Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Tiia Bergson 09. juuni 2023, Tallinna kohtumaja 2-21-7119 L.V (V) hagi Y.R (R) vastu 85 987,20 euro ja lisanduva viivise tasumise nõudes 17 559,49 eurot Hageja L.V (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls (Maria Mägi Advokaadibüroo, e-post XXX) Kostja Y.R (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Julia Gramma (Advokaadibüroo CORE Legal, e-post XXX), 19.10.2022, 30.01.2023 ja 15.03.2023 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L.V (V) hagi Y.R (R) vastu osaliselt.
2.Mõista Y.Rlt L.V kasuks välja põhivõlgnevus 80 297,88 eurot ja 09.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 14 361,22 eurot. Mõista Y.Rlt L.V kasuks välja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt summas 80 297,88 eurot alates 10.06.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
3.Jätta rahuldamata L.V taotlus kohtuotsuse täimise viisi kindlaksmääramiseks. Menetluskulud
1.Jätta L.V menetluskulud 94 % ulatuses Y.R kanda.
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Edasikaebamise kord
2-21-7119 Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.L.V esitas 05.05.2021 Harju Maakohtule hagi Y.R vastu. Hagiavalduse kohaselt on L.V ning Y.R omavahel lähisugulased (hageja on kostja tütar). Hagejale kuulus kuni 24.08.2011 korteriomand asukohaga XXX. Kostjale kuulus kuni 05.09.2011 korteriomand asukohaga XXX. Kuivõrd hageja elas 2011.aastal peamiselt välismaal, siis leppisid hageja ja kostja omavahel kokku, et korterid I ja II müüakse maha ning saadud rahaga ostetakse kostjale parem/mugavam korter. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt pidi uus ostetav korter kostja surma korral jääma/pärandatama hagejale. Pooltel oli ka alternatiivne kokkulepe, et kui kostja otsustab oma eluajal uue korteri maha müüa, siis kohustub kostja hüvitama hagejale tema osa/panuse.
2.Hageja tegi 04.03.2011 kostjale notariaalse volikirja, millega volitas kostjat mh müüma hagejale kuuluv korter I. Kostja müüs 24.08.2011 notariaalse korteriomandi müügilepinguga hagejale kuulunud korteri I. Tehingu hinnaks oli kokku 43 120 eurot, millest 1 552,32 eurot läks korterit I müüa aidanud maakleri teenustasuks. Ülejäänud raha ehk 41 567,58 eurot sai kostja enda kätte.
3.Kostja müüs 05.09.2011 temale kuulunud korteri II ja ostis 09.09.2011 korteriomandi asukohaga XXX (korteri III). Kostja on hagejale viimastel aastatel suusõnaliselt avaldanud, et ta ei kavatse korterit III hagejale pärandada ega ka hagejale midagi rahaliselt hüvitada. Kostja on hagejale suusõnaliselt avaldanud, et ta kavatseb korteri III kinkida või pärandada oma uuele elukaaslasele.
4.Hageja arvates vastab tema ja kostja vaheline kokkulepe tähtajatu seltsingulepingu tunnustele. Hageja ja kostja on kokku leppinud ühise varalise väärtuse kestvas loomises. Samuti on kumbki pool teinud rahaliselt hinnatavaid ja võrreldavaid panuseid. Seega on hageja arvates täidetud eeldused seltsingu sätete (eeskätt seltsingu likvideerimise sätete) kohaldamiseks.
5.Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud mingis tähtajas, mistõttu tuleb lugeda, et nende vaheline seltsinguleping on tähtajatu. Õigusselguse huvides ütleb hageja käesolevaga tema ja kostja vahelise tähtajatu seltsingulepingu üles. Hageja tugineb õiguslikule väitele/positsioonile, et on käesoleva hagi esitamisega kostjaga sõlmitud seltsingulepingu/seltsingulaadse võlasuhte kokkuleppe üles öelnud.
6.Hageja palus hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis kokku summas 78 121,44 eurot koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Samuti palus hageja määrata kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks kohtuotsuse täitmise korra nii, et rahalise nõude täitmiseks võõrandatakse kostjale kuuluv korteriomand asukohaga XXX kohtutäituri poolt läbiviidaval avalikul enampakkumisel ning saadud tulemist (rahast) täidetakse nimetatud rahaline nõue. 17.05.2021 menetlusdokumendis palus hageja juhul, kui hageja primaarne nõude alus peaks ära langema, mõista alternatiivse õigusliku alusena kostjalt hageja kasuks välja 78 124,44 eurot koos lisanduva viivisega VÕS § 1028 lg 1 ning § 1032 lg 1 alusel.
2-21-7119
7.18.05.2022 menetlusdokumendis hageja suurendas oma nõuet ja palus hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis summas 85 987,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 7 161,67 eurot ning edasiulatuvalt viivis põhivõlalt (summas 85 987,20 eurot) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Samuti jäi hageja selle juurde, et kohtul tuleb määrata kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja määrata, et punktis 1 nimetatud rahalise nõude täitmiseks võõrandatakse kostjale kuuluv korteriomand asukohaga XXX (reg. osa nr XXX) kohtutäituri poolt läbiviidaval avalikul enampakkumisel ning saadud tulemist (rahast) täidetakse punktis 1 nimetatud nõue. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
8.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja hinnangul ei vasta tõele hageja väide, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt hageja omandis oleva korteri I müügist saadud rahaga ostab kostja endale parema/mugavama korteri. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ja hageja vahel oli kokkulepe, et kostja pidi hagejale pärandama kostja korteri. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ja hageja vahel oli alternatiivne kokkulepe, et kui kostja otsustab korteri maha müüa, siis kohustub kostja hüvitama hagejale tema osa/panuse.
