Intrum Debt Finance AG hagi O. S. i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Intrum Debt Finance AG (välismaa registrikood CH-100.023.266, asukoht Neuhofstrasse 4, 6340 Baar, Šveits) Hageja lepinguline esindaja: C. M. (e-post XXX) Kostja: O. S. (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: R. M. (e-post XXX)
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Intrum Debt Finance AG hagi O. S. i vastu võla väljamõistmiseks.
2.Mõista O. S. ilt (c) Intrum Debt Finance AG kasuks välja:
2.1.7894 eurot 3 senti (sealhulgas põhiosa 4967 eurot 74 senti, intress 511 eurot 10 senti, haldustasu 12 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot ja viivis kuni 9. novembrini 2022 summas 2353 eurot 19 senti);
2.2.viivis 4967 euro 74 sendi jäägilt alates 10. novembrist 2022 kuni 4967 euro 74 sendi tasumiseni määras 23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102 eurot 53 senti.
Jätta Intrum Debt Finance AG hagi O. S. i vastu rahuldamata osas, milles Intrum Debt Finance AG palub mõista O. S. ilt Intrum Debt Finance AG kasuks välja 9. novembri 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 2353 eurot 19 senti.
4.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest 99% O. S. i ja 1% Intrum Debt Finance AG kanda.
6.Mõista O. S. ilt (S. ) Intrum Debt Finance AG kasuks välja menetluskulu 688 eurot 20 senti.
7.Mõista O. S. ilt (S. ) Intrum Debt Finance AG kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Intrum Debt Finance AG (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi O. S. i (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4967 eurot 74 senti, intress 511 eurot 10 senti, haldustasu 12 eurot, lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivis 14 eurot 58 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot, lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 2342 eurot 5 senti ning viivis põhivõlgnevuselt alates 10. novembrist 2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määras 23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102 eurot 53 senti. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostjale ei ole lepingu ülesütlemise hoiatust ja lepingu ülesütlemise teadet kätte toimetatud, palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1599 eurot 92 senti, intress 1864 eurot 54 senti, haldustasu 36 eurot, viivis 635 eurot 57 senti, viivis summalt 1577 eurot 60 senti alates 27. märtsist 2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni määras 23,90% aastas ning tulevikus sissenõutavaks muutunud nõude summas 4347 eurot 97 senti. Bigbank AS ja kostja sõlmisid 13. aprillil 2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX , mille alusel andis Bigbank AS kostjale laenu summas 6000 eurot, mille kostja kohustus tagastama 60 kuuga osamaksega 173 eurot 76 senti kuus ning intressimääraga 23,90% aastas. Osamakse sisaldas laenu põhiosa tagasimakset, intressi makset ja haldustasu. Lepingutasuks leppisid poole kokku 90 eurot ja lepingu haldustasuks 1 euro 50 senti kuus. Kostja kohustus laenu tagasi maksma osamaksete kaupa vastavalt maksegraafikule. Lepingu sõlmimisel kontrollis Bigbank AS kostja krediidivõimelisust lähtuvalt kostja poolt Bigbank AS kodulehel täidetud laenutaotluses esitatud andmetest. Laenu taotlemise ajal oli kostjal töökoht ja igakuine sissetulek töötasuna 516 eurot, elamiskulud 200 eurot. Kostjal polnud ühtegi ülalpeetavat ega muud kohustust. Laenu taotleti elumaja renoveerimiseks, milles kostja ise elas. Lisaks omandas Bigbank AS teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja arvelduskonto väljavõtte alusel. Info kostja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas Bigbank AS lisaks ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt, mistõttu saatis Bigbank AS kostjale
30.septembril 2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse, mis on kostjale tähitud kirjaga isiklikult kätte toimetatud 2. oktoobril 2020. Hoiatuse saatmise seisuga oli kostja lepingust tulenev
