E OÜ hagi V Ki ja T K vastu solidaarselt 177 732,24 euro väljamõistmiseks D Ki hagi V Ki ja T K vastu solidaarselt 23 272,40 euro väljamõistmiseks E OÜ hagi hind 177 732,24 eurot
Tsiviilasja hind
D Ki hagi hind 23 272,40 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I E OÜ (registrikood xxx) Hageja II D K (isikukood xxx) Lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Künnap ja Albert Linntam ning vandeadvokaadi abi Elina Mizerova Kostja I V K (isikukood xxx) Kostja II T K (isikukood xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Viive Kaur
Viimase kohtuistungi aeg
17.03.2023
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta vastu ja tagastada V Ki ja T K poolt 24.04.2023 esitatud tõendid (xxx äriregistri väljavõte, ehitusregistri väljavõte).
2.Jätta rahuldamata E OÜ hagi V Ki ja T K vastu solidaarselt 177 732,24 euro väljamõistmiseks.
3.Jätta rahuldamata D Ki hagi V Ki ja T K vastu solidaarselt 23 272,40 euro väljamõistmiseks.
4.Jätta E OÜ poolt V Ki vastu esitatud hagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud E OÜ kanda.
5.Jätta E OÜ poolt T K vastu esitatud hagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud E OÜ kanda.
6.Jätta D Ki poolt V Ki vastu esitatud hagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud D Ki kanda.
7.Jätta D Ki poolt T K vastu esitatud hagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud D Ki kanda.
8.Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.05.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.E OÜ (hageja I) ja D K (hageja II) esitasid 10.03.2021 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 14.03.2022) V Ki (kostja I) ja T K (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjate kaasomandisse kinnisasi aadressil xxx Harju maakond. Kostjad ostsid kinnistu 2019. a elumaja ehitamise eesmärgiga ja alustasid kinnistule maja ehitamist 2020. a. Kostjad kavatsesid finantseerida ehitustöid oma säästudest ning neile kuulunud kinnisvara võõrandamisest saadud tulust. Kui 2020. a aprilli lõpus/mai alguses alustati vundamendi valamisega, selgus, et maja ehitamine läheb eeldatust kallimaks ning kostjad ei olnud võimelised elamu ehitamist enda vahenditest finantseerima. Kostjad pöördusid oma murega oma poja – hageja II – poole. Hageja II ja kostjad hakkasid kaaluma erinevaid variante, kuidas aidata kostjatel maja lõpuni ehitada. Hageja II ja kostjad leppisid 2020. a kevadel kokku, et hageja II ja temale kuuluv äriühing – hageja I – kannavad kulud seoses maja lõpuni ehitamisega. Ka kostjad pidid pingutama kinnistu arendamise lõpuleviimise nimel. Kokkuleppe järgi oli poolte ühine eesmärk elamu valmis ehitada, kinnistu koos majaga maha müüa, rahalised panused tagastada ning müügist saadud kasum võrdselt jagada. Need asjaolud näitavad, et pooled sõlmisid seltsingulepingu. Hageja I panus seltsingusse oli ehitusmaterjalide ja teenuste ostmine ning projekti juhtimine. Hageja II panuseks oli samuti maja ehitamisega seotud kulude kandmine ning seltsingu juhtimine ehitustööde osas. Kostjad avaldasid kohe alguses, et nad usaldavad hagejate kompetentsi ehitusvaldkonnas ja ei soovi ehitusprotsessi üleliigselt sekkuda. Lisaks pidi hageja II pärast ehitustööde lõppemist korraldama maja müügi. Kostjate peamiseks panuseks oli kinnistu. Täiendavalt panustasid kostjad selliselt, et kostja I võttis ehitusplatsil vastu saabuvad ehitusmaterjalid, vaatas neid üle, suhtles ehitusbrigaadidega ning juhendas neid. Kostja II aitas kaasa maja disaini kujundamisel. Kostjad olid kaasatud siis, kui oli vajalik oma silmaga materjalid
üle vaadata ja kontrollida kvaliteeti ning sisekujundust, samuti rääkisid kostjad kaasa hoone üldist väljanägemust puudutavates küsimustes. Vaatamata poolte kokkuleppele ei olnud kostjad nõus maja müüma, nad on majja sisse kolinud ja kasutavad seda oma elukohana. Seega lõppes seltsing eesmärgi – kinnistu müük – saavutamise võimatuse tõttu. Alternatiivselt ütlesid hagejad hagiavaldusega seltsingulepingu üles kohustuse olulise rikkumise tõttu kostjate poolt. Seltsingu lõppemise tõttu on hagejatel õigus nõuda panuste tagastamist. Hageja I panustas seltsingusse kokku 177 732,24 eurot, makstes ehitusmaterjalide ja -teenuste eest 137 412,24 eurot ning juhtides ehitustöid, mis on rahaliselt hinnatav summas 40 320 eurot. Hageja I palus enda panus kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hagejal I on õigus nõuda kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja II panuseks olid kulutused ehitusmaterjalidele, maja sisekujundusprojektile, riigilõivule kokku 23 272,40 eurot. Hageja II palus viidatud summa kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hagejad ei nõustunud kostjate väitega, et pooltevahelised suhted vastavad kinkelepingu tunnustele. Kostjad ei selgitanud ega tõendanud, millist hüve hagejad neile vabatahtlikult üle andsid eesmärgiga kostjaid rikastada. Hagejad ei ole võtnud endale vabatahtlikult kohustust tasuta kostjaid rikastada. Hagejate majanduslik seis ei võimaldanud neil nii suurtes summades kinke teha. Hageja I on kajastanud seltsingulepingust tulenevaid kohustusi bilansis ja tema kulutusi ei saa käsitleda kinkena. Hagejate osalemine kinnistule maja ehitamises ei ole hinnatav mittetäieliku kohustuse täitmisena. Kostjad teadsid alates maja vundamendi valmimisest, et nende vahenditest maja lõpuni ehitamiseks ei piisa. Kostjad nõustusid sellega, et hagejad asuvad elamu ehitustöid finantseerima tingimusel, et valmis maja müüakse, poolte investeeritud raha tagastatakse ja saadud tulu jagatakse poolte vahel. Hageja I on äriühing, kellel ei saa olla kõlbelist kohustust kostjate ees. Vale ja eksitav on kostjate väide, et hageja I on kandnud enamuse hagejate kuludest ainult käibemaksu optimeerimiseks. Kuigi hageja II kui kostjate poeg ja tema ettevõte aitasid kinnistu arendamisega, ei saa eeldada, et tegemist oli kõlbelise kohustusega ning et selliste tegevuste täitmine vastaks üldisele arusaamale kõlbelisest kohustusest. Vanemate maja ehitamisse panustamine summas 201 004,65 eurot ilma võimaluseta raha tagasi saada, ei saa pidada kõlbeliseks kohustuseks, eriti olukorras, kus kostjad olid maja müügiga ja müügist saadud tulu jagamisega algselt nõus. Kui kohus leiab, et hagejate ja kostjate vahel puudus seltsinguleping, siis on hagejatel alternatiivselt nõudeõigus kostjate vastu käsundita asjaajamise sätete alusel. Hagejad on alates maist 2020. a soetanud ehitusmaterjale ning korraldanud ja juhtinud ehitustöid. Selliselt on hagejad teadlikult ajanud kostjate asja ning teinud toiminguid kostjate kasuks. Hagejad tegutsesid kostjate soodustamise tahtega. Asjaajamine vastas kostjate tegelikule huvile ja tahtele ning kostjad kiitsid hagejate tegevuse heaks. Kui kohus leiab, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kehtivat lepingut, siis puudus hagejatel õiguslik alus kostjate asja ajamiseks. Kostjad ei andnud hagejatele õigust nende asja ajada tehinguga, millest tuleneks asjaajaja kohustus teise isiku asja ajada. Hagejal I on õigus nõuda kostjatelt solidaarselt 177 732,24 euro tasumist, mis koosneb hageja I kantud kuludest 137 412,24 eurot ja asjaajamise eest maksmisele kuuluvast tasust 40 320 eurot. Hageja II saab nõuda kostjatelt solidaarselt tema tehtud kulutuste 23 272,40 eurot hüvitamist. Kui kohus leiab, et poolte vahel puudus seltsinguleping ja käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud, siis on hagejatel alternatiivselt nõudeõigus kostjate vastu alusetu rikastumise sätete (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028) alusel. Kostjad on rikastunud alusetult hagejate arvel. Hageja I maksis ehitustööde eest 137 412,24 eurot ja teostas projektijuhtimise töid summas 40 320 eurot. Hageja II kandis seoses maja ehitamisega kulusid 23 272,40 eurot. Kui kohus leiab, et poolte vahel puudusid lepingulised suhted, tegid hagejad viidatud sooritused ilma õigusliku aluseta, mistõttu võib iga hageja nõuda kostjatelt solidaarselt saadu hüvitamist.
Kui kohus leiab, et hagejatel puudub nõudeõigus eeltoodud õiguslikul alustel, on neil õigus nõuda kostjatelt kulutuste hüvitamist kulutuste kondiktsiooni (VÕS § 1042) alusel. Hageja I kandis kostjate kinnistule kulutusi 137 412,24 eurot ja hageja II tegi kulutusi 23 272,40 eurot. Kulutuste kandmisel olid hagejad heausksed ja nad täitsid teavitamiskohustuse. Seega on iga hageja õigustatud nõudma kostjatelt solidaarselt tema poolt kantud kulutuste hüvitamist.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja II haigestus 2018. a ja tema tervislik seisund ei võimaldanud tal enam käia Rapla maakonnas asuvas suvilas. Samas oli tal endiselt soov omada kasvõi väikest maalappi ning sealsamas ka kodu. Hageja II tegi kostjale ettepaneku müüa ära suvila ja korteri Tallinnas K tänaval ning ehitada saadud raha eest maja. Kostjad müüsid 2018. a septembris suvila hinnaga 90 000 eurot (kinnistu müügihind oli 85 000 eurot ja ostja maksis veel 5000 eurot sisustuse eest) ja 2019. a mais korteri hinnaga 85 000 eurot. Juba enne suvila ja korteri müümist lubas hageja II aidata vanemaid maja ehitamisel nii vahetult, nt andes nõu, korraldades ehitustöid jne, kui ka rahaliselt suurusjärgus 50 000–60 000 eurot ilma, et vanemad oleksid olnud kohustatud talle midagi tagastama. Kostjad soovisid väikest ja hubast elamut, mille ehitamiseks oleks piisanud nende kinnisvara võõrandamisest saadud vahenditest ja neil olnud säästudest. Kostjad ostsid 2019. a septembris 30 000 euro eest Xxx kinnistu ning koos hageja II abiga alustasid maja ehitamisega. Kostjad ei ole mitte kunagi avaldanud soovi sõlmida hagejatega seltsinguleping. Kostjad ei ole avaldanud tahet selleks, et ehitada koos hagejatega kinnisasjale elamu, seejärel kinnistu müüa ning müügist saadud rahast tagastada poolte kulud ja jaotada võimalik kasum. Alusetud, tõendamata ja eesmärgipäraselt välja mõeldud on hagejate väited seltsinglaste õiguste ja kohustuste jaotusest ning seltsingu juhtimisest. Kostjad ei ole kunagi arutanud hagejaga II tingimusi, millega hagejad sisustavad seltsingu tingimusi ja panuseid. Kostjad kui pensionärid soovisid ehitada endale maja ehk kodu ja selles aitas neid nende poeg. Hageja II ja kostjate õigussuhtes esinevad kinkelepingule omased tunnused. Kostjate ja hageja II vahel on olnud kuni 2020. a lõpuni väga usalduslikud, üksteist vastastikku abistavad ja toetavad suhted. Kostjad on aidanud hagejat II varasematel aastatel pangalaenu võtmisel ja laenu tagastamisel. Kostja I aitas hagejal II ehitada 2008. a elamu Xxx. Hiljem aitas kostja I renoveerida hagejal II tema maja Xxx. Kostja I sõitis vähemalt 2-3 korda kuus Rootsi ja viis hagejale II Eestist ostetud ehitusmaterjale ning sularaha. Kostjad on abistanud hagejat II rahaliselt ja tööga ilma mistahes vastusoorituseta ega soovinud oma kulude hüvitamist. Hageja II lubas muu hulgas rahaliselt aidata vanematel maja valmis ehitada. Kui hageja II otsustas osta ehitusmaterjale ja -teenuseid hageja I kaudu, oli see tema valik. Kandes kulusid hageja I vahendusel täitis hageja II enda lubadust kostjate ees. Kostjad ei pidanud hüvitama hagejatele nende kulutusi maja ehitamisele. Selline tegevus vastab kinkelepingu tunnustele ja hagejatel puudus õigus nõuda kostjatelt ehitusmaterjalide ja -tööde eest raha tagastamist. Alternatiivselt olid kostjad seisukohal, et hageja II ja kostjate vahel oli mittetäieliku kohustusena hinnatav kokkulepe, mille järgi lubas hageja II aidata vanematel maja ehitada. Kostjad soovisid ehitada enda raha eest väikeelamut, milleks oleks kulunud koos kinnistu ostuhinnaga ca 195 000– 200 000 eurot. Hageja II ja kostjate vahel olid väga head isiklikud suhted, mistõttu lubas hageja II oma vanemaid aidata maja ehitustööde korraldamisel ja vajadusel oma rahaliste vahenditega suurusjärgus 50 000–60 000 eurot juhul, kui vanematel rahast ei jätku. Kostjad ei ole kunagi nõudnud hagejalt II osalemist elamu ehitamisel. Hageja II võttis endale kohustuse toetada oma pensionieas vanemaid olukorras, kus tal endal rahalisi probleeme ei olnud. Hageja II võetud kohustus oli tema otsene ja selge tänu vanematele hoole ja varasema suure rahalise toetuse eest.
