Intsu Talu OÜ hagi Osaühing Mõrasoo vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
106 789 eurot 78 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Intsu Talu OÜ (registrikood 16036307), lepinguline esindaja vandeadvokaat vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff (Advokaadibüroo Pallo&Partnerid), e-post: [email protected] Kostja Osaühing Mõrasoo (registrikood 11705726), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk (Advokaadibüroo LMP); e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
28.jaanuaril 2022 eelistungil ja 20. märtsil 2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Intsu Talu OÜ hagi Osaühing Mõrasoo vastu.
2.Mõista kostjalt Osaühing Mõrasoo hageja Intsu Talu OÜ kasuks välja rendilepingust tulenev põhivõlgnevus 97 404 eurot 77 senti ja kahjuhüvitis 1474 eurot 66 senti.
3.Mõista kostjalt Osaühing Mõrasoo hageja Intsu Talu OÜ kasuks välja 15 842 euro 38 sendi suurune viivis põhivõlgnevuselt (98 879 eurot 43 senti) VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras kuni 24. maini 2023.
Mõista kostjalt Osaühing Mõrasoo hageja Intsu Talu OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 25. maist 2023 põhivõlgnevuselt (98 879 eurot 43 senti) VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Jätta jõusse Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2023. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
2-21-9595 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta kõik poolte menetluskulud kostja Osaühing Mõrasoo kanda.
7.Määrata hageja Intsu Talu OÜ menetluskulude suuruseks 9303 eurot 67 senti.
8.Mõista kostjalt Osaühing Mõrasoo hageja Intsu Talu OÜ kasuks välja menetluskulud 9303 eurot 67 senti ja viivised menetluskulult VÕS § 113 l-g s 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni Intsu Talu OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA HAGEJA SEISUKOHAD
1.Intsu Talu OÜ (hageja) esitas 8. juulil 2021 Tartu Maakohtule Osaühing Mõrasoo (kostja) vastu hagiavalduse võlgnevuse tasumise ning kahju hüvitamise nõudes. Hageja toob esile, et 2018. aastal pöördus kostja FIE V. K. poole sooviga, et viimane abistaks teda ettevõtluseks vajaliku puiduhakkuri soetamisel. FIE V. K. oli nõus hakkuri soetamiseks laenu võtma, kuid seda tingimusel, et laen tasaarvestatakse selle laenuga, mille kostja osanik M. N. andis FIE V. K. 29. detsembril 2009 sõlmitud suulise laenulepingu alusel. Laenulepingu asemel sõlmiti siiski liisinguleping, mille alusel anti FIE V. K. kasutusse puiduhakkur Mus-Max WT10XLZ (edaspidi hakkur) ja metsatõstuk Kesla 700T. 1.1 FIE V. K. andis 14. detsembril 2018 suulise rendilepingu alusel hakkuri kostja valdusesse ja kasutusse. Pooled leppisid kokku, et FIE V. K. rendinõue kostja vastu tasaarvestatakse kostja osaniku M. N. poolt FIE V. K. antud laenumaksetega. Hageja märgib, et 30. septembril 2020 andis FIE V. K. kogu oma majandustegevuse üle Intsu Talu OÜ-le. M. N. ütles 1. aprillil 2021 eelnimetatud suulise laenulepingu üles ning nõudis FIE V. K. 93 592 euro 82 sendi tasumist. Kuna M. N. enam sellise erikokkuleppe olemasolu ei tunnistanud, esitasid FIE V. K. ja Intsu Talu OÜ 27. aprillil 2021 kostjale nõudekirja, milles tõid välja kõik kostja huvides tehtud kulutused, mis olid seotud kostja kasutusse antud hakkuriga. Muuhulgas nõudsid FIE V. K. ja Intsu Talu OÜ nõudekirjas hakkuri tagastamist. Kostja tagastas hakkuri 28. aprillil 2021, ent võlgnevust (st hakkuri renditasu) ei tasunud. 1.2 Kostja asus väitma, et hakkuri kasutamiseks sõlmiti suuline rendileping ning kostja arvestab hakkuri kasutamise tasu maha hagejale müüdud puiduhakke maksumusest. Hageja sai alles
2-21-9595 2020. aasta suvel teada, et kostja on omaalgatuslikult puiduhakke müügi kohta arvestust pidanud. Hageja eitab sellise kokkuleppe olemasolu ning kostja ei ole sellist kokkulepet tõendanud. Hageja ei mõista, miks ta pidanuks andma kostjale sisuliselt tasuta kasutamiseks seadme, mille soetamisväärtus oli 205 200 eurot, saades selle eest vastu võimaluse soetada soodustingimustel (seejuures enamasti ei olnud tegemist isegi märkimisväärse soodustusega) haket, mida talle endale kuulunud seade on tootnud. FIE V. K. soovis kostjale hakkuri kasutada andmisega tasaarvestada laenu, mille ta oli saanud kostja osanikult M. N. . 1.3 Hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 alusel rendi tasumist. Pooled ei leppinud kokku mitte konkreetselt igakuise kindla rendisumma tasumises, vaid kostja kohustus tasuma kõik hakkuri liisimisega seotud kulud: liisingumaksed, kindlustusmaksed ja tööjõukulud. Kostja on võlgnevust ise tunnistanud. Hakkur oli kostja kasutuses alates
14.detsembrist 2018 kuni 28. aprillini 2021. Sellel ajal on liisingumakseid tasutud kokku 45 733 eurot 14 senti ning kasko- ja liikluskindlustusmakseid kokku 7982 eurot 99 senti. 1.4 Pooled sõlmisid täiendavalt kokkuleppe selle kohta, et FIE V. K. sõlmib töölepingud kostjaga lähedalt seotud isikute – H. N. ning G. V. , kes asusid hakkuril tööle. Hageja kandis tööjõukulusid kokku 43 688 euro 64 sendi ulatuses ning kostja on sellises summas võlgnevust kinnitanud. Kokku on võlgnevuse suuruseks 97 404 eurot 77 senti (45 733,14 + 7 982,99 + 43 688,64), millele lisandub veel viivis. 1.5 Hageja nõustamiseks ja kostjale kohtuväliste nõuete koostamiseks on hagejale osutatud kokku õigusabiteenuseid 1474 euro 66 sendi ulatuses. Need kulutused oleksid jäänud tegemata, kui kostja (ning kostja osanik) oleks pooltevahelisi kokkuleppeid täitnud. Seega on kahju tekkimine õigusabiteenuse kulutuste näol selgelt põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS § 128). Hageja soovib ka viivise välja mõistmist nimetatud kahjuhüvitiselt. Hageja 22. novembri 2021. a seisukoht 1.6 Hageja rõhutab, et hakkur sai liisingusse võetud üksnes kostja soovil (pank ei võimaldanud kostjal endal hakkurit liisingusse võtta) ja eesmärgiga anda see kostja kasutusse. Kui kostja
