Ühinguõigus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud 28.10.2021 tegi registripidaja osaühingule Magnon hoiatusmääruse registrist kustutamiseks seoses 2018 ja 2019 majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Nõutud aruandeid registripidajale äriühing ei esitanud. Registripidaja avaldas 06.05.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate, millega kutsuti osaühingu Magnon võlausaldajaid teavitama registripidajat võimalikest nõuetest äriühingu vastu. 06.11.2022 esitati registripidajale võlanõuded osaühingu Magnon likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Registriosakond edastas 10.11.2022 kohtule võlanõuded kuni 31.01.2023 kehtinud äriseadustiku § 60 ja § 203 ning kuni 30.04.2023 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 595 lg 2 p 5 alusel osaühingu Magnon sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Avalduse kohaselt võlgneb osaühing Magnon R. S.ile enam kui 1,3 miljonit eurot. Avaldaja palub osaühingu Magnon vähemusosanikuna äriühingu sundlõpetamise kannet mitte teha osaniku ostueesõiguse realiseerimise tõttu, juhatuse asendusliikme kohtuliku määramise menetluse tõttu ja uue juhatuse poolt majandusaasta aruannete esitamise tõttu. Alternatiivselt soovib avaldaja algatada osaühingu Magnon likvideerimismenetluse. 11.11.2022 määrusega jättis kohus avaldaja avalduse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus avaldajal oma avaldust täiendada ning märkida, milline nõue on avaldajal puudutatud isiku vastu ning millistel asjaoludel on see tekkinud. Samuti palus kohus avaldajal avalduses märkida, kelle peaks kohus avaldaja arvates nimetama puudutatud isiku likvideerijaks, tasuda avalduse esitamiselt riigilõivu ning esitada avaldaja lepingulise esindaja haridust tõendav dokument. Kohus kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti ka likvideerija tasu ja likvideerimismenetluse kulude katteks 300 eurot. 21.11.2022 esitas avaldaja kohtule täiendatud avalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal puudutatud isiku vastu üürivõla nõue summas 799 024,98 eurot. Avalduse kohaselt sõlmisid kaasomanikud R. S. ja F. M. osaühinguga Magnon 03.01.2006 üürilepingu Kullasepa 9 ja Kullasepa 11, Tallinn asuvate kinnistute üürile andmiseks 25 aastaks. Osaühing Magnon oli kohustatud tasuma üürileandjatele üüri 12 524,68 eurot kuus, millest pool 6 263,34 eurot tuli kanda avaldaja kontole. Puudutatud isikul on avaldajale tasumata üür perioodi 01.2006 – 06.2020 eest summas 617 388,12 eurot ja perioodi 07.202011.2022 eest summas 181 636,86 eurot. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud osaühingule Magnon laenuks 535 380 eurot investeeringute tegemiseks. Investeeringuid tehtud ei ole, ettevõttest on vara ebaseaduslikult kõrvaldatud/omastatud ning seetõttu on laenuandja õigustatud nõudma tagasi võlga summas 358 109,53 eurot. Puudutatud isikul on avaldaja ees kinnisvara investeeringu realiseerimisest tulenev võlg summas 481 500 eurot. Nimelt kuulus puudutatud isikule Prantsusmaal Cannes asuv Villa La Galiene, mis realiseeriti 29.07.2019 väidetavalt 1 070 000 euro eest. Avaldaja eest varjatakse raha laekumist, kuid 2020 esitatud bilansi järgi on juhatus maksnud osundatud summa äriühingust teadmata isikutele välja. See tähendab, et avaldajale kuulub nimetatud summast 45%, s.o 481 500 eurot. Lisaks on puudutatud isikul avaldaja ees ka kinnisvara investeeringu realiseerimisest tulenev võlg summas 273 511,80 eurot. Nimelt, avaldaja esitab rahalise nõude puudutatud isikule kuulunud kinnisasjade asukohaga Roosikrantsi tn 9-5, Tallinn ja Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi tn 23-30, Tallinn realisatsioonist laekunud müügihinnast summas 607 804 eurot. Nimetatud summast avaldajale jaotuv osa on 273 511,80 eurot. Seega on avaldaja rahalised teadaolevad nõuded kokku orienteeruvalt 1 294 758,29 eurot,

