Kohtuotsuse tegemise aeg ja 02. juuni 2023.a, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-21-120323
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi O. K. vastu leppetrahvi 30 euro ja sissenõudmiskulu 10 euro saamiseks 40 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Piret Muinast (EFTA LEGAL OÜ, Sõbra 61, 51013 Tartu; e-post [email protected]) Kostja: O. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (Advokaadibüroo INDELA, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn; e-post [email protected]) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista O. K.’ilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks 40 eurot.
3.Jätta menetluskulud O. K.’i kanda.
4.Määrata kindlaks menetluskulude suurus. Välja mõista O. K.’ilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu summas 515 eurot.
5.Välja mõista O. K.’ilt Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (515 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas Harju Maakohtule hagi O. K. vastu leppetrahvi 30 euro ja sissenõudmiskulu 10 euro saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki BMW Z4 3,0SI (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 03.02.2017. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida hageja on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahvi vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul, kuigi esitatud leppetrahviga mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale.
1.2.Sõiduk oli pargitud 22.06.2018 hageja opereeritavale Tartu mnt 46 Tallinn parkimisalale. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli eelnevalt märgitud kuupäeval pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hgaeja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr 1352 2061 8125 1119 summas 30 eurot maksetähtajaga 06.07.2018. Leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta.
1.3.Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib.
1.4.Kohtule esitatud fotodega tõendab hageja asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol.
1.5.Vastavalt parkimistingimustele tegi hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimisel parklasse. See tähendab, et isikul on õigus hageja esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/luba, hagejale kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja aga lepingu sõlmimiseks nõustumuse.
1.6.Transpordiameti sõiduki taustakontrolli väljavõttest nähtub, et sõiduki omaniku vahetus on toimunud 03.02.2017. Seega oli kostja sõiduki omanikuks vähemalt alates 03.02.2017. Võttes aluseks sõiduki taustakontrolli väljavõttes nähtuvaid andmeid on leppetrahvinõue väljastatud kostja omanikuks oleku ajal, mistõttu vastutab viimane parkimislepingute täitmise eest.
1.7.Käesolevalt on tõendanud, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus ja sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes, oli hagejal õigus esitada leppetrahvinõue. Leppetrahvinõue esitati koheselt pärast rikkumise tuvastamist, s.t mõistliku aja jooksul.
Hageja leppetrahvinõue on muutunud sissenõutavaks. Leppetrahvinõude maksmistähtaeg on näha esitatud leppetrahvinõudel.
1.9.Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on Transpordiametile saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks, teostatud päring rahvastikuregistrisse Transpordiametilt saadud isikukoodi alusel sõiduki omaniku/vastutava kasutaja nime ja postiaadressi teadasaamiseks ning võlgnevuse kohta meeldetuletuskirja saatmiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kooskõlas kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10 eurot.
1.10.Võttes arvesse, et kostja ei ole tõendanud, et keegi teine oleks tema sõidukit 22.06.2018 kasutanud, vastutab seega kostja esitatud leppetrahvinõude täitmise eest.
1.11.Ebaõige on ka kostja väide, et hageja ei ole tõendanud Sõiduki asumist Tartu mnt 46 parkimisalal. Fotodelt on tuvastatav sõiduki ümber asuvatest hoonetest. Ühtlasi on võimalik parkimisalale iseloomulike tunnuste alusel sõiduk tasulisele parkimisalale paigutada, kõrvutades seejuures leppetrahvinõudele lisatud pilte rikkumisega seotud parkimisaladest esitatud fotodega.
1.12.Fotodelt on näha, et hageja parkimistingimused Tartu mnt 46 (EP46) on sellel alal olnud pikemat aega samad hoolimata alal kehtinud hindadest. Hageja ei vaheta ega muuda oma tingimusi igapäevaselt. Seega esitatud tõenditega tõendab hageja parkimistingimuste sisu Tartu mnt 46 parkimisalal tuvastatud parkimistingimuste rikkumise ajal. Lisaks on hageja piltidel salvestatud GPS-koordinaadid. Lisaga 1 tõendab hageja piltidel oleva GPS koordinaadid ja sõiduki paikemist parklas. Seega eeltoodule tuginedes on sõiduk pargitud 22.06.2018 Tartu mnt 46 parkimisalale, parkimise eest oli tasumata ning leppetrahvinõue oli esitatud koheselt rikkumise tuvastamise järel.