võlgnevus Bigbank AS ees järgmine: krediidisumma 72 eurot 32 senti; intress 341 eurot 45 senti; lepingu haldustasu 10 eurot 50 senti; viivis 7 eurot 86 senti. Hoiatuses oli märgitud, et võlgnevuse tasumata jätmisel on laenuandjal õigus leping üles öelda, kui laenulepingus on osaline või täielik viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning laenuandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Lisaks selgitas laenuandja, et lepingute ülesütlemisega kohustub laenusaaja tagastama krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, lepingu haldustasu, viivise ja muud võimalikud kohustused. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles Bigbank AS 19. novembril 2020 lepingu üles. Tähitud kirjaga saadetud teate lepingu ülesütlemise kohta võttis 24. novembril 2020 vastu kostja abikaasa. Lepingu lõppemise aja seisuga oli kostja võlgnevus kokku 5555 eurot 42 senti, sh tagastamata põhivõlgnevus 5017 eurot 74 senti, intress 511 eurot 10 senti, haldustasu 12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis lepingu kehtivuse ajal 14 eurot 58 senti. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 50 eurot, mis arvestati põhiosa katteks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja tagastamata põhivõlgnevus 4967 eurot 74 senti. AS Bigbank loovutas 20. mail 2022 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud 17. juunil 2022. Kui kostja pole teadet kätte saanud, sai kostja selle kätte hiljemalt koos hagiavaldusega. Hageja palub lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjalt välja viivise alates lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni. Hageja arvestab viivist 4967 eurolt 74 sendilt alates nõude ülesütlemise teatisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni, s.o alates 20. novembrist 2020 kuni 9. novembrini 2022 lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras 23,90% aastas, kokku 2342 eurot 5 senti. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist 4967 eurolt 74 sendilt alates 10. novembrist 2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras 23,90% aastas, kuid mitte üle 1102 euro 53 sendi. Hageja volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Enne kohtusse pöördumist saatis Intrum Estonia AS kostjale kolm tasulist kirja. Hagejal tekkist sellest tulenevalt võla sissenõudmise kulu 50 eurot.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul on tõendamata, et teade nõude loovutamise kohta oleks kostjale kätte toimetatud, mistõttu võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Samuti toob kostja välja, et 30. septembri 2020 lepingu ülesütlemise hoiatuses ega ka hagiavalduses ei ole hageja esile toonud nõude kujunemise valemit, s.o ei ole aru saada, mis kuupäeval pidi kostja kohustuse täitma, kui suur oli see kohustus, millest see kohustus koosnes, kas kostja ei täitnud kohustust üldse või täitis osaliselt ning miks on nõudes intressisumma pea viis korda suurem kui põhisumma. Ka 19. novembri 2020 lepingu ülesütlemise teadet ei ole kostjale kätte toimetatud ning teatest ega hagiavaldusest ei selgu nõude kujunemine, sh see, kui palju kostja laenu tagasi maksis ning milliste kohustuste katteks on tagasimakseid arvestatud. Maksegraafikus on põhiosa, intress ja haldustasud kirjas, kuid need ei klapi hageja poolt välja toodud summadega. Välja oleks pidanud tooma mitte selle, mille kostja täitis, vaid selle, mille kostja jättis täitmata, kuivõrd täitmata jätmine on hagemise aluseks. Samuti leiab kostja, et Bigbank AS on küll kogunud kostjalt andmeid krediidivõimekuse hindamiseks, kuid on neid valesti või piisava hoolsuseta hinnanud, mis tõi kaasa vale positiivse otsuse ning kostja ei ole seega järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja palub kohtul kontrollida tehingu tühisuse aluseid.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hagiavaldusele lisatud Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX (dtl 37-43) nähtub, et Bigbank AS ja kostja sõlmisid 13. aprillil 2019 tarbijakrediidilepingu (edaspidi leping). Lepingu nr XXX on kostja digitaalselt allkirjastanud ning leping on kirjalik. Lepingu kohaselt on lepingu krediidisummaks 6000 eurot, lepingu sõlmimise tasu 90 eurot (mis tasaarvestatakse üleandmisele kuuluva krediidisummaga), lepinguhaldustasu 1 euro 50 senti kuus ning intress 23,90% tagastamata krediidisummalt aastas (kogusummas 4367 eurot 45 senti). Lepingu krediidi kulukuse määr on 28,16% aastas. Lepingu kohaselt annab krediidiandja krediidisumma üle kuue pangapäeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest ning kõikide lepingus nimetatud krediidisumma üleandmise eelduste täitmisest. Kostja kohustus lepingu üldtingimuste punkti 1.1 järgi tasuma krediidisumma, intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule. Kostja ei vaidlusta, et on krediidisumma kätte saanud ning eeltoodu on ka eluliselt usutav, kuivõrd kostja on teinud laenulepingu alusel tagasimakseid. Kohtule ei nähtu lepingust selle tühisuse aluseid ning kostja pole ühtegi tühisuse alust ka ise esile toonud.