28.aprillil 2021 hakkuri tagasi tõi, oli hakkur töötanud 1524,5 töötundi, mis peaks arvestatuna olema ca 200 000 m3 haket. Hageja on aga kostjalt kogu vaidlusaluse perioodi vältel ostnud haket koos teenuse osutamisega (osaliselt oli tegemist ka hagejale endale kuuluva küttepuuga, mille puhul kostja üksnes hakketeenust pakkus) ca 14 000 m3, seega ca 7% kogu kostja hakkest. Selle koguse hakke jaoks ei olnud hagejal endal nii kallist hakkurit vaja. Ainus eelis, mis hageja hakkuri liisingusse võtmise tõttu sai, oli see, et kui hagejal oli vaja enda asukohas kohapeal hakkida, siis tuli kostja seda lähima paari päeva jooksul ka tegema. Isegi väikese soodustusega tehtud hakke hind oli tegelikkuses liiga kõrge ning hageja oli seda kostjale ka öelnud. 1.7 Poolte vahel oli kokkulepe, et tasaarvestatakse hakkuriga seotud nõue M. N. ja FIE V. K. vahel sõlmitud laenulepingu nõuetega. Kuna kostja asus sellise kokkuleppe olemasolu eitama, esitas laenulepingu ülesütlemisavalduse ning seejärel ka hagi kohtusse, leidis hageja, et selle vaidluse pidamine pole mõistlik ning pooled sõlmisid kohtuliku kompromissi, mille kohus 2. novembril 2021 kinnitas. Selle laenulepinguga seotud nõue on tänaseks lahenduse saanud ja kostja tasaarvestusega seotud seisukohad ja vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. 1.8 Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on alates rendilepingu sõlmimisest, s.o alates 2018. aasta detsembrikuust, tasunud hagejale kokkulepitud tasu. Kui kostja hinnangul peaks kokkulepet tõendama kostja enda poolt peetud tabel hakkuri tagasimaksmise arvestuse
2-21-9595 kohta, soovib hageja märkida, et vastav tabel poolte kokkulepet kindlasti ei tõenda, kuivõrd on hagejale esmakordselt teatavaks saanud alles 20. juulil 2020. Kuna hageja ei ole kunagi arveid kostjale liisingumaksete eest esitanud, ei ole saanud kostja liisingumaksete eest ka tasuda. 1.9 Lisaks liisingumaksetele, liiklus-ja kaskokindlustusmaksetele leppisid pooled liisingulepingu tingimustest tulenevalt kokku ka selles, et kostja hüvitab H. N. ja G. V. tööjõukulud, sest nad töötasid tegelikkuses kostja juures, kostja heaks ja kostja jagas neile tööülesandeid. Liisingulepingu kohaselt võis liisinguvõtja liisingueseme anda kolmanda isiku kasutusse üksnes liisinguandja eelneval nõusolekul, teatades liisinguandjale liiklusseaduses nõutud kasutaja andmed ning liisingulepingu kohaselt ei loeta kolmandaks isikuks liisinguvõtja töötajat. Kuna sellist kooskõlastamist ei toimunud, kuid hakkuri kasutajaks sai kostja kui kolmas isik, siis selleks, et kõik oleks nö liisingulepinguga kooskõlas, leppisidki pooled kokku, et kostja otsib kas uued töötajad või annab juba kaks enda olemasolevat töötajat hageja palgale, kes siis maksab vastavatele isikutele kostja eest töötasu ja ka nendega seotud palgamaksud. Samal ajal ei pidanud kostja enam neile isikutele palka maksma, vaid arveldamine pidi toimuma koos hakkuri arveldustega. Vale on kostja väide, et nimetatud isikud ei ole kostjaga lähedalt seotud. H. N. on kostja seadusliku esindaja A. N. vend ning G. V. oli sel hetkel kostja endise juhatuse liikme S. N. (kes on A. N. tütar) elukaaslane, tänaseks aga juba seaduslik abikaasa. Samuti ütles kostja seaduslik esindaja A. N. hagejale ka H. N. ja G. V. palganumbrid. Lisaks on oluline veel see, et kuigi hakkuri peale oli vaja ainult ühte hakkeoperaatorit, siis kostja soovil lepiti siiski kahe isiku palkamises kokku. 1.10 Kostja on esitanud väite, et hakkas pärast rendilepingu sõlmimist, st eelduslikult alates 2019. aasta jaanuarist, esitama hagejale arveid väiksemas ulatuses kui varem. Samas pole kostja esitanud ühtegi hagejale esitatud varasemat arvet (nt 2018. aastast), millest nähtuks väidetava tasaarvestuse ulatus ehk milline oli kuupmeetri hind 2018. aastal hageja jaoks. Kostja on lisanud küll kaks 2020. aastal väljastatud arvet, kuid ka nendest ei selgu vähemalt hageja hinnangul see, et tegelikkuses olid pooled kokku leppinud kuupmeetri hinnas vastavalt kas 2 eurot 50 senti või 3 eurot 50 senti. Lisaks esineb ebakõla ka esitatud arvete kogustes, kuivõrd 20. juulil 2020 esitatud arvete kogused kokku on 2165 m3, samas kui kostja esitatud hakkuri tagasimaksete arvestuse tabelis on 20. juuli 2020 kogused kokku 1195 m3. Kostja esitatud hakkuri tagasimakse arvestusest nähtub, et 2019. aasta alguses oli ühiku hind 11 eurot/m3 kohta, 2019. aasta teises pooles oli see 12 eurot/m3 kohta, 2020. aastal juba 12 eurot 50 senti/m3 kohta ning 2020. aasta juulikuus 2 eurot 50 senti ja 3 eurot 50 senti/m3 kohta. Selle kohta aga, millal ja kuidas pooled vastavates kuumeetrite hindades kokku leppisid, pole kostja esitanud mitte ühtegi tõendit. 1.12 On igati loogiline ning ka õiglane, et kostja teeb hagejale teenuse osutamisel teatud soodustuse. Kogu perioodi jooksul, mil hakkur oli kostja kasutuses, pidi hakkur kostjale kasumit tootma ca 355 000 eurot (hakkuri teenuse käive – hakkimiseks kulutatud kütus). Ning kuna kostja osutas ca 90% ulatuses teenust oma teistele klientidele, siis selle võrra ju suurendas hakkuri töötunde ning vähendas selle turuväärtust. Ehk hageja andis kostja kasutusse täiesti uue hakkuri ning tagasi sai 1524 töötundi töötanud hakkuri, kuid kostja pidi selle eest tasuma üksnes hageja poolt reaalselt tehtud kulutused. 1.13 See, et hageja pole vastu vaielnud kostja arvutustele, ei tähenda automaatselt seda, et ta sellega nõustunud oleks. Isegi juhul, kui eeldada kostja väite õigsust, et kostja on tasunud hakkuri rentimise eest 31 105 eurot 34 senti (millega hageja aga ei nõustu), siis esmalt tuleks vastav summa arvestada ilma käibemaksuta, mis teeks tasutud summaks 25 920 eurot ning arvestades, et hageja kogunõue on 97 404 eurot 77 senti, siis võlgneb kostja hagejale endiselt 71 484 eurot 77 senti.