mida ta palub võtta arvesse likvideerimisel bilansi koostamisel ja varade jaotamisel. Avaldaja palub likvideerijaks määrata R. N.. 24.11.2022 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras puudutatud isikule tähtaja seisukoha esitamiseks avalduse osas. Puudutatud isik esitas avaldusele kirjaliku seisukoha 17.12.2022. Puudutatud isik vaidleb avaldaja avaldusele vastu ning leiab, et avaldajal puuduvad puudutatud isiku vastu reaalsed nõuded. Puudutatud isik on seisukohal, et 03.01.2006 sõlmitud üürilepingust tulenevad 01.01.2020 ja varasemalt sissenõutavaks muutunud kohustused (s.h üürivõlgnevused) aegusid 01.01.2023. Puudutatud isik märgib, et vastab tõele, et avaldaja, F. M.e ja puudutatud isiku vahel on üürileping avalduses märgitud tingimustel sõlmitud, kuid samal kuul sõlmiti lisaks üürilepingule ka üürihinna vähendamise kokkulepe, milles lepiti kokku, et nimetatud kinnisasjade puhul teostatakse remonti ja üüri ei tasuta, kuni remont saab valmis. 01.06.2014 muudetud üürilepingu kohaselt tuli tasuda üüri 500 eurot arve esitamisel, mistõttu võlgnevus puudutatud isikul puudub. Avaldaja väidab, et avaldaja on isiklikelt kontodelt kandnud osaühingule Magnon laenuks 535 380 eurot ning laenuandjal olevat õigus nõuda tagasi 358 109,63 eurot, tuginedes 31.12.2017.a saldokinnitusele. Puudutatud isik märgib, et kuni 20.01.2020 osaühingu Magnon juhatuse liikme ülesandeid täitnud T. M. on kinnitanud, et 10.06.2020 seisuga oli R. S.i võlgnevus osaühingu Magnon ees 52 266,73 eurot. Seoses Villa La Galiene’i müügist tuleneva nõudega märgib puudutatud isik, et 29.07.2019 sõlmiti puudutatud isiku ja perekond B. vahel Prantsusmaal Cannes asuva Villa La Galiène’i müügileping ning vastavalt müügilepingus kokkulepitule pidid ostjad saama maja oma valdusesse 5-7 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kehtis tingimus, et vastasel juhul tasutakse Prantsusmaa notari deposiitkontole müüja poolt tagatiseks kantud 53 500 eurost iga päev ostjatele viivitamise eest 700 eurot. Puudutatud isik sai 29.07.2019 teada, et avaldaja elukaaslane A. T. valdab nimetatud villat õigusliku aluseta, st osaühing Magnon sai sellest teada alles müügilepingu sõlmimise päeval peale tehingu toimumist. Sellest tulenevalt ei olnud osaühingul Magnon võimalik ostjatele kinnisasja valdust üle anda. Tsiviilasjas xxxx on F. M. esitanud R. S.i vastu kahju hüvitamise nõude summas 53 500 eurot, kuna osaühing Magnon pidi tasuma villa uuele omanikule müügilepingust tuleneva leppetrahvi summas 53 500 eurot osaühingu Magnon vastu villa valduse üleandmisega hilinemise eest. Osaühing Magnon on võõrandanud vastava kahjunõude F. M.ele. 30.06.2021 seisuga oli puudutatud isikule tekkinud 473 200 euro (53 500 + 419 700) suurune kahju, kuna viimane peab tasuma ostjatele lepingus kokkulepitud leppetrahvi. Kuna 53 500 euro ulatuses on osaühing Magnon võõrandanud oma nõude R. S.i vastu F. M.ele, siis vastutab R. S. osaühingu Magnon ees vähemalt 419 700 euro ulatuses tekitatud kahju eest. Seega on hoopis avaldaja puudutatud isikule võlgu. Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et kõik eeldused osaühing Magnon likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks on siiski täidetud, palub ta määrata osaühing Magnon likvideerijaks praeguse juhatuse liikme V. M.. 24.03.2023 kirjaga selgitas kohus menetlusosalistele, et kohus saab antud juhul likvideerimismenetlust algatada üksnes koos sundlõpetamisega ning selgitas sellega kaasnevaid tagajärgi. Kohus määras, et avaldajal on võimalik esitada oma seisukoht avalduse osas 14 päeva jooksul. Samuti määras kohus tähtaja 14 päeva osaühingu Magnon juhatuse liikmele ja osanikule V. M. seisukoha esitamiseks. 06.04.2023 esitas puudutatud isik kohtule seisukoha ja taotluse menetluse peatamiseks. Taotluses märkis puudutatud isik, et hetkel on pooleli tsiviilasi xxxx, mille lõpptulemusest sõltub osaühingu Magnon omanikering. Samuti on avaldaja osas pooleli mitmeid täitemenetlusi, mille raames on soovitud müüa avaldajale kuuluvaid osaühingu Magnon osasid. Täitemenetlusi on varem takistanud vara jagamise vaidlus avaldaja ja N. T. vahel tsiviilasja xxxx raames, mis on nüüd jõudnud lahendini.