Hageja II on kogu aeg kinnitanud nii kostjatele kui ka teistele, et ta aitab vanematel maja ehitada. Mitte kordagi ei ole hageja II öelnud, et ta soovib oma abi eest vanematelt rahalist hüvitist. Hageja II aitas vanematel maja ehitada nii vahetult kui ka tema äriühingu – hageja I – kaudu ja arvelt. Hageja II otsustas kasutada maja ehitamisel hagejat I ainuüksi põhjusel, et anda oma äriühingule võimalus sisendkäibemaks maha arvata. Kui hageja II panus kasvas tema esialgselt planeeritust suuremaks, ei muutnud see pooltevahelist kokkulepet abi osutamises kostjatele. Lisaks põhjustasid hageja II panuse suurenemise ainult tema enda otsused. Pooltevahelised suhted halvenesid detsembris 2020 ja alles siis tegi hageja II kostjatele esimest korda ettepaneku maja müüa. Selline ettepanek ei tuginenud väidetavale seltsingulepingule, vaid tulenes üksnes sellest, et hageja II soovis võtta oma vajadusteks laenu. Kostjad ei nõustunud maja müügiga. Kostjad leidsid, et käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud. Käsundita asjaajamine puudub, kui soodustatud isik annab asjaajajale õiguse tegu teha. Praegu oli juba enne kostjate suvila ja korteri müümist ja maja ehitamise alustamist poolte vahel kokkulepe, et kostjad ehitavad kinnistule hageja II abiga maja. Seega andsid kostjad hagejale II tema enda valikul ja korraldamisel ka hageja I kaudu õiguse maja ehitada, mistõttu on käsundita asjaajamine välistatud. Kostjad ei ole hagejate arvel alusetult rikastunud VÕS § 1028 mõttes. Hagejad ei teinud sooritusi kinnisasjale ehitatavale elamule ilma õigusliku aluseta. Hagejad täitsid hageja II mittetäielikku kohustust kostjate ees. Hageja II otsustas ise, et tema täidab kohustust tema kontrolli all oleva hageja I kaudu ja arvelt. Võimalik ei ole rääkida kohustuse äralangemisest. Hagejatel ei ole kostjate vastu nõuet kulutuste kondiktsiooni alusel (VÕS § 1042). Hageja II ise ja hageja II hageja I kaudu on teinud kulutusi kostjate kinnistule kokkuleppel kostjatega ja nende eelneval nõusolekul. Seega olid hagejad kostjate poolt õigustatud kulusid kandma, mis välistab kulude kondiktsiooni kohaldamise. Kostjad vaidlustasid hagejate kulusid. Osa hageja I nimel ostetud ehitusmaterjale võis olla kasutatud hageja II Stockholmis asuva maja renoveerimisel. Hageja I ei ole tegelenud projekti juhtimisega. Hageja II kui füüsiline isik ja kostjate poeg juhtis ehitustöid. Hageja II aitas kostjaid ehitusküsimustes, kuid nad ei tellinud hagejalt II projekti juhtimisalast teenust. Hageja II kulud on tõendamata. Hagejal I ei ole õigust nõuda tasu projekti juhtimise eest käsundita asjaajaja tasuna. Hageja I nõuded on esitatud käibemaksuga. Kui äriühing on oma majandustegevuses käibemaksu tasaarvestanud, ei ole tal õigust nõuda kostjatelt käibemaksu tasumist. Kohtu põhjendused
3.Kohus lõpetas 17.03.2023 istungil asja sisulise arutamise. Pärast asja arutamise lõpetamist esitasid kostjad 24.03.2023 uued tõendid: Xxx kinnistu registriosa, Rootsi kinnisturegistri väljavõte, Rootsi äriregistri väljavõte, ehitusregistri väljavõte. Kohus keeldub kostjate poolt esitatud uute tõendite vastuvõtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 alusel. Tõendite vastuvõtmine tingiks vajaduse uuendada asja arutamine, et anda hagejatele võimalus esitada seisukoht kostjate uute dokumentide kohta. See põhjustaks omakorda asja lahendamise viibimist. Kuna uued tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus tagastada neid kostjale paberkandjal.
4.Kohus toob välja, et praegu on tegemist menetlusosaliste paljususega nii hageja kui ka kostja poole peal. Kuigi kaks hagejat on esitanud ühe hagiavalduse kahe kostja vastu, ei ole hagejad vältimatud kaashagejad ja kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes. Kostjad ei ole mõlema hageja nõuete osas vältimatud kaaskostjad ka siis, kui iga hageja on esitanud nõuded kostjate kui solidaarvõlgnike vastu (Riigikohtu 02.11.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 14; 08.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16, p 18). Kumbki hageja ja
kumbki kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2 esimene lause). Seega peaks kohus tuvastama, kas täidetud on mõlema hageja poolt esitatud nõuete rahuldamise eeldused mõlema kostja suhtes. Asja materjalidest nähtuvalt tuginevad hagejate nõuded kostjate vastu suures ulatuses samadele faktilistele asjaoludele. Seetõttu käsitleb kohus vaidluse aluseks olevaid asjaolusid mõlema hageja ja mõlema kostja osas koos, tehes vajadusel täpsustusi konkreetse hageja või kostja osas.
5.Kohus on tuvastanud, et kostjad omandasid 30.09.2019 kaasomandisse kinnistu Xxx 13 (I kd, tl 7). Puudub vaidlus selles, et pärast kinnistu omandamist ehitasid kostjad, hageja II ja tema kontrolli all olev hageja I (hageja II oli äriühingu osanik ja juhatuse liige (I kd, tl 179-180) ühiselt kostjate kinnistule maja.
6.Pooled vaidlevad selle üle, millised õigussuhted olid nende vahel seoses maja ehitamisega ning kas hagejatel on õigus nõuda kostjatelt kantud ehituskulude ja projekti juhtimise tasu väljamõistmist lepingulisel või alternatiivsel (käsundita asjaajamine, alusetu rikastumine) õiguslikul alusel. Esmalt käsitleb kohus seda, kas ja millised lepingulised võlasuhted olid poolte vahel ning kas hagejatel on õigus nõuda kostjatelt kulude ja tasu väljamõistmist lepingust tulenevalt (I). Seejärel hindab kohus hagejate nõuete rahuldamist käsundita asjaajamise ja alusetu rikastumise alusel (II). Lõpetuseks jaotab kohus menetluskulusid ja otsustab nende rahalise kindlaksmääramise üle (III). I
7.Pooltel on erinev arusaam nende vahel maja ehitamise käigus eksisteerinud lepinguliste võlasuhete kohta. Hagejad väitsid, et pooled sõlmisid seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli ehitada kostjate kinnistule maja, müüa kinnistu maha, tagastada saadud rahast poolte panused ja jagada võrdselt kasum. Kostjad vaidlustasid hagejate väite seltsingu kohta väites, et neil ei ole kunagi olnud tahet seltsingulepingut sõlmida. Kostjate sõnul lubas hageja II kostjatel kui enda vanematel aidata maja nende kinnistule ehitada. Poolte vahel tekkinud võlasuhte puhul oli kostjate hinnangul tegemist mittetäieliku kohustuse täitmisega hageja II poolt (sh hageja I vahendusel) või alternatiivselt vastas võlasuhe kinkelepingu tunnustele. Hagejad vaidlustasid kostjate väiteid. Tekkinud olukorras tuleks pooltevahelise suhte kvalifitseerimiseks hinnata isikute käitumist ja nende avaldusi. Poolte tahet ja kokkuleppeid peaks tõlgendama tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 ja VÕS § 29 alusel.
8.Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda (Riigikohtu 11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11; 12.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19). Kohus on 26.01.2022 istungil selgitanud pooltele eelviidatud reegleid ja tõendamiskoormist (II kd, tl 39–47).
9.Pooltevaheliste õigussuhte kvalifitseerimisel on olulise tähendusega poolte käitumine ja nende avaldused. Alljärgnevalt toob kohus välja olulisemad asjaolud, mis aitavad poolte suhtele õiguslikku hinnangut anda.
9.1.Kostja I avaldas 15.03.2023 istungil vande all, et hageja II tõstatas esmakordselt maja ehitamise teema siis, kui tema ja isa ehitasid kostjate suvilas sauna. Siis D rääkis, et milleks teile see suvila nii kaugel, müüme ära suvila ja korteri ning ehitame maja ühte kohta. Seejuures lubas hageja II aidata vanematel maja ehitada. Kostja I koos abikaasaga võib-olla ei olekski tahtnud vara nii väga kiiresti müüa, kuid tema naine haigestus 2018. a ning neil hakkas raske sõita suvila ja linnas asuva korteri vahet. Seetõttu tuli uuesti päevakorda suvila ja korteri müük ning maja ehitamine. Kostja I sõnul ütles D, et müüge kogu oma kinnisvara maha, teil jätkub raha maja ehitamiseks, ma ehitan teile selle maja, et te saaksite seal elada. Hageja II ajendas vanemaid kinnisvara kiiremini müüma, sest maakruntide hinnad võivad tõusta. Veel enne projekti algust ütles D, et tema projekteerib maja, vanemad aga finantseerivad ja kui neil raha ei jätku, siis ta aitab. Kostjad müüsidki 2018. a korteri ja 2019. a suvila, et saadud rahast, neil olnud säästudest ja laenatud rahast osta kinnistu ja ehitada maja. Kostja I sõnul arvestasid nad sellega, et maja maksumuseks pidi tulema 155 000–200 000 eurot. Hetkel, kui kostjad müüsid oma kinnisvara, teadis kostja II, et nende rahast piisab maja ehitamiseks. Kostjal I ei olnud küll täpset arusaama ja ta ei ole uurinud, kui palju võib maja maksma minna, kuid ta oli kindel, et tema ja kostja II rahast piisab maja ehitamiseks. Kostjad olid nõus ehitama maja enda raha eest. Kostja I sõnul ütles D enne ehituse algust, et ta tegeleb maja projektiga ja ehitustöödega, kostjate osaks pidi jääma tööde finantseerimine. Üks hetk ütles D, et ta leidis projekti, mille järgi on võimalik ehitada välja mitte eriti kallis maja. Hageja II saatis vanematele projekti, milles maja maksumuseks oli 150 000–200 000 eurot ja nad olid sellega nõus. Kostja I tunnistas, et ta ei süvenenud projekti. Kostja I avaldas, et kõik kostjate raha, sh nende kinnisvara võõrandamisest saadud vahendid, läksid Xxx maja ehituse finantseerimiseks. Tegelikkuses kulutasid kostjad maja ehitamisele kostja I hinnangul 247 000 eurot. Kostja I ei teadnud, palju D sinna juurde pani. Kostja I selgitas, et D organiseeris töid, ta leidis ehitajad. D ütles kostjatele vaid seda, kellele ja kui palju peab maksma. Osa materjale ostis D ise. Kuna ta lubas vanemaid abistada, siis kostja I oletas, et ta sel viisil aitabki. Kostja I elas maja ehitusplatsil peaaegu kaks aastat. Alguses tegi ta kinnistul ettevalmistavaid töid, nt ta eemaldas võsa, valmistas ehitusplatsi ette. Kui maist kuni detsembrini 2020 toimusid ehitustööd, jälgis kostja I ehitustegevust, töötajaid, materjale, tööriistu, ta viibis ehitusplatsil järelvalvajana. Kostja I arusaama järgi viibis ta kinnistul kui omanik, kes teostas järelevalvet materjalide ja töötajate üle. Lisaks võttis kostja I platsil vastu Di poolt ostetud materjale. Kui D helistas ja teatas, et mingeid materjale on vaja osta, siis kostja I käis neid materjale ostmas, makstes nende eest suvila ja korteri võõrandamisest saadud rahaga. Septembris/oktoobris 2020 ütles D, et maja läheb kallimaks ja alles siis sai kostja I teada, et tema ja kostja II rahast ei piisa maja ehitamiseks. Selleks hetkeks olid majakarp ja katus juba valmis, majas tehti siseviimistlustöid. Kui selgus, et maja ehitus läheb planeeritust oluliselt kallimaks, ütles kostja I kahel korral Dile, et kui minu ja abikaasa rahast ei piisa, siis peatame ehituse. D aga vastas, et ärge muretsege, et ma ju lubasin teid 50 000–60 000 euroga aidata, ma lubasid teile maja ehitada, nii ma ka ehitan, mis see mulle ka maksma ei läheks. D ütles, et ma aitan teil maja ehitada, et te saaksite seal elada.
Kostja I sõnul ei olnud sellist juttu, et vanemad peaksid kompenseerima Dile midagi kantud kuludest. Kui sellist juttu oleks olnud, siis kostjad ei oleks ehitamist jätkanud. Kostja I sõnul ei ole tema ja Di vahel olnud juttu, et maja läheks müügiks. Kostjatel ei olnud mõtet müüa suvila ja korter maha, kui maja oleks pidanud maha müüdama. Kostja I selgitas, et hageja I ei olnud kuidagi ehitusprotsessiga seotud. Nad ehitasid maja koos pojaga. Neil ei olnud kokkulepet, et firma E hakkaks selles ehituses osalema. Kostja I sõnul ei oleks nad nõus olnud sellega, et võtta mingilt firmalt ehitustööd. Kostja I selgitas, et nad tahtsid maja ehitust oma jõududega organiseerida ja tema arusaamist mööda aitas D vanemaid vastavalt kokkuleppele abistamise osas. Kostja I ei saanud aru, et hageja II tegutseks sealjuures kui firma juhatus. Kostja I sõnul ehitasid nad seda maja vahendite arvelt, mis neil olid ja D ütles, et kui teil sellest ei jätku, siis ma aitan (IV kd, tl 21–23).
