Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXX, elukoht xxx) esindajad Hageja lepinguline esindaja Irina Popova (e-post: xxx) Kostja Y (isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx, tegelik elukoht teadmata) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja põhivõlgnevus summas 3 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 256,39 eurot.
3.Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt alates 20.05.2025.a. kuni põhivõlgnevuse lõpliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja tsiviilasja menetluskulud riigilõiv summas 560 eurot ja õigusabikulu summas 708,60 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.X esitas 24.04.2025 Harju Maakohtule hagi Y vastu võla nõudes. Kohtu 05.05.2025 määrusega kohustati hagejat kõrvaldama määruses osundatud puudused, mida hageja tegi 20.05.2025. Kohus keeldus ekslikult 21.05.2025 määrusega asja menetlusse võtmisest. Kohus võttis hagi menetlusse 26.05.2025.
3.X'i esitatud hagiavalduse kohaselt on kandis hageja laenuna kostjale 20.07.2024 2000 eurot ja 06.08.2024 1500 eurot. Kostja sõnumi järgi pidi ta laenu tagastama septembris 2024, kuid ta seda teinud ei ole. Vaatamata hageja pankrotihoiatuse, ei ole kostja laenu tagastanud.
4.Harju Maakohtu 26.05.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
5.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse
või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
6.Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 25.10.2025. Vastamise tähtaeg saabus 14.11.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
7.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11.24.04.2025 esitatud hagiavalduse kohaselt on esindajakulud kokku 732 eurot (4h kulunud hagi koostamiseks, kliendiga konsulteerimisest, 150 eur/h, millele lisandub käibemaks).
12.08.10.2025 esitatud e-kirja kohaselt on lepingulise esindaja kulud kokku 840 eurot. Ekirja kohaselt on hageja lepingulise esindajaga seotud kulud järgmised: hagi koostamine 250 €, e-toimiku analüüs ja nõustamine (45 min) 140 €, puuduste kõrvaldamine koos tõlkega (1 t 50 min) 345 €, kohtumääruse analüüs (10 min) 30 €, taotluste koostamine (25 min) 75 €. Hageja on kohtule täpsustanud, et hagiavalduse koostamise aja määramisel võeti arvesse puuduste kõrvaldamise ettevalmistamine, tõendite kogumine, lisade tõlkimine eesti keelde, viiviste arvutamine, tõendite komplekteerimine ja kohtule edastamine, sealhulgas määruskaebuse koostamine, mille tulemusel hagi menetlusse võetigi.
13.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hagejat on esialgu esindanud vandeadvokaat Kaimo Räppo, kelle esindusõiguse lõppemisest on kohut teavitatud 12.05.2025. Hageja lepinguline esindaja käesoleval ajal on jurist Irina Popova. Mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine on põhjendatud kuivõrd need on tingitud esindaja vahetamise vajadusest.
15.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 490 eurot ning määruskaebuse esitamisel 70 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 4500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 490 eurot. Tasutud riigilõiv 490 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. RLS § 59 lg 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 70 eurot. Ka riigilõiv 70 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
16.Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu. Vandeadvokaat Kaimo Räppo menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest advokaadile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
17.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja, jurist Irina Popova, esindustasu suuruseks 145,16 või 147,55 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (180 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
18.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline kinnitama menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Järelikult lisandub tasule käibemaks.
19.Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest, ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Seega kohus annab hinnangu nende toimingute osas, mis ei ole kohtu arvates põhjendatud.
20.Kohus leiab hageja menetluskulude osas alljärgnevat:
20.1.Hageja on hagiavalduses välja toonud hagiavalduse koostamise ajakulu 4 tundi. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamisele kulunud ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Kohus märgib, et hagiavalduse sisu on ca 1,5 lehekülge, tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega ning ka esitatud tõendid ei ole mahukad. Hagiavalduse koostamisega seonduvad kulud on seega kokku 300 eurot (käibemaksuta, vandeadvokaadi tunnitasu 150 eurot).
20.2.Kohtule nähtub, et hagiavalduse on koostanud ning kohtule esitanud hageja esialgne esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo. Kohtule jäi arusaamatuks, miks hageja lepinguline esindaja on nõudnud hagi koostamise eest 250 eurot (kuivõrd hagiavalduse koostamiseks on kulunud 4 tundi, kokku tasu 732 eurot) ning palus hagejal eelnimetatud täpsustada. Hageja on välja toonud, et hagi koostamise aja määramisel võeti arvesse puuduste kõrvaldamise ettevalmistamine, tõendite kogumine, lisade tõlkimine eesti keelde, viiviste arvutamine, tõendite komplekteerimine ja kohtule edastamine, sealhulgas määruskaebuse koostamine, mille tulemusel hagi menetlusse võetigi.
Kohtule nähtub seega, et tegu ei ole mitte hagiavalduse koostamisega seotud toimingutega, vaid puuduste kõrvaldamisega seotud toimingutega. Kuivõrd hageja on ka eraldi välja toonud puuduste kõrvaldamiseks kulunud ajakulu, siis on kohus seisukohal, et 08.10.2025 nimekirjas välja toodud kulu hagiavalduse koostamiseks (250 eurot) on põhjendamatu. Kohus on hagiavalduse koostamise ajakulu põhjendatust käsitlenud käesoleva otsuse punktis 20.1.
20.3.Hagejal on puuduste kõrvaldamiseks (koos tõlkega) kulunud 1 tund ja 50 minutit. Kohus on seisukohal, et puuduste kõrvaldamiseks on piisav ajakulu 30 minutit kuivõrd tegemist ei ole keerukate puuduste kõrvaldamisega (mh on palutud täpsustada viivisenõuet ning tasuda täiendavat riigilõivu). Hageja on kohtule esitanud pooltevahelise vestluse tõlked, kuid tegemist ei ole mahuka tõendi tõlkimisega (tõlgitud on üksikud laused). Määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 30 minutit. Eeltoodust tulenevalt peab kohus puuduste kõrvaldamise ning määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund.
20.4.Muus osas peab kohus hageja menetluskulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.
21.Kuni 01.07.2025 oli käibemaksumäär 22% ning pärast seda 24%. Hageja lepingulise esindaja on põhjendatud 580 euro ulatuses (300 eurot (hagiavalduse koostamine (2h x 150eur/h) + 90 eurot (e-toimiku analüüs ja nõustamine 45min x 120eur/h) + 120 eurot (puuduste kõrvaldamine ning määruskaebuse esitamine (1h x 120eur/h) + 20 eurot (kohtumääruse analüüs 10min x 120eur/h) + 50 eurot (taotluste koostamiseks 25min x 120eur/h), millele lisandub käibemaks 128,6 eurot (530 eur x 22% + 50 eur x 24%).
22.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1268,60 eurot (lepingulise esindaja kulu 708,6 eurot + riigilõiv 560 eurot).
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.