allkirjalehe ja selle konteineri sisu kohaselt 06.10.2021 kell 15:26 allkirjastas A.P. (käesolevas menetluses kostja) Järelmaksu lepingu, Euroopa Tarbijakrediidi standartinfo teabelehe, tarbijakrediidilepingu maksegraafiku ja Seadmekindlustuse lepingu. Tele2 lepingu lisas (liitumislepingu nr. xxxx) leppisid Tele2 Eesti AS ja kostja kokku mobiiltelefoni Apple iPhone 13 Pro Max 128GB hinnas 1 279 eurot ja selles, et seadme väljaostu perioodiks on 24 kuud ja kuumakseks 53.29 eurot (dtl 28-31). Hagiavalduse kohaselt Tele2 Eesti AS on kauba (mobiiltelefoni) kätte toimetanud. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et mobiiltelefon on teenuse pakkuja poolt kasutajale väljastatud.
29.Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et: 1) hagi aluseks olevat lepingut ei ole sõlmitud, sest puudub lepingult kehtiv allkiri; 2) kostja ei ole võtnud hagi aluseks olevat kohustust, kostja isikuandmeid on kasutatud tema teadmata ja tema tahte vastaselt; 3) järelmaksulepingut ei ole võimalik „heaks kiita“ lepingu osalise täitmisega.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas: 1) kostja on sõlminud lepingu Tele2 Eesti AS-iga; 2) kui jah, kas leping on kehtiv ja kas kostjal on tekkinud lepingust tulenevad kohustused; 3) kas kostja vastuväited välistavad tema vastu esitatud nõuete rahuldamist.
31.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 p 5 järgi elektroonilise side ettevõtja on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust ja p 15 järgi klient on üldkasutatavat elektroonilise side teenust kasutav isik, kellel on üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga.
32.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise 7 (10)
2-22-147576 lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Müügilepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 208, mille lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus leiab, et 06.10.2021 digitaalallkirja lehe konteineris sisalduvate dokumentide allkirjastamine kujutab ennast lisatud dokumentide sisu ja tingimustega nõustumise kohta tahteavalduse tegemist. Ümbriku allkirjade all on näha, et allkirjastaja on A.P., isikukood xxxxx.
33.Kohus ei nõustu kostja väidetega, tema poolt lepingu allkirjastamata jätmise ja tema poolt kohustuste mittevõtmise kohta. TsMS § 229 lg 1 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla ka menetlusosalise vande all antud seletus. Kohus on vastavalt TsMS § 2681 kuulanud kostja vande all üle. Ülekuulamise käigus on kostja kinnitanud, et kostja oma poja S.K. palvel avanud kostja nimele SmartID-d ja on andnud SmartID-d koos PIN-koodidega pojale kasutamiseks. Ise kostja ei ole SmartID-d vajanud ega selle PIN-koodi enda käes hoidnud. Kostja ei mäletanud, millal ta poja jaoks SmartID teenuse avas, samas kostja on ärakuulamisel kinnitanud, et on avanud pojale SmartID-d mitmel korral. Kostja pani SmartID teenuse kinni, kuna kostjal tekkisid kahtlused, et poeg kasutab kostja isikuandmeid ebaseaduslikult, kuid sellegi vaatamata avas kostja oma pojale 2 kuu pärast SmartID teenuse uuesti (dtl 118-122). Sellega on kohus tuvastanud, et kostja on korduvalt avanud SmartID teenust, mida ta ise ei ole vajanud, kuid millega on andnud pojale õiguse kostja nimel teenuste kasutamiseks. Kostja on küll teatanud, et ta tegelikult soovis, et kostja poeg saaks kasutada kostja pangakontot, kuid menetluses ei ole tõendatud, et kostja poeg tegelikult kostja pangakontot kasutas. Kostja pangakontole ülekannete tegemiseks ei vajanud tema poeg SmartID-d teenuse kasutamist. Kostja kontole oli võimalik rahalised vahendid ka ilma selleta üle kanda ja üle kantud rahalised vahendeid oli võimalik ka kostjal endal opereerida, sh üle kanda rahalised vahendid edasi teistele kontodele või võtta poja jaoks raha sularahas välja. 34.Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 23 leidnud, et ... Olukorras, kus isik annab vabatahtlikult kõik digitaalallkirja andmise vahendid (ID-kaardi ja PIN-koodid) kolmanda isiku valdusesse, ei ole välistatud analoogia korras volituse andmise regulatsiooni kohaldamine... TsÜS 115 lg 1järgi tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 118 lg 1 sätestab, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Õiged ei ole kostja vastuses toodud väited kostja isikuandmete tema teadmata ja tema tahtevastaselt kasutamise kohta. Kostja on vähemalt kahel korral avanud oma poja jaoks SmartID, millega on võimaldanud pojal kostja nimel esineda. Seega isegi eeldades, et kostja ise ei ole 06.10.2021 Tele2 Eesti AS-iga tehingu sõlmiseks tahet avaldanud, on tahteavalduse kostja nimel teinud isik, kellele kostja enda esindamiseks volituse andis.