9.2.Kostja II avaldas 15.03.2023 istungil vande all, et D oli mitmel korral rääkinud sellest, et müüa vanemate suvila ja korter ning hakata maja ehitama. Kostja II haigestus 2018. a jaanuaris, mistõttu ei saanud ta enam suvilas käia. Kostjad otsustasid müüa nende kinnisvara, et osta kinnistu ja ehitada maja. Kostja II selgitas, et arvatavasti võtsid hageja II ja kostjad otsuse hakata maja ehitama kolmekesi vastu, tõenäoliselt suurem otsustaja oli D, sest ilma Di abita ei oleks kostjad seda maja ehitama hakanud. See jutt, et D hakkab kostjaid maja ehitamisel aitama, oli kostja II sõnul algusest peale. Kui sellist lubadust ei oleks olnud, siis kostjad poleks iialgi seda maja ehitama hakanud. Kostja II väitel rääkis hageja II, et ta aitab vanemaid. D rääkis algusest peale ja ehituse ajal ka kinnitas seda, et ta aitab kostjaid. Kui alguses oli juttu sellest, et D hakkab kostjaid aitama, siis ta ütles, et kümme aastat tagasi ma ei oleks saanud seda teha, aga nüüd saan ja see abisumma on 50 000–60 000 eurot. D on emale koguaeg seda lubanud, et ema ma aitan teid maja ehitamisel, kui teil ei jätku raha, siis ma aitan teid rahaliselt. Kostja II rõhutas, et ilma Di otsuseta ei oleks kostjad ehitust alustanud. Kui D poleks öelnud, et ma tean kuidas teha, ma aitan teil ehitada, siis kostjad ei oleks mitte kunagi ehitust alustanud. Pärast suvila ja korteri müümist ostsid kostjad kinnistu, kus kostja I alustas 2019. a ettevalmistustöödega. Kostjad ei uurinud palju maja ehitamine maksma läheb. D saatis vanematele pilte ja ütles, et vaadake, need on sarnased hooned ja nende ehitusmaksumus on kuni 200 000 eurot. Kostja II sõnul sõlmis hageja II lepingud Eesti Energia ja Elektrileviga. D oli väga hästi kursis nende asjaajamistega ja kostjad täielikult usaldasid teda. D joonistas erinevaid projekte ja plaane, paludes emal neid üle vaadata ja öelda, kas need sobivad. Dil olid väga head ideed ja kostja II usaldas teda. Arutati näiteks selle üle, mitu tuba tuleb või kus hakkab köök paiknema. Kõik, mis D ette pani, ütles kostja II selle kohta: „Hästi pojakene, kui sa niimoodi arvad, siis teeme nii“. D korraldas kõiki töid, ta palkas inimesi, ta teatas, kui olid tulemas mingid materjalid ja andis teada kellele ja kui palju tuleb maksta, ta juhendas kostjaid, kuidas tuleb midagi teha. D oli nagu ehitusjuht. Maja finantseerimist eraldi ei arutatud. D ütles, et ära muretse, kui ma ütlesin teile, et ma ehitan teile maja, siis ma ka ehitan. Kostja II selgitas, et hageja II dikteeris seda, mida täpsemalt tuleb teha. Kõik pidi olema tehtud nii, nagu tema ütles. Isegi sellised detailid nagu käepidemed ja valgustid tuli temaga kooskõlastada. Näiteks kostja II ei olnud nõus Di palgatud Moskva disaineriga, kuid hageja II ei tahtnud sellest midagi kuulda, vaid väitis, et ta ei taha, et vanemad elaksid nii, nagu suvilas. Aga kõik oli tehtud nii, nagu D tahtis ja kostja II ei vaielnud poja valikutele vastu, sest nende suhted ei olnud maja ehitamise lõpu poole enam endised. D ei rääkinud enam vanematega rahulikult.
Kostja II avaldas, et maja ehitamise kokkulepped olid kostjatel ainult Di kui nende pojaga. Kostja II ei teadnud midagi sellest, et keegi kolmas isik pidi osalema maja ehitamisel. Kostja II teadis küll, et D on firma E omanik, kuid see äriühing ei teostanud kostjate krundil töid. Ei olnud juttu, et firma E hakkaks kinnistul midagi ehitama. Ehitamisest oli juttu kostja II ja Di kui poja vahel, kus viimane ütles, et ta ehitab vanematele maja (IV kd, tl 24–26).
9.3.Hageja II avaldas 17.03.2023 istungil vande all, et otsus osta kinnistu ja hakata maja ehitama oli kostjate oma. Kui hageja II kuulis, et ma olen väsinud sõitma suvilasse ja tagasi, oli tema soovitus, et palun ehitage maja. Hageja II sõnul võis ta igasuguseid soovitusi anda, kuid kostjad ise otsustasid maja ehitamisega alustada. Selleks müüsid nad enda kinnisvara, ostsid kinnistu ning üritasid saadud raha ja enda säästude eest ehitada krundile maja. Hageja II ja kostjate vahel toimus arutamine, mille käigus olid toodud näited kuulutustest, et selliseid lahendusi pakutakse selliste summadega. Kuulutuse järgi pakkus ettevõte majakarpi ilma siseviimistluseta 150 000 euro eest. Maja ehitamise orienteeruv maksumus oli hageja II hinnangul kostjatele teada. Hageja II ei teadnud algusest peale, et kostjate vahenditest ei piisa maja ehitamiseks. Esimesed jutud sellest, et kostjatel ei pruugi olla piisavalt vahendeid maja ehitamiseks, algasid enne 2020. a. Juba siis tuli teemaks see, et kui hageja II ettevõte asub maja ehitamist finantseerima, tuleks tema kulud hüvitada. Aga siis ei olnud pooled veel mingeid kokkuleppeid sõlminud. Esimene indikatsioon sellest, et kostjatel ei pruugi olla piisavalt raha maja ehitamiseks tuli siis, kui hageja II sai hinnapakkumise ilma tehniliste süsteemideta majakabri ehitamiseks summas üle 100 000 euro. Siis oli selge, et ehitusprotsess tuleb jagada osadeks väikeste ettevõtete vahel, et säästa raha. Vundamendi ehitamise ajal selgus, et kostjate vahenditest ei piisa maja ehitamiseks. Siis soovis hageja II aidata vanematel tekkinud olukorrast välja tulla. Kevadel 2020 toimus hageja II ja vanemate vahel vestlus, mille käigus leppisid nad kokku selles, et kui hageja II ja tema firma hakkavad elamu ehitust finantseerima, tuleks maja maha müüa ja nende panused tagastada. Hageja II sõnul üritas ta vanematele selgeks teha, et kui tema ja hageja I astuvad projekti, tuleb nende panused tagastada. Hageja II selgitas kostjatele, et tal ei ole raha, et finantseerida maja ehitust ning et ainult hagejal I on võimalik seda teha. Kostjate vastus oli „OK“. Otsus ehitada maja lõpuni oli tema ja kostjate ühine otsus. Selle otsuse tegemisel esindas hageja II ka enda ettevõtet. Hageja I kaasati sellepärast, et ainult äriühingul oli võimalik finantseerida ehitust. Hagejal II puudusid selleks vahendid. Kostjad olid teadlikud, et äriühing finantseerib ehitustöid, sest hagejal II puudusid selleks vahendid. Hageja I jaoks oli ehitustöödes osalemine investeering, ta pidi enda raha tagasi saama ja kasumit teenima. Kostjad olid teadlikud, et hageja I osales kulude kandmisel. Ehitusobjektile saabunud materjalide saatelehed olid väljastatud äriühingu nimele ja kostja I allkirjast need saatelehed. Kostja I ostis ka ehitusmaterjale, tasudes hageja I pangakaardiga ja vormistades neid ettevõtte nimele. Hageja II väitel ei lubanud ta enne kevadet 2020 finantseerida maja ehitust. Hageja II aitas vanemaid maja ehitamise käigus enda oskuste ja teadmistega, kuna ta on töötanud ehitusvaldkonnas peaaegu 20 aastat ja tal on märkimisväärne kogemus. See ei tähenda, et hageja II peab finantseerima ehitustöid. Hageja II suhtles kohaliku omavalitsusega, arhitektuuribürooga, parandas seletuskirju, tegeles projektidega. Kõik projektid olid kostjatega kooskõlastatud ja arvestasid nende soove. Hageja II aitas ehitada maja vahetult, näiteks ta tegi erinevaid töid kinnistul, ta kaevas kaevu, aitas isal tassida oksi ja puid, pani poste. Hageja II aitas vanematel valida ehitusmaterjale. Tema põhiliseks ülesandeks oli tehniliste lahenduste koostamine,
juhtimine, palgatud ehitusettevõtete ja üksikute töötajate kontrollimine. Enamus ja suuremad töölõigud olid tellitud hageja I poolt, väiksed tööd olid tellitud kostja I poolt. Hageja II finantseeris ehitustöid summas ca 20 000 eurot, ülejäänud summad on hageja I omad. Kostja II kooskõlastas projektid ja andis tagasiside nende kohta. Kostja I, olles hageja I töötaja, teostas tööülesandeid Xxx maja ehitusplatsil, ta kasutas ettevõtte tööriistu ja transporti, kostja I põhiline ülesanne oli varustamine objektil, transportimine, hageja I poolt tellitud materjalide vastuvõtmine. Ehitustööd algasid mais ja lõppesid detsembris 2020. Majakarp sai valmis septembri alguses, sisetöödega alustati augusti lõpus septembri alguses. Septembri lõpupoole kuulis hageja II kostjat II ütlemas, et see on nende krunt ja nemad otsustavad, mis sellega teha. Kuna tegemist on hageja II vanematega, ei pööranud ta sellele tähelepanu. 2020. a detsembri alguses kohtus hageja II kostjatega, kus nad arutasid seda, et kui kostjad loobuvad oma lubadusest maja müüa, siis mis saab edasi. Kostjad ei teinud mingit ettepanekut. Hageja II pakkus enda poolt välja, et ta võtab elamislaenu 200 000 eurot Xxx kinnistu tagatisel ja tagastab kostjatele nende panustatud raha. Põhimõtteliselt, et osta kostjatelt maja. Hageja II ei saanud kostjatele muud varianti pakkuda ja ta ei näinud muud varianti selleks, et lahendada ära tekkinud olukord, kus kostjad loobusid maja müügist ja neil ei olnud raha, et hüvitada hagejate kulud. Kostjad loobusid maja müügist (IV kd, tl 30–33).
10.Hagejate hinnangul sõlmisid pooled seltsingulepingu. VÕS § 580 lg 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.
11.Asja materjalidest nähtuvalt esinesid poolte käitumises seltsingule omased tunnused. Hagejal II ja kostjatel oli ühine eesmärk ehitada kostjate kinnistule maja. Pooled ei ole menetluse kestel sellist eesmärki vaidluse alla seadnud ning vastav eesmärk nähtub ka kostjate ja hageja II poolt istungil antud ütlustest (punktid 9.1–9.3). Viidatud poolte ühist eesmärki kinnitavad ka D K ja D S ütlused 10.03.2023 istungil (IV kd, tl 13–17).
12.Eesmärgi saavutamiseks on pooled panustanud järgmiselt: kostjad võõrandasid neile kuulunud suvila ja korteri selleks, et osta Xxx kinnistu ning finantseerida elamu ehitustöid; maja ehitamist rahastasid kostjad ka neil olnud säästude ja laenatud rahaga (punktid 9.1–9.3); riimudes kostja I selgitusega kinnitab ka poolte kirjavahetus, et kostjate ülesandeks oli finantseerida ehitustöid, näiteks saatis hageja II suhtlusrakenduses Viber 31.08.2020 kostajatele järgmise sõnumi: „Peate andma mulle finantsolukorra status quo. Kellele raha maksta, planeerin ise“ (I kd, tl 213 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 7 (II kd, tl 82–93); kostja I panustas ka oma tööga (punktid 9.1-9.3); kostja II andis kooskõlastuse erinevatele projektidele ja materjalidele (punktid 9.2-9.3); hageja II panustas rahaliselt, ostes ehitusmaterjale (I kd, tl 93–96) ning oma tööga, korraldades ja juhtides ehitustöid (punktid 9.1–9.3); tööde korraldamist ja juhtimist hageja II poolt kinnitab ka suhtlusrakenduses Viber toimunud kirjavahetus (I kd, tl 203– 220). Käsitletavad tõendid kinnitavad ka seda, et pooltel oli üksmeel selles, et hageja II juhib maja ehitustegevust.
13.Peale ühise eesmärgi olemasolu ja selle saavutamiseks panuste tegemise iseloomustab seltsingut ka see, et iga seltsinglane üritab saada ühisest eesmärgist ka teatud kasu, mis ei pea olema üksnes majanduslik. Asja materjalide järgi oli kostjatel tahe saada kasu selliselt, et ehitada valmis maja ja asuda sinna elama. Kostjate poolt antud ütlustest nähtub, et nad on maja ehitustööde algusest kuni lõpuni tegutsenud märgitud eesmärgi nimel (punktid 9.1-9.2). Tõendamata on aga see, et hagejatel oli alates hetkest, kui kostjad ostisid Xxx kinnistu kuni 2020. a talveni, kui suurem osa ehitustöödest oli lõpetatud, tahe saada ühisest eesmärgist ehk maja ehitamisest mingit kasu.
13.1.Kostjate ütlustest nähtub, et hageja II tegi kostjatele ettepaneku müüa neile kuulunud suvila ja korter selleks, et ehitada vanematele maja. Kostjate sõnul lubas poeg aidata vanematel maja ehitada (punktid 9.1-9.2). Hageja II vaidlustas kostjate väite, avaldades, et kostjad otsustasid ise nende kinnisvara müüa ja maja ehitada ning et tema ja hageja I otsustasid aidata kostjatel maja lõpuni ehitada tingimusel, et kulutatud raha tagastatakse pärast maja müüki (punkt 9.3). Kohtu hinnangul on hageja II väide lükatud ümber kogutud tõenditega, mis toetavad samas kostjate versiooni.
13.2.Kostjate väidet, et hageja II tegi kostjatele korduvalt ettepaneku müüa nende kinnisvara ja ehitada maja, tõendavad kostjate seletused vande all (punktid 9.1-9.2). Seoses maja ehitamisega pidasid hageja II ja kostjad kirjavahetust suhtlusrakenduses Viber. Septembris 2020, kui poolte suhted olid juba pingelisemaks muutunud, saatis kostja II vastuseks hagejale II järgmise sõnumi: „Poja nõudis, et müüks kõik maha ja ehitaks väikese maja!!!“ (IV kd, tl 107). Kohus märgib, et kostja II kinnitas 15.03.2023 istungil vande all, et kostjate poolt esitatud kirjavahetus on tõene ja see toimus hageja II ja kostjate vahel (IV kd, tl 24–26). Kohus ei nõustu hagejate väitega, et kirjavahetus ei ole usaldusväärne tõend (hagejate 14.03.2022 menetlusdokumendi punkt 6.1 (II kd, tl 60–66). Kohtu hinnangul on tegemist kohase dokumentaalse tõendiga (TsMS § 238 lg 1, § 272 lg 1), mida kohus kasutab vaidluse lahendamisel.