4.Hagiavalduse kohaselt loovutas Bigbank AS 20. mail 2022 lepingust tulenevad nõuded hagejale ning teade nõude loovutamise kohta on kostjale saadetud 17. juunil 2022. Kostja väitel ei ole ta nõude loovutamise teatist kätte saanud, mistõttu on kostjal tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 172 õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Hageja leiab, et kostja on teate nõude loovutamisest kätte saanud hiljemalt koos hagiavaldusega. Hageja ei ole esitanud kohtule nõude loovutamise lepingut, mille järgi väidetavalt nõue kostja vastu hagejale loovutati. Hagiavaldusele on lisatud 2. juuni 2022 Bigbank AS esindaja A. S. poolt allkirjastatud kinnitus nõude loovutamise kohta hagejale (dtl 46-47). Samuti on hagiavaldusele lisatud volikiri, millest nähtuvalt on A. S. l õigus nõude loovutamise kinnitusi väljastada (dtl 48). Hageja on kohtule esitanud ka 17. juuni 2022 teate nõude loovutamisest, mis on adresseeritud kostjale (dtl 49-50). VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 172 kohaselt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Loovutamisdokument peab olema kirjalikus vormis, st senise võlausaldaja või tema esindaja poolt allkirjastatud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne kohtusse pöördumist kostjale teate nõude loovutamise kohta kätte toimetanud. Küll aga loeb kohus vastava teate kostjale kätte toimetatuks 18. novembril 2022, mil kostja sai hagi koos lisadega kätte. Nõude loovutamise kinnitusest ja teatisest nähtub, et Bigbank AS on 20. mail 2022 loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus nõude loovutamise tõendatuks. Hageja on VÕS § 164 lg 1 ja 2 järgi lepingust tulenevate nõuete osas Bigbank AS asemel seega uus võlausaldaja.
5.Nii lepingu sõlmimise ajal, s.o 13. aprillil 2019, kui ka praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud
tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.1.Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. KAS § 83 lg‐st 3 on Riigikohus järeldanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
5.2.VÕS § 4034 lg 13 näeb ette, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Hageja on esile toonud, et kostja täitis Bigbank AS koduleheküljel oleva laenutaotluse, millesse märkis enda andmed, laenu eesmärgi, töökoha andmed, sissetuleku allika ja palga (dtl 152-153). Sellest nähtub, et laenu taotlemise ajal oli kostjal töökoht ja igakuine sissetulek töötasuna 516 eurot. Elamiseks kulus kostjal 200 eurot. Kostjal ei olnud ühtegi ülalpeetavat ega muud kohustust. Laenu taotleti elumaja renoveerimiseks, milles kostja ise elas. Lisaks omandas Bigbank AS teavet kostja krediidivõimelisuse kohta kostja pangakonto väljavõttest ning avalikest andmebaasidest, mh ekrediidiinfo andmebaasist ja rahvastikuregistrist. Kostja laenukoormuse arvutamisel võeti arvesse kõiki kostja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Laenuandjal ei olnud võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad või nähtavad või mida krediidiandjale ei avaldata. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
5.3.Kohus on seisukohal, et Bigbank AS on kogunud piisavalt andmeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
16.detsembri 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-3933, p 67 ja selles sisalduvad viited). Lisaks täidetud laenutaotlusele ja avalikele andmetele on kostja krediidivõimelisust hinnatud ka kostja pangakonto väljavõtte alusel. Pangakonto väljavõte on esitatud perioodi 1. detsember 2018 – 11. aprill 2019 kohta.
5.4.Kostja poolt täidetud laenutaotlusest nähtuvalt on kostja töötasu 516 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja saanud viidatud suuruses töötasu enne laenulepingu sõlmimist vaid korra 10. aprillil 2019, s.o 9 päeva enne laenulepingu sõlmimist. Enne seda on kostja sissetuleku moodustanud erinevad sularaha sissemaksed, mille päritolu kohta andmed puuduvad, ning eraisikutelt saadud ülekanded. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks pangakonto väljavõttes esitatud perioodil teinud püsivaid maksed mõnele teisele laenuandjale vm püsikohustusteks peale sideteenuste.
