Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Margo Klaar
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-16911
Kohtuasi
Osaühingu Magnon sundlõpetamise otsustamine ja likvideerimismenetluse läbiviimine X avaldus Osaühingu Magnon likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. juuni 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Magnon määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Mehis Adamson Puudutatud isik Osaühing Magnon (registrikood 10179721), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu Magnon määruskaebus Harju Maakohtu 2. juuni 2023. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale (menetluse peatamata jätmine) läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Osaühingu Magnon kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Tartu Maakohtu registriosakond (edaspidi registripidaja) tegi 28. oktoobril 2021 Osaühingule Magnon (puudutatud isik) hoiatusmääruse registrist kustutamiseks seoses 2018. ja 2019. aasta majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Registripidaja avaldas 6. mail 2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate. X (avaldaja) esitas registripidajale võlanõude ja taotluse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Registripidaja edastas 10. novembril 2022 avaldaja taotluse Harju Maakohtule.
2.Avaldaja esitas 21. novembril 2022 täpsustatud avalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal puudutatud isiku vastu üürivõla nõue 799 024,98 eurot. Samuti on avaldaja puudutatud isikule andnud investeeringute tegemiseks laenu 535 380 eurot, millest 358 109,53 eurot tuleb puudutatud isikul tagastada. Ka on puudutatud isikul avaldaja ees kinnisvara investeeringute realiseerimisest tulenevad võlgnevused 481 500 eurot ja 273 511,80 eurot. Avaldaja palus likvideerijaks määrata Rein Napa.
3.Puudutatud isik esitas 17. detsembril 2022 seisukoha, milles vaidles avaldaja avaldusele vastu. Puudutatud isik leidis, et avaldajal puuduvad puudutatud isiku vastu nõuded, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et eeldused likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks on täidetud, palus puudutatud isik likvideerijaks määrata puudutatud isiku juhatuse liikme W.
4.Puudutatud isik esitas 6. aprillil 2023 taotluse menetluse peatamiseks. Taotluses viitas puudutatud isik pooleliolevale kohtuvaidlusele tsiviilasjas nr 2-22-16296, mille lõpptulemusest sõltub puudutatud isiku omanikering. Samuti on avaldaja suhtes pooleli mitmeid täitemenetlusi, mille raames on soovitud müüa avaldajale kuuluvaid puudutatud isiku osasid.
5.Avaldaja vaidles 10. aprilli 2023. a seisukohas puudutatud isiku menetluse peatamise taotlusele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 2. juuni 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Maakohus otsustas puudutatud isiku sundlõpetada ning rahuldas avaldaja avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Maakohus algatas puudutatud isiku likvideerimismenetluse ja määras likvideerijaks pankrotihalduri Andrias Palmitsa. Maakohus kohustas likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole lõpetatud 2. märtsiks 2024, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja märkis, et avaldajal on võimalik menetluskulude nimekiri esitada seitsme päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Maakohus määras toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja pankrotihaldurile ning edastada kande tegemiseks registripidajale. Maakohus märkis, et määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest puudutatud isikule.
6.1.Maakohus hindas esmalt puudutatud isiku taotlust menetluse peatamiseks ning leidis, et menetluse peatamiseks alused puuduvad. Maakohus märkis, et praeguses menetluses hindab kohus puudutatud isiku sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse algatamise eelduste esinemist. Asjaolu, kes on puudutatud isiku osanikud, ei mõjuta asjas tehtavat lahendit. Samuti ei oma menetluse peatamise kontekstis tähendust avaldaja suhtes käimasolevad täitemenetlused. Ka puuduvad muud alused menetluse peatamiseks.
6.2.Maakohus asus seisukohale, et puudutatud isiku sundlõpetamise eeldused on täidetud ja puudutatud isik tuleb sundlõpetada. Puudutatud isik ei ole esitanud nõutud majandusaasta aruandeid. Maakohus hindas avaldaja avaldust puudutatud isiku likvideerimismenetluse 2 (5)
läbiviimiseks ja asus seisukohale, et kui menetlusosalised olid sõlminud üürilepingu, võib avaldajal olla lepingust tulenevaid nõudeid puudutatud isiku vastu. Kuna avaldaja on puudutatud isiku võlausaldaja, siis on tal ka õigus esitada taotlus likvideerimismenetluse läbiviimiseks.