13.3.D S avaldas kirjalikes selgitustes, et D ise pakkus vanematele, et nad müüksid suvila ja korteri maha ja tema lubas neid aidata ja neile maja ehitada, et „ema ei sõidaks kogu aeg korteri ja suvila vahel aga oleksid kõik peenrad ühes kohas“. Sellest rääkisid tunnistajale korduvalt D ise, samuti T ja V. Kui Tl tuvastati selgroo osteoporoos/tifoos ja talle määrati invaliidsus 100%, ütles D Tle, et kuna tema tervislik seisund on nii halb, ei saa ta nii kaugele suvilasse sõita ja korterisse on ka raske ülesse minna, sellepärast tahtis D teda aidata, natukene leevendada ja maja tema jaoks ehitada (I kd, tl 189-190). Kirjalikus selgituses avaldatuga kattuvaid ütlusi andis D S ka 10.03.2023 istungil. Tunnistaja avaldas, et alates 2018, kui kostja II haigestus, hakkas D rääkima, et emal on raske sõita suvila ja korteri vahel ja ta tegi vanematele ettepaneku aidata neil maja ehitada, kus emal on kõik peenrad ühes kohas. D ütles kostjatele, et müüge korter ja suvila maha ja ma aitan teil maja ehitada. Pärast seda, kui kostjad olid korteri ja suvila maha müünud, algas maja ehitamine. D ütles tunnistajale, et kuna vanemad on teda nii palju elus aidanud, siis ta aitab neil maja ehitada. D algusest peale ütles, et ta on valmis aitama nii maja ehitada kui ka finantseerida. Hageja II avaldas tunnistajale, et ta on valmis nii ehitust juhtima kui ka rahaliselt ehitusse panustama. D mõtles seda, et ta aitab seni, kuni maja valmis saab ja kostjad saavad sisse kolida. Algusest peale oli teada, et ta peab rahaliselt ka aitama (IV kd, tl 13–17). D S väidet, et hageja II aitas vanematel maja ehitada, kinnitab tema ja hageja II vahel toimunud kirjavahetus. Näiteks avaldas hageja II tunnistajale 04.06.2020 saadetud sõnumis järgmist: „Ehitan vanematele maja ja hakkab veel lihtsam ja kergem olema. /.../ Aasta lõpus või järgmise aasta alguses nad kolivad“ (I kd, tl 192).
13.4.Kohus ei nõustu hagejate väitega, et D S ütlused ei ole usaldusväärne tõend. Tunnistaja poolt istungil antud ütluste sisu kattub suures ulatuses tema kirjaliku selgitusega ja teiste asjas kogutud tõenditega (nt kostjate seletused vande all, tunnistaja ja hageja II kirjavahetus, kostjate ja hageja II kirjavahetus), mis tõstab ütluste usaldusväärsust. Kui tunnistaja ei osanud täpselt välja tuua, kui suures suurusjärgus pooled üksteist rahaliselt läbi aegade toetasid või kui tunnistaja ütlused on vastuolus kostjate selgitustega laenude võtmise osas hageja II V korteri ja M maja remontimisega seoses, ei tee see tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja ei viibinud kõikide hageja II ja kostjate elus aset leidnud sündmuste juures, mistõttu võis tal olla ekslik ettekujutus mõnede asjaolude kohta. See ei anna alust kahelda tunnistaja ütluste õigsuses osas, milles tema seletused riimuvad teiste tõenditega. Tunnistaja selgitas, et tema suhtlemine hageja II
ja kostjatega algas 16 aastat tagasi ning nad suhtlesid ka 2018–2020. a. Asjaolu, et tunnistaja elab alates 2016. a Soomes, ei katkestanud ega takistanud tema suhtlemist pooltega. Asjas tähtsust omavate asjaolude kohta andis tunnistaja ütlusi piisavalt põhjalikult ja järjekindlalt. Kohtu hinnangul on tegemist kohase ja lubatud tõendiga (TsMS § 238 lg 1, § 251 lg 1), mida kohus kasutab vaidluse lahendamisel.
13.5.Hageja II ja kostjate vahel suhtlusrakenduses Viber toimunud kirjavahetus kinnitab, et hageja II tegutses eesmärgiga aidata kostjatel maja ehitada. Näiteks vahetasid pooled järgmiseid sõnumeid: − hageja II 23.04.2020 sõnum: „Ma armastan teid väga ja sellepärast võitlen selle eest, et teil oleks parem elu. Et te elaksite majas ja elaksite mugavalt. Muidugi ma ei saa teha imet, aga teen mida saan“ (II kd, tl 105 pöördel). − hageja II 14.07.2020 sõnum: „Ela veel! Aitab enda matmisest. Ega ma enda pärast ei pinguta“ (I kd, tl 214 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 7 (II kd, tl 82– 93); − hageja II 05.09.2020 sõnum: „Kümme aastat tagasi ma poleks saanud teid aidata. /.../ Ilma minuta poleks te saanud ehitada ei tehniliselt ega ka materiaalselt, seega, kõige jaoks on oma aeg“ (I kd, tl 211; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 6 (II kd, tl 82–93); − 07.09.2020 kirjavahetus – kostja I: „Kui sa poja siin oleksid, ehitaksime maja ise, ilma kõrvalise abita, peaaegu“; hageja II: „Kui ma seal oleks, ehitaksime muidugi, ainult et raha ei oleks“ (I kd, tl 211; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 5 (II kd, tl 82–93); − hageja II 27.09.2020 sõnum: „Ma aitan teid, nagu ka lubasin. Disainiga tegelen mina, et te „suvilat“ ei ehitaks“ (I kd, tl 207; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 3 (II kd, tl 82–93); − hageja II 28.09.2020 sõnum: „Kui teile see joonistus rohkem meeldib, võite panna selle oma tuppa. /.../ Ema sina otsustad, mis sulle sinu magamistoas meeldib“ (I kd, tl 206; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 2 (II kd, tl 82–93); − hageja II 29.09.2020 sõnum: „Kuid sa pead seal elama, pead katlaruumi minema ja aru saama, kas trassis on rõhk, ega see langenud pole. Kuhu vaadata, kust seda jälgida. Milline temperatuur läheb põrandasse soojendamiseks, milline temperatuur läheb kuuma vee jaoks. Sa peab sellega elama, pead oskama selle info üles leida. Küsimus kas sa oskad seda otsida? Kas sa näed kõike?“ (I kd, tl 205 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 1 (II kd, tl 82– 93); − hageja II sõnum: „Ma ju lubasin sulle, et ehitan“ (I kd, tl 216); − hageja 06.10.2020 sõnum: „Ema ma ei tule sinu juurde elama. Ma ehitan külalistetoa, kus saan peatuda“ (II kd, tl 126 pöördel; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.5 alapunkt 2 (II kd, tl 82–93). − hageja II 11.10.2020 sõnum: „See on teie maja. Ma ehitan teile (I kd, tl 217; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 10 (II kd, tl 82–93); − hageja II sõnum: „Hilja on juba närveerida. Jäänud on plaadid osta majja ja võib sisse kolida. Olen juba kõik tellinud“ (I kd, tl 217); − 19.10.2020 kirjavahetus - hageja II: „Kui ma plaate ei osta, siis detsembris te ei koli sisse“; kostja II: „Aga kuhu põrgusse sisse kolida, kui me kuuleme, et mina müün maha!! Ma ei maga!! /.../“; hageja II: „Ema, ma ei kavatse müüa. Ma räägin sulle, kui me ei saa laenu, siis lootusetu olukorras see jääb ainsaks võimaluseks. Selleni on veel palju aega ja muid võimalusi“
(II kd, tl 107 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 15 (II kd, tl 82–93); − hageja II 24.10.2020 sõnum: „Maja pole minu. Ma ehitan teile. Ma lubasin teile, et aitan“ (I kd, tl 218 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 11 (II kd, tl 82– 93); − 17.11.2020 kirjavahetus – kostja II: „Praegu selle majaga, kas on meie süü, et nii kallis? Aga mida meie teeme? Kuidas elada?“; hageja II: „Ma otsustan/mõtlen. Ei, see pole teie süü. See on minu süü. Ostan midagi odavamat või ehitan midagi odavamat“; kostja II: „Ise lõpeta, meil pole palju jäänud, müüd maha, kui meid pole, see kõik on sinu oma!!! Praegu aga lase lihtsalt elada!! Me isaga üldse ei maga!!!“; hageja II: „Lõpeta see iga päev suremine. Kui ütlesin, et aitan teid, mõtlesin, et ei lähe üle 50 000, tänaseks olen panustanud 140 000. Olen lage. /.../ See on minu süü, ma saan sellest aru. Ma ei süüdistagi teid selles“ (I kd, tl 220-220 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunktid 12-13 (II kd, tl 82–93).
13.6.Hageja II sõnum kostjale II ja D S kirjalikud selgitused ja ütlused istungil tõendavad, et hageja II näitas üles initsiatiivi selleks, et kostjad müüksid neile kuulunud suvila ja korteri (punktid 13.2-13.3). Märgitud asjaolu kinnitavad ka kostjate poolt vande all antud seletused (punktid 9.19.2). D S kirjalikud selgitused ja ütlused istungil (otsuse punkt 13.3) ning poolte kirjavahetus (punkt 13.5 (23.04.2020, 14.07.2020, 05.09.2020, 27.09.2020, 11.10.2020 sõnumid) tõendavad, et hagejal II oli soov aidata vanematel maja ehitada ja et ta avaldas korduvalt, et ta ehitab maja kostjatele ja et maja on nende oma. Hageja II 06.10.2020 sõnum kinnitab, et ta võis kostjate maja külastada, kuid tal ei olnud kavatsust asuda seda püsiva elukohana kasutama (otsuse punkt 13.5) ja selliselt maja ehitamisest kasu saada. Seega on tõendamata, et hagejal II oli algusest peale soov saada tema ja kostjate ühisest eesmärgist mingit kasu ning et kostjad oleksid sellega nõustunud ja selleks tahet avaldanud.
13.7.Hageja II soovis tõendada tema versiooni – kevadel 2020 leppisid hageja II ja kostjad kokku selles, et kui tema asub maja ehitust finantseerima, siis peaks maja müüdama ja tema kulud hüvitatama – pooltevahelisest kokkuleppest enda seletusega vande all ja D K ütlustega.
13.8.D K selgitas 10.03.2023 istungil, et jutt maja ehitamisest sai alguse 2020. a jaanuaris ja aprillis/mais. Ta ei mäletanud väga täpselt. Tunnistaja teadis, et protsess sai alguse jaanuaris, aga millal täpsemalt maja ehitamine algas, ei osanud ta öelda. Tunnistaja sõnul võis maja ehitamine alata jaanuaris/veebruaris 2020. Aprillis tuli kostja I nende juurde Rootsi ja toimus vestlus, mille käigus oli juttu sellest, et rahast on puudu ja sellest järeldas tunnistaja, et maja ehitamine on pooleli. Kui selgus, et kostjatel on ebapiisavalt raha, siis äriühing E otsustas projekti finantseerida, et ehitada maja lõpuni. Äriühing E otsustas puuduoleva raha panustada ja projekti arendada. Pärast maja valmimist pidi see müüdama, et saada kulutatud raha tagasi. Konkreetsetest rahasummadest juttu ei olnud. Tunnistaja sai aru, et äriühingu jaoks oli tegemist projektiga. Tunnistaja sõnul toimus see jutuajamine aprillis/mais 2020. Kostjad pidid saama maja müügist tagasi enda panustatud raha ja ostma endale kinnisvara. Hagejad panustasid maja ehitamisse, kuid tunnistaja ei teadnud kuidas. D ei finantseerinud maja ehitamist isiklikult, vaid äriühingu kaudu. Hageja I soetas materjalid, tasus teenuste eest. Hageja II kulutas oma aega, viibis ehitusplatsil, tegeles/arendas seda projekti, kontrollis kuidas käivad ehitustööd. Vestlused maja ehitamise teemal toimusid ka Eestis. Tunnistaja ei mäletanud vestluste sisu, midagi mäletas, aga midagi mitte (IV kd, tl 13–17).
13.9.Kohus toob välja, et D K andis küll 10.03.2023 istungil ütlusi, mis toetavad hageja II käsitlust kokkuleppest, kuid tunnistaja ütluste kaalu vähendab see, et ta ei mäletanud paljusid
asjaolusid. Tunnistaja selgitas, et ta viibis mitme hageja II ja kostjate vahel toimunud vestluste juures, kuid ta ei mäletanud nende sisu. Nagu tunnistaja ise avaldas, midagi ta mäletas, aga midagi mitte (IV kd, tl 13–17). Palju tähtsam on aga see, et hageja II versiooni poolte kokkuleppe kohta ja selle kasuks antud D K ütlused lükkavad ümber eelnevalt käsitletud tõendid – kostjate seletused, D S kirjalikud selgitused ja istungil antud ütlused ning hageja II ja kostjate kirjavahetus – kogumis. Kui hageja II väide kokkuleppe sõlmimise kohta oleks tõene, oleks vastav teave paratamatult jõudnud tunnistajani D S, kellega kõik pooled on tema ütlustest nähtuvalt aastatel 2018–2020 palju suhelnud (IV kd, tl 13–17) või oleks see leidnud kajastamist hageja II ja kostjate vahelises kirjavahetuses. Hageja II versiooni usaldusväärsust pooltevahelise kokkuleppe kohta vähendavad ka järgmised asjaolud. Hageja II avaldas, et vundamendi ehitamise ajal selgus, et kostjatel puudub raha maja lõpuni ehitamiseks, mistõttu sõlmisid pooled hageja II kirjeldatud kokkuleppe. Kostja I ja hageja II selgitustest nähtub, et ehitustegevus algas mais (punktid 9.1 ja 9.3). Ehitustööde alguses toimunud kirjavahetuses – (punktis 13.5 esitatud sõnumid ja lisaks sellele ka järgmine 25.05.2020 sõnumivahetus – kostja II: „Pojake, kas tõepoolest alustame?“; hageja II: „Juba alustasime; müürsepad ootavad vundamenti“; kostja II: „Aga vundamendis peab ju kohe olema küte, eks?; hageja II: „Jah, nad panevad“ (II kd, tl 109 pöördel; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.3 alapunkt 3 (II kd, tl 82–93); hageja II sõnumi: „Mulle öeldi, et vundament saab 10. juuniks valmis“ (II kd, tl 120 pöördel) – puuduvad igasugused viited hageja II väidetud kokkuleppe sõlmimisele. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja II ja kostjad sõlmisid kevadel 2020 või hiljem hageja II kirjeldatud kokkuleppe.
14.Hageja II väitel pidi maja pärast ehitamise lõpetamist müüdama, et saada tagasi hagejate ja kostjate investeeritud raha. Seltsingu tunnuseks on ka lepinguosaliste ühine majanduslik risk, mis tähendab, et kui seltsingul läheb majanduslikult hästi, siis on võimalik jaotada saadud kasumit, kui halvasti, tekib katmist vajav kahjum (Riigikohtu 06.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12, p 15; 05.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15). Hagejate väitel pidi võimalik kasum ja kahjum jagatama võrdselt (10.03.2021 hagivalduse punktid 1, 18 ja 44 (I kd, tl 1–5); hagejate 14.03.2022 menetlusdokumendi punktid 12 ja 24 (II kd, tl 60–66).
14.1.Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et pooled oleksid avaldanud tahet sõlmida kokkuleppe hagejate väidetud tingimustel ehk pärast maja valmimist müüakse see maha, poolte panustatud raha tagastatakse, kasum ja kahjum jagatakse võrdselt.