35.Kostja väited, et digitaalallkirja lehele on ilmunud teade, et allkiri ei ole kehtiv, ei tee käesoleval juhul tehinguid, millede sõlmimiseks tahteavaldused said tehtud, kehtetuks. Esiteks, vaidluse all ei ole asjaolu, et mobiiltelefon Apple iPhone 13 Pro Max 128GB, mida liitumislepingu nr. xxxx alusel kohustus teenuse pakkuja müüma, on tegelikult kostja esindaja (poja) valduses. Kostja on 8 (10)
2-22-147576 ärakuulamisel seda kinnitanud. Teiseks, vaidluse all ei ole asjaolu, et mobiiltelefoni väljaostu 4 esimest osamakset on tasutud. Kohus leiab, et ka osamaksete tasumine kujutab ennast tahteavalduse tegemist. Kostja väited, et ta ei olnud tema nimel lepingu sõlmimisest teadlik, ei välistanud kostja poja poolt kostja esindajana lepingu täitmisel tegutsemist. Seega ka lepingu osaliselt täitmisega on tõendatud, et lepingu täitmine, s.o järelmaksu ning kindlustuslepingu heakskiitmine on toimunud kostja volitatud esindaja poolt.
36.Kohus ei nõustu kostjaga ka selles, et lepingu sõlmimisel näidatud ostja elukoha aadress, e-posti aadress ja telefoninumber ei kuulu kostjale. Olukorras, kus kostja on vabatahtlikult võimaldanud ennast esindada, ilma esindamise ulatust piiramata, et tee kostja need vastuväited kostja nimel sõlmitud tehinguid kehtetuks.
37.Kostjal on täitama tema ja Tele2 Eesti AS-i vahel sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 1 055.80 eurot, viivise 41.72 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
38.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi hagiavalduses toodud ulatuses ima hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivist põhinõudelt 1 055.80 eurolt alates 01.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni hageja poolt hagis nõutud ulatuses 8% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõue 1 055.80 eurot.
MENETLUSKULUD
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
40.Hageja palub hagis kostjalt välja mõista menetluskulud 720 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, hageja õigusabikulud 420 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja ei ole täiendavate (hageja seisukoha esitamise ja kohtuistungiga seoses tekkinud seotud menetluskulude) nimekirja esitanud, kuigi kohus on kohtuistungil selle esitamiseks tähtja määranud. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt esitatud esindustasu arvest nähtub, et hageja õigusabikulud koosnevad dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist (1,5 tundi) ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest (2 tundi). Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 3,5 tunni ulatuses, so summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 3-l leheküljel. TsMS § 9 (10)
2-22-147576 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 3,5 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud andmetest on hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses koos käibemaksuga 180 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 08.12.2022 summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel 31.01.2023 summas 215 eurot, kokku 280 eurot. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 2 ja TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus riigilõivu summas 280 eurot kostja kanda.
41.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot, sh riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
43.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.