Hageja: Coop Finants AS (registrikood: 12087992; aadress: Maakri 30, Tallinn, 15014 Harju maakond; e-post: [email protected]); Hageja esindaja: Margit [email protected]);
Saar
(e-post:
Kostja: Jxxx Sxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx küla, xxxxxxxxx vald, Jõgeva maakond). Menetluse liik
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja JxxxxSxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
2.Mõista kostjalt JxxxxSxxxxx hageja Coop Finants AS kasuks 526,72 eurot, sh põhivõlgnevus 500 eurot ning perioodil 19.11.2022. a kuni 02.06.2023. a sissenõutavaks muutunud viivis 26,72 eurot.
3.Välja mõista JxxxxSxxxxx Coop Finants AS kasuks alates 03.06.20232. a viivis põhivõlalt (500 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
4.Võtta vastu hagist loobumine kõrvalnõuete osas ning lõpetada selles osas menetlus.
5.Välja mõista Jxxx Sxxxxx Coop Finants AS kasuks menetluskulud summas 158,53 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (5)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Coop Finants AS esitas 11.10.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4-6) Jxxx Sxxx vastu võla, s.o 566,50 euro nõudes. Kohus tegi 13.10.2022. a võlgnikule makseettepaneku (dtl 7-8), mis on kätte toimetatud 18.10.2022. a. Võlgnik Jxxx Sxxx esitas 28.10.2022.a nõudele vastuväite (dtl 14). Kohus lõpetas 11.11.2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue Jxxx Sxxx vastu 566,50 euro saamiseks anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1).
2.Coop Finants AS esitas 18.11.2022. a kohtule hagi (dtl 22-25) Jxxx Sxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Jxxx Sxxx ja Coop Finants AS 09.05.2022. a väikelaenulepingu nr L413861, mille alusel kostja sai laenu 500 eurot. Lepingutasu 0 eurot ning intress 18,9% aastas. Tagasimakse tähtaeg 10.05.2023. a. Kostja ei teinud ühtegi osamakset laenu tagasi maksmiseks. Coop Finants AS andis kostjale 14-päevase tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu 28.09.2022. a erakorraliselt üles. Põhiosa võlgnevus on 500 eurot. Intresse on hageja arvestanud määras 18,9% aastas ning alates 10.06.2022. a kuni 28.09.2022. a. Intressinõue on 31,65 eurot. Hageja on arvestanud lepingu kehtivuse ajal viivist määras 0,0525% päevas 5,40 eurot ning peale lepingu ülesütlemist, s.o alates 29.09.2022. a kuni 21.11.2022. a viivist summas 13,39 eurot. Hinnakirjast tulenev võla menetlustasu on 25 eurot (5x5 eurot) (väljastatud 10.07; 10.08; 10.09; 10.10 ja 28.10.2022. a). Lepingust tulenev lepingu haldustasu on kokku 6 eurot (6x1,5 eurot) (perioodil 2022. a juuni kuni 2022. a september). Seega on põhinõue koos kõrvalnõuetega 581,44 eurot. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuv viivis (alates 19.11.2022. a) määras 0,0525% päevas põhivõlalt (500 eurot). Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
3.Kohus võttis 21.11.2022. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat sellele kirjalikult vastama (dtl 49-51).
4.Kostja esitas 27.12.2022. a vastuse hagiavaldusele (dtl 53). Kostja toob välja, et tal on puuduv töövõime nagu see oli ka laenu saamise ajal. Kostja oli laenu saamise ajal haige ning ei saanud lepingust aru. Kostjal puuduvad rahalised vahendid elamiseks kui ka laenu tagastamiseks. Kostja soovib riigi õigusabi.
5.Kohus andis 16.01.2023. a kostjale tähtaja nõuetekohase taotluse (sh majandusliku seisundi teatise) esitamiseks, et saada riigi õigusabi (dtl 56).
6.Kohus täitis 19.04.2023. a kirjaga selgitamiskohustust ning andis hagejale tõendite esitamiseks täiendava tähtaja (dtl 64-65).
7.Coop Finants AS esitas 03.05.2023. a kohtule täiendava seisukoha (dtl 67-69). Hageja toob täiendavalt välja, et edastas 30.08.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale võimalus tasuda võlgnevus 22.09.2022. a, lisaks pakkus võimalust läbirääkimiste pidamiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles 28.09.2022. a, mille kohta väljastas ka teate. Ülesütlemine toimetati kostjale kätte Omniva vahendusel 03.10.2022.a. Hageja loobub kostja vastu esitatud kõrvalnõuetest ning soovib üksnes põhivõla, s.o 500 euro välja mõistmist. Hageja leiab, et kostja on kohustatud hagejale tagastama põhivõlgnevuse ning seda sõltumata sellest, kas laenu väljastamisel on või ei ole täidetud vastutustundliku laenuandmise nõudeid. Hageja tugineb VÕS § 4034 lg-le 7. Põhiosa tagasinõudmisel tugineb 2 (5)
hageja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1 ja § 396 lg-le 1. Lisaks mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis seadusjärgses määras põhivõlalt alates 19.11.2022. a. Menetluskulud, s.o riigilõiv summas 175 eurot jätta kostja kanda.