14.2.Kostja I avaldas, et tema ja hageja II vahel ei olnud juttu, et maja läheks müügiks. Kostja I selgitas, et neil ei olnud mõtet müüa enda suvila ja korter maha, kui maja oleks pidanud maha müüdama (otsuse punkt 9.1). Kostja I väidet, et puudus kokkulepe maja müügi kohta, kinnitab ja samaaegselt lükkab ümber hageja II vastupidise väite hageja II 19.10.2020 sõnum, mille järgi ei kavatse hageja II maja müüa (II kd, tl 107 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 15 (II kd, tl 82–93). Ka D S selgitustes (punkt 13.3) ning järgmises punktis esitatud kirjavahetuses puuduvad viited poolte kokkuleppele müüa maja selleks, et tagastada ehitamisele kulutatud raha.
14.3.Kostja I selgitas, et poolte vahel ei olnud juttu, et vanemad peaksid kompenseerima Dile midagi kantud kuludest (punkt 9.1). Tunnistaja D S avaldas 10.03.2023 istungil, et vanemad ei pidanud midagi Di jaoks vastu tegema seoses maja ehitamisega. Ei olnud juttu, et kostjad peaksid Dile tema rahalise panuse tagastama, tema aitas neil maja ehitada. See oli abistamine algusest peale (IV kd, tl 13–17). Asja materjalidest nähtub, et ka siis, kui 2020. a suvel-sügisel tuli poolte vahel jutuks maja ehitamisele kulutatud vahendid, ei ole pooled avaldanud tahet panustatud raha tagastamiseks. Näiteks vahetasid pooled märgitud ajal järgmiseid sõnumeid:
− hageja II 14.06.2020 sõnum: „Minu andmetel kulutasite teie tänaseks 84 730 koos kinnistuga; mina maksin 20 500 + km“; „Ja veel tuleb meil maksta karbi lõpetamiseni 85-90 minu andmetel; neist on teil 85 (70+15). Nii et seni olete miinuses minu poolt makstud summaga 20 500 (II kd, tl 122; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.4 alapunkt 1 (II kd, tl 82– 93); − hageja II 14.06.2020 sõnum: „Praegu läheme nagu hästi! Kõigest 850 eur/m2 karbi eest (ilma viimistluseta, kuid koos küttega)“; „Ma hoidsin kokku minimaalselt 35 000. Ja kõik hinnad on ILMA käibemaksuta“ (II kd, tl 122 pöördel, tl 123; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.4 alapunkt 2 (II kd, tl 82–93); − 04.09.2020 kirjavahetus – kostja II: „Rahadega on meil kõik hästi, meil on isegi veidi rohkem, sest mul jookseb ka invaliidsus, nii et kõik on korras“; hageja II: „OK“; hageja II: „Peab veel lisama ehitise lõpetamiseni lisaks teie rahadele“ (II kd, tl 124; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.4 alapunkt 3 (II kd, tl 82–93); − hageja II 06.10.2020 sõnum: „Mina panin juba sisse 85 290 + km; teil peab olema arvel koos selle 20 000-ga 34 700; mina pean veel teile lisama min 40 000“ (II kd, tl 125; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.4 alapunkt 5 (II kd, tl 82–93); − hageja II 21.10.2020 sõnum: „Teie tasusite 170 037, mina olen maksnud 93 181 + km, teie arvel on veel 14 963, ehituse lõpuni jääb veel tasuda 50 316“ (II kd, tl 125 pöördel; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.4 alapunkt 6 (II kd, tl 82–93); − hageja II 17.11.2020 sõnum: „Kui ütlesin teile, et aitan teid, mõtlesin, et ei lähe üle 50 000, tänaseks olen panustanud 140 000. Olen lage. Edasi pole millestki elada...seega kannata. See on minu süü, ma saan sellest aru. Ma ei süüdistagi teid selles (I kd, tl 220 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 13 (II kd, tl 82–93).
14.4.Hindamaks seda, kas poolte tahteks oli võtta seltsingule omane majanduslik risk, tuleks hinnata, kuidas pidi toimuma maja ehitustööde finantseerimine ja millist maja soovisid pooled ehitada. Kostjate ütlustest nähtub, et maja ehitamine pidi toimuma nende kinnisvara (suvila ja korter) võõrandamisest saadud rahast, neil olnud säästude ja laenatud raha arvel. Kostja I selgitas, et nad arvestasid maja maksumusega summas 155 000–200 000 eurot ja ta oli kindel, et nende rahast piisab (punkt 9.1). Ka kostja II avaldas, et hageja II saatis pilte, mille järgi pidi maja ehitusmaksumuseks olema kuni 200 000 eurot (punkt 9.2). Asjas on kogutud tõendid, mille järgi olid kostjatel vahendid, et ehitada maja märgitud eelarve piires. Kostja I pangakonto väljavõte tõendab, et tema kontole laekus 05.09.2018 suvila müügist 65 000 eurot (I kd, tl 195– 199). Kostja II pangakonto väljavõtte tõendab, et tema kontole laekus 21.03.2019 ja 03.06.2019 korteri müügist 66 067,15 eurot (I kd, tl 200–202). Kostja I selgitas istungil, et tal olid säästud 15 000–18 000 eurot, naisel olid säästud 30 000 eurot, S Š laenas 20 000 eurot ja H L andis 10 000 eurot (IV kd, tl 21–23). Seega oli kostjatel kokku ca 209 000 eurot. Kostjate selgitused näitavad, et nende tahteks oli ehitada maja enda raha kasutades neile sobiva eelarve piires ehk kostjate arusaama järgi pidi maja ehitamine toimuma „turvaliselt“ ja ilma erilise majandusliku riskita, sest neil oli piisavalt vahendeid selleks, et ehitada maja.
14.5.Kohus leiab, et kostja I väited S Šilt ja H L saadud raha kohta on uus väide täpse summa suuruse osas. Kostjad on kogu menetluse kestel väitnud, et nad arvestasid maja maksumusega kuni 200 000 eurot ja et neil oli kavatsus finantseerida ehitust muu hulgas säästude arvelt. Kuivõrd hagejad on algusest peale toonud välja eelarve suuruse ja soovi kanda kulusid säästude arvelt, arvestab kohus kostja I poolt istungil avaldatud väiteid kolmandatelt isikutelt saadud raha summa kohta.
14.6.Asjaolu, et kostjad soovisid ehitada maja enda raha arvelt kinnitab kaudselt ka see, et kostjad soovisid lihtsamat maja. Näiteks saatis kostja II hagejale II järgmise sõnumi: „Poja nõudis, et müüks kõik maha ja ehitaks väikese maja!!!“ (IV kd, tl 107). Ka D S avaldas istungil, et kostjad tahtsid väga lihtsat maja, nad ei tahtnud midagi erilist. Vanemad olid nõus lihtsama majaga, neil ei olnud nii kallist maja vaja (IV kd, tl 13–17).
14.7.Punktis 14.4 esitatud kostjate väiteid kinnitab nende kirjavahetus hagejaga II. Näiteks saatis hageja II 24.05.2020 kostjatele veebilingi maja müügikulutusele järgmise sisuga: „Umbkaudu teie maja. Ainult siin on vahtplast, roheline katus ja õhkpump, st ehitusmaksumus koos siseviimistlusega maksimaalselt 160 000 eurot + krunt 50 000–70 000 eurot“; kostja I vastas hagejale II: „Jah, ilmselt normaalne“ (II kd, tl 109; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.3 alapunkt 2 (II kd, tl 82–93). Hageja II saatis 26.11.2020 kostjatele veebilingi veel ühele müügikulutusele koos järgmise sõnumiga: „Näe 155 eest ollakse valmis ehitama võtmed kätte (ilma krundita); kui leiame krundi 50 eest, siis mahume 200-205 sisse“ (II kd, tl 120; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.3 alapunkt 4 (II kd, tl 82–93). Hageja II poolt kostjatele saadetud müügikulutused kinnitavad ühelt poolt kostjate väidet ehitustööde finantseerimisest eelkõige nende raha arvelt ning et ehituse maksumus pidi kostjate väitel jääma kuni 200 000 eurot piiridesse ning teiselt poolt näitavad müügikulutused ka seda, et hageja II oli teadlik kostjate tahtest ja nende eelarvest.
14.8.Mõlemad kostjad kinnitasid ka seda, et hageja II lubas neil maja ehitada nii vahetult (nt projektide koostamine, tööde juhtimine), kui ka rahaliselt suurusjärgus 50 000–60 000 eurot. Mõlema kostja seletustest nähtub ka see, et hageja II lubadus neid aidata sai määravaks selleks, et kostjad asusid võõrandama enda kinnisvara ja nõustusid maja ehitama. Ilma hageja II lubaduseta ei oleks nad seda teinud (punktid 9.1-9.2). Kostjate väitega, et hageja II lubas vanematel maja ehitada, riimub pooltevaheline kirjavahetus (punkt 13.5). Kostjate väidet, et hageja II lubas abistada vanemaid maja ehitamisel vahetult ja rahaliselt tõendavad tunnistaja D S kirjalikud selgitused ja istungil antud ütlused, mille järgi oli hageja II valmis aitama maja ehitada ja finantseerida (punkt 13.3). Seejuures on oluline ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja II teadis algusest peale, et kostjate rahast ei pruugi olla piisav maja lõpuni ehitamiseks ja ta oli valmis ehitusse rahaliselt panustama. Tunnistaja avaldas ka seda, et kõigepealt kasutati kostjate kinnisvara müügist saadud raha (IV kd, tl 10–17).
14.9.Kostjad on väitnud, et nad tahtsid mitte väga kallist maja, kuid maja ehitamine on läinud planeeritust kallimaks hageja II otsuste tõttu. Kostjate väidet kinnitavad tunnistaja D S ütlused 10.03.2023 istungil. Tunnistaja avaldas, et kostjad tahtsid väga lihtsat maja, nad ei tahtnud midagi erilist. D palkas disaineri sinna, D otsustas, kuidas see maja hakkab välja nägema. Vanemad tahtsid tavalist maja, neil ei olnud mingit disainerit vaja või kolmeastmelisi lagesid. Vanemad olid nõus lihtsama majaga, neil ei olnud nii kallist maja vaja (IV kd, tl 13–17). Kostja I selgitas, et ta ei olnud nõus siseviimistlusprojektiga, sest seal oli mingi Moskva projekti kujutlus, mis nägi ette erilagesid ja selle jaoks ei oleks kostjal I raha jätkunud. Kusagil 2020. a oktoobris-novembris D loobus sellest projektist ja ütles, et edasi teete ise omal kulul (IV kd, tl 21–23). Kostja II selgitas, et ta ei olnud nõus Di palgatud Moskva disaineriga, kuid hageja II ei tahtnud sellest midagi kuulda, vaid väitis, et ta ei taha, et vanemad elaks nii, nagu suvilas. Aga kõik oli tehtud nii, nagu D tahtis ja kostja II ei vaielnud poja valikutele vastu, sest nende suhted ei olnud maja ehitamise lõpu poole enam endised, D ei rääkinud enam vanematega rahulikult (punkt 9.2). Lisaks avaldas kostja II, et ta palus hagejal II mitte kasutada majas marmorit ja D võttis teda selles osas kuulda (IV kd, tl 24–26).
14.10.D S ja kostja II väiteid selle kohta, et maja ehitustööde maksumuse kasvu põhjustasid hageja II otsused, kinnitab ka poolte kirjavahetus. Pooled vahetasid järgmiseid sõnumeid:
− hageja II sõnum: „Tehke nagu mina ütlen, et tuleks välja see, mida mina plaanisin, siis on võimalus saada normaalset krediiti“ (I kd, tl 207); − hageja II: „Ma tahan, et oleks ilus“ (I kd, tl 208); − hageja 05.06.2020 sõnum: „Ema, ei ole vaja sinna igasugust jama; kivikatus, pealegi keraamiline – on igavene“ (II kd, tl 121; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.3 alapunkt 6 (II kd, tl 82–93); − hageja II 31.08.2020 sõnum: „Te ei tohiks planeerida minu asemel asju, mis läheb kööki, mis läheb S. Peate andma mulle finantsolukorra status quo. Kellele raha maksta, planeerin ise“ (I kd, tl 213 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 7 (II kd, tl 82– 93); − hageja II 23.09.2020 sõnum: „Mulle meeldib. See mida teile planeerisin“ (I kd, tl 209; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 4 (II kd, tl 82–93); − hageja II 27.09.2020 sõnum: „Disainiga tegelen mina, et te „suvilat“ ei ehitaks (I kd, tl 207; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 3 (II kd, tl 82–93); − kostja II sõnum: „Täna on juba pool aastat, kui me ehitame. Ma ei maga öösiti. Ma kardan sulle kirjutada või küsida midagi. Ikka pole mul õigust või olen loll“ (I kd, tl 220).
14.11.Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja II ise tunnistas, et maja ehitamine läks kallimaks tema otsuste tõttu. Näiteks toimus poolte vahel 17.11.2020 järgmine kirjavahetus – kostja II: „Praegu selle majaga, kas on meie süü, et nii kallis? Aga mida meie teeme? Kuidas elada?“; hageja II: „Ma otsustan/mõtlen. Ei, see pole teie süü, See on minu süü. /.../ Ma saan sellest aru. Ma ei süüdistagi teid selles“ (I kd, tl 220-220 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunktid 12-13 (II kd, tl 82–93). Kostja I ütlustega on tõendatud, et kui septembris/oktoobris 2020 selgus, et maja ehitamine läks planeeritust kallimaks ja kostjate rahast ei piisa, tegi kostja I kahel korral hagejale II ettepaneku peatada ehitus, mille peale vastas hageja II, et ta lubas maja ehitada ja ta ka ehitab, mis see talle ka maksma ei läheks (punkt 9.1).
14.12.Otsuse punktides 14.2–14.11 esitatud asjaolud ja neid kinnitavad tõendid kogumis näitavad, et pooltel puudus soov müüa maja ehitustööde lõpetamise järel selleks, et saada tagasi panustatud raha või et jagada kasumit või kahjumit. Lisaks on tõendatud, et kostjate tahteks oli ehitada maja enda raha arvel ning kasutada vajadusel hageja II pakutud rahalist abi. Hageja II oli teadlik kostjate soovist ehitada maja eelkõige nende vahendite eest. See näitab omakorda seda, et kostjatel puudus tahe võtta seltsingule omast majanduslikku riski. Vastava tahte puudumist kinnitab ka kostja I ettepanek peatada ehitus, kui selgus, et hageja II otsuste tõttu läks maja ehitamine planeeritust kallimaks ning kostjate rahast ei piisa ehitustööde lõpetamiseks. Käsitletud tõenditest järeldub ka see, et hagejal II puudus tahe võtta majanduslikku risk, sest tema rahaline abi kostjale maja ehitamisega seoses pidi piirduma 50 000–60 000 euroga (vt punktis 14.3 esitatud hageja 17.11.2020 sõnumit). Viidatud asjaolud ja tõendid kogumis lükkavad ümber hageja II väite ja selle kasuks räägivad D K ütlused pooltevahelise kokkuleppe sisu kohta.