9.Kostja müüs enda omandis oleva korteriomandi asukohaga XXX (korter II) hinnaga 41 000 eurot, millest kostja sai enda pangakontole 39 524 eurot. 09.09.2011 ostis kostja korteriomandi asukohaga XXX. Müügihind (korter III) oli 81 700 eurot. Paljasõnaline ja tõendamata on hageja väide, et uus korter oli omandatud hageja korteri müügist saadud rahaga. Korteri I müügilepingu sõlmimisel, korteri III omandamisel ega enne lepingu sõlmimist ei ole kostja ja hageja kokku leppinud, et kostja pärandab hagejale uue korteri. Hageja ootused kostja pärandi osas, mis hageja sõnastas hagiavalduses, on hageja ootused, millest ei saa kostjal tekkida mistahes kohustusi. Kostjal on õigus oma vara käsutada ja otsustada, kellele ta vara pärandab.
10.Hageja elas välismaal alates ca aastast 2009 kuni aastani ca 2013. Korteri III omandamisega olid seotud kostja ja tema elukaaslane, kes valisid korteri III oma ühiseks koduks, tegelesid ühiselt uue kodu siseviimistluse ja möbleerimisega ning on korterit III oma koduna jaganud alates 2011 aastast. Hageja ei ole kunagi kandnud korteriga II või korteriga III seotud kulusid. Hageja ja kostja vahel ei ole ning mitte kunagi polnud ühist majanduslikku huvi ega ühiseid eesmärke. Seega ei ole käesoleval juhul võimalik käsitleda korteri III omandamist kostja poolt seltsingulepinguna. Asjaolust, et hageja andis volituse müüa enda korterit, ei tulene, et kostja ja hageja tahteks oleks olnud luua seltsingu vara juhtimise, aruandluse, kasumi/kahju jaotamise või mis tahes muu eesmärgi saavutamiseks. Üksnes korteri ostmise faktist ei piisa, et lugeda seda seltsingulepinguks. Hagejal ja kostjal puudusid ning ka käesoleval hetkel puuduvad mistahes ühised majanduslikud huvid. Hagejal ega kostjal ei olnud tahet majanduslikult ühiselt tegutseda mistahes eesmärgil, sh kasutada korterit seltsingu eesmärgil. Hageja ei ole teinud makseid korteri majandamiseks, remontimiseks ja säilitamiseks ning kuni hagi esitamiseni tal puudus mistahes huvi korteri III vastu.
11.Alusetu ja paljasõnaline on hageja väide, et korter III oli omandatud hageja korteri müügist saadud raha eest ja see oli hageja panus seltsingulepingu mõistes. Pooltel puudub kokkulepe, et kostjal on kohustus osta korteri müügist saadud rahaga uus korter. See ei tulene ka volikirjast. Asjaolu, et kostjale laekus korter I müügi tulemusena 41 567,68 eurot, ei tõenda, et antud raha kasutati korteri III omandamiseks. Asjaolu, et korteri I müük ja korteri III ost toimus lühikese ajaperioodi jooksul, ei tõenda, et kostja korter oli omandatud hageja panuse tõttu. Tulenevalt sellest ei ole kostja tõendanud ka teist eeldust seltsingulepingu sätete võimalikuks kohaldamiseks, so poolte panuste tegemine.