8.Kohus andis 10.05.2023. a kirjaga (dtl 72) pooltele võimaluse soovi korral esitada tsiviilasjas lõppseisukohad. Kohus määras, et teeb kohtulahendi avalikult teatavaks 02.06.2023. a.
9.25.05.2023. a helistas kohtusse kostja endine tööandja, kes selgitas, et Jxxx Sxxx on kodutu ja ka varatu. Jxxx Sxxxx on probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning on paljudelt raha laenanud. Mõtlemine on tal selge ning saab aru, mida ja milleks teeb. Sissetulek puudub. Elas toimetulekutoetustest. Ravikindlustust ega ka töövõimet pikendatud ei ole. Vastuse hagiavaldusel aitas koostada kostja endine tööandja (dtl 75).
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus jätab läbi vaatamata kostja Jxxx Sxxx 27.12.2022. a taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohus selgitas kostjale 16.01.2023. a (dtl 56) riigi õigusabi andmise korda ning kohustas kostjat riigi õigusabi saamiseks esitama kohtule nõuetekohane taotlus riigi õigusabi saamiseks, millele lisada teatis oma majandusliku seisundi kohta. Võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Kostja ei ole kohtule nõuetekohaseid dokumente riigi õigusabi saamiseks esitanud. Seega tuleb jätta läbi vaatamata kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Lisaks asjaolule, et kostja pole esitanud nõuetekohaseid andmeid riigi õigusabi saamiseks, leiab kohus, et asjas oleksid alused ka riigi õigusabi andmisest keeldumiseks RÕS § 7 lg.1 p.5 järgi, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kuna hageja on loobunud kõrvalnõuetest ja nõuab üksnes põhivõla tasumist, siis sellise nõude vastu on kostja võimalus oma õiguste kaitseks vähene.
11.Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuse ja lisanduva viivise (seadusjärgses määras) nõudes.
12.Kohus loeb tuvastatuks, et Coop Finants AS ja kostja Jxxx Sxxx sõlmisid 09.05.2022. a kehtivalt ja õiguspäraselt väikelaenulepingu nr L413861 (dtl 31-36), millega kostja sai laenu summas 500 eurot. Kostja ei ole lepingu sõlmimise ega ka laenu saamise fakti vaidlustanud. Ühtlasi loeb kohus tuvastatuks, et hageja ütles lepingu 28.09.2022. a kehtivalt üles. Hageja poolt lepingu ülesütlemise õiguslikuks aluseks oli lepingu punkt 12.1 (dtl 34). Viidatud punkti kohaselt on laenuandjal õigus laenusaaja makseviivituse tõttu leping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel osamakse maksepäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega ning laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu laenu ennetähtaegset tagastamist. Hageja edastas 30.08.2022. a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 70), kus andis kostjale võimaluse tasuda võlgnevus hiljemalt 22.09.2022. a. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja väljastas kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 27), mille kohaselt ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles 28.09.2022. a. Nii lepingu ülesütlemise hoiatus kui ka ülesütlemine toimetati kostjale kätte 03.10.2022. a postiteenuse osutaja Omniva vahendusel (dtl 68). Kostja ei ole lepingu rikkumise ega ülesütlemise kohta kohtumenetluses vastuväiteid esitanud. Seega on lepingust lähtuv võlgnevus muutunud sissenõutavaks ning kostja kohustub selle täitma hagejale kui nõude omanikule. 3 (5)
13.Coop Finants AS ja kostja Jxxx Sxxx vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõistes. Seetõttu peab kohus asja lahendamisel kontrollima, kas hageja on kostjaga lepingu sõlmimisel nõuetekohaselt täitnud VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte sätteid. Kostja toob välja, et tal on puuduv töövõime nagu see oli ka laenu saamise ajal. Kostja oli laenu saamise ajal haige ning ei saanud lepingust aru. Kostjal puuduvad rahalised vahendid elamiseks ja ka laenu tagastamiseks. Hageja on 03.05.2023. a seisukohas (dtl 67-69) loobunud kostja vastu esitatud kõrvalnõuetest ning soovib üksnes põhivõlgnevuse, s.o 500 euro välja mõistmist kostjalt. Hageja tugineb seejuures VÕS § 4034 lg-le 7. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus kõrvalnõuete osas lõpetada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid loobumise vastu võtmata jätmise (TsMS § 429 lg 4).
14.Vaidlust ei ole selles, et kostja tagasimakseid teinud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 500 eurot, mis tuleb tagastada. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 500 eurot. Kohus märgib, et asjaolud, mida kirjeldas telefonikõnes kohtule kostja endine tööandja, kinnitavad, et laenu andmisel kostjale võib olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja põhjendatud on hageja loobumine kõrvalnõuetest VÕS § 403 lg.7 nõuete täitmiseks. Samas puudub alus muul viisil kostja soodustamiseks.
15.Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja seadusjärgse viivise põhinõudelt alates 19.11.2022. a. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestamine VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on seega põhjendatud. Kohus kohaldab seadusjärgset viivisemäära alates 19.11.2022. a, s.o hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni. Viivis perioodil 19.11.2022. a kuni 02.06.2023. a põhinõudelt 500 eurot kujuneb 26,72 eurot. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, 4 (5)
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.06.2023. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 90,59% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus käesolevas menetluses kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Seega tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 90,59% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot, millest kostja kanda jääb 90,59%, s.o 158,53 eurot. Kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.