14.13.Oluline on ka see, et kostjad on pensionieas isikud ja ühel nendest – kostja II – on alates 2018. a tõsine tervisprobleem. Arvestades punktides 14.2–14.11 välja toodud asjaolusid kogumis ei ole mõistliku isiku arusaama järgi võimalik väita, et kostjad oleksid avaldanud tahet ja et nad oleksid sõlminud hagejatega kokkuleppe müüa valmis ehitatud maja selleks, et tagastada panustatud raha ning jagada kasum. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostjate tahteks oli ehitada neile kuulunud kinnisrava võõrandamisest saadud raha eest endale uus maja ehk kodu ning et hageja II pidi neid selles aitama. Hinnates punktides 14.2–14.11 esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis ning juhindudes VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud reeglitest ei ole hageja II ja kostjad sõlminud seltsingulepingut hagejate poolt välja toodud tingimustel. Kuna poolte vahel puudus seltsing,
ei saa hageja II nõuda kostjatelt tema poolt kantud kulude hüvitamist seltsingulepingu regulatsiooni alusel. Seltsingulepingu tõendamatuse tõttu puudub vajadus hinnata poolte väiteid seltsingu lõppemise kohta.
15.Hagejad on väitnud, et kostjate vahenditest ei oleks piisanud maja ehitamiseks (hagejate 16.05.2022 menetlusdokumendi punktid 23–26 ja nendes viidatud tõendid). Kohtu hinnangul ei ole määrav see, kas aritmeetiliselt arvestatuna oli kostjatel raha kõikide ehituskulude kandamiseks. Seltsingulepingu sõlmimise seisukohalt on oluline tuvastada poolte tahe sõlmida leping. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjatel oli soov ehitada maja enda raha eest ja et neil puudus tahe ehitada maja koos hagejatega seltsingu vormis.
16.Esitatud andmetest nähtub, et hageja II tegi mitmel korral kostjatele ettepaneku tagastada temale maja ehitamisse panustatud raha või müüa maja maha selleks, et hüvitada tema kulutused. Näiteks vahetasid pooled järgmiseid sõnumeid: − 22.10.2020 kirjavahetus – hageja II: „Ma ehitan või ostan teile sobiva, mis teile meeldib. Ära ela üle“; „Tuleb lihtsalt veel kord kolida“; kostja II: „Praegu mitte! Elame ja vaatame!“; hageja II: „Pole probleemi, anna mulle raha, et ma saaksin millegi eest elada ja ela seal. Ma olen ju selle poolt, ainult et mul ei ole mille eest elada ja ehitada. Häda on selles, et ma ise ei oodanud, et nii kalliks läheb“ (II kd, tl 128-128 pöördel; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.6 alapunkt 1 (II kd, tl 82–93); − hageja II 07.12.2020 sõnum: „1) mina ehitan maja lõpuni; 2) saan dokumendid; 3) saan laenu; 4) pank ostab teilt maja 200 000 eest; 5) teie ostate krundi 50 000 eest; 6) sõlmime lepingu ehitusfirmaga maja ehitamiseks „võtmed kätte“ 140-150 000 eest“; „Teie kulutasite 185 000, mina võtan teie jaoks laenu 200 000“ (II kd, tl 107, tl 129-129 pöördel; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.6 alapunkt 2 (II kd, tl 82–93). Hageja II andis 17.03.2023 istungil seletusi, et tema kohtus detsembris 2020 kostjatega ja tegi neile ettepaneku, et ta võtab elamislaenu 200 000 eurot Xxx kinnistu tagatisel ja tagastab kostjatele nende panustatud raha (punkt 9.3). Ka kohtule esitatud hageja II 30.12.2020 e-kirjas kostjatele tegi hageja II vanematele ettepaneku tagastada tema investeeringud või müüa maja talle sellise hinnaga, mis võrdub kostjate investeeringutega. Kui kostjad loobuvad mõlemast pakutud variandist, nõuab hageja II kostjalt enda kulutuste hüvitamist seaduse alusel (I kd, tl 97-98). Kohtule ei ole aga esitatud tõendeid, et kostjad oleksid hageja II ettepanekuga nõustunud. Hageja II istungil antud ütlustest nähtub, et kostjad ei nõustunud tema ettepanekuga. Seega ei ole hageja II ja kostjad sõlminud ka kokkulepet, mille järgi peaksid kostjad hüvitama hagejale II tema maja ehitamisele kulutatud raha või müüma maja selleks, et tagastada hageja II panustatud raha.
17.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja I ja kostjad sõlmisid seltsingulepingu.
17.1.Kostja I selgitas, et hageja I ei olnud kuidagi ehitusprotsessiga seotud. Nad ehitasid maja koos pojaga. Neil ei olnud kokkulepet, et hageja I hakkaks selles ehituses osalema. Kostja I sõnul ei oleks nad nõus olnud, et seda ehitustööd võtta mingilt firmalt (punkt 9.1). Kostja II avaldas, et maja ehitamise kokkulepped olid kostjatel ainult Di kui nende pojaga. Kostja II ei teadnud midagi sellest, et keegi kolmas isik pidi osalema maja ehitamisel. Kostja II teadis küll, et D on firma E omanik, kuid see äriühing ei teostanud kostjate krundil töid. Ei olnud juttu, et firma E hakkaks kinnistul midagi ehitama (punkt 9.2). Tunnistaja D S avaldas istungil, et kolmandast isikust ei tea ta mitte midagi, kolmandast isikust ei ole kunagi juttu olnud. D ise rääkis, et ta on valmis aitama, kõik. Mingist äriühingust ei ole juttu olnud. Nimi E ei ole tunnistajale tuttav. Tunnistaja sõnul rääkis T, et D ehitab, D juhib protsessi, D otsib ehitajaid. T ei rääkinud mingitest lepingutest äriühinguga. D rääkis ka tunnistajale, et tema ehitab, mitte keegi teine (IV kd, tl 30–33).
17.2.Hageja II ja kostjate vahel toimunud kirjavahetuses puuduvad igasugused viited hagejale I. Kui pooled vahetasid sõnumeid rahaliste väljaminekute kohta, rääkis hageja II kogu aeg tema kulutustest (punkt 14.3). Usutav on, et kui hageja I ja kostjad oleksid sõlminud kokkuleppe hagejate väidetud tingimustel, oleks vastava teave jõudnud tunnistajani D S või see olnuks kajastatud poolte kirjavahetuses.
17.3.Kohtu hinnangul ei saa kokkulepet tuletada üksnes sellest, et kostja I oli hageja I töötaja või et osa ehitusmaterjale oli ostetud hageja I nimel, millest kostjad olid teadlikud. Kostja I selgitas, et maja ehitamise ajal oli tal sõlmitud tööleping hagejaga I. Tema vedas materjale, tööriistu ja töörõivad Tallinnast Stockholmi, viis auto remonti või rehvivahetusse. Kostja I sõnul on võimalik, et ta kasutas sõidukit selleks, et viia ehitusmaterjale maja ehitusplatsile. Kui kostja I ostis mingeid ehitusmaterjale, lasi ta hageja II korraldusel vormistada arved hageja I nimele. Kostja I ei teadvustanud seda, et ta viibis platsil kui E töötaja. Ta viibis kinnistul kui omanik, kes teostas järelevalvet materjalide ja töötajate üle (IV kd, tl 21–23). Asjaolu, et kostja I ja hageja I vahel sõlmitud töölepingust ei saa tuletada pooltele õiguslikult siduvaid kokkuleppeid maja ehitamise osas, kinnitab kaudselt hageja II järgmine sõnum: „Isa palk on minu abi temale. Ta ei tee selle eest midagi õieti“ (I kd, tl 207). Kostja II avaldas, et tema mees sõitis E sõidukiga ja et D on selle firma omanik. Kostja II teadis, et hageja II korraldusel oli vaja kõik ostud vormistada E nimele (IV kd, tl 24–26). Viidatud asjaoludest ei järeldu, et kostjad oleksid avaldanud otseselt, kaudselt või vaikides tahet sõlmida hagejaga I kokkulepe hagejate väidetud tingimustel.
17.4.Kokkuleppe sõlmimist hageja I ja kostjate vahel ei tõenda äriühingu 2020. a majandusaasta aruanne (II kd, tl 72–80) ja raamatupidaja selgitus bilanssi kohta (II kd, tl 163-164). Aruandesse tehtud kanded ei näita ega tõenda kannete aluseks olevat kohustust. Ka raamatupidaja selgituses puuduvad andmed kannete aluskohustuste kohta.
17.5.Hageja II selgitas istungil, et kui kevadel 2020 selgus, et kostjate vahenditest ei piisa maja lõpuni ehitamiseks, siis tema tegi vanematele ettepaneku, et tema ja hageja I alustavad projekti finantseerimisega tingimusel, et valmis maja maha müüakse ja nende panused tagastatakse (punkt 9.3). Hageja II versiooni toetas enda ütlustes ka D K (punkt 13.8). Samas jääb märgitud tõenditest ebaselgeks, kas ja kuidas andis hageja II kostjatele mõista, et tema tegutseb hageja I esindajana, mitte kostjate pojana ja et kostjad sõlmivad hageja II vahendusel kokkuleppe hagejaga I. Hageja II ja D K seletused on selles osas ebaselged ja ebaveenvad. Hageja I väide, et tema ja kostjad sõlmisid hagejate väidetud kokkuleppe, on lükatud ümber otsuse punktis 17.1 esitatud tõenditega. Lisaks on kohus eelnevalt leidnud, et tõendamata on, et hageja II ja kostjad oleksid sõlminud kokkuleppe hagejate väidetud tingimustel. Kohus jääb ka hageja I osas selle seisukoha juurde ja ei korda eelnevalt esitatud põhjendusi kokkuleppe sõlmimise tõendamatuse kohta. Kuna poolte vahel puudus seltsing, ei saa hageja I nõuda kostjatelt tema poolt tehtud panuse (tasu tööde juhtimise eest ja rahalised kulutused) hüvitamist seltsingulepingu regulatsiooni alusel.
18.Kohtu hinnangul on kostjad tõendanud, et hageja I oli kaasatud maja ehitamisse sellepärast, et temal kui äriühingul oli võimalik ostudelt käibemaks maha arvata ja see võimaldas hoida raha kokku.
18.1.Kostja I selgitas istungil, et kui D helistas ja teatas, et mingeid materjale on vaja osta, siis kostja I läks neid materjale ostma ja kõik tšekid ta vormistas E nimele, sest D ütles, et siis ta saab käibemaksu tagasi taotleda. D ütles, et koguge kõik tšekid firma nimele, ma saan siis käibemaksu tagasi (IV kd, tl 21–23). Kostja II avaldas istungil, et oli selline korraldus, et misiganes me ei ostaks, kõik kviitungid/ostud tuli vormistada firma E nimele. Hageja II ja tema naine rääkisid, et siis nad saavad sealt käibemaksu tagasi (IV kd, tl 24–26). Pooled vahetasid järgmiseid sõnumeid:
- hageja II 01.06.2020 sõnum: „Ma ostan firma nimele, nii hoiame me peaaegu kokku 20%“ (II kd, tl 120 pöördel; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkt 1.14.1 (II kd, tl 82– 93); - hageja II 14.06.2020 sõnum: „Ma hoidsin kokku minimaalselt 35 000. Ja kõik hinnad on ILMA käibemaksuta“ (II kd, tl 123; tõlge – kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.4 alapunkt 2 (II kd, tl 82–93).
18.2.Viidatud tõendid kogumis kinnitavad, et hageja I kaasati maja ehitusprotsessi selleks, et hoida teenustelt ja ostudelt kokku käibemaksu arvel, tehes selliselt ehitustöid soodsamaks. Märgitud tõendid lükkavad ümber hageja II poolt istungil antud seletusest järelduva seisukoha, et hageja I ei osalenud ehituses maksude optimeerimise eesmärgil (IV kd, tl 30–33). Eriti ilmekalt näitab hageja I kaasamise põhjust hageja II 14.06.2020 sõnum, kus ta toob rõhutatult välja selle, et kõik hinnad on ilma käibemaksuta.
19.Hagejad avaldasid, et hageja II 01.06.2020 sõnumis esitatud väide – „nii hoiame me peaaegu kokku 20%“ – näitab seda, et hagejale I kui ehitusettevõttele müüakse kaupa mitte letihindadega, vaid mõnevõrra soodsamalt. Hagejate väitel ei kinnita hageja II sõnum, et ostud vormistati hageja I nimele käibemaksu mahaarvamise eesmärgil (hagejate 16.05.2022 menetlusdokumendi punkt 4.2.1 (II kd, tl 146–154). Sellist versiooni toetavaid seletusi andis 17.03.2023 istungil ka hageja II (IV kd, tl 30–33).
19.1.Kohus leiab, et hagejate poolt esitatud Ehituse ABC arved (II kd, tl 161-162) ei tõenda nende väidet, et ostetud materjalid vormistati hageja I nimele üksnes põhjusel, et müüjad müüsid talle kaupa soodsamalt. Ehituskaupluse arved on väljastatud kaks aastat hiljem (st 2022. a) pärast ehitustööde lõpetamist (st 2020. a). Arvete järgi oli Ehituse ABC valmis müüma hagejale I kaupa letihindadest 45% soodsamalt, mis on enam kui kaks korda kõrgem, kui hageja 01.06.2020 sõnumis välja toodud protsent. Asjaolu, et hageja mõtles viidatud sõnumis just käibemaksu kinnitab see, et sõnumi saatmise ajal kehtinud käibemaksuseaduse (KMS) järgi oli maksumääraks just 20% (KMS § 15 lg 1). Lisaks hageja II 14.06.2020 sõnum ja kostjate seletused (punkt 18.1) kinnitavad, et kaupa osteti hageja I nimele sellepärast, et tal oli võimalus käibemaks maha arvata.
20.Kohtupraktikas on aktsepteeritud võimalust kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid analoogia korras. Näiteks ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete jaotamisele (Riigikohtu 21.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22). Praegusel juhul ei ole võimalik seltsingu likvideerimise sätteid ka analoogia korras kohaldada, sest pooltel puudus tahe majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjatel oli tahe asuda maja kasutama. Tõendatud ei ole, et hagejatel oleks olnud tahe saada maja ehitamisest kasu.