Tsiviilasjas xxxx on mõlemad pooled esitanud mitmel korral oma kirjalikud seisukohad, mistõttu on lähiajal oodata ka lahendit. Lahendite tulemusel võib omakorda tekkida olukord, kus R. S. või V. M. ei kuulu enam osaühingu Magnon omanike sekka, mis välistaks vajaduse osaleda pooleliolevas menetluses ning kanda sellega seotud menetluskulusid. 10.04.2023 esitas avaldaja seisukoha, milles märkis, et võtab kohtu 24.03.2023 kirjaga antud selgitused teadmiseks. Puudutatud isiku taotluse osas märkis avaldaja, et ei toeta taotlust menetluse peatamiseks, sest tsiviilasjas xxxx puudub poolte vahel sisuline vaidlus – endistel osanikel tuleb anda avaldajale ostueesõiguse teostamise raames 55% suurune osa üle, mida seni on kõigi meetmetega takistatud. Kohtumääruse põhjendused Menetluse peatamise taotlus TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad menetluse peatamise alused. Taotlusest nähtuvalt soovib puudutatud isik taotleda käesoleva menetluse peatamist tsiviilasja xxxx tõttu, mille lõpptulemusest sõltub osaühingu Magnon omanikering. Samuti on puudutatud isik märkinud, et tsiviilasja xxxx lahendi tulemusel võib tekkida olukord, kus R. S. või V. M. ei kuulu enam osaühingu Magnon omanike sekka, mis välistaks vajaduse osaleda pooleliolevas menetluses ning kanda sellega seotud menetluskulusid. Käesoleval hetkel on puudutatud isikul esitamata majandusaasta aruanded, mistõttu on registripidaja algatanud puudutatud isiku sundlõpetamise menetluse, mille raames on avaldaja esitanud puudutatud isiku likvideerimisavalduse. Käesolevas asjas hindab kohus üksnes, kas puudutatud isiku sundlõpetamiseks ja likvideerimismenetluse algatamiseks esinevad alused. Seega on kohus seisukohal, et asjaolu, kes on puudutatud isiku osanikud, ei mõjuta käesolevas asjas tehtavat lahendit. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta kohtu hinnangul tsiviilasjas xxxx tehtav lahend käesolevas asjas tehtavat lahendit. Samuti ei oma menetluse peatamise kontekstis tähendust avaldaja suhtes käimasolevad täitemenetlused. Riigikohus on selgitanud, et kõigis asjades, kus menetluse peatamine teise menetluse tõttu ei ole vältimatu, kuid võib olla asjaolusid arvestades otstarbekas, peaks kohtule jääma õigus menetlus peatada (Riigikohtu 23.03.2016 määrus 3-2-1-184-15, p 14). Kohtu hinnangul oleks käesolevas asjas menetluse peatamine mõeldav üksnes juhul, kui menetlusosaliste sooviks oleks pärast tsiviilasjas 222-16296 ostueesõiguse vaidluse lahendamist kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olevad puudused ning jätkata äriühingu tegevust. Käesoleval juhul ei ole menetlusosalised aga nimetatud soovi esinemist välja toonud. Vastupidi, avaldaja on oma 10.04.2023 seisukohas märkinud, et avaldaja eesmärgiks ei ole ilmtingimata ettevõtte tegevuse jätkamine, vaid ettevõttest väljaviidud vara asukoha ja ulatuse tuvastamine ning selle sissenõudmine. Ka puudutatud isiku senine tegevus ei anna alust asuda seisukohale, et puudutatud isikul oleks soov sundlõpetamise aluseks olevaid puuduseid kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul puuduvad alused menetluse peatamiseks, mistõttu jätab kohus puudutatud isiku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Avalduse lahendamine Kuni 30.04.2023 kehtinud TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 595 lg 2 p 5 kohaselt kohtunikuabi peab määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või likvideerija määramine. Registriosakond edastas 10.11.2022 kohtule võlanõuded kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS (äriseadustik) § 60 ja § 203 ning kuni