2-21-9595
Hageja 18. veebruari 2022. a seisukoht 1.14 Hageja taotles bioenergia tootmise edendamise investeeringutoetust 2013. aasta septembris. Selle toetuse puhul andis kahe uue töökoha loomine tõepoolest 15 lisapunkti, mistõttu hageja uued töökohad juba 2016. aastal ka lõi. G. V. ja H. N. sõlmiti lepingud alles 2019. aastal. Hakkurit üksnes enda kasutuses hoida ei olnud aga selgelt hageja huvides – hageja peamiseks tegevusalaks on katmikalal köögivilja kasvatus, mitte puiduhake, nagu kostjal. Selleks, et liisingulepingu tingimusi rikkumata hakkur kostja kasutusse anda (nagu pooled olid kokku leppinud), pidi hageja seetõttu palkama inimesed, kes hakkuril töötaksid. Pärast töölepingute sõlmimist G. V. ja H. N. ei ole hageja kordagi vastavate isikutega ühenduses olnud. Seetõttu kohustus kostja vastavate isikute tööjõukulud hagejale hüvitama – see oli konkreetne tingimus, mida kostja kohustus hakkurit kasutades täitma, vastasel juhul ei oleks hageja hakkuri kostja kasuks liisimist üldse kaalunudki. 1.15 Kuna kostja 20. juulil 2020 edastatud tabel oligi loodud alles 20. juulil 2020, saab ka võimalik tasaarvestus kehtida alates 20. juulist 2020. Seega saaks võimalik tasaarvestatav summa olla 20. juulist 2020 kuni 19. veebruarini 2021 9833 eurot 33 senti. Hageja 19. jaanuari 2023 seisukoht 1.16 Kostja esitatud e-kirjad ja arved ei tõenda, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et kostjal on õigus omaalgatuslikult mingisuguseid mahaarvestusi teha, ega ka seda, et hageja oleks selliseid mahaarvestusi aktsepteerinud. Isegi kui väita, et kostja on hakkuriga seotud mahaarvamisi tõepoolest teinud (millega hageja ei nõustu), nähtub kostja esitatud tõenditest väidetav mahaarvestus üksnes 8000 eurot, ent hageja on liisingumakseid kokku tasunud 45 733 euro 14 sendi ulatuses, kasko- ja liikluskindlustusmakseid kokku summas 7982 eurot 99 senti ning tööjõukulusid 43 688 eurot 64 senti. Hageja selgitab, et liisingumaksed on siiski ilma käibemaksuta, kuivõrd käibemaksu on hageja tasunud juba liisingulepingu sõlmimisel. Seega on kõik liisingulepingu arved väljastatud ilma käibemaksuta ning ka igasugune kostja poolne arvestus saab olla üksnes ilma käibemaksuta. Seega igal juhul ei ole kostja tõendanud, et ta on oma kohustused hageja ees täitnud täies ulatuses. Ühestki kirjast ei nähtu, et kostja oleks maha arvestanud kasko- ja liikluskindlustusmakseid või tööjõukulusid. 1.17 Selge ei ole kostja väide, et hakke ühiku hinna osas ei ole vaja kokkulepet saavutada, sest tasaarvestus sõltus poolte kokkuleppest. Hageja hinnangul kinnitab kostja eeltooduga ise hoopis seda, et ühiku hinna osas ei olnudki pooltel mingit kokkulepet, millest tulenevalt puudus kokkulepe ka võimaliku tasaarvestuse osas ning et kostja on arveid vastavalt oma suvale erinevate ühikuhindadega esitanud. 1.18 Kostja on selgitanud, et hilisema loomiskuupäevaga fail koostati hiljem üksnes seetõttu, et algne fail ei olnud piisavalt ülevaatlik. Samuti on kostja esitanud seetõttu uue faili, mille atribuutidest nähtub, et fail loodi 3. augustil 2018. Hageja viitab, et faili atribuutidest nähtub samas ka, et faili on viimati muudetud 28. jaanuaril 2022, mis ei välista seda, et kostja on võtnud suvalise 3. augustil 2018 loodud Exceli faili ning muutnud hiljem sisu endale sobivalt. Hageja hinnangul ei lükka viidatud fail veenvalt ümber hageja etteheiteid kostja poolt koostatud tabeli õigsuse kohta. KOSTJA VASTUVÄITED ERINEVATES MENETLUSDOKUMENTIDES
2-21-9595
2.Kostja vaidleb 18. oktoobril 2022 esitatud vastuses hagile vastu. Kostja nõustub, et pöördus 2018. aastal FIE V. K. poole, et tema abiga soetada puiduhakkur ning, et hageja võttis hakkuri liisingusse osaliselt seetõttu, et hagejal oli koostöö kostjaga. Kostja ei nõustu hageja väitega, et poolte kokkuleppe kohaselt tasaarvestatakse hakkuriga seotud nõue M. N. ja V. K. vahel sõlmitud laenulepingu nõuetega. Puudub mõistlik seletus, miks peaks M. N. loobuma oma laenulepingust tulenevatest õigustest, et juriidiline isik Osaühing Mõrasoo saaks teiselt isikult FIE V. K. koostöö alusel kasutusele hakkurit. Laenulepinguga laenatud summa oli M. N. isiklik vara, mitte kostja vara. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik (käesoleval juhul Intsu Talu OÜ) võlausaldajaga (M. N. ) sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Sellist lepingut M. N. sõlminud ei ole. Kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub (VÕS § 175 lg 2). M. N. vastavasisulist nõustumust andnud ei ole. 2.1 Pooled leppisid suulises rendilepingus kokku, et hageja kohustub andma asja kostja kasutusse ning kostja kohustub tasuma selle eest tasu. Tasu seisnes asja ehk hakkuriga seotud kulude hüvitamises (liisingumakse, liikluskindlustus, kaskokindlustus). Kostja on tasunud rendilepingu sõlmimisest alates hagejale kokkulepitud tasu. Alles 22. veebruari 2021. a kirjast sai kostja teada, et hagejal on plaan tasaarvestada rendilepingu kohustusi laenulepingu kohustustega. M. N. esitas 1. aprillil 2021 V. K. laenulepingu ülesütlemise avalduse, kuivõrd viimane ei olnud laenulepingust tulenevaid kohustusi pikemat aega täitnud. Pärast seda hakkas V. K. pahatahtlikult välja mõtlema põhjendamata nõudeid Osaühing Mõrasoo vastu. 2.2 Pooltel oli koostöö ka muudes teenustes. Kostja müüs hagejale haket ning pärast rendilepingu sõlmimist hakkas kostja esitama arveid väiksemas ulatuses. Selliselt tegi kostja teenuse maksumusega tasaarvestuse ulatuses, milles tuli maksta tasu hakkuri kasutamise eest. Maha arvestamine pidi toimuma seni, kuni kostja on võimeline hakkuri hagejalt ära ostma. Haket tootis küll hageja omandis olev seade, kuid kuna see oli rendilepinguga antud kostja kasutusse, siis on täiesti naeruväärne, et kostja oleks pidanud omandi kuuluvust kuidagi arvel kajastama. 2.3 Kostja on hakkuri kasutamise ajal tasunud hagejale selle eest tasu. 20. juuli 2020 seisuga oli kostja tasunud hagejale hakkuri eest renti kokku 21 339 eurot 54 senti (st esitanud arveid selles ulatuses väiksemana) ning hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja 22. veebruaril 2021 hagejale saadetud kirjas selgitab, et „Viimase arve seisuga on liisingut makstud 31 105.34€ koos km-ga. See mahaarvestamise süsteem jääb venima ja meie eesmärk on liising niivõrd ruttu üle võtta kui võimalik. Müügisumma peaks siis kujunema jääkmaksumus + teie tasutud osa Mõrasoo osa.“ Hageja ei ole ka sellele arvestusele vastu vaielnud, mistõttu saab eeldada, et
