Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. X esitas 03.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 17.02.2023 Harju Maakohtule hagi Y vastu võla nõudes. Harju Maakohtule esitatud hagis palub hageja X välja mõista kostjalt Y põhivõlgnevuse 1300 eurot, mis koosneb Y laenuleping 4 – põhivõlgnevus 550 eurot, intress 275 eurot, ja viivis 275 eurot ning Y laenuleping 5 – põhivõlgnevus 100 eurot, intress 50 eurot, viivis 50 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlminud kostjaga 2 laenulepingut: 1) „Y laenuleping 4“ , mis on sõlmitud 12.10.2022, tähtajaga 10.11.2022. Laenuks soovis Y 550 eurot. Intress sai kokku lepitud fikseeritud kujul summas 275 eurot. Lepingusse sai märgitud lisaks põhiosale ja intressile ka viivis, mis oli esialgu 10% põhiosalt iga hilinenud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,500% päevas hagi esitamise seisuga. 2) „Y laenuleping 4“ , mis on sõlmitud 13.10.2022, tähtajaga 15.11.2022. Laenuks soovis Y 100 eurot. Intress sai kokku lepitud fikseeritud kujul summas 50 eurot. Lepingusse sai märgitud lisaks põhiosale ja intressile ka viivis, mis oli esialgu 10% põhiosalt iga hilinenud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,532% päevas hagi esitamise seisuga. Kostja Y ei ole laenu hagejale Xle tagastanud. Harju Maakohus võttis 31.03.2023 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus on 31.03.2023 määruse ja hagimaterjalid kostjale 31.03.2023 KÄPO-s kätte toimetanud. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 21.04.2023. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 280 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.