12.Hageja väide, et tema korteri I müümise eesmärgiks oli panuse tegemine, ei vasta tõele. Korter müüdi, sest hageja elas välismaal, ei soovinud korteriga tegelda ning ei olnud majanduslikult võimeline tasuma korteriga seotud kommunaalmakseid. Antud asjaolud olid tegelikud põhjused korteri I müümiseks. Kõik korteriga I seotud maksed ja kulud kandis kostja, sh ajavahemikul, mil
2-21-7119 hageja sai täisealiseks. Hageja sõitis Eestist ära 2009. – 2010. aastal ja kuna tal puudus võimalus korteriga seotud kulusid kanda ning ei soovinud korteriga tegeleda, otsustas hageja korteri müüa. Alusetu on hageja väide, et asjas on tõendatud, et hageja volitas kostjat korteri nr XXX müügist saadud raha kasutama uue korteri omandamiseks. Selline tahteavaldus või kokkulepe ei tulene hageja poolt tehtud volikirjast. 04.03.2021 volikirjaga volitas hageja kostjat korterit müüma, sõlmima müümiseks vajalikud lepingud ja võtma vastu müügist saadud raha. Kostja ei ole hagejale tasunud korteri I müügist saadud raha, kuid mitte sellepärast, et pooltel oli eesmärk kasutada raha ühise eesmärgi saavutamiseks. Hageja ei ole nõudnud kostjalt raha tagasi, kuna kostja kandis kõik korteriga I seotud kulud enda vara arvelt. Lisaks korteriga I seotud kuludele, tagastas kostja pangale hageja poolt võetud õppelaenu kokku summas 3 653,63 eurot. Kostja andis hagejale raha reisimiseks ja riiete ostmiseks ja toetas hagejat, kui hageja oli juba täisealine. Hageja oli teadlik korter I müügist ja müügist saadud rahasummast kohe peale korteri I müügilepingu sõlmimist, kuid pole nõudnud kostjalt müügist saadud raha, kuna isa kandis hageja eest kõik korteriga seotud kulud, samuti maksis kostja välja õppelaenu ja kandis muud kulud. Arvestades ülaltooduga on kostja seisukohal, et poolte vahel ei olnud seltsingulepingut sõlmitud. Kuna käesoleval juhul puudub alus kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid, puudub hagejal alus nõuda korteri III müüki ja raha jagamist mistahes proportsioonis ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Kostja palub jätta hageja alternatiivse nõude - saada korteri I müügist saadud raha alusetu rikastumise sätete alusel - rahuldamata hageja nõude aegumise tõttu. Kostja esitab taotluse nõude aegumise kohta TsÜS § 143 tähenduses. Käesoleval juhul sai hageja teada korteri müügist müügilepingu sõlmimise päeval, so 24.08.2011, sest hageja oli teadlik müügilepingu sõlmimise kuupäevast. Hageja sai teada omandiõiguse võõrandamisega asjaõiguslepingu sissekandmisest 29.08.2011. Selleks kuupäevaks tuli hageja e-postile kinnistusosakonnast teade asjaõiguslepingu sissekandmise kohta kinnistusraamatusse ja üle antud korteri I müügilepingu koopia. Tulenevalt sellest pidi hageja olema teadlik väidetavast rikkumisest hiljemalt 29.08.2011, seega on hageja võimalikud alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegunud seisuga 30.08.2014 kell 20:00. Tulenevalt ülaltoodust palub kostja jätta hageja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded aegumise tõttu rahuldamata.
14.22.12.2022 menetlusdokumendis tegi kostja hagejale protsessuaalse tasaarvestuse avalduse. Kostja tõi esile, et kui kohus rahuldab hageja nõuded mistahes õiguslikul alusel taotleb kostja arvestada tasa hageja võimalikud nõuded kostja nõuetega hageja vastu summas 8 394,83 eurot, mis tulenevad hageja korteri ja õppelaenulepingu kohustuste täitmisest. Kostja märkis ka, et asjas läbi viidud kohtuliku ekspertiisi kohaselt on korteri aadressiga XXX turuväärtus 20.04.2022 seisuga 169 000 eurot. Hinnangu kohaselt sisaldab hindamistulemus kohtkindlate sisseseadete (köögimööbli, garderoobkapi) väärtuskomponenti, mis moodustab hinnatud turuväärtusest ~ 5%. Kostja esitas tõendid, et köögi ja garderoobi maksumus oli kokku 4 561,03 eurot. Kui kohus rahuldab hageja nõuded ja tuvastab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seltsinguleping või oli olemas seltsinulaadne õigussuhe, palub kostja arvestada tasa hageja seltsingulepingu lõppemisest tulenevad nõuded kostja nõudega, mis on seotud korteri köögimööbli ja garderoobi omandamisega summas 4 561,03 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
16.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:
2-21-7119 Hageja ja kostja on omavahel lähisugulased - hageja on kostja tütar. Hagejale kuulus kuni 24.08.2011 korteriomand asukohaga XXX (Korter I, tl 8-9). Kostjale kuulus kuni 05.09.2011 korteriomand asukohaga XXX (Korter II, tl 10-11). 04.03.2011 andis hageja kostjale notariaalse volikirja, millega volitas kostjat mh müüma hagejale kuuluv korter I (tl 12). Kostja müüs 24.08.2011 notariaalse korteriomandi müügilepinguga hagejale kuulunud korteri I hinnaga 43 120 eurot, millest 1 552,32 eurot läks korterit I müüa aidanud maakleri teenustasuks. Ülejäänud raha ehk 41 567,68 eurot kanti kostja kontole (tl 13-17). Vaidlust ei ole, et kostja seda summat hagejale kandnud ei ole. Kostja müüs 05.09.2011 notariaalse korteriomandi müügilepinguga temale kuulunud korteri II hinnaga 41 000 eurot, millest 1 476 eurot läks korterit II müüa aidanud maakleri teenustasuks. Ülejäänud raha ehk 39 524 eurot sai kostja enda kätte (tl 54-56). Kostja ostis 09.09.2011 korteriomandi asukohaga XXX hinnaga 81 700 eurot (tl 57-65). Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi omanikuks kostja. Asjas määratud kohtuliku kinnisvara turuväärtuse hindamise ekspertiisi tulemuste kohaselt on korteriomandi asukohaga XXX turuväärtus 02.05.2022 seisuga 169 000 eurot (tl 119-146).