5.5.Kostja heidab Bigbank AS-ile ette, et pank on vaid teadmiseks võtnud, et kostjal kulub elamiseks 200 eurot kuus, tundmata huvi, kuidas kostja sellise summaga ühes kuus toime tuleb ja kuidas jagunevad kulutused. Kohtu hinnangul nõuab kostja laenuandjalt liiga palju, kuivõrd esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostjal oleks muid igakuised püsikulusid, mis tekitaksid kahtluse, kas kostja on võimeline viidatud summaga kuus toime tulema. Lisaks nähtub kohtule, et kümne esimese osamakse puhul on kostja maksegraafikujärgseid makseid teostanud nõuetekohaselt. See kinnitab, et laenulepingu sõlmimise hetkel ning ka märkimisväärse aja jooksul pärast seda oli kostja võimeline laenu laenuandja poolt heakskiidetud osamaksete kaupa tagasi maksma. Asjaolu, et kostja on saanud krediidivõimekuse hindamise aluseks olnud suuruses töötasu vaid ühe kuu enne lepingu sõlmimist, viitab kohtu hinnangul sellele, et püsiva töötasu puudumise ajal hindas kostja oma krediidivõimekust adekvaatselt ning ei võtnud endale laenukohustusi. Kohus on seisukohal, et Bigbank AS on nõuetekohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
6.Bigbank AS ja kostja vahel sõlmitud leping on VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping. Hageja tugineb hagiavalduses lepingust tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumise juures sellele, et Bigbank AS ütles lepingu 19. novembril 2020 üles (dtl 45).
6.1.Krediidiandja võib VÕS § 416 lg 1 järgi osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
6.2.Asja materjalidest nähtuvalt saatis Bigbank AS kostjale 30. septembril 2020 lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 44), mille kohaselt on Bigbank AS kostjat teavitanud, et lepingu alusel on kostjal pangale tähtaegselt tasumata 432 eurot 13 senti, mis koosneb alljärgnevatest summadest: krediidisumma 72 eurot 32 senti; intress 341 eurot 45 senti; lepingu haldustasu 10 eurot 50 senti; viivis 7 eurot 86 senti. Hoiatuses anti kostjale tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 17. oktoobrini 2020 ning hoiatati, et kui kostja võlgnevust hiljemalt 17. oktoobril 2020 ei likvideeri ega jõua pangaga võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele, ütleb pank lepingu üles. Kostjale selgitati, et lepingu ülesütlemisel on kostja kohustatud pangale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, lepingu haldustasu, viivise ja muud võimalikud kohustused.
6.3.Hageja on 27. detsembri 2022 seisukohas esile toonud võlgnevuse kujunemise ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga (dtl 90-91). Sellest nähtuvalt on kostja 30. septembri 2020 seisuga teinud viimase tagasimakse küll 26. augustil 2020, s.o üks kuu enne hoiatuse saatmist, ent tagasimaksed on olnud ebapiisavad. Kõrvutades Bigbank AS-i ja kostja vahel kokku lepitud
maksegraafikut hageja esile toodud tagasimaksete arvestusega, nähtub, et kostja on nõuetekohaselt tasunud kümme esimest osamakset. Intressi- ja haldustasuvõlgnevus on tekkinud alates 11. osamaksest, s.o alates 25. märtsi 2020 osamaksest. Seega oli kostja hoiatuse saatmise seisuga osaliselt viivituses rohkem kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Kostja heidab hagejale ette, et ülesütlemise hoiatuses ega hagiavalduses pole hageja esile toonud nõude kujunemise valemit. Kohus nõustub kostjaga, et 30. septembri 2020 hoiatusest pole iseenesest võlgnevuse kujunemisest võimalik aru saada, ent kohtu hinnangul ei oma eeltoodu tähtsust, kuivõrd vaidluse all pole, et kostja sattus tagasimaksetega viivitusse ning rikkus seega enese lepingust tulenevat kohustust, mistõttu oli Bigbank AS-il õigus saata kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus. Kostja pole väitnud, et ta oleks võlgnevust kohaselt tagastanud või tagasimaksed oleks olnud suuremad kui hageja poolt esile toodud. Asjaolu, et ülesütlemise hoiatuses on intressivõlgnevus kordades suurem kui põhiosavõlgnevus, selgitab see, et tagasimaksetest nähtuvalt on Bigbank AS tagasimaksete arvestamisel lähtunud VÕS § 415 lgst 2 ning arvestanud kostja poolt teostatud ebapiisavad maksed esmajärjekorras võlgnetava põhisumma katteks, seejärel intressivõlgnevuse katteks ning viimaks muude kohustuste, s.o haldustasu, katteks.