1.13.Hageja on esitanud pildid sõidukist leppetrahvi tegemise ajal, on üheselt tuvastatav, et sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on jäetud punane ja kollane teatis. Kollane teatis on leppetrahvinõue ning punane on võlgnevuse teatis, millega teavitatakse sõiduki juhti varasemalt tasumata leppetrahvidest. Hageja selgitab, et hagiavalduse lisas 1 esitatud leppetrahvinõue on sama leppetrahvinõue, mis kostjale on esitatud, st jäetud sõiduki kojamehe vahele.
1.14.Hageja saatis kostjale tähitult meeldetuletuskirja 19.02.2021 postiaadressile Mere tee 6, Tabasalu alevik. Sõidukile xxxx on väljastatud parkimistingimuste rikkumise kohta 3 leppetrahvinõuet, mis on käesoleva ajani tasumata. Kohtusse on hageja pöördunud leppetrahvi nr 1352 2061 8125 1119 osas. Kõik leppetrahvinõuded on esitati koheselt pärast rikkumise tuvastamist.
1.15.Hageja esitas leppetrahvinõude 22.06.2018, mille maksetähtaeg oli 06.07.2018. See tähendab, et 22.06.2018 esitatud leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 07.07.2018 ja oleks aegunud 07.07.2021. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.07.2021, so enne nõude aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei ole hageja nõue 22.06.2018 leppetrahvi osas aegunud, mistõttu tuleb jätta kostja aegumise vastuväide rahuldamata.
1.16.Kuna antud juhul ei ole hagejal võimalik arvestada, kui kaua sõidukit konkreetsel juhul hageja parkimisalal pargiti, nõuab hageja kohustuse täitmise asemel üksnes leppetrahvi.
1.17.Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et rikkumisega seotud parkimisalal olid teistsuguse sisuga parkimistingimused ja liiklus- ning teavitusmärkide asutus ja avaldatud teave oleks olnud teine.
1.18.Kostja on väitnud vastuses hagile, et ei ole leppetrahvinõuet kätte saanud, siis jääb hagejale arusaamatuks, mille alusel väidab kostja, et hagiavalduse lisa 1 ja sõiduki kojamehe alla jäetud teate sisu on erinev.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 75 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja esindajakulu summas 420 eurot.
Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks väljendanud oma nõusolekut sõlmida leping otsese tahteavalduse või mingi teoga. Seega ei ole asjas hageja tõendanud ega saa seeläbi kinglaks teha VÕS § 20 lg 1 kohaldamise eeldust. Samuti ei nähtu hagist VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. Kuna seadusest tulenevalt ei saa parkimise võimaldamist iseenesest parkimislepingu sõlmimise aktseptiks lugeda, tuleb hagejal seda tõendana ning kindlaks teha, kas kostja on parkimisteabega tutvuda saanud.
3.2.Hagi lisas 1 ja 2 esitatud fotod ei ole tehtud samal päeval, kuivõrd fotodelt nähtuv ilm on silmnähtavalt erinev. Samuti ei ole lisas 1 esitatud enamikel piltidel võimalik tuvastada metaandmeid pildi tegemise aja ja koha kohta. Seega ei ole hageja tõendanud, et 22.06.2018 EP46 tsoonis olid kehtivad just piltidel toodud tingimused. hageja ei ole tõendanud nende infotahvlite olemasolu ega sisu Tartu mnt 46 aadressil EP46 parkimisalal 22.06.2018 kl 12:51.
3.3.Hageja ei ole tõendanud nõude aluseks oleva lepingu sõlmimist ega sellega seotud asjaolusid viisil, mis kinnitaks nõude aluseks oleva lepingu kehtivust ja tingimusi.
3.4.Hageja väitel teatas ta leppetrahvinõuetest, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. Kostja viitab, et fotodelt ei ole reaalsuses tuvastatav muu, kui asjaolu, et pildi tegemise hetkel oli auto klaasi ja kojamehe vahel punane ja kollane paber, kuid nende paberite sisu (sh seotust käesoleva tsiviilasjaga) ning hageja poolt nende sõidki kojameeste alla panemist ei ole hageja suutnud kohtumenetluses tõendada. Puuduvad mistahes andmed, et just hageja on sõiduki kojameeste alla mingi dokumendi jätnud, rääkimata dokumendi sisust. Tõendamata on ka kostja poolt leppetrahvinõude kättesaamine.