30.04.2023 kehtinud TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel osaühingu Magnon sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Võlausaldaja nõude tõttu on asja materjalid edastatud kohtule TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse algatamiseks. Arvestades, et registriosakond tegi 28.10.2021 osaühingule Magnon kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 60 lõike 1 alusel hoiatusmääruse registrist kustutamiseks seoses 2018., 2019. aasta majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ja avaldas 06.05.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate ning osaühing Magnon ei ole majandusaasta aruandeid käesoleva ajani esitanud, tuleb kohtu poolt likvideerimismenetluse algatamisel kohtul osaühing Magnon sundlõpetada. ÄRS (äriregistri seadus) § 58 lg 1 p 4 kohaselt registripidaja võib algatada juriidilise isiku sundlõpetamise, kui see ei ole esitanud majandusaasta aruannet. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kohus võib sundlõpetamise otsustada, kui registripidaja määratud tähtaja jooksul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puudusi kõrvaldatud. See tähtaeg ei või lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud juhul olla lühem kui kuus kuud, punktis 3 nimetatud juhul lühem kui üks kuu ja punktis 4 nimetatud juhul lühem kui kolm kuud. ÄRS § 61 lg 1 kohaselt kui juriidiline isik ei ole seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, määrab registripidaja juriidilisele isikule registrist kustutamise hoiatusega tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks. Hoiatuse võib saata tähtaja möödumisel automatiseeritult. Sama paragrahvi lõike 2 järgi juriidilise isiku võib registrist kustutada, kui juriidiline isik ei ole esitanud registripidaja määratud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ja seaduses ettenähtud esitamistähtpäevast on möödunud vähemalt kolm kuud. Kohtule edastatud materjalide kohaselt on registripidaja teinud puudutatud isikule 28.10.2021 hoiatusmääruse registrist kustutamiseks seoses 2018. ja 2019. aasta majandusaasta aruannete esitamata jätmisega ning määranud puudutatud isikule tähtaja 6 kuud aruande esitamiseks. Puudutatud isik aruandeid ei esitanud. Äriregistrist nähtuvalt on puudutatud isik esitanud viimase majandusaasta aruande 2017. aasta kohta. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul ÄRS § 58 lg 1 p 4 ja ÄRS § 58 lg 2 kohaselt sundlõpetamise alused täidetud. Vastavalt ÄRS § 58 lg 1 p 4 ja ÄS § 203 lg 1 p 3 tuleb puudutatud isik sundlõpetada. Kohus selgitab, et kuivõrd puudutatud isiku majandusaasta aruanded on esitamata ning ÄRS § 58 lg 1 p-s 4 ja ÄRS § 58 lg-s 2 sätestatud sundlõpetamise alused on täidetud ning osaühing Magnon tuleb ÄRS § 58 lg 1 p 4 ja ÄS § 203 lg 1 p 3 alusel sundlõpetada, saab kohus antud juhul avaldaja poolt soovitud likvideerimismenetlust algatada üksnes koos sundlõpetamisega. Riigikohus on 28.04.2008 lahendi nr 3-2-1-27-08 p-s 10 selgitanud, et ÄS § 217 lg-st 1 ei tulene, et sundlõpetatud äriühing võiks oma tegevust jätkata. /.../ [kuni 31.01.2023 kehtinud] ÄS § 60 lg 4 kohaselt otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse. /.../ Likvideerimine toimub ka sellisel juhul sundlõpetamise raames. Kolleegium leiab, et seadus ei näe ette võimalust, et sundlõpetatud