17.Käesolevas asjas vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud seltsinguleping või oli poolte vahel vähemalt seltsingulaadne suhe ja kas sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalist hüvitist seltsingu likvideerimise sätete alusel. Hageja hinnangul oli poolte vahel tähtajatu kokkulepe seltsingulepingu tunnustel. Hageja leiab, et pooled olid kokku leppinud ühise varalise väärtuse kestvas loomises (korterite I ja II müümine ja müügist saadud rahast korter III ostmine) ja on teinud korter III ostuks rahaliselt hinnatavaid ja võrdseid panuseid. Hageja hinnangul soetati korter III majanduslikus mõttes tema ja kostja ühisvarasse. Kostja eitab seltsingulepingu sõlmimist ja kokkulepet, mille kohaselt pidi kostja soetama hageja korterist I saadud rahaga soetama endale/parema mugavama korteri ja pärandama soetatava korteri III tulevikus hagejale. Samuti ei nõustu kostja väitega, et uus korter oli omandatud hageja korteri müügist saadud raha abil.
18.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). VÕS § 589 lg 1 kohaselt lähevad seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Nagu iga lepingu puhul, tuleb ka seltsingulepingu sõlmimise eeldusena VÕS § 9 lg 1 järgi tuvastada vastastikuste tahteavalduste vahetamine (pakkumuse esitamine ja sellele nõustumuse andmine. Seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt tõendama pool, kes sellele tugineb.
19.Hageja on esile toonud, et pooled leppisid kokku selles, et müüvad nii hagejale kui ka kostjale kuulunud korterid ja saadud raha eest ostetakse kostjale uus parem/mugavam korter, mis pärast kostja surma jääb hagejale. Kostja väitel sellist kokkulepet pooltel ei olnud.
20.Mõlemad pooled on menetluses avaldanud, et hageja elas enne korterite müügitehingute toimumist 2011 juba mitu aastat välismaal. Vaidlust ei ole selles, et kostja hoolitses tollel ajal hageja korteri I eest, andis korter I üürile, suhtles üürnikega ning tasus kommunaalmakseid ja likvideeris vajadusel hageja võlgnevusi korteriühistu ees. Ka hageja ise kinnitas, et 30.01.2023 istungil vande all, et pooltevaheline kokkulepe oli, et isa tegeleb korteriga. Asja materjalist nähtub, et 31.12.2008 seisuga oli hagejal võlgnevus korteriühistu ees ligikaudu 25 000 krooni ja 2009. lõpus üle 23 000 krooni (tl 64). Kostja avaldas 30.01.2023 istungil vande all, et talle 2011 aastal teadaolevalt ei kavatsenud hageja enam Eestisse naasta. Ka hageja avaldas samal kohtuistungil vande all, et ütles isale ca 2011, et ei tule ilmselt Eestisse tagasi elama.
21.Kohus saab poolte poolt 30.01.2023 istungil avaldatust niimoodi aru, et ei hagejal ega kostjal ei olnud 2011 aastal oma korterite alles hoidmiseks ja säilitamiseks mingit huvi. Korteri I omanik
2-21-7119 viibis pikemat aega eemal, välisriigist korteri eest hooltkandmine oli talle koormav ning hageja tegelikkuses ei isegi huvitunud, kas ja kuidas tema kohustused korteriühistu ees on täidetud. Ka kostjal ei olnud huvi korteri I säilitamise vastu, kuivõrd vaatamata erinevatele korteris I elavatele üürnikele olid korteril võlgnevused korteriühistu ees ja korteriühistu juhatus heitis võlgnevusi ette just kostjale kui eemalviibiva hageja lähisugulasele ja ähvardasid korter I sundmüüki panna. Lisaks ei käitunud mõni üürnik heaperemehelikult ja kostja pidi üürnikke korrale kutsuma. Kohus mõistab kostja avaldatut nii, et ka kostjale oli korter I tegelemine suhteliselt koormav ja tülikas. Lisaks ei olnud hageja eelnevalt teinud kostjale volikirja korteriga tegelemiseks. Kostja avaldas istungil ka seda, et soovis ka ise oma korterist II parematesse tingimustesse elama asuda. Kuivõrd kostja kavatses korterit vahetada, saab kohus järeldada, et ka sel põhjusel ei soovinud kostja enam samas majas asuva korter I probleeme lahendada. Lisaks avaldasid nii hageja kui ka kostja 30.01.2023, et XXX korteritega olid neil ebameeldivad ja emotsionaalselt keerulised mälestused. Seega ei olnud kumbki pool huvitatud korterite I ja II alles hoidmisest.
22.Hageja vormistas 03.04.2011 kostjale notariaalse volikirja, millega volitas kostjat müüma talle kuuluva korteriomandi ning sõlmima ja/või muutma ja/või lõpetama üürilepinguid (tl 12). Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga selles, et volikiri kinnitab poolte kokkulepet ja ühist eesmärki võõrandada korterid I ja II ning osta uus korter III ning volikirja tuleks käsitleda kui notariaalselt eelkokkulepet korteri III omandamiseks seltsinguvarasse. Midagi nii kaugeleulatuvat 03.04.2011 volikirjast kohtu hinnangul järeldada ei saa. Kohus märgib, et volikirjas ei anta kostjale käsundit uue korteri soetamiseks vaid ainult õiguse korter I võõrandamiseks. Volikiri isegi kohusta kostjat korteri I võõrandamiseks vaid annab kostjale vabad käed korteri edasise saatuse üle otsustamiseks, kas siis seniste üürilepingute lõpetamiseks ja korteri I müümiseks või selle uuesti üürileandmiseks. Seega ei saa siit veel järeldada kokkulepet korterite ühiseks võõrandamiseks ja uue korteri seltsinguvarasse soetamiseks.