3.5.Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale suutnud kätte toimetada hagi lisas 1 oleva dokumendi. Hagi lisa 4 alusel on tuvastatav, et hageja on mingi dokumendi kostjale saatnud, kuid kostja hagi lisas 1 olevat nõuet faktiliselt kätte ei ole saanud. Kostja viitab, et hagi lisas 4 olev kiri ei kattuga ka lisas 1 oleva nõudega.
3.6.Kuivõrd mistahes leppetrahvi nõuet ei ole kostjale kätte toimetatud, ei ole kostjal tekkinud ka mistahes leppetrahvi maksmise kohustust.
3.7.22.06.2018 muutus tasulisel parkimisalal sõlmitud lepingu rikkumisel esitatud väidetav leppetrahvi tasumise nõue kostja vastu sissenõutavaks 22.06.2018 ning nõue aegus 22.06.2021. Alates 23.06.2021 oli nõue aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.07.2021, mil nõue oli aegunud. Kostja taotleb kohtul aegumise kohaldamist ning kostja palub kohtul jätta nõude aegumise tõttu hagi rahuldamata.
3.8.Kostja hinnangul on leppetrahv ebamõistlikult suur arvestades asjaolu, et põhinõue (mida hagiga ei nõuta) oleks ühe päeva kohta maksimaalselt 10 eurot ning leppetrahv (mida nõutakse hagiga) on kolmekordne põhinõude suurus. Kostja ei ole väitnud, et parkimistasu oleks kellelgi jäänud maksmata rohkem kui 1 päeval.
3.9.Kostja taotleb alternatiivselt hagi rahuldamata jätmisele VÕS § 162 lg 1 alusel ebamõistliku leppetrahvi suuruse vähendamist 10 euroni, st põhinõude (mis ei ole hagi esemeks) suuruseni, kuivõrd seesugune ühepoolne ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe on tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
3.10.Hagi lisas 3 oleval sõiduki taustakontrolli väljavõttel Transpordiametist puudub igasugune omanikku puudutav sisu, st seal ei ole viiteid sõiduki omaniku isikukoodile ega nimele.
3.11.Parkimistingimuste pilt hagi lisas 2 ei ole tehtud samal päeval, samade ilmatingimustega, kui on tehtud hagi lisas 1 olevad pildid autost. Samamoodi on
hageja 20.09.2021 arvamuses lisatud pilt tehtud talvel ning sellel puudub samuti sisuline, tüüptingimustega varustatud infotahvel. Asjaolu, et parkimise ala on olnud kauem aadressil Tartu mnt 46, ei oma antud asjas mingisugust tähtsust, vaid oluline on hagejal tõendada konkreetselt kuupäeval 22.06.2018 kehtinud tingimusi ja seda hageja ei ole teinud.
3.12.Asjaolu, et sõiduki kojamehe all olevate dokumentide sisu polnud sama, mis hagi lisas 1 lk-del 1-2, nähtub ainuüksi asjaolust, et hagi lisas 1 lk 1-2 olev dokument ei ole kollane ega ka mitte punane. Sõiduki kojamehe alla on aga pandud kollast ja punast värvi dokument, kusjuures hageja ei ole väitnud kahe leppetrahvinõude esitamist. Selliselt on täielikult tõendamata, mis on konkreetselt sõiduki kojamehe all oleva punase ja kollase dokumendi sisu, sh ei ole neid dokumente kohtule esitatud.
3.13.Kui leppetrahvinõue oleks tekkinud, võiks hageja nõuda kohustuste täitmist, s.o leppetrahvi tasumist alates 22.06.2018. Alates 23.06.2021 oli nõue aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.07.2021, mil nõue oli aegunud.
3.14.Nendelt piltidelt, millega hageja püüab tõendada Tartu mnt 46 aadressil EP46 parkimisalal 22.06.2018 kl 12:51 kehtinud parkimistingimuste sisu, on selgelt tuvastatav, et nimetatud tingimused ei ole parkla sissesõidu poole. See tähendab, et nimetatud parklasse sõidukiga pööraval juhil ei ole enne parkla alale sisenemist isegi võimalik nimetatud tingimustega tutvuda.