22.veebruari 2021 seisuga nõustus hageja, et kostja on talle hakkuri rentimise eest tasunud liisingumakseid eelnimetatud summas. Kostja esitas kohtule tabeli liisingumaksete tasumise kohta. Kostja hinnangul on tabelist on näha kuidas kujuneb hagejale esitatava arve suurus teenuse osutamise eest (seoses hakke müümisega), millest on tehtud mahaarvamine hakkuri tasu ulatuses. 2.4 Kostja ei ole sõlminud hagejaga kokkulepet, et kostja hüvitab H. N. ning G. V. tööjõukulud. FIE Intsu Talu on mõlemaga töölepingud sõlminud. G. V. sõlmitud töölepingu kohaselt oli töö sisuks töö tomatikasvatuses, muu hulgas katla kütmine, katlamaja korrashoid, hakkepuidu varumine ja puiduhakkuri operaator. H. N. sõlmitud tööleping loetleb samad tööülesanded. Seega oli mõlema isiku töö seotud tihedalt just hagejaga ning on tõendamata, et
2-21-9595 nad töötasid kostja juhendamisel või kostja asukohas. Puudub igasugune mõistlik seletus, miks oleks pidanud kostja kasutama hageja palgatud töötajaid oma ettevõttes. Samuti ei ole tõene hageja väide, et mõlemad palgatud isikud olid kostjaga lähedalt seotud. Hageja esitatud tõendid kajastavad läbirääkimisi seoses palgakulude hüvitamisega. 2.5 Hageja ei ole hagiavalduses kajastanud poolte vahel tegelikult sõlmitud kokkuleppeid, mistõttu tuleks rendi tasumise nõue jätta rahuldamata. Kui kostja oleks jätnud rendilepingu kestel hakkuriga seotud kulud kandmata, oleks hageja juba kindlasti varem kostja poole pöördunud. Pooltevaheline kokkulepe oli selles, et hageja annab hakkuri kostja kasutusse ning kostja tasub/tasaarvestab liisingumakse ning tasub kindlustusmaksed. 2.6 Kostja ei nõustu hageja kohtueelsete menetluskulu nõudega, kuna leiab, et hageja kohtuvälistel nõuetel ei olnud õiguslikku alust ja on esitatud pahatahtlikult. Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et kahju hüvitamise nõue on siiski teatud ulatuses asjakohane, siis on kostja seisukohal, et nõue ei ole sellises ulatuses põhjendatud ning seda tuleks olulises osas vähendada. 2.7 Kostja arvates puudub mõistlik seletus, miks peaks kostja tehtud soodustuse põhjuseks olema üksnes hakkuri omandi kuuluvus hagejale. Soodustus ei olnud väike. Enne rendilepingut esitatud arvetelt nähtub, et kostja esitas arveid, millel hakke ühiku hind varieerus sõltuvalt hakkepuidust 10-20 euro vahel, keskmiselt kujunes ühe ühiku hinnaks 14 eurot 80 senti. Pärast rendilepingu sõlmimist esitas kostja aga arveid, kus ühiku hind oli maksimaalselt 12 eurot, kuid kohati isegi 7 eurot 73 senti, mistõttu keskmiseks ühiku hinnaks kujunes 10 eurot 4 senti. Ühiku hinna osas ei ole vaja saavutada poolte kokkulepet, kuivõrd tegemist on kostja majanduskutsetegevusega, milles kostja määrab ise oma teenuse või toote hinna. Ainuke osa, mis sõltus poolte kokkuleppest, oli mahaarvestust kajastav osa, st mahaarvestus hakkuri liisingu-, kindlustus- ja kaskomakse ulatuses. 2.8 Kui hageja hinnangul on kohtule esitatud tabel vale, siis ei ole selge, miks hageja esindaja A. K. soovis sellist tabelit üldse näha ja miks ta arvas, et mingi tagasimaksmise arvestus on üldse toimunud. Kostja esitatud kirjavahetus tõendab üheselt, et kostja tegi hageja arvetelt mahaarvestust, tehtud mahaarvestus on liisingu-kindlustusmaksetega võrreldavas suuruses ning hageja on teadlik, et mahaarvestust tehti ja kostja on hakkuri eest seega nö tasunud. Arusaadav ei ole kostjale, miks hageja kui majanduskutsetegevuses tegutsev isik, võimaldas kostjal hakkuri eest tasumata jätta ja alles 2021. aasta aprillis ütles lepingu üles. Ainuke põhjus, miks hageja lepingu üles ütles, on see, et kostjaga seotud isik M. N. ütles üles laenulepingu, mis oli sõlmitud M. N. ja V. K. vahel. Alates hetkest, mil M. N. hakkas laenulepingust tulenevaid nõudeid sisse nõudma (sest V. K. ei järginud laenulepinguga kokkulepitut), hakkas hageja esitama pööraseid nõudeid kostjale seoses rendilepinguga. 2.9 Kostja selgitab, et hakke tootmise/teenuse osutamise maht oli 2018-2021. aastatel ca 130 000 m3, mitte 200 000 m3 (seega ei ole ka hagejale osutatud teenuse protsent vaid ca 7%). Samuti, kasumi arvutamisel tuleb teenuse käibest maha arvutada lisaks kütusekulule ka kulud tööjõule, maksud, kulud hakkuri hooldusele ja kuluosade vahetusele, mistõttu on hageja esitatud kasumi arvutamine puudulik. Kuid isegi tõeste faktide valguses ei ole mõeldav, et kostja „hinnaalandus“ peaks olema käsitletav vaid soodustusena. 2.10 Kostja ei nõustu, et tasaarvestus peaks olema ilma käibemaksuta, kuivõrd hakkuri liisimisel tasutakse käibemaksu. Samuti ei nõustu kostja hageja järeldusega, et kostja tunnistab hageja nõuet 71 484 euro 77 sendi ulatuses. Kostja jääb seisukohale, et kuna hakkur oli tema
2-21-9595 kasutuses ja valduses 14. detsembrist 2018 kuni 28. aprillini 2021, siis oli tal vastavalt kokkuleppele kohustus tasaarvestada selle perioodi liisingu- ja kindlustusmaksed. Muus osas kostja hagejale hakkuriga seotud kulutusi hüvitama ei pea, sest hageja ütles pooltevahelise rendilepingu üles. 2.11 Kostja esitas Exceli tabeli, kus kajastub arvestus, mida kostja rendilepingu ajal pidas, et pidada korrektset arvestust liisingumaksete ja esitatud arvete vahel. Hageja viitas, et tabel on loodud vahetult enne seda, kui see edastati hagejale. Kostja ei nõustu, et üksnes faili loomise kuupäev tähendab seda, et tasaarvestust poolte vahel ei toimunud. Hagejale saadetud fail koostati tõepoolest vahetult enne selle edastamist hagejale, kuid seda põhjusel, et kostja isiklik arvestuse tabel ei olnud niivõrd ülevaatlik. Seetõttu koostas kostja hageja jaoks uue tabeli, millest oli selgelt loetav arve kujunemine, et vältida arusaamatusi. Kostja esitas kohtule tabeli, mida kostja pidas enne vaidlusalust tabelit ja selle atribuutidest nähtub, et see loodi 3. augustil 2018 ehk juba siis, kui pooled alles suhtlesid võimaliku hakkuri liisimisest ja rentimisest kostjale.