23.Eelpool kohus tuvastas, et ei hagejal ega kostjal ei olnud huvi ega vajadust korteri I hageja omandis hoidmiseks. Hageja andis kostjale volikirja võimalusega müüa korter I kostjale sobiva hinna ja tingimustega. Sellest saab järeldada, et hageja andis iseenesest tahteavalduse korteri I võõrandamiseks. Samuti tuvastas kohus, et kostjal oli iseenesest soov soetada endale mugavam ja paremate elutingimustega korter.
24.Kostja vaidleb hageja poolt esile toodud kokkuleppe olemasolule vastu muuhulgas põhjusel, et ta ei vajanud hageja abi so korter I müügist saadavat raha korter III soetamiseks. Kostja on viidanud, et tal oli tegelikkuses piisavalt vahendeid so hea palk ja pension, kodus sularaha, võimalus müüa garaaž või saada laenu sugulastelt või elukaaslaselt, ning ta ei vajanud uue korter III ostuks korteri I eest saadud raha. Kohtu hinnangul ei ole need väited siiski tõendatud ega ka põhistatud.
25.Samas ei ole kostja potentsiaalsel finantsvõimekusel antud vaidluse kontekstis ka tähtsust, kuivõrd kostja käitumine viitab sellele, et korteri III ostuplaane tehes arvestas kostja hageja korteri müügist saadava summaga. Kohtu ette ei ole toodud, et kostja pöördus laenu saamiseks mõnda panka. Kostja ei ole ka esile toonud, et ta astus konkreetseid samme leidmaks korteriostuks lisavahendeid, näiteks uuris garaaži müümise võimalusi või pidas läbirääkimisi laenu saamiseks mõne konkreetse isikuga. Kuigi kostja avaldas, et ta oleks võinud ka mõne teise odavama korteri soetada või saada raha oma elukaaslase käest, ei ole kohtu ette toodud et kostja sellist võimalust ka reaalselt tegelikkuses kaalus.
26.Kostja eitab, et korter III on soetatud hageja vahendite arvel. Kostja hinnangul oli tal piisavalt vara korteri III soetamiseks. Kohus kostjaga ei nõustu. Korter III müügilepingust nähtub, et korteri hind oli 81 700 eurot. Kostja kontoväljavõtetest nähtub, et kostjal oli pangakontodel rahalisi vahendeid enne tehingute toimumist 24.08.2011 seisuga 14 283,43 eurot (10 578,18 +3705,25, tl 95-96). Korter II müügist laekus kostjale 39 524 eurot, seega oli kostjal enda vahendeid kokku 53 807,43 eurot ehk korteri III ostuks jäi kostjal puudu 27 892,57 eurot. Kuivõrd korter I müügist laekus kostja kontole 41 567,68 eurot, on korter II müügitehing viidud lõpule ka korter I müügist
2-21-7119 saadud vahendite arvel. Asja materjalides ei nähtu, et kostja oleks pärast korter III müügitehingu toimumist teinud oma kontole täiendavaid sularahamakseid, et taastada korter I eest saadud ja korter III eest tasutud summa 27 892,57 eurot, mis kostjal eelnevalt jäi puudu korter III eest tasumisel. Seega ei ole asjas tähtsust sellel, kas kostja oleks saanud laenu mõne hõimlase või elukaaslase käest, kas tal oli puuduv summa kodus sularahas, kas ta oleks saanud võõrandada oma garaaži või soetada madalama hinnaga korteri. Asja lahendamiseks on oluline see, et kostja soetas teadlikult kallima korteri, kui tema kontol selleks rahalisi vahendeid oli ja tasus korteri III eest ka nende rahaliste vahendite arvel, mis olid tema kontole laekunud korter I müügi eest.
27.Kuigi kostja on igasuguste kokkulepete olemasolu kirjalikes menetlusdokumentides eitanud, on kostja ise vande all antud ütlustes sellise kokkuleppe olemasolu möönnud. Nii vastas kostja hageja esindaja küsimusele „Kas teie kokkulepe oli, et teil on õigus kasutada seda raha, mis hageja korterimüügist tuleb Sipelga korteri ostmiseks?“ „Ju muidugi“. Ning küsimusele „Kui hageja korterimüük toimus ja raha tuli Teie kontole, kas siis tollel momendil oli Teil hagejaga kokkulepe, et uus korter, mille selle rahaga ostate, jääb hagejale?“ vastas kostja „jah“ (30.01.2023 prt lk 18, 02:03:04 – 02:05:17). Seega on kostja ise vande alla antud ütlustega tunnistanud, et pooltel oli kokkulepe, et kostja võis uue korteri soetamisel kasutada korter I müügist saadud raha ja kunagi hiljem, pärast kostja surma jääb uus ostetav korter hagejale.