3.15.Hageja ei ole suutnud tõendada parkimistrahvi väljakirjutamise ajahetkel kehtivaid tingimusi, vaid on lisanud erinevaid pilte muul ajal samas kohas kehtinud tingimuste kohta, mis siiski annavad võimaluse analüüsida tingimuste asukohta parklas.
3.16.Hagi lisas 3 oleval sõiduki taustakontrolli väljavõttel Transpordiametist puudub igasugune omanikku puudutav sisu, st seal ei ole viiteid sõiduki omaniku isikukoodile ega nimele.Samuti lisas 3 oleval teisel paberil puudub igasugune kinnitus, et selle on väljastanud Transpordiamet. Sellise dokumendi võiks vabalt luua ükskõik, sh hageja ise, kes selle ilmselt loonud ongi. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kostja oli 22.06.2018 sõiduki xxxx omanikuks.
3.17.Hageja on kohtule teadvalt valetanud ja esitanud selgelt vale sisuga tõendeid, kuivõrd hageja 21.10.2021 menetlusdokumendis oleval neljandal fotol on leppetrahvi summaks 20 eurot, mitte 30 eurot, nagu hageja hagis kostjalt nõuab. Hageja on vassinud, püüdes esitada tõendeid 22.06.2018 kl 12:51 EP46 parkimisalal kehtinud parkimistingimuste kohta. Iga pilt on tehtud teadmata ajal, kuid selgelt mitte samal ajal hagi lisas 1 esitatud piltidega. Seega on hageja esitanud ka ühel või teisel moel kohtule valeandmeid. Ühtlasi tõendab hageja 21.10.2021 arvamuse neljas foto ka asjaolu, et parkimistingimusi antud alal oli ikkagi muudetud, vastupidiselt hageja väidetele, et parkimistingimused samas kohas on püsinud sisuliselt muutumatutena alates aastast 2007.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1987 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal (06.07.2021) olid vastavad summad põhinõude puhul 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot. Käesoleva asja tsiviilasja hind on 40 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-197379/61, p 20 ja seal viidatud lahendid).
TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 1 alusel võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 405 lg 1 p 5 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
Tsiviilkohtumenetluses on lubatud kasutada ka kaudseid tõendeid, kui nende põhjal saab TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks teha poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaudne tõend ei kajasta küll otseselt faktilist asjaolu ennast, kuid kinnitab või lükkab ümber fakte, mille põhjal on võimalik tõendamist vajava asjaolu esinemist või puudumist järeldada (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-7379/61, p 21 ja seal viidatud lahendid).
Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude
eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel tasu (üüri) maksmata jätmist 22.06.2018 hageja opereeritaval Tartu mnt 46, Tallinn parkimisalal, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
Kohus tuvastab esmalt, et kostja on sõiduki BMW Z4 registreerimisnumbriga xxxx omanik seisuga 22.06.2018 (dtl 169). Kostja ei ole menetluses esitanud väidet ega tõendanud, et keegi teine oleks tema sõidukit 22.06.2018 kasutanud. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11).
Järgnevalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma hagejale parkimise eest tasu.
12.1.Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14).
12.2.Kohus tuvastab hageja poolt esitatud fotode alusel (dtl 37-40; 122), et hageja opereeritavas parklas Tartu mnt 46, Tallinn olid nähtavad liiklusmärgid ja parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja parkimiskoha üürilepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (tingimuste p 1). Hageja poolt viidatud liiklusmärgid ja avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust ka muudel hetkedel, kui leppetrahvi tegemise päeval (dtl 151-153). Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et täpselt samad liiklusmärgid ja infotahvlid samade tingimustega asusid seal sissesõidul ka 22.06.2018. Kohus peab põhjendatuks hageja selgitust, et kuna tegemist on hageja tüüptingimustega ja neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, siis tulenevalt ei vaheta hageja oma parkimistingimusi sageli.