6.3.Maakohus määras puudutatud isiku likvideerijaks pankrotihalduri Andrias Palmitsa. Maakohus leidis, et puudutatud isiku juhatuse liige W ei ole sobiv likvideerija kandidaat, kuivõrd sundlõpetamise põhjuseks on majandusaasta aruannete esitamata jätmine. Nimetatu viitab W hoolsuse puudumisele juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Tagamaks poolte võrdne kohtlemine ja erapooletu likvideerimismenetluse läbiviimine, ei ole põhjendatud likvideerijaks määrata ka avaldaja poolt esitatud kandidaati. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse menetluse peatamiseks. Puudutatud isik palus menetluse peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-16296 tehtava lahendi jõustumiseni. Määruskaebuse kohaselt tulnuks maakohtul praegune menetlus peatada. Tsiviilasjas nr 2-2216296 tehtavast lahendist sõltub poolelioleva menetluse menetlusosaliste ring. Puudutatud isik jäi oma 6. aprilli 2023. a taotluses esitatud põhjenduste juurde. Kui kohus siiski otsustab puudutatud isiku likvideerida, siis palub puudutatud isik määrata likvideerijaks W.
8.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
9.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.
11.TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
12.TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Praegusel juhul vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust osas, milles maakohus otsustas jätta puudutatud isiku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). TsMS § 360 lg 2 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu menetluse peatamise määruse peale. Seega ei tulene viidatud sättest võimalust vaidlustada maakohtu otsustust jätta menetlus peatamata. Ka Riigikohus on selgitanud, et menetluse peatamisest keeldumise määruse peale määruskaebust esitada ei saa (vt RKTKm 21.09.2011 3-2-1-62-11, p 12).
13.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida määruskaebuse ulatuse kohta järgmist. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Ringkonnakohus saab praegusel juhul 3 (5)
lähtuda TsMS § 662 lg 1 p 3 järgi määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlusest – millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb. Määruskaebuses on selge taotlus „tühistada Harju maakohtu 02.06.2023 määrus tsiviilasjas 2-22-16911 osas, millega kohus jättis osaühingu Magnon 06.04.2023 taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata“ ning taotletakse „peatada menetlus tsiviilasjas 2-22-16911, kuni tsiviilasjas 2-22-16296 tehtava lahendi jõustumiseni“. Eeltoodust tulenevalt vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust üksnes menetluse peatamata jätmist puudutavas osas.
14.Kuigi määruskaebuse taotlusest nähtuvalt ei vaidlusta puudutatud isik maakohtu poolt likvideerijaks määratud isikut, on ta määruskaebuse põhjenduse p-s 3.10 palunud likvideerijaks määrata W.
14.1.Esiteks märgib kolleegium, et määruskaebuse lahendamisel saab lähtuda määruskaebuses esitatud taotlusest. Nimetatud taotlus on praeguses määruskaebuses selge ega vaja täpsustamist. Määruskaebuse vaidlustamise ulatuse saab määrata kindlate menetluslike tähtaegade jooksul (määruskaebuse esitamise tähtaeg). Seega ei saa ringkonnakohus menetluse kestel asuda määruskaebuse esitajale selgitama, millises ulatuses oleks tal vajalik maakohtu määrust vaidlustada. Arvestada tuleb ka seda, et määruskaebuse esitajat esindab vandeadvokaadist esindaja.
14.2.Teiseks märgib kolleegium, et likvideerija isiku vaidlustamine ei oleks ka edukas. Määruskaebuses puuduvad põhjendused, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma määruses või määruse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Seega ei ole määruskaebuses esitatud väiteid, mis annaksid aluse asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega likvideerija isiku määramisel, samuti pole kolleegium tuvastanud rikkumisi, mis annaksid aluse selles osas maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. TsMS § 603 lg 1 kohaselt tuli maakohtul kontrollida, et puudutatud isikule likvideerijaks määratav isik vastaks seaduses sätestatud nõuetele, ning põhjendada, miks kohus leiab, et valituks osutunud isik on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgem kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 07.06.2017 3-2-1-42-17, p 15). Maakohus ei ole ületanud likvideerija määramisel diskretsiooni piire. Ka on maakohus põhjendanud, miks ei saanud puudutatud isiku likvideerijaks määrata juhatuse liiget.
15.Eelneva põhjal on maakohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ning see tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus kaebuse sisulistele väidetele.
16.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 168 lg 2 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt ka ringkonnakohus.
17.Kuigi TsMS § 176 lg 4 järgi tuleb menetluskulude nimekiri esitada igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, siis menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ei pea ringkonnakohus otstarbekaks kohustada menetlusosalisi esitama menetluskulude nimekirja üksnes ringkonnakohtu menetlusega seonduvate kulude kohta. Menetlusosalistel tuleb lähtuda maakohtu määruse resolutsiooni p-st 7, mille kohaselt saavad nad esitada nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta nimekirja seitsme päeva jooksul kohtulahendi 4 (5)
jõustumisest. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
18.Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 643 lg 4 koosmõjus TsMS §-ga 659). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.