KOHTU EELMENETLUS
3.Kohus 7. veebruaril 2023. a määrusega rahuldas hageja Intsu Talu OÜ taotlus üle kuulata tunnistajatena H. N. , G. V. , A. K. ja R. H. . Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse üle kuulata tunnistajana S. V. . Kohus korraldas 20. märtsil 2023 kohtuistungi, milles kuulas ära tunnistajad. Kohus määras pooltele viimaste seisukohtade esitamiseks tähtaja.
HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD
4.Hageja rõhutab, et jääb kõigi oma varasemates menetlusdokumentides avaldatud seisukohtade juurde ning leiab, et hagiavalduses esitatud nõuded on põhjendatud. 4.1 Seoses 20. märtsi 2023 istungil tunnistajate ütlustega soovib hageja lisaks rõhutada, et tunnistajad G. V. ja H. N. kinnitasid ütlusi andes ise, et on kostjaga seotud isikutega lähedalt seotud: G. V. on S. V. abikaasa ja seega A. N. väimees, H. N. on aga A. N. vend. Kostja on varem väitnud, et viidatud tunnistajad ei olnud kostjaga seotud, seega on kostja esitanud ilmselge valeväite. 4.2 Hageja hinnangul kinnitavad nii G. V. , H. N. kui R. H. ütlused, et G. V. ja H. N. sõlmitud „töölepingute“ alusel tegelikult töösuhteid ei toimunud ning et sõlmitud „töölepingud“ olid näilikud tehingud. Nii G. V. kui H. N. kinnitasid, et „tööülesandeid“ ei ole nad kordagi täitnud ning ühtegi hageja juures päriselt töötavaid isikuid (v.a V. K. ) nad ei tunne. Ka R. H. kinnitas, et tema pole viidatud isikuid hageja juures töötamas näinud. Samuti kinnitasid nii R. H. kui A. K. , et valvetöötajaid hageja juures ei töötanud – kui mõnd töötajat oli vaja asendada, siis tegi seda üldjuhul V. K. . Järelikult puudus hagejal ka praktikas vajadus vaidlusaluste töölepingute sõlmimiseks, mis ühtlasi kinnitab, et töölepingute sõlmimise ainsaks eesmärgiks oli võimaldada kostjale hakkuri kasutamine ilma seejuures panga nõuetega vastuollu minemata. Väidetavalt asusid G. V. ja H. N. tööle valvetöötajatena, kes ei pidanudki tööle ilmuma, samas kui töölepingu järgi olid nad kohustatud tööd tegema 40 tundi nädalas kell 8.00-17.00 ja lõunavaheaeg oli 60 minutit ning nende tööülesanded olid mh puiduhakkuri operaator, hakkepuidu varumine, katlamaja korrashoid, katlaseadmete hooldus ja remont jms. Eelnev tõendab seda, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed ning eluliselt usutavad. On selge, et tunnistajad ei saanud väita, et nad käisid tööl Intsu talus, kuna see oleks selge vale ütlus ja tooks
2-21-9595 kaasa karistuse, selle asemel mõeldi välja muinasjutuline valvetöötaja, kes sai pea kaks aastat (!) palka tööl mitte käimise eest – selline jutt ei ole eluliselt usutav. On selge, et hageja väide, et töösuhet polnud, kuid kirjas olid töötajad vaid selleks, et täita panga ees liisingu tingimusi ja kulud pidi hüvitama kostja, on sellega vähemalt usutavalt põhistatud. Asjaolu, et G. V. ja H. N. olid seotud just puiduhakkuri liisimisega ning sellega, et keegi võib kontrollida nende olemasolu ja hakkuriga töötamist tõendab ka H. V. ütlus: „Näidati kõik ette, kuidas asjad toimivad kui keegi kusagilt mujalt helistab, näiteks PRIA-st. sain A. jutust aru, et tal on vaja 2 töötajat Intsu Tallu seoses PRIA-ga.“ Hageja on juba tõendanud, et PRIA tegelikult asjasse ei puutunud, küll aga võis helistada SEB liising ja kontrollida liisingutingimuste, s.t oma töötajate poolt hakkuri kasutamist, täitmist. 4.3 A. K. ütlustega on tõendatud, et 1) haket osteti ka teistelt, mitte ainult Mõrasoolt, nt Sarles OÜ-lt ja Reinpau OÜ-lt; 2) poolte vahel oli kokkulepe, et kostja peab tasuma hakkemasina kasutamisest tekkivad kulud, sh liisingu, kindlustusmaksed ja tööjõukulud. Tunnistaja on vastanud küsimusele „Kas Intsu Talul oli kokkulepe, et Mõrasoo hüvitab hakkuri liisingumakse, kindlustusmaksed ja tööjõukulud?“ „kõik, absoluutselt kõik.“//“kõik kulud pidi hüvitama Mõrasoo. See pidi olema arusaadav. Mis mõte on Intsu Talul endale kulusid tekitada.“ Kostja seaduslik esindaja ise määras tööjõukulud, tunnistaja on öelnud järgmist: „A. N. ise ütles selle töötasusumma kui nad koos kohapeal käisid.“ Tunnistaja on põhjendanud G. V. ja H. N. töölepinguid järgnevalt: „Liisinguleping on sõlmitud Intsu Taluga, seal ei tohtinud hakkurit välja laenata ja rentida. Töölepingud olid sõlmitud selleks, et oleksid Intsu Talu töötajad. Tegelikult Mõrasoo tõi nad kohale, olid Mõrasoo inimesed, see kõik oli A. N. organiseeritud./.../ Tööleping oli vajalik, sest liisinguleping oli Intsu Talu nimel, aga ta ei saanud hakkurit välja laenata. Intsu Talu huvi ei olnud hakkurit osta ega omada, see oli Mõrasoo idee. /../ liisingulepingus oli kirjas, et ei saa anda, peab olema kas oma töötaja või tehnilises passis märgitud kasutajaks. Meie lahendasime asja nii, et nähtiks, et oma töötaja töötab masinaga.“
KOSTJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD
5.Kostja jääb kõikide oma varasemate seisukohtade juurde ning ei nõustu hageja hagiavalduses esitatud nõuetega. Kostja on tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline rendileping hakkuri rentimiseks ning kostja on tasunud hakkuri rentimise eest hagejale oma poolt esitatud arvetest mahaarvamiste tegemisega. Hageja pole tõendanud oma väidet, et kostja pidi hüvitama hagejale kahe töötaja tööjõukulud, sh on oluline, et hageja leppis G. V. ja H. N. töölepingute tingimused kokku pärast kostjaga hakkuri rendilepingu sõlmimist, mistõttu ei saanud nende töötajate tööjõukulude hüvitamine olla rendilepingu tingimuseks. Samuti pole G. V. ega H. N. kostja juures hakkuriga töötanud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hageja nõue tuleb täies ulatuses rahuldada.