28.Kohtule ei ole eluliselt usutav kostja väide, et ta ei teadnud mida korter I müügist saadud rahaga teha. Nii vastas kostja hageja esindaja küsimusele, „kui volitus Teile tehti, kas oli Teil hagejaga kokkulepe, et kui otsustate korteri maha müüa, et siis raha peab laekuma Teie pangakontole?“ et „Ei mina oska sellele täpselt vastata, kuhu ma selle raha pidin panema. Kokkulepet ei olnud hagejaga, et kui raha laekub mulle, et kannan hagejale selle edasi. Kuhu ma oleks andnud? Kostja ei tule Eestisse tagasi ja ma jooksen välismaale talle järele?“ (30.01.2023 prt lk 18, 02:01:39-02:02:27). Samas on kostja avaldanud, et ta kandis hagejale aegajalt raha, kui hageja seda palus (30.01.2023 prt lk 19, 02:07:29). Seega oli kostjale teada hageja pangakonto number ja kostja oleks saanud hageja korteri müügist saadud raha kanda hageja kontole. Pelgalt see, et hageja elukoht on välisriigis ei tähenda, et hageja oleks oma korteri eest saadavast rahast kuidagi loobunud.
29.Kostja on arvamusel, et panuseks VÕS § 580 lg 1 ja § 581 lg 1 mõistes saab pidada ainult teadlikult tehtud rahalist ülekannet. Kostja viitab sellele, et käesoleval juhul ei teadnud hageja ega soovinudki teada, mis hinnaga tema korter I müüakse ja kuidas raha kasutatakse. Hageja ei ole ise panust teinud ning ei kontrollinud raha kasutamise protsessi. Ainuüksi asjaolu, et kostja sai hageja korteri müügist saadud raha enda pangakontole ei saa olla aluseks väita, et saadud raha on muutunud seltsinguvaraks.
30.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et panuseks saab pidada vaid teadlikult tehtud rahalist ülekannet. Kohtu hinnangul saab panuseks seltsingulepingu mõttes olla ka korteri või mõne muu eseme müügist saadud tulem, mille suurust panuste kokkuleppimise hetkel pooled veel ei tea. Iseenesest on võimalik seltsingulepingu tingimustes kokku leppida nii, et mõlemad pooled panustavad seltsingusse tulevikus müüdavatest korteritest saadavad vahendid. VÕS § 581 lg 2 järgi eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. VÕS § 581 lg 2 kohaldamise eelduseks on see, et seltsinglased ei ole panuse suurust kokku leppinud. Ka käesoleval juhul kuulusid pooltele enamvähem sarnased korterid ja põhimõtteliselt said hageja ja kostja kokku leppida selles, et kummagi poole panus võimalikku seltsingusse on tema korteri müügist saadud raha. Seltsingu sõlmimiseks ja panuste suuruse määramiseks ei pea ootama tingimata korterite võõrandamiseni. Panuse suurus võib seltsingulepingus olla väljendatud nii kindla suuruse kui ka ülempiirina. Ülempiiriks saabki olla tulevikus müüdava korteri väärtus.
31.VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsingulepingu olemuslik tunnus on seltsinglaste tahte suunatus ühise eesmärgi saavutamisele. Kohus leiab, et pooled on käesoleval juhul sõlminud seltsinglepingu või
2-21-7119 vähemalt seltsingulaadse lepingu, mille majanduslik eesmärk oli ühiste vahendite eest osta korter III ja anda see ühele seltsinglasele so kostjale kasutamiseks tema elupäevade lõpuni.
32.VÕS 597 lg 1 järgi võib tähtajatu seltsingulepingu iga seltsinglane igal ajal üles öelda. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt Kui seltsinguleping on sõlmitud seltsinglase eluajaks, võib selle üles öelda samal viisil nagu tähtajatu seltsingulepingu. Hagiavalduses on hageja seltsingulepingu kostjale üles öelnud. Hagiavalduse on kostja kätte saanud ja sellele ka vastanud.
33.VÕS § 600 lg 1 kohaselt toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid. VÕS § 602 lg 1 kohaselt tuleb seltsinguvarast tuleb esmajärjekorras täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt, sealhulgas kohustused, mis on võlausaldajate suhtes seltsinglaste vahel jagatud või mille eest vastutavad seltsinglase ees võlgnikena teised seltsinglased. Seltsinguvara tuleb likvideerimisel müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks ja panuste tagastamiseks (VÕS § 602 lg 2).
34.Kohus viis asjas läbi korter III turuväärtuse leidmiseks kinnisvara ekspertiisi, mille kohaselt oli korteri III turuväärtus 20.04.2022 ehk ülevaatuse kuupäeva seisuga 169 000 eurot (tl 120). Sellest tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista rahaline hüvitis (põhivõlg) summas 85 987,20 eurot ja lisanduva viivise. Hageja leiab, et kostjal tuleks korteri turuväärtusest hagejale hüvitada vastavalt hageja panuse suurusele 50,88%. Kohus hagejaga ei nõustu.