21.Järgnevalt käsitleb kohus kostjate väiteid, et poolte vahel oli mittetäielik kõlbeline kohustus või alternatiivselt olid hageja II ja kostjate suhetel kinkelepingu tunnused.
22.Esmalt hindab kohus mittetäieliku kohustuse olemasolu. VÕS § 4 lg 1 sätestab, et mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Kostjad tõid välja, et praegu võib tegemist olla VÕS § 4 lg 2 p-s 2 sätestatud juhtumiga, mille järgi loetakse mittetäielikuks kohustuseks kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale.
23.Kõlbelise kohustuse seisukohalt on oluline hinnata poolte isiklikke suhteid ja nende varasemat läbisaamist. Puudub vaidlus, et hageja II on kostjate poeg. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja II ja kostjate vahel olid lähedased, usalduslikud ja teineteist toetavad suhted. Hageja II ja kostjate läbisaamine ei piirdunud ainult suhtlemisega, vaid vanemad aitasid poega nii rahaliselt,
kui ka tegudega. Ka hageja II aitas enda vanemaid tegudega. Pooltevahelised suhted läksid halvaks talvel 2020. a.
23.1.Kostja I avaldas 15.03.2023 istungil vande all, et tema ja poja vahel olid väga lähedased, sõbralikud, tihedad suhted, nii nagu isa ja poja vahel (IV kd, tl 21–23). Ka kostja II – hageja II ema – avaldas, et tal ei ole midagi halba oma poja kohta öelda. Juba lapsest peale võis ta oma poja poole pöörduda mistahes küsimustes. Kui D abielus ja tal sündis tütar, käis ta koos oma perega vanemate juures suvilas külas. Di laps oli sageli koos oma vanaemaga (IV kd, tl 24–26). Tunnistajana 10.03.2023 istungil ülekuulatud D S selgitas, et hageja II ja kostjate suhted olid alati väga lähedased. D on T ja Vi ainukene poeg ja nad on alati teda väga hoidnud. Poja ja vanemate suhted on alati olnud väga lähedased. D on isaga olnud nagu lähedased sõbrad, tegid kõiki asju koos (IV kd, tl 15–17). Ka hageja II tunnistas 17.03.2023 istungil antud ütlustes, et tema eelnevad suhted vanematega olid usaldusväärsed (IV kd, tl 30–33). Poolte häid ja lähedasi suhteid kinnitab ka nende kirjavahetus. Hageja II saatis aprillis 2020 vanematele järgmise sõnumi: „Ma armastan teid väga ja sellepärast võitlen selle eest, et teil oleks parem elu“ (II kd, tl 105 pöördel).
23.2.Kostja I selgitas 15.03.2023 istungil vande all, et kui hageja II oli ostnud korteri V tänavale, võttis kostja II poja palvel vanemate K korteri tagatisel laenu ja andis raha Dile tema korteris remondi tegemiseks. Kostja I sõnul oli ta lepingu järgi garandiks. Kostja II ise tagastas viidatud laenu pangale ja hageja II ei hüvitanud enda isale või emale viidatud laenu alusel tehtud tagasimakseid. Paari aasta pärast müüs D V korteri maha ja ostis tühja majakarbi Xxxse. Hagejal II ei jätkunud raha majas sisetööde tegemiseks, mistõttu võtsid vanemad uuesti enda korteri tagatisel laenu, mida D kasutas maja valmis ehitamiseks. M majas tööde tegemiseks võetud laenu tagastasid kostja II ja hageja II võrdsetes osades, st kumbki neist maksis poolt igakuisest maksest. Kostja II maksis laenu tagasi peaaegu 20 aastat. M majas võetud laenu jäägiks jäi 10 000 eurot. Kostja I aitas pojal M majas sisetöid teha, elades seal praktiliselt neli kuud. Kui hageja II ostis Stockholmis maja, abistas kostja I poega 2019. a selle maja renoveerimisel, kostja I aitas ehitada sauna. Kostja I aitas Di tasuta, nii nagu isa oma poega. Varem abistas hageja II oma vanemaid suvilas sauna ehitamisel, aitas garaažis remonti teha. Neil ei olnud eraldi kokkulepet abi osutamise kohta, vaid kostja I abistas Di kui poega ja viimane abistas kostjat I kui oma isa. Vastuteene osutamise kokkulepet neil ei olnud (IV kd, tl 21–23).
23.3.Kostja II selgitas 15.03.2023 istungil, et kui D oli ostnud laenuga korteri V tänavale, ei jätkunud tal raha korteris remondi tegemiseks ja siis otsustas kostja II võtta vanemate K korteri tagatisel laen, et aidata pojal tema korteris remonti teha. Kostja II maksis kogu laenu tagasi. D ei hüvitanud kostjale II tasutud laenu tagasimakseid. Vanemad ei küsinudki pojalt kompensatsiooni seoses laenuga ja kostja II aitas Di nagu oma ainsat poega. Paari aasta pärast müüs hageja II V korteri maha ja ostis laenuga maja Xxxse. D palus emal võtta laen majas remondi tegemiseks. Kostja II võttiski K korteri tagatisel laenu tingimusel, et tema ja hageja II maksavad laenu tagasi võrdsetes osades. D ei hüvitanud kostjale II ema poolt tehtud laenumakseid. M maja renoveerimiseks võetud laenu jäägiks jäi 10 000 eurot ja kui kostjad võõrandasid enda K korteri selleks, et saada raha maja ehitamiseks, tagastasid nad laenujäägi korteri müügist saadud raha arvel (IV kd, tl 24–26).
23.4.Asjaolu, et kostja I aitas hagejal II ehitada maja Stockholmis, kinnitavad D S kirjalikud selgitused, mille järgi aitas V lammutada Di majas vanu aknaid, uksi ja põrandat ja siis aitas ehitada uut sauna, paigaldas aknad, uksed, parketti ja garaaži uksi. Samuti vedas ta kõik aknad, uksed ja muud ehitusmaterjalid Eestist Rootsi, mis maja ehitamiseks olid vajalikud (I kd, tl 18921
190). D S andis 10.03.2023 istungil ütlusi selle kohta, et V aitas Di selliselt, et nad ehitasid palju asju koos. Kui D alustas oma esimest äri, andis isa raha. Kui D hakkas ehitama maja Xxx, võtsid vanemad laenu ja aitasid seda ehitada. Hageja II ja kostjad alati aitasid teineteist. Kui D pakkus abi maja ehitamiseks, siis nad nõustusid sellega. Kui Dil oli vaja abi M maja ehitamises, siis V tuli ja aitas. Kui abi oli vaja Rootsis, siis V tuli ja aitas. Koguaeg aidati teineteist. Kui Dil oli vaja laenu, siis kostjad võtsid laenu. D on ise öelnud, et vanemad on teda elus väga palju aidanud (IV kd, tl 13–17).
23.5.Eeltoodud tõendid kinnitavad, et hageja II ja kostjate suhetes oli tavapärane teineteist aidata nii tegudega kui ka rahaliselt. Rahalise abi pakkumine oli sõltuvuses sellest, kas perekonnaliige vajab varalist toetust või mitte. Näiteks kui hageja II ostis V korteri või M maja ning tal ei olnud vahendeid korteris ja majas remondi või sisetööde tegemiseks, võttis kostja II kostjate korteri tagatisel laenu ja selle raha eest remontis hageja II korterit ja tegi majas sisetöid. Kostjate selgitused tõendavad ka seda, et kostja II ainuisikuliselt tagastas V korteri remondiks võetud laenu ning M maja lõpuni ehitamiseks võetud laenud tagastasid kostja II ja hageja II võrdsetes osades (punktid 22.2-22.3). Kostja II ei ole välja toonud, kui suures summas tagastas ta pangale hageja II V korteri remondiks ja M majas sisetööde tegemiseks võetud laenu, aga see on seletatav sellega, et laenude võtmisest ja tagastamisest on möödunud palju aega. Samas on usutav, et need summad olid suured. Näiteks selgitas kostja II 15.03.2023 istungil, et laen M majas sisetööde tegemiseks oli võetud 20 aastaks. Kui kostjad müüsid enda K korteri, oli M majas tööde tegemiseks võetud laenu jäägiks 10 000 eurot ja see summa tagastati pangale kostjate korteri müügist saadud raha arvelt. Kostja II seletusest nähtub, et hageja II ei ole M majas tööde tegemiseks võetud laenujäägist kostjale II midagi hüvitanud (IV kd, tl 24–26). M maja laenujäägi tagastamine kostjate vara arvelt näitab, et hageja II ja kostjate suhetes oli tavapärane, et kostjad võisid kanda hageja II huvides kulusid vähemalt 10 000 eurot, ootamata temalt kulude hüvitamist või muud vastuteenet. 10 000 euro suuruse laenujäägi tagastamine ainult kostjate vara arvel lükkab ümber tunnistaja D K 10.03.2023 istungil antud seletuse, et nende peres ei ole tavaks, et kingitakse suuri summasid (IV kd, tl 13–17). Hageja II on küll avaldanud istungil, et kõik, mis oli talle kunagi antud, oli tema poolt tagastatud (IV kd, tl 30–33), kuid sellest jääb ebaselgeks, milliseid summasid hageja II silmas pidas. Hageja II selgitus ei tõenda, et ta oleks tagastanud kostjale II tema poolt tehtud laenu tagasimakseid. Seda enam, et kostjate selgitused kinnitavad, et hageja II ei ole hüvitanud kostjale II tema poolt tasutud laenumakseid. Tunnistaja D S selgitas istungil ka seda, et kui D alustas oma esimest äri, isa andis raha (IV kd, tl 13–17). Seega nähtub eeltoodust, et hageja II ja kostjate peres oli tavapärane, et vanemad abistasid hagejat II rahaliselt olukordades, mis on inimese elus olulised, kus tekib vajadus kanda kulutusi esmavajaduste rahuldamisele (nt elukoha parandamine) ja mis eeldavad suurte väljaminekute tegemist, nt äri alustamine, ostetud kinnisvaras ulatuslike ehitustööde tegemine. Mõistlikuks saab pidada, et vanemad aitavad võimaluse korral enda last muu hulgas rahaliselt olukorras, kus viimane teeb elus tõsiseid samme, nagu äri alustamine, kinnisvara ostmine vms. Kohtule esitatud asjaolude järgi toimisidki kostjad selliselt, et nad toetasid hagejat II rahaliselt tema esimese äri alustamisel ning korteris ja majas ehitustööde tegemisel. Seejuures ei oodanud kostjad hagejalt vastuteenet osutatud abi eest või kantud kulude hüvitamist. Eelnevalt käsitletud tõendid kinnitavad, et hageja II ei olegi vanemetele nende rahalisi kulutusi hüvitanud.
24.Hagejad, viitega kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 5.2.6 alapunktile 9, selgitasid, et 2017. aastal andis kostja I hagejale II laenu 10 000 eurot, mille hageja II maksis kostjale I tagasi ja sellest järeldasid hagejad, et isegi 10 000 euro andmine ei olnud hageja II ja kostjate peres mittetäilik kohustus (hagejate 24.04.2023 menetlusdokumendi punkt 21 (IV kd, tl 41–46). Kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 5.2.6 alapunktis 9 märgitakse, et 2017-2018. a andis kostja I hagejale II laenuna 10 000 eurot, sest hageja II soovis osta kahekohalise väikese jahi.
Hageja II maksis kostjale I selle raha tagasi. Tegemist oli kostja I osaga säästudest (II kd, tl 82– 93). Hagejad võtsid 19.10.2022 istungil need kostjate poolt esitatud asjaolud omaks (ajalõik 01:46:33; II kd, tl 174–181). Kohus leiab et kahekohalise jahi ostmine on pigem meelelahutuslik kulu, mis ei rahulda esmavajadusi ja mis ei ole võrreldav elus suuremat tähtsust omava sündmusega, mille puhul oli hageja II ja kostjate peres tavapärane rahalise abi osutamine ilma vastutasuta (nt äri alustamine, kinnisvara parandamine). Meelelahutuslikud väljaminekud on sellised kulud, mille kandmisel ei saaks eeldada perekonnaliikmetelt tasuta abi osutamist ainuüksi isiklikest suhetest tulenevalt. Lisaks sai hageja II 10 000 euro suuruse laenu ja tagastas selle aastatel 2017-2018 ehk ajal, kui temal oli juba püsiv sissetulek.
25.Seoses kostjate kinnistule maja ehitamisega on oluline see, et hageja II on korduvalt näidanud üles initsiatiivi, et kostjad müüksid enda kinnisvara ja asuksid maja ehitama. Kohus on lugenud viidatud asjaolu tõendatuks (punkt 13.6 ja selles viidatud tõendid). Hageja II tegi järjekordse taolise ettepaneku siis, kui kostja II tervis halvenes 2018. a. Märgitud asjaolud kinnitavad kostja I ja kostja II seletused (punktid 9.1-9.2) ning kostja II poolt septembris 2020 hagejale II saadetud sõnum (punkt 13.2). Kostjate seletused kinnitavad, et hageja II lubas neil maja ehitada nii vahetult (nt projektide koostamine, tööde juhtimine), kui ka rahaliselt (punktid 9.1-9.2). Kogutud materjalidest nähtub ka see, et kostjad ei ole kunagi nõudnud hagejalt II ei osalemist Metsaserva elamu ehitamisel ega vanemate rahalist toetamist. D S kirjalikud selgitused ja 10.03.2023 istungil antud ütlused tõendavad, et kui kostja II tervis halvenes 2018. a, ütles D Tle, et kuna tema tervislik seisund on nii halb, ei saa ta nii kaugele suvilasse sõita ja korterisse on ka raske ülesse minna, siis tahtis D teda aidata, natukene leevendada ja maja tema jaoks ehitada. Alates 2018. a, kui kostja II haigestus, hakkas D rääkima, et emal on raske sõita suvila ja korteri vahel ja ta tegi vanematele ettepaneku aidata neil maja ehitada, kus emal on kõik peenrad ühes kohas. D ütles kostjatele, et müüge korter ja suvila maha ja ma aitan teil ehitada. Hageja II ütles tunnistajale, et kuna vanemad on teda nii palju elus aidanud, siis ta aitab neil maja ehitada. Hageja II ütles algusest peale, et ta on valmis aitama nii maja ehitada kui ka finantseerida (punkt 13.3). Kohus on eelnevalt lugenud tõendatuks, et hagejal II oli soov aidata vanematel maja ehitada ja et ta avaldas korduvalt, et ta ehitab maja kostjatele ja et maja on nende oma ning seejuures ei olnud hagejal II kavatsust asuda maja kasutama (punkt 13.6). Kostjad ei pidanud hüvitama hagejale II tema kulusid (punkt 14.3).