7.Intsu Talu OÜ esitas hagi Osaühing Mõrasoo vastu rendilepingust tuleneva võlgnevuse tasumise ning kahju hüvitamise nõudes (kohtueelsed õigusabikulud). Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • Kostja osanik M. N. andis 29. detsembril 2009 sõlmitud suulise laenulepingu alusel FIE V. K. laenu;
2-21-9595 • • • • • •
kostja pöördus 2018. aastal FIE V. K. poole eesmärgiga viimase abiga soetada puiduhakkur MUS MAX WT10XLZ;
14.detsembril 2018 andis FIE V. K. hakkuri suulise rendilepingu alusel kostja valdusesse ja kasutusse; hakkuri kasutamise ajal (ja ka enne seda) müüs kostja hagejale haket;
27.aprillil 2021 esitasid hageja ja FIE V. K. kostjale nõudekirja, milles nõudsid hakkuri tagastamist, st ütlesid pooltevahelise rendilepingu üles;
28.aprillil 2021 tagastas kostja hakkuri hagejale; hakkur oli kostja valduses ja kasutuses 14. detsembrist 2018 kuni 28. aprillini 2021.
8.Pooled ei ole üksmeelt millistes tingimustes nad suulises rendilepingus kokku leppisid, st: • kas pooled leppisid kokku selles, et FIE V. K. rendinõue kostja vastu tasaarvestatakse kostja osaniku M. N. poolt FIE V. K. antud laenumaksetega; • kas pooled leppisid kokku selles, et kostja kasutab hakkurit ja arvestab hakkuri kasutamise tasu maha FIE V. K. ja Intsu Talu OÜ-le müüdud puiduhakke maksumusest; • kas pooled leppisid kokku selles, et kostja hüvitab kõik hakkuriga seotud kulud, sh hakkuriga seotud kindlustusmaksed. • kas pooled saavutasid kokkuleppe selles, kes tasub G. V. ja H. N. tööjõukulud.
9.Esmalt käsitleb kohus hageja nõude õiguslikku alust (I). Seejärel käsitleb kohus hakkuri rendinõudega seotud probleemistikku (II) ning G. V. ja H. N. tööjõukuludega seonduvat (III). Hageja kahju hüvitamise nõudena esitatud kohtueelse menetluskulude põhjendatuse kohta võtab kohus seisukoha peatükis IV. Kohus võtab seisukoha lõpplahendis hagi tagamise abinõu kohta (V). Viimasena jaotab kohus menetluskulud ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks (VI). I
10.Hageja on esitanud suulise rendilepingu alusel tuleneva nõude. Kohus nõustub hageja esitatud nõude õigusliku alusega. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnikule) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on saanud suulise rendilepinguga rendile hakkuri, mille eelnevalt võttis kostja soovil liisingusse FIE V. K. , kes hiljem loovutas lepingu hagejale. Ka pole vaidlust selles, et hakkur oli kostja kasutuses 14. detsembrist 2018 kuni 28. aprillini 2021.
11.Hagiavalduses on hageja esile toonud, et ajal, mil hakkur oli kostja kasutuses, on tasutud hakkuri liisingumakseid kokku 45 733 eurot 14 senti, kasko-ja kindlustusmakseid 7982 eurot 99 senti. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude viivist. II
12.Pooled ei ole üksmeelel selles, millised olid suulise rendilepingu tingimused. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg-st 1 tuleneb lepingute üldine vormivabaduse põhimõte, st lepingu võib sõlmida mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku
2-21-9595 vormi. Poolte vahel rendilepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. Lepingu tõlgendamisreeglite järgi tuleb lepingut tõlgendada eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes (subjektiivse tõlgendamise põhimõte) (VÕS § 29 lg-d 1–3). Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.
13.Pooled on oma väidete kinnitamiseks esitanud hulgaliselt e-kirju. Muid konkreetseid kirjalikke kokkuleppeid poolte esitatust ei nähtu. Seega on pooled aru saanud, et nad on sõlminud suulise rendilepingu selles, et kostja võtab hageja liisitud hakkuri kasutusse. Küll on aga pooled erimeelt selles, millistel tingimustel kostja hakkuri rendile sai ja millised olid kummagi poole rahalised kohustused hakkuriga seotud kulude kandmisel. Ette võib majandustegevuses tegutsejatele heita seda, et nad ei ole milleski täpselt kirjalikult kokku leppinud ja jätnud kõik kokkulepped „hõljuvasse“ olekusse, mis ongi kaasa toonud kardinaalselt erineva tõlgenduse suulise rendilepingu kohta.
14.Hageja seisukoha järgi ei leppinud pooled kokku mitte konkreetselt igakuise kindla rendisumma tasumises, vaid kostja kohustus tasuma kõik hakkuri liisimisega seotud kulud – liisingumaksed, kindlustusmaksed ja tööjõukulud. Ka on hageja seisukohal, et pooled leppisid kokku selles, et FIE V. K. rendinõue kostja vastu tasaarvestatakse kostja osaniku M. N. poolt FIE V. K. antud laenumaksetega. M. N. ütles laenulepingu üles ja pöördus võlgnevuse saamiseks kohtu poole. See vaidlus on lõppenud kohtuliku kompromissi kinnitamisega, kus V. K. tunnistas võlgnevust (dtl 360).