35.Asja materjalidest nähtub, et korter III soetati 81 700 euro eest. Korter osteti nn valge karbi kujul st kohtkindla köögimööbli ja seinakapi eest tasus kostja kokku 4 561,03 eurot. Üldjuhul on köögimööbel ja garderoobikapp konkreetsesse korterisse spetsiaalselt kujundatud ja ehitatud tellimustöö, mida ei ole võimalik mõnes teises korteris kasutada. Kohus peab mõistlikuks arvata need esemed korteri III maksumuse hulka. Kokku on korteri maksumuseks seega 86 261,03 eurot, millest hageja panus on olnud 41 567,68 eurot so 48,19% korterimaksumusest. Arvestades eksperdiarvamust, et korter III turuväärtus on hindamise seisuga 169 000 eurot oleks hagejal õigus saada 81 441,10 eurot.
36.Kostja on 31.08.2021 menetlusdokumendis väitnud, et hagejale kuulunud korteri I müügist saadud rahaga tasaarvestas kostja kõik kulud, mida ta oli teinud hageja erinevate rahaliste kohustuste täitmiseks. Kostja selgitas, et kostja kandis korteriga I seotud maksed ja kulud ning tasus võlgnevused mis olid 31.12.2008 seisuga ca 25 000 krooni ja 2009 lõpu seisuga üle 23 000 krooni. Lisaks tagastas kostja pangale hageja võetud õppelaenu kokku summas 3 653,63 eurot. Lisaks tegi kostja korteris I remonti, vahetas aknaid ja andis hagejale raha reisimiseks, riiete ostmiseks ja toetas hagejat ka siis kui hageja oli täisealine. Kostja hinnangul on tal hageja vastu nõue summas 8 394,83 eurot, mis tulenevad hageja korteri ja õppelaenulepingu kohustuste täitmisest ja mille kostja tasaarvestas pärast hageja korteri müümist 24.08.2011, kui kostja sai enda kontole hageja korteri müügist saadud raha. Kostja väidete kohaselt arutasid hageja ning kostja ajal, kui hageja otsustas korteri müüa, et kostja jätab endale hageja korteri müügist saadud raha summas mille kostja oli tasunud hageja korteri, õppelaenu ja muude kohustuste eest. Hageja vaidleb kostja väidetavale tasaarvestusele vastu. Hageja hinnangul ei ole tasaarvestuse kokkuleppeid poolte vahel kunagi olnud.
37.VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt tekib tasaarvestuse õigus juhul, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole (teise poole vastu suunatud) nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.
2-21-7119
38.Kostja on esile toonud, et tal oli 24.08.2011 seisuga hageja vastu rahaline nõue summas 8 395,83 eurot. Tõepoolest nähtub kohtuasja materjalidest, et kostja on tasunud hageja õppelaenu makseid perioodil 14.09.2009 - 12.12.2010 summas 28 688,43 krooni. Perioodil 28.01.201121.08.2011 tasus kostja hageja õppelaenu 553,91 eurot (tl 65). Vaidlust ei ole selles, et hageja võlgnes korteriühistule korteri I kommunaalteenuste eest 31.12.2008 seisuga 24 820,32 krooni ja 2009 aasta lõpuga üle 23 000 krooni (tl 64, 189). Hageja ei ole tema korteril lasunud võlgnevust eitanud ega ka esile toonud, et ta on ise võlgnevuse tasunud. Asja materjalidest nähtub, et kostja tasus hagejale kuulunud korteri I eest korteriühistule 01.01.2008-15.07.2011 36 720,80 (5 755,95 +15 884,75 +15 080,10) krooni ja 715,57 eurot. Seega iseenesest võis kostjal hageja vastu olla sissenõutavaks muutunud rahaline nõue.
39.Samas ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks hagejale teinud tasaarvestusavalduse või oleks pooltel olnud kokkulepe korteri I müügisummast hageja eest tasutud summade mahaarvamiseks. Hageja on rangelt eitanud igasuguse tasaarvestuse tegemist või vastava kokkuleppe olemasolu. Ka kostja ise kinnitas kohtuistungil vande all antud seletuses vastuseks oma esindaja küsimusele: „Raha, mis Te saite hageja korterimüügist, siis olete varem rääkinud, et maksite kommunaalvõlgnevusi hageja korteri eest. Kas olete rääkinud omavahel, et see raha on maha arvestatud korterimüügist?“, et seda teemat ei ole nad puudutanud (30.01.2023 prt lk 19 02:10:38). Seega ei saa kohus kuidagi kostjaga nõustuda selles, et aastal 2011 on kostja kohaselt tasaarvestanud hagejal tema ees olevad võlgnevused.
40.Hageja on alternatiivselt tuginenud 22.12.2022 menetlusdokumendis tehtud protsessuaalsele tasaarvestusavaldusele. Hageja vaidles tasaarvestusavaldusele vastu, kuivõrd leidis, et kostjal hageja vastu olevad nõuded on aegunud (15.03.2023 prt lk 5, 00:42:17). VÕS § 200 lg 2 järgi võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist.