12.3.Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, et just 22.06.2018 kl 12:51 sellised liiklusmärgid ja infotahvlid seal asusid. Kohus kostjaga ei nõustu, eelmises
punktis kohus selgitas, miks ta loeb tõendatuks, et ka 22.06.2018 olid parkimisalale sissesõidul sama info. Kostja ei ole omalt poolt esitanud ühtegi versiooni, miks ei oleks pidanud 22.06.2018 need märgid seal sissesõidul asuma või millised parkimistingimused seal kehtisid. Kuna hageja on omapoolsed tõendid nende faktiliste asjaolude kohta esitanud, pidanuks kostja ka omalt poolt esitama alternatiivse käsitluse ja tõendid toimunu kohta. Lihtsalt fakti eitamisest ei piisa hageja väidetud asjaolu tõendatuks lugemiseks.
12.4.Hageja on tõendanud, et kostja sõiduk xxxx asus hageja hallataval parkimisalal 22.06.2018 (dtl 29-36), kui hageja parkimiskontrolli teostav isik kontrollis sõiduki parkimise eest tasumist. Liiklusseaduse § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale ja mahaminekuks või veose laadimiseks. Seega oli sõiduk pargitud 22.06.2018 Tartu mnt 46 parklas. Kostja on eitanud hageja poolt vastava asjaolu tõendatust, kuid ei ole omalt poolt esitanud alternatiivset versiooni tema väitel tegelikult toimunu kohta (näiteks et tema või sõiduk viibisid sel kuupäeval ja hetkel mujal) ega esitanud selle kohta tõendeid.
12.5.Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 22.06.2018 hageja opereeritaval Tartu mnt 46, Tallinn parkimisalal parkimisel. Kostja ei ole tõendanud, et ajal, mil ta sõidukit parkis, oleksid parkimistahvlitel/automaatidel olnud teistsugused tingimused, mis välistaksid hageja leppetrahvi nõude.
12.6.Samuti ei ole asjakohane kostja väide, et parklasse sissesõidul ei saanud ta parkimistingimustega tutvuda, kuna need olid parklasse sissesõitmisel vastassuunas. Parklasse sõites pidi iga liiklusmärke tundev isik saama aru, et ta siseneb tasulisele parkimisalale ning et parkimistingimused asuvad märgi tagaküljel (vt dtl 37). Kostjal oli võimalik auto parklas peatada ja vajadusel tutvuda parkimistingimustega ning kui ta nendega ei nõustu, siis parklast lahkuda. Kostja versioon sellest, miks tingimustega on ülikeeruline tutvuda (dtl 126, p 1.3), on konstrueeritud ja eluvõõras.
Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist.
13.1.Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
13.2.Parkimislepingu punkt 9 sätestab: Kui sõiduki juht pargib sõiduki eirates käesolevates tingimustes sätestatud korda, on parkla operaatoril õigus määrata sõiduki juhile ja sõiduki juhil kohustus sel juhul maksta parkimiskorra rikkumise eest leppetrahvi summas 30 eurot (dtl 39). Kohus tuvastab, et parkimislepingu tingimuste punktis oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 30 eurot. Lepingutingimuste kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud väidet, et sõiduk pargiti küll kostja parkimisalale, kuid parkimistasu oli makstud. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
Seadus ei reguleeri leppetrahvi nõudmisest teavitamise viisi. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse
edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
14.1.Kohus tuvastab, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatis vahetult pärast rikkumise tuvastamist (dtl 36). Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada. Kohtul ei ole hagile lisatud fotodelt nähtuvaid sõiduki detaile ning kellaaegasid arvestades käesoleval juhul mõistlikku põhjust kahelda hageja väites, et leppetrahvi teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt rakse sarnastes olukordades oma väiteid teatiste sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Isegi kui hageja esitaks menetluses teatise (leppetrahvinõude) sõidukile paigutatuga identsel kujul (st samast materjalist paberil ja samas formaadis), ei annaks see teatisele kui tõendile eelduslikult paremat kvaliteeti või suuremat kaalu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kõikidel juhtudel teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumiste avastamist. Kostja ei ole omalt poolt esitanud alternatiivset versiooni tema väitel tegelikult toimunu kohta (näiteks et sõiduki kojamehe vahele pandi mingi muu sisuga paber) ega esitanud selle kohta tõendeid.
Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36).