15.Kohtule on mõistetav, et kui hakkur võeti liisingusse, oli selge, et liisingumaksed tuleb pangale tasuda. Hageja on pidanud nii laenulepingust tulenevat nõuet kui hakkuri rentimisest tulenevat nõuet omavahel seotuks, mis poolte kokkuleppe kohaselt hiljem omavahel tasaarvestatakse, kuid kuna pooltel tekkis selle üle vaidlus ning M. N. ütles laenulepingu ülesse ehk poolte varasem kokkulepe enam ei kehtinud, siis just nimelt seetõttu ütles ka hageja rendilepingu ülesse ja hakkas sellest tulenevalt rendilepingust tulenevaid kulusid eraldiseisvalt nõudma. Selles, et eelnimetatud suuline laenuleping oli sõlmitud, pooltel vaidlust ei ole. Kostja ei nõustu hageja sellekohase väitega, sest mõistlikult ei ole arusaadav, miks peaks M. N. loobuma oma laenulepingust tulenevatest õigustest, et juriidiline isik Osaühing Mõrasoo saaks teiselt isikult FIE V. K. koostöö alusel kasutusele hakkurit. Ka ei ole M. N. andnud nõustumust kohustuse ülemineku kohta. Kohus leiab, et eluliselt on usutav hageja selgitus hakkuri liisingu võtmise kohta selles, et V. K. eeldas, et selle tehinguga toimub mingisugune tasaarveldus täitmata laenulepingu arvel. Kostja ei ole kohtule usutavalt selgitanud, milles pidi seisnema FIE V. K. huvi enda nimel saada liisingusse hakkur, mille saamisest oli huvitatud kostja. Hageja on kohtule selgitanud, et hakkur ei olnud tema majandustegevuseks vajalik.
16.Kohus on seisukohal, et just varasem suuline laenuleping M. N. andis V. K. kindlustunde, et selle laenulepingu täitmine tagab kasvõi osaliselt hakkuri rendile andmise riski. Nimetatud asjaolu on hageja tõendanud järgmiste tõenditega. Seda, et kostja on ise sidunud enda kohustuse täitmise M. N. , on kostja kinnitanud e-kirjas: 28. veebruaril 2021 on S. N. kirjutanud: „Kas sa hakkuri kasko- ja liikluskindlustuse kohta teeksid arved edasi? Tasuksin need ära, 3. aasta liikluskindlustused (100,36) ja 2018-2019 kasko (3501€). Siis jääb veel tasumiseks 2019-2020 ja 2020-2021 a kaskokindlustused, kokku summas 6432,24€. Võid ka kõik kokku panna arvele, aga tasun osade kaupa, kui see on sobilik. Meie kindlustused tasume tavaliselt kvartali kaupa või poolaasta. Saab kindlustustega vähemalt ühelepoole. Need summad on võimeline Mõrasoo
2-21-9595 ära tasuma, siis ei pea see M. kulusse minema. Oleksin väga tänulik!“ (dtl 52). Samuti kinnitab hageja väidet tunnistaja A. K. ütlused. Tunnistaja A. K. selgitas kohtule: „kui A. tuli, siis mina ja V. ütlesime talle, et Intsu Talu sõlmib lepingu SEB pangaga ja et A. ei pea muretsema kas panga ees jääb võlgu või mitte, sest Intsu Talu maksab kinni hakkuri, isegi kui A. äriga äpardub või ei lähe nii edukalt kui planeeritud, siis panga ees on tasutud, sest Intsu Talu ei sõltunud hakke ärist. Küsimus: Kuidas M. N. laen puutus sellesse? Vastus: kuna see laen oli üleval, siis sai A. öeldud, et kui pank ei anna, siis miks Intsu Talu peaks andma. Ainus põhjus oli see, et kui midagi ei lähe nii nagu vaja, siis saab tasaarveldada M. laenuga. Seda teadis A. . M. oleks ka pidanud võib-olla rääkima, aga tol ajal ei teadnud, et asjad lähevad erinevas suunas. See oli väga selgelt aru saada. Mõrasoole oli tähtis hakkur kätte saada.“ Küsimusele, kas M. laenu tasaarvestamine sai läbi räägitud A. , vastas tunnistaja: „jah, sellel esimesel kohtumisel.“ (dtl 632).
17.Edasi hindab kohus poolte kokkuleppeid hakkuri kasutamise tasude kohta. Kostja arvates oli poolte kokkulepe selles, et kostja pidi „tasuma“, st tasaarvestama hagejale esitatavate arvetega hakkuriga seotud liisingumakse, kindlustuse ja kasko hagejale ning hageja pidi edastama siis vastavad maksed pangale/kindlustusandjale. Kostja selgitas, et ta müüs hagejale haket ning pärast rendilepingu sõlmimist hakkas ta esitama arveid väiksemas summas. Selliselt tegi kostja teenuse maksumusega tasaarvestuse ulatuses, milles tuli maksta tasu hakkuri kasutamise eest.
18.Kostja on läbivalt seisukohal, et ta on tasunud rendilepingu sõlmimisest alates hagejale kokkulepitud tasu, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Kostja esitas kohtule täiendavate tõenditena e-kirjad (dtl 467–473), millega kostja edastab arved hakke või hakkimise eest hagejale. Esitatud kirjades adresseerib kostja korduvalt pooltevahelist kokkulepet seoses tasaarvestusega: 14. jaanuaril 2019 kirjutab kostja: „Tere, saadame arve. PS: Alustasin hakkuri summa arvestamist, selleks, et kogused õiged oleksid, pidin hinda alandama. Tegelik hind on 11 €/m3. Iga kuu võtan siis tegelikust ilma KM-ta summast maha 1600 €.“ 13. märtsil 2019 kirjutab kostja: „Hommikust A. ! Veebruari saadetud arve tasumise tähtaeg on homme, 14.03. Tahtsin paluda, et see kindlasti homme ka tasutud saaks, traktori remondi ajast saadik ootavad arved tasumist. Ja arvest võtsin jälle liisingu osa, 1600€, maha. Aitäh !“ 3. juunil 2019 kirjutab kostja: „Tere, saadame arve. PS: Kuna kogus oli nii väike, siis siit ma rendiarvestust maha seekord ei võtnud.“ 16. oktoobril 2019 kirjutab kostja: „Tere, saadame arve. PS: sellel arvel mahaarvestust ei teinud.“ 17. novembril 2020 kirjutab kostja: „Tere, saadan arve oktoobri hakkimise eest, 1600 on maha arvestatud. Jätkuvalt ootaks edaspidi hakkuri liisingu eest rendiarvet (upitaja vms tehnika rent).“ 3. detsembril 2020 kirjutab kostja: „Tere, Saadan arve hakkimise eest. Sellest arvest võtsin 800 € liisingu osa maha, kuna arve kogumaksumus ei andnud täit summat kokku.“ 13. detsembril 2020 kirjutab kostja: „Hea klient Kirjaga on kaasas PDF-formaadis arve nr 670 ettevõttelt Mõrasoo Hake OÜ. Arvestatud maha 2400 €.“ Kostja hinnangul nähtub nendest kirjadest üheselt, et kostja on järjepidevalt teinud arvetest mahaarvamisi seoses rendilepingust tulenevate kohustustega, st hagejale hakke eest esitatud arvetest on maha arvestatud rendilepingust tulenev kohustus 1600 eurot (kui see on olnud võimalik).