41.Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et kostja nõue hageja vastu on tasaarvestuse tegemise seisuga aegunud. Kostja on täitnud kostja kohustused õppelaenu tasumisel ja täitnud tema kinnisasjal lasuvad kohustused. Kohtu hinnangul on tegemist käsundita asjaajamisega kostja poolt, kuivõrd kostja on täitnud hageja kohustused olemata selleks kohustatud. Teise isiku asja ajamiseks on muuhulgas tema kohustuse täitmine VÕS § 78 alusel. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kostja on tasunud hageja kohustusi laenuandja ja korteriühistu ees olemata iseenesest selleks kohustatud, seega on kostja tahtlikult ajanud võõrast asja olemata selleks õigustatud või kohustatud. Kuigi käesoleval juhul on hageja so soodustatu kostjaga kokku leppinud selle, et saadud üürimaksetest tasutakse hageja kohustused korteriühistu ees, ei saa väita, et hageja oleks andnud kostjale tehinguga aluse hageja makseid tasuda või kohustanud teda laenumakseid tasuma. Seega puudus kostjal õiguslik alus hageja kohustuse täitmiseks. Kostja poolt hageja kohustuste täitmine hageja eest on olnud hageja huvides. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Kohus on seega hageja eest kohustuste täitmise kvalifitseerinud kui käsundita asjaajamise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 järgi seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud sätte rakendusalasse jääb just käsundita asjaajamine. Kostja on teinud viimase makse hageja eest 22.01.2012 (tl 65), seega oli tasaarvestuse avalduse tegemise ajaks käeoleval juhul aegumistähtaeg möödunud.
42.VÕS § 200 lg 2 järgi tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Õiguskirjanduses on selgitatud, et lõige reguleerib juhtumeid, kus tasaarvestava poole
2-21-7119 nõue, mis on suunatud teise poole vastu e aktiivnõue on tasaarvestuse avalduse tegemise hetkel aegunud. Sellisel juhul sõltub tasaarvestuse lubatavus sellest, kas õigus teise poole nõue tasaarvestada tekkis enne aktiivnõude aegumist või mitte. Kui tasaarvestuse õigus tekkis enne aktiivnõude aegumist, ei võta aegumine aktiivnõude võlausaldajalt õigust kasutada talle kuuluvat aegunud nõuet teise poole nõude tasaarvestamiseks. Sisuliselt eeldab see, et teise poole nõue ehk passiivnõue, mida tasaarvestada soovitakse, tekkis ja kuulus teise poole vara hulka enne tasaarvestavale poolele kuuluva aktiivnõude aegumist (VÕS kommenteeritud väljaanne I, Juura 2019, § 200, komm 3.2). Seega saab tasaarvestav pool VÕS § 200 lg 2 järgi tasaarvestada ka oma aegunud nõude, kui õigus nõuet tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 tähenduses tekkis enne nõude aegumist. Praegusel juhul ei saanud kostja õigus tasaarvestada oma nõuet tekkida enne seda, kui hagejal tekkis kostja vastu nõue. Hageja nõue tekkis seltsingulepingu/ seltsingulaadselepingu ülesütlemisel 2021 aasta mais. Seega on ei saa kostja tasaarvestada neid hageja eest tehtud aegunud makseid, mis olid aegunud enne 05.05.2021. Pärast 05.05.2011 on kostja hageja eest teinud makseid õppelaenu tasumiseks summas 800 eurot ja korteriühistule summas 343,32 eurot, kokku 1 143,32 eurot. (tl 65, 196)
43.Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et hagejal on õigus seltsinguvara arvelt saada 81 441,10 eurot ja kostja on 22.12.2022 avaldusega kehtivalt tasaarvestanud temal hageja vastu oleva nõudega summas 1 143,22 eurot, tuleb see summa hageja osast maha arvestada. Hageja põhinõue on seega 80 297,88 eurot.
44.Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest kuni kohutuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on hageja ees oma kohustuse täitmisega viivituses, tuleb kostjalt ka viivis välja mõista. Viivise suurus VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras on viivisekalkulaatori kohaselt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 14 361,22 eurot. Kohus lisab viivisearvutuse käesoleva materjali juurde.
45.Hageja on esitanud ka TsMS § 445 lg 1 kohase taotluse otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on kõrges eas pensionär, kelle põhiliseks sissetulekuallikaks on pension ja kellel muu vara peale korteri III puudub, siis palub hageja kohtul määrata, et hageja nõude täitmiseks müüakse korter III kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel ning, et enampakkumise tulemist saadud raha arvelt täidetakse hageja nõue kostja vastu (TsMS § 445 lg 1). Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud. VÕS § 600 lg 2 järgi tuleb seltsinguvara likvideerimisel müüa niivõrd, kuivõrd see on vajalik seltsingu kohustuste täitmiseks ja panuste tagastamiseks. Hageja põhistab oma taotlus sellega, et kostjal puuduvad muud vahendid kohtuotsuse täitmiseks. Kohus leiab, et ei ole välistatud, et kostja võib leida muid vahendeid kohtuotsuse ning hagejale kohustuse täitmiseks. Juhul, kui kostja ei ole leia muid vahendeid kohtuotsuse täitmiseks, on korter võimalik võõrandada täitemenetluse käigus.
46.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt, mõistab kostjalt välja 80 297,88 eurot, kohtuotsuse päevaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 14 361,22 eurot ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
47.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
48.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses
2-21-7119 ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtub menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja nõude summas 80 297,88 eurot, mis hagetavast summast 85987 eurot moodustab ca 94%.
49.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
50.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2026 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 09.06.2023 kohtuotsus jõustumata osas.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.