26.Arvestades eelmises punktis viidatud tõendeid, juhindudes VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud reeglitest, arvestades kogumis järgnevaid faktilisi asjaolusid – hageja II ja kostjate vahel olid head isiklikud suhted, vanemad abistasid hagejat II rahaliselt (kostja I andis hagejale II raha esimese äri alustamiseks; kostja II andis hagejale II laenatud raha poja korteris ja majas remondi ja sisetööde tegemiseks) ja tegudega (kostja I aitas hagejal II teha remonti M majas ja Stockholmis asuvas majas), hageja II soovis aidata vanemaid vastutasuks nende varasema abi eest, kostjal II tekkis jaanuaris 2018. a tõsine terviseprobleem, hageja II soov ema olukorda leevendada – leiab kohus, et hageja II võttis kohustuse aidata vanematel maja ehitada. Tegemist oli isiklikest suhetest tuleneva kõlbelise kohustusega. Hageja II ja kostjate vahel tekkis kostja II haigestumise järel hiljemalt jaanuaris 2018. a VÕS § 4 lg 1 ja sama sätte lg 2 p 2 alusel kõlbeline kohustus, mille järgi kohustus hageja II enda tegude ja rahalise panusega abistama kostjaid ehitada nende kinnistule maja. Arvestades hageja II ja kostjate varasemaid suhteid ning vastastikku abistamist saab hageja II kõlbelist kohustust pidada mõistlikuks. Hageja II ei saa nõuda kostjatelt kõlbelise kohutuse täitmise käigus kantud kulude hüvitamist (VÕS § 4 lg 3).
27.Hageja II väitel ei ole eluliselt usutav, et ta võttis kõlbelise kohustuse kanda maja ehituskulud, kuna tema sissetulek 2020. a oli alla 55 000 euro (II kd, tl 70-71). Kohtu hinnangul kinnitavad kogutud materjalid vastupidist. Kostjate poolt istungil antud seletused tõendavad, et hageja II
rahaline abi maja ehitamisel pidi olema suurusjärgus 50 000–60 000 eurot (punktid 9.1-9.2). Hageja II valmisolekut toetada kostjaid vähemalt 50 000 euroga kinnitab tema 17.11.2020 sõnum: „Kui ütlesin teile, et aitan teid, mõtlesin, et ei lähe üle 50 000 /.../“ (I kd, tl 220 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 13 (II kd, tl 82–93). Eeltoodust nähtub, et hagejal II oli võimalus ja valmisolek toetada kostjaid maja ehitamisel suure summaga. Märgitud tõendid lükkavad ühtlasi ümber hageja II 17.03.2023 istungil esitatud väite, et tema abi pidi seisnema ainult tööde organiseerimises või nõu andmises (IV kd, tl 30–33).
28.Käsitledes hageja II valmisolekut kostjaid rahaliselt toetada on oluline arvestada seda, et kostjad tahtsid lihtsamat maja maksumusega kuni 200 000 eurot, et hageja II oli teadlik kostjate soovist ja eelarvest, et kostjatel oli raha maja ehitamiseks ja et ehitustööde finantseerimine pidi toimuma eelkõige kostjate vahendite arvel (otsuse punktid 14.4–14.8). Seega pidid kostjad kandma suurema osa ehituskuludest ja hageja II kanda võis jääda väiksem osa kuludest. Tegelikkuses kujunes hageja II rahaline panus tema planeeritust oluliselt suuremaks (näiteks tõi hageja II 17.11.2020 sõnumis välja, et ta panustas 140 000 eurot (I kd, tl 220 pöördel; kostjate 13.04.2022 menetlusdokumendi punkti 4.2 alapunkt 13 (II kd, tl 82–93), kuid maja ehitamine läks planeeritust kallimaks hageja otsustuste tõttu (punktid 14.8–14.10). Aga ka siis kohtule esitatud tõendite järgi ei taganenud hageja II enda lubadusest kostjaid maja ehitamisel rahaliselt toetada ega süüdistanud neid ehitustööde maksumuse kasvus (nt punktis 14.3 välja toodud kirjavahetus).
29.Hagejate viidatud 27.09.2020 sõnumivahetusest ei saa järeldada, et hageja II oleks taganenud enda lubadusest vanemaid maja ehitamisel rahaliselt aidata. Märgitud kuupäeval toimus järgmine kirjavahetus – hageja II: „Kas sinul on 120 000 mulle anda? Või sa arvad, et mul ei ole vaja oma elu korraldada?“; kostja: „Vau!!! Miks me ehitasime koos disaineriga? Milliseks kolonnid? Milleks lossi ehitamine?“ (II kd, tl 108). Märgitud sõnumivahetuses on hageja II küll küsinud, kas kostjal on talle anda 120 000 eurot. Samas ei olnud tegemist hageja II selge taotlusega tema panus tagastada, vaid kontekstist nähtuvalt toimus küsimuse esitamine olukorras, kus maja ehituskulud kasvasid planeeritust suuremaks ja poolte suhted hakkasid muutuma pingelisemaks. Käsitletav kirjavahetus kinnitab pigem seda, et kostjad soovisid tagasihoidlikku maja ning et kallite lahenduste – mille järel puudus kostjatel vajadus – kasutamine oli tingitud hageja otsustest. 2018. a oktoobris ja novembris (otsuse punkt 14.3) poolte vahel vahetatud sõnumid kinnitavad, et hageja II ei võtnud tagasi enda lubadust vanemaid maja ehitamisel rahaliselt toetada .
30.Kohus nõustub hagejatega, et hageja I ja kostjate vahel ei tekkinud mittetäielikku kohustust VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. Hageja I on juriidiline isik ja temal kui õiguslikul abstraktsioonil ei saa olla füüsiliste isikutega isiklikke suhteid, mis võiksid anda alust kõlbelise kohustuse tekkimisele.
31.Kostjad olid seisukohal, et nende ja hageja II suhted vastavad kinkelepingu tunnustele (kostja 04.05.2021 menetlusdokumendi punktid 2.2.3 ja 4.2 (I kd, tl 171–177); 24.04.2023 menetlusdokumendi punktid 1.6 ja 4 (IV kd, tl 56–59). Kuna kostjate väide kinkelepingu kohta on esitatud alternatiivina mittetäielikule kohustusele hageja II ja kostjate suhetes ning kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel oli mittetäielik kohustus, ei pea kohus vajalikuks hinnata kostjate alternatiivset õiguslikku käsitlust kinkelepingu olemasolu kohta.
32.Kostjad ei ole väitnud, et nende ja hageja I vahel võis olla sõlmitud kinkeleping, mille alusel kandis hageja I maja ehituskulusid. Seetõttu ei hinda kohus, kas hageja I ja kostjate suhted võisid vastata kinkelepingu tunnustele. II
33.Järgnevalt hindab kohus hagejate nõuete rahuldamist käsundita asjaajamise alusel. Poolte vahel on õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 punktides 1–3 ettenähtud tingimustest (Riigikohtu 17.02.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-4536, punkt 12.2).
34.Esmalt võtab kohus seisukoha hageja I nõuete osas. Äriühing on 2018-2019. a olnud hageja II kontrolli all, sest ta oli juriidilise isiku ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks (I kd, tl 179-180). Kohus on lugenud eelnevalt tõendatuks, et hageja I oli kaasatud maja ehitamisse sellepärast, et äriühingul oli võimalik ostudelt käibemaks maha arvata ja see võimaldas raha kokku hoida (punkt 18). Tõendatud on ka see, et kokkulepped maja ehitamise osas olid kostjatel hagejaga II. Kohus on tuvastanud ka selle, et hageja II on võtnud kõlbelise kohustuse aidata kostjatel muu hulgas rahaliselt maja ehitada (punkt 25). Seejuures on hageja II korduvalt kostjatele ja tunnistajale D S avaldanud, et tema aitab vanematel maja ehitada, et tema ehitab ja tema maksab (punktid 9.19.2 ja 17.1). Lisaks on hageja II samasisulisi väiteid avaldanud hageja II ja kostjate vahelises kirjavahetuses (punktis 13.5 välja toodud hageja II 05.09.2020, 11.10.2020, 24.10.2020 sõnumid). Hageja II ja kostjate vahel maja ehituskuludega seoses toimunud kirjavahetuses on hageja II kogu aeg rääkinud, et tema on raha kulutanud ning kui palju raha on tema kulutanud või kokku hoidnud (punkt 14.3).
35.Eeltoodust nähtub, et kogu ehitusprotsessi käigus on hageja II tegutsenud tahtega täita enda mittetäielikku kohustust vanemate ees. Oma kohustuse täitmiseks on hageja II kasutanud hagejat I (nt vormistades kaupu või tellides töid äriühingu nimele). Äriühing ja selle vara on olnud vahendiks, mida hageja II on kasutanud selleks, et täita kostjatele antud lubadust ehitada neile maja. Hageja II kasutas tema kontrolli all olnud äriühingut sellepärast, et juriidilisel isikul oli õigus arvata ostudelt ja teenustelt käibemaks maha. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu hageja I tahe ajada kostjate asja. Kogutud tõenditest järeldub selgelt hageja II tahe täita kostjate ees võetud mittetäielikku kohustust ja selleks kasutas hageja II tema kontrolli all olnud hagejat I. Kui hageja II ei ole teinud vahet enda ja äriühingu vara vahel ning ta on kasutanud hagejat I enda kohustuse täitmiseks, ei tekita see käsundita asjaajamisest tulenevat võlasuhet hageja I ja kostjate vahele. Kohus on seisukohal, et hagejal puudus tahe tegutseda kostjate kasuks, mistõttu on välistatud käsundita asjaajamine hageja I ja kostjate vahel (VÕS § 1018 lg 2). Sel põhjusel ei saa hageja I nõuda kostjatelt käsundita asjaajamise sätete alusel kantud kulude hüvitamist ja tasu maksmist asjaajamise eest.
36.Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja II nõude osas. Asjaajamine peaks olema toimunud ilma seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta tegu teha (Riigikohtu 15.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-14, punkt 15). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja II on võtnud kõlbelise kohustuse aidata vanematel maja ehitada ning et hageja II on kandnud kulusid tulenevalt vanemate ees võetud kohustusest. Seaduses kohustuse kohta sätestatut kohaldatakse ka mittetäielikule kohustusele (VÕS § 4 lg 4). Hageja II kulutuste tegemise aluseks oli tema mittetäielik kohustus kostjate ees, mistõttu ei ole täidetud käsundita asjaajamise eeldus, mille järgi peaks asjaajamine olema toimunud ilma seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta tegu teha (VÕS § 1018 lg 1). Märgitud põhjusel käsundita asjaajamise regulatsioon ei kohaldu. Hageja II ei saa nõuda kostjatelt kantud kulude hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel.
37.Järgnevalt hindab kohus hagejate nõuete rahuldamist alusetu rikastumise alusel. Mõlemad hagejad tuginevad eelkõige soorituskondiktsioonile (VÕS § 1028) ja seejärel kulutuste kondiktsioonile (VÕS § 1042). Esmalt käsitleb kohus hageja I ja seejärel hageja II nõuete rahuldamise eelduseid.
38.VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
39.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja II kasutas hagejat I ja tema vara selleks, et täita enda mittetäielikku kohustust kostjate ees. Hageja I ja tema vara olid vahendiks hageja II kätes, mida viimane kasutas selleks, et täita kõlbelist kohustust kostjate ees ja suurendada kostjate vara. Sellises olukorras ei saa hagejat I pidada üleandjaks VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Hageja I ei tegutsenud maja ehituskulude kandmisel iseseisvalt. Äriühingul puudus tahe täita oma olemasolevat või tulevikus tekkivat kohustust kostjate ees. Hagejal I ei olnud tahet suurendada kostjate vara. Seetõttu ei ole täidetud alusetu rikastumise eeldused ja hageja I ei saa nõuda kostjatelt kulutuste hüvitamist sooristukondiktsiooni alusel (VÕS § 1028).
40.VÕS § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.
41.Asjaolu, et hageja II kasutas hagejat I selleks, et täita enda mittetäielikku kohustust kostjate ees, näitab, et hagejal I ei olnud tahet teha kulutusi kostjate esemele. Täiendavalt toob kohus välja, et kulutuste kondiktsiooni kohaldamise eelduseks on see, et kulutuste tegemine peaks toimuma ilma õigusliku aluseta. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et õiguslik alus teisele isikule kuuluva eseme suhtes kulutuste tegemiseks ei pea vältimatult eksisteerima isiku, kellele ese kuulub, ning sellele esemele kulutusi teinud isiku vahelises suhtes. Erandlikel juhtudel võib õiguslik alus teisele isikule kuuluva eseme suhtes kulutuste tegemiseks tuleneda ka kulutusi teinud isiku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn, 2020, lk 715). Kohus leiab, et praegu esineb selline erandlik juhus, sest hageja II kasutas hagejat I enda kõlbelise kohustuse täitmiseks kostjate ees ja hageja I tegi kulutusi viidatud kohustuse täitmiseks. Märgitud põhjustel ei saa hageja I nõuda kostjatelt kulutuste hüvitamist kulutuste kondiktsiooni alusel (VÕS § 1042).
42.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja II on võtnud mittetäieliku kohustuse aidata kostjatel maja ehitada ning et hageja II on teinud kostjate kinnistule kulutusi tulenevalt vanemate ees võetud kohustusest. Hagejal II puudub VÕS § 1028 lg 2 p-st 2 tulenevalt õigus nõuda kostjatelt saadu tagastamist sooristukondiktsiooni alusel.
43.Kohus leiab, et hagejal II ei ole õigust nõuda kostjatelt tehtud kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 lg 1 alusel, sest hageja II tegi kulutusi kostjate kinnistule nende ees võetud mittetäieliku kohustuse täitmiseks.
44.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kumbki hageja ei saa nõuda kostjatelt solidaarselt kantud kulutuste ja tasu väljamõistmist. Kohus jätab hageja I ja hageja II hagi rahuldamata. Hagejate nõuete rahuldamata jätmise tõttu puudub vajadus hinnata poolte väiteid hagejate kulude ja tasu suuruse ning tõendatuse kohta. III
45.Hageja I poolt kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel hageja I kanda. Hageja I poolt kostja II vastu esitatud hagi
menetlemisega seoses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel hageja I kanda. Hageja II poolt kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel hageja II kanda. Hageja II poolt kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seoses kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel hageja II kanda.
46.Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
47.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.