äriühing, sh äriühing, mis on majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist kustutatud ning seejärel äriregistrisse ennistatud ja mille likvideerimismenetlus on algatatud, võiks tegevust jätkata. Kolleegium leiab, et sundlõpetatud äriühingu tegevuse jätkamine ei oleks ka kooskõlas sundlõpetamise eesmärgiga, milleks praegusel juhul on lõpetada sellise äriühingu tegevus, kes vaatamata hoiatusele ei esitanud majandusaasta aruannet. Riigikohtu lahendis nr 3-2-127-08 toodud käsitlusega on nõustutud ka uuemas ühinguõiguse käsitluses (vt ka K. Saare jt, Ühinguõigus I, lk 328, äärenr-d 1636, 1639).

ÄS § 205 kohaselt osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on esitanud avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbi viimiseks. Avaldaja on esitanud kohtule Villa La Galiene’i müügilepingu, mille kohaselt puudutatud isik võõrandas talle kuulunud kinnistu kolmandatele isikutele hinnaga 1 070 000 eurot. Seega avaldajal kui puudutatud isiku osanikul võivad olla nimetatud kinnistu müügist tulenevad nõuded puudutatud isiku vastu. Avalduse kohaselt on avaldaja ja F. M. sõlminud 03.01.2006 üürilepingu puudutatud isikuga ning puudutatud isik on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kohus leiab, et kui menetlusosalised olid sõlminud üürilepingu, võib avaldajal olla lepingust tulenevaid nõudeid puudutatud isiku vastu. Avaldajat saab seetõttu lugeda puudutatud isiku võlausaldajaks, kes on kohtu hinnangul õigustatud likvideerimismenetluse läbiviimist nõudma. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. ÄS § 206 lg 3 järgi kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Avaldaja palub likvideerijaks määrata R. N., kes on oma nõusolekut väljendanud ja kellel on kogemusi nii advokaadi kui pankrotihaldurina. Puudutatud isik palub aga likvideerijaks määrata V. M.. Kohus on seisukohal, et V. M. ei ole sobiv likvideerija kandidaat. Äriregistrist nähtuvalt on V. M. puudutatud isiku juhatuse liige. Käesoleval juhul on algatatud menetlus puudutatud isiku sundlõpetamiseks põhjusel, et puudutatud isikul on esitamata majandusaasta aruanded. Nimetatu ei viita V. M.e hoolsusele juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Eeltoodust tulenevalt kohus V. M.t puudutatud isiku likvideerijaks ei määra. Kohus leiab, et tagamaks menetlusosaliste võrdne kohtlemine ja erapooletu likvideerimismenetluse läbiviimine, ei ole põhjendatud määrata likvideerijaks ka avaldaja poolt taotletud likvideerija kandidaati. Kohtu hinnangul on likvideeritava äriühingu ja võlausaldajate huvides, kui likvideerijaks on kohtu poolt määratud isik. Pankrotihaldur Andrias Palmits on andnud kohtule oma nõusoleku puudutatud isiku likvideerijaks asumiseks. Avaldaja on tasunud likvideerija tasu ning likvideerimise kulude hüvitamiseks ettemaksu kokku 2 300 eurot. Kohtu hinnangul on A. Palmits kui pankrotihaldur eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur A. Palmitsa. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul, kui likvideerimist

ei ole lõpetatud 02. märtsiks 2024, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kui avaldaja soovib nõuda puudutatud isikult oma menetluskulude hüvitamist, tuleb avaldajal esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel. Kui avaldaja menetluskulude nimekirja ei esita, lähtub kohus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel üksnes asja materjalidest. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.