6.4.Kostja väidab, et temale ei ole ülesütlemise hoiatust kätte toimetatud. Hageja on kohtule esitanud Omniva kinnituse, mille kohaselt on Bigbank AS poolt saadetud tähitud kiri kostjale isiklikult kätte toimetatud 2. oktoobril 2020 (dtl 95, 154-155). Kostja ei ole esile toonud, et viidatud kuupäeval oleks ta vastu võtnud mõne muu sisuga Bigbank AS-i saadetud tähitud kirja. Seega on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et tähitud kiri, mille saatja oli Bigbank AS ja saaja kostja ja mis on kostjale kätte toimetatud 2. oktoobril 2020 (s.o kaks päeva pärast ülesütlemise hoiatuse koostamist), sisaldas endas 30. septembri 2020 ülesütlemise hoiatust ning kostja on selle kätte saanud.
6.5.Hageja väitel ei likvideerinud kostja võlgnevust hoiatuses antud täiendava tähtaja jooksul ning kostja pole väitnud, et ta oleks seda teinud. Seega oli Bigbank AS-il õigus kostjaga sõlmitud leping üles öelda, mida Bigbank AS 19. novembril 2020 ka tegi.
6.6.Kostja väidab, et ka teadet lepingu ülesütlemise kohta pole talle kätte toimetatud. Ülesütlemise teate saatmise kohta on hageja esitanud Omniva tõendi, mille kohaselt on Bigbank AS-i poolt saadetud tähitud kiri üle antud allkirja vastu kostja abikaasale 24. novembril 2020 (dtl 96, 157-158). Kostja pole väitnud, et viidatud kuupäeval oleks talle kätte toimetatud muu sisuga Bigbank AS-i poolt saadetud kiri. Seega on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et tähitud kiri, mille saatja oli Bigbank AS ja saaja kostja ja mis on üle antud kostja abikaasale
24.novembril 2020 (s.o viis päeva pärast ülesütlemise teate koostamist), sisaldas endas 19. novembri 2020 teadet lepingu ülesütlemise kohta. Seega on kostja teate lepingu ülesütlemisest kätte saanud.
6.7.Eeltoodust tulenevalt on Bigbank AS kostjaga 13. aprillil 2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX nõuetekohaselt 19. novembril 2020 üles öelnud. Lepingu ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik lepingust tulenevad kohustused.
7.Kuna kostja jättis graafikujärgsed osamaksed tasumata, oli lepingu ülesütlemise seisuga kostjal Bigbank AS-i ees krediidisumma võlgnevus 5017 eurot 74 senti. Hageja on esile toonud, et kostja on pärast lepingu ülesütlemist tasunud 50 eurot, mis on arvestatud põhiosa katteks. Seega on kostja krediidisumma võlgnevus 4967 eurot 74 senti. Kostja pole hagis esitatud põhivõla summale vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tagastamata krediidisumma 4967 euro 74 sendi tasumist.
7.1.Lepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma intressi 23,90% aastas. Intressiarvestuse kohaselt on kostjal tasumata intress kuni lepingu lõpetamiseni, s.o 19. novembrini 2020 summas 511 eurot 10 senti. Kostja intressiarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja intressinõue on põhjendatud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tagastamata intressi 511 euro 10 sendi tasumist.
7.2.Lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda lepingu haldustasu 1 euro 50 senti kuus. Kostjal oli tasumata haldustasu kuni lepingu lõpetamiseni, s.o 19. novembrini 2020 summas 12 eurot. Kostja haldustasuarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et haldustasunõue on põhjendatud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt haldustasu võlgnevust summas 12 eurot.
8.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
8.1.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist järgnevalt: viivis lepingu kehtivuse ajal 14 eurot 58 senti; lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 2342 eurot 5 senti; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohane viivis alates 10. novembrist 2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni arvestatuna 4967 eurot 74 sendilt määras 23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102 eurot 53 senti.
8.2.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12). Lepingu p 6.1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist võrdses määras intressimääraga, mis on lepingus kokku lepitud, s.o 23,90% aastas.