19.Samuti on kostja on hagejale 20. juulil 2020 kirjutanud: „A. ütles, et soovite näha hakkuri kohta tagasimaksmise arvestust. Olen selle kohta pidanud ühte tabelit enda jaoks, lisan selle manusesse. Kui tekib küsimusi tabeli kohta, siis andke märku. Parandasin ka arve ära, millest liisingu osa maha arvestatud. Kokku MUS-MAXi eest makstud 21 339,54 €. Minu ettepanek oleks, et rent tuleks edaspidi arvena vormistada, ehk on teil võimalik arvel näidata mingi muu masina renti ? /.../“ Kostja toob esile, et eelnevast nähtub, et 20. juuli 2020 seisuga oli kostja
2-21-9595 tasunud hagejale hakkuri eest renti kokku 21 339 eurot 54 senti (st esitanud arveid selles ulatuses väiksemana). Edasi on kostja 22. veebruaril 2021 hagejale saadetud kirjas selgitanud, et „Viimase arve seisuga on liisingut makstud 31 105.34€ koos km-ga. See mahaarvestamise süsteem jääb venima ja meie eesmärk on liising niivõrd ruttu üle võtta kui võimalik. Müügisumma peaks siis kujunema jääkmaksumus + teie tasutud osa - Mõrasoo osa.“ Kostja leiab, et kuna hageja ei ole kummalegi kirjale vastuväidet esitanud, saab eeldada, et hageja on nõustunud, et kostja on selles ulatuses liisingumakseid tasunud.
20.Kostja on esitanud kohtule tabeli liisingumaksete tasumise kohta. Kostja hinnangul on tabelist näha kuidas kujuneb hagejale esitatava arve suurus teenuse osutamise eest (seoses hakke müümisega), millest on tehtud mahaarvamine hakkuri tasu ulatuses. Hageja on vaidluse alla seadnud tabeli ehtsuse. Kohus ei võta siinkohal seisukohta kostja esitatud tabeli ehtsuse kohta, st millal on Exceli tabel loodud ja millal viimati muudetud. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tabel ei tõenda kostja seisukohta, et pooltel oli kokkuleppe hakke müümisel/ostmisel või hakkimise teenuse juures teha tasaarvestus. Tabel on üksnes kostja enda koostatud dokument, mille sisu ei ole hagejale tutvustatud hageja väidete järgi enne 20. juulit 2020. Kohus leiab, et kui kostjal tuli liisingu eest tasuda just tema kirjeldatud moel, pidi ta kohustust täitva isikuna olema eriti hoolas, et teine pool (selles suhtes võlausaldaja) ka teab ja aru saab, kuidas kohustust täidetakse. Kostja ei ole kohtule esitanu tõendeid selle kohta, et kostja oli varem (nt alates hakkuri kasutusse saamisest) hagejale tasaarvestuse tabelit tutvustanud. Seetõttu jääb kostja selgitus tabeli kohta paljasõnaliseks.
21.Hageja selgitas 22. novembri 2021. a menetlusdokumendis, et isegi juhul, kui eeldada kostja väite õigsust, et kostja on tasunud hakkuri rentimise eest 31 105 eurot 34 senti (millega hageja aga ei nõustu), siis esmalt tuleks vastav summa arvestada ilma käibemaksuta, mis teeks tasutud summaks 25 920 eurot ning arvestades, et hageja kogunõue on 97 404 eurot 77 senti, siis võlgneb kostja hagejale endiselt 71 484 eurot 77 senti. Samuti on hageja 18. veebruari 2022. a menetlusdokumendis kajastanud võimalikku osalist tasaarvestust.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu pooled. Kohus ei saa ise tõenditest asjaolusid otsida ega poole omaksvõttu neile omaalgatuslikult omistada. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Kostja vastuväidetes ega taotlustest ei selgu üheselt, millist tähendust omab kohtuvaidluse lahendamisel tema väited, et ta on hagejale kogu võlgnevuse tasunud ja esitanud menetlusdokumentides üksnes kostja e-kirjad, millest nähtub ka tasutu suurus, mis aga on väiksem kui hageja nõutu. Kostja kohustus vastata hagiavaldusele selgelt, sh kasvõi osaliselt tunnistada nõuet tuleneb TsMS § 394 lg 2 p-st 2.
23.Hageja on väitnud, et kostja on varem korduvalt võlgnevust tunnistanud ning esitanud oma väite kinnitamiseks alltoodud kirjavahetuse. Näiteks on M. N. (kostja osanik) kirjutanud 20. veebruaril 2021: „Mis kokkuleppele soovite minuga hakkuri osas jõuda? Kui palju hakkurit Teil makstud on ning saaksid saata maksegraafiku või arved?“ (dtl 39). 18. märtsil 2021 on M. N. kirjutanud: „Kui laenu osas saame selgusele ja kokkuleppele, siis hakkuri tasaarvelduste osas suhtleb edasi S. , sest mina ega A. ei tea käibemaksu nüanssidest jne midagi. Palun saada mulle ka see tabel, mida eile A. näitas hakkuri kuludega seoses“ (dtl 40). Veel enne seda 20. juulil 2020 on kostja juhatuse liige S. N. kirjutanud: „Minu ettepanek oleks, et rent tuleks edaspidi arvena vormistada, ehk on teil võimalik arvel näidata mingi muu masina renti? Nt upitaja vms rent, kui MUS-MAXi edasi ei tohi rentida. Sest, kui peakski ära kaduma nt Intsule arvete esitamine, siis mismoodi seda liisingut teile tasuda saab? Teie liisinguleping lõpeb 24.09.2023,
2-21-9595 mina julgen väita, et selle aja sees Mõrasoo Hake ei ole võimeline hakkurit kinni maksma ja pigem mõelda müügi peale, st A. on mõelnud tegevuse üldse lõpetada ja kogu tehnika maha müüa.“ (dtl 42). 31. juulil 2020 ja 19. augustil 2020 on S. N. kirjutanud: „