15.1.Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et kostja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahvid kuni 30 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suured. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 30 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses
ebamõistlikult suur. Kostjal oli võimalik leppetrahvi kergelt vältida, kui ta oleks tasunud parkimise eest lepingu tingimustes ettenähtud tasu. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue 30 eurot.
Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 10 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
16.1.Kohus tuvastab, et hageja on kostjale saatnud tasulise meeldetuletuskirja pärast lepingu lõppemist posti teel (dtl 46-47). Teade on saadetud kostja rahvastikuregistrisse kantud aadressil, mida kostja on ka kohtumenetluses näidanud enda kontaktaadressina.
16.2.Raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema TsÜS-i § 69 mõttes ka tarbijani jõudnud. Kohus tuvastab, et kostja on meeldetuletuskirja kätte saanud (dtl 47). Seega on kostjale saadetud meeldetuletuse osas hageja sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja tõendatud.
Kostja on esitanud vastuväite, et isegi kui leppetrahvi tasumise kohustus on tekkinud, on see TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud.
17.1.Hageja esitas leppetrahvinõude 22.06.2018, mille tasumise tähtaeg oli 14 päeva jooksul nõude esitamise kuupäevast alates ehk maksetähtaeg oli 06.07.2018 (dtl 30).
17.2.TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul ei ole seaduses sätestatud teisiti.
17.3.Hageja parkimistingimustes ei ole sätestatud leppetrahvi tasumise tähtaega. Hageja on leppetrahvi nõuet esitades andnud maksetähtajaks 14 päeva arvates nõude esitamisest.
17.4.VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Lisaks sätestab VÕS § 82 lg 2, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
17.5.Kostja arvates muutub leppetrahvinõue sissenõutavaks (s.t. õigus nõuda kohustuse täitmist tekib) selle esitamisest ehk antud juhul 22.06.2018. Kohtu hinnangul ei põhine see hageja seisukoht seadusel ega pooltevahelisel lepingul. Leppetrahvi tasumiseks mõistliku tähtaja andmine on võlgniku huvides, et anda talle võimalus see tasuda vabatahtlikult kiiresti ja võimalikult väikeste kaasnevate kuludega. Kohus leiab, et lisaks VÕS § 88 lg 3 tuleneb ka hea usu põhimõttest, et võlausaldaja peab leppetrahvi
tasumiseks andma mõistliku tähtaja. Vastasel juhul ja kostja teooriaga nõustudes võiks leppetrahvi nõudev võlausaldaja pöörduda samal päeval võlgniku vastu kohtusse, millega võlgniku kulud hagi rahuldamisel menetluskulude hüvitamise kohustuse kaasnemisega kindlasti suurenevad.
17.6.Kohus leiab, et leppetrahvi summas 30 eurot tasumiseks hageja poolt antud 14 päeva on mõistliku pikkusega tähtaeg. Seega ei muutunud leppetrahvi nõue sissenõutavaks 22.06.2018, vaid hageja poolt antud 14-päevase maksetähtaja möödudes ehk arvates 07.07.2018 kl 00:00. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 aegunuks hageja nõue seega 07.07.2021. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 06.07.2021 (vt dtl 1, Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtumäärus), so enne nõude aegumist (vt ka TsMS § 486 lg 2). Seega ei ole hageja nõue aegunud, mistõttu tuleb jätta kostja aegumise vastuväide rahuldamata.
Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu summas 10 eurot, seega kokku 40 eurot.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
19.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 40 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt sellele sättele otsustab kohus, et hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
21.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulu summas 20 eurot ja esindajakulu summas 420 eurot (dtl 178-179).
21.2.Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 75 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.
21.3.TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kui asja lahendamine jätkub hagimenetluses, arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Seega on hageja nõue vastavas osas põhjendatud.
21.4.Hageja esindaja tunnitasu määr on 80 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 80 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
21.5.Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 5 tundi 15 minutit. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 5 tundi 15 minutit vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud
tsiviilasja materjalidele. Kostja vaidlustas tõendamatusele viidates praktiliselt kõik hageja esitatud faktiväited, mistõttu pidi hageja esindaja nendele vastama ja tõendeid koguma ja esitama. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 420 eurot.
21.6.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 515 eurot, millest riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse õigusabi kulu summas 20 eurot ja esindajakulu 420 eurot.
21.7.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.