8.3.Hageja poolt esiletoodud viivise arvestuse kohaselt on lepingu kehtivuse ajal tekkinud kostjal viivisevõlgnevus summas 14 eurot 68 senti. Hageja esitatud viivisearvestuse kohaselt (dtl 94) on viivisevõlgnevus kujunenud põhiosamakselt iga osamakse tasumise tähtpäeva järgmisest päevast kuni osamakse tasumise päevani. Kohtule jääb aga arusaamatuks viivisevõlgnevuse kujunemine summas 3 eurot 29 senti, mida hageja on arvestanud perioodil 18.-19. november 2020 summalt 5017 eurot 47 senti. Kohtule nähtuvalt on Bigbank AS laenulepingu üles öelnud alates 19. novembrist 2020. Laenulepingu ülesütlemisega tekkis kostjal kohustus tagastada kogu laenulepingu alusel võlgnetav summa, s.o sellest hetkest muutusid sissenõutavaks osamaksed, mille tasumise tähtpäev polnud selleks hetkeks veel saabunud. Hageja nõuab aga viivist põhiosa võlgnevuselt alates 18. novembrist 2020 kuni 19. novembrini 2020, s.o aja eest, mil laenulepingut polnud veel üles öeldud ning millal kostjal polnud tekkinud kohustust kogu tasumata põhiosa jääki tagastada. Seega ei kuulu hageja viivisenõue perioodi 18.-19. novembri 2020 eest rahuldamisele, kuivõrd kostja ei olnud sel hetkel tasumata põhiosa jäägi osas viivituses. Samuti nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist meeldetuletuskirjade saatmise eest tekkinud võlgnevuselt. Kostja on hageja
väitel olnud viivituses meeldetuletuskirjade saatmise tasuga perioodil 14. aprill 2020 – 17. mai 2020 ning 15. juuni 2020 – 27. juuli 2020. Kokku nõuab hageja selle eest viivist 25 senti. Viidatud meeldetuletuskirju kohtule esitatud ei ole. Selliselt ei saa viivisenõuet selles osas põhjendatuks lugeda ning kohus jätab viivisenõude 25 sendi osas rahuldamata. Hageja viivisenõue lepingu kehtivuse ajal kuulub seega rahuldamisele summas 11 eurot 14 senti.
8.4.Hageja nõuab lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni (s.o perioodil 20. november 2020 – 9. november 2022) sissenõutavaks muutunud viivist summas 2342 eurot 5 senti lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses määras 23,90% aastas tasumata põhinõude jäägilt 4967 eurolt 74 sendilt. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sissenõutavaks muutunud viivis tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 2353 eurot 19 senti (11 eurot 14 senti + 2342 eurot 5 senti).
8.5.Hageja on TsMS § 367 alusel esitanud kostja vastu sissenõutavaks mittemuutunud viivise nõude alates 10. novembrist 2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni arvestatuna 4967 eurot 74 sendilt määras 23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102 eurot 53 senti. Kohus leiab, et hageja täiendava viivise nõue TsMS § 367 alusel määras 23,90% aastas, kuid mitte üle 1102 euro 53 sendi, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale kolm meeldetuletuskirja. Hagiavaldusele lisatud kirjadega (dtl 51-56) on kostjale meeldetuletuskirjade saatmine tõendatud. Hagejal tekkis sellest tulenevalt kulu 50 eurot (s.o 25 eurot esimene meeldetuletuskiri, 5 eurot teine kiri, 5 eurot kolmas kiri ja 15 eurot ülejäänud sissenõudmiskulude katteks, s.o võlgnikule helistamiseks, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud, registripäringud jm). Kostja ei vaielnud sissenõudmiskulude suurusele vastu. Hageja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 7894 eurot 3 senti (sealhulgas põhiosa 4967 eurot 74 senti, intress 511 eurot 10 senti, haldustasu 12 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot ja viivis kuni 9. novembrini 2022 summas 2353 eurot 19 senti) ning viivis 4967 euro 74 sendi jäägilt alates 10. novembrist 2022 kuni 4967 euro 74 sendi tasumiseni määras 23,90% aastas, kuid mitte rohkem kui 1102 eurot 53 senti. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista 9. novembri 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuremas summas kui 2353 eurot 19 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Kohus rahuldas hagi ligikaudu 99% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 99% ulatuses kostja ja 1% ulatuses hageja kanda.
12.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 700 eurot.
13.Riigilõiv 700 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Hageja menetluskulud maakohtus on seega põhjendatud ja vajalikud 700 euro ulatuses. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda, jääb hageja menetluskuludest 693 eurot kostja kanda ja 7 eurot hageja enda kanda. Menetluskulud summas 693 eurot tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu esindajakulu 900 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 7 tundi 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja esindaja on menetluses teinud järgmised õigusabitoimingud: 1) Hagiavaldusega tutvumine, analüüs ja kostja nõustamine – 1 tund 30 minutit; 2) Vastus hagiavaldusele koostamine ja esitamine kohtule – 2 tundi 30 minutit; 3) Kostja seisukoht hageja seisukohale – 2 tundi; 4) Menetluskulude nimekirja koostamine ja lõplikud seisukohad – 1 tund 30 minutit.
14.1.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (vt Riigikohtu 1. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16).
14.2.Hageja on esitanud kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et kostja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased.
14.3.Kostja esindaja toimingute 1 ja 2 väljundiks on 6. detsembri 2022 vastus hagiavaldusele. Enne esimese menetlusdokumendi kohtusse esitamist on kostja esindaja teinud seega toiminguid 4 tunni ulatuses. Kuigi hagivastuse koostamine on eelduslikult üks mahukamaid toiminguid menetluses, kuivõrd see eeldab asjaoludega tutvumist ja õigusliku positsiooni väljatöötamist, nõustub kohus hagejaga, et viidatud dokumendist ei nähtu selle koostamise ajakuluna kokku 4 tundi. Õigusabiteenus hõlmab kahtlemata ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega ei pea kohus põhjendatuks kliendi nõustamisele kulunud ajakulu vastaspoole kanda jätmist ning kohus hindab toimingute ajakulu vajalikkust ja põhjendatust kohtule esitatud menetlusdokumendi pinnalt. Kohus nõustub hagejaga, et kostja hagivastuse sisu on ca 1,5 leheküljel, millele annab mahtu hagiavaldusest kopeeritud tekst. Kohtu hinnangul on sellise menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund, ent arvestades, et tegu oli esimese menetlusdokumendiga, mille koostamine eeldab asjaoludega lähemat tutvumist, peab kohus kostja esindaja toimingute nr 1 ja 2 põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi. Kohus vähendab esindaja toimingute nr 1 ja 2 ajakulu seega 2 tunni võrra.
14.4.Ka kostja toimingu nr 3 väljundiks olev seisukoht on sisu poolest ca 1,5 lehekülge pikk, milles osaliselt korratakse varasemaid seisukohti ning mahtu annab hageja teksti kopeerimine. Kohtu hinnangul on esindaja toimingu nr 3 põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund ja 30 minutit, vähendades ajakulu seega 30 minuti võrra.
14.4.Kohus nõustub hagejaga ka kostja esindaja toimingu nr 4 osas. Nimelt on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kostja esindajal kulunud menetluskulude nimekirja ja lõplike seisukohtade koostamisele 1 tund ja 30 minutit. Kostja lõplikud seisukohad sisaldavad endas kolme lauset seisukohtade kohta ning ülejäänud mahu annab dokumendile kostja palve kohtul kontrollida erinevaid seadusest tulenevaid asjaolusid. Kohus loeb kostja esindaja toimingu nr 4 põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 30 minutit, vähendades ajakulu seega 1 tunni võrra.
14.6.Kokku on kostja esindaja toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik seega 4 tunni ulatuses.
14.7.Kostja esindaja ühe töötunni hind on 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku, saab tunnihinda 120 eurot (käibemaksuta) pidada põhjendatuks. Tunnihind on kooskõlas turuhinnaga. Ka hageja pole kostja esindaja tunnihinnale vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 480 eurot (käibemaksuta).
14.8.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda, jääb kostja menetluskuludest 4 eurot 80 senti hageja kanda. Kostja menetluskulud summas 4 eurot 80 senti tuleb seega hagejalt kostja kasuks välja mõista.
15.TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt tasaarvestab kohus käesoleva määrusega pooltelt välja mõistetud vastastikused menetluskulud. Tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kantud menetluskulud summas 688 eurot 20 senti (693-4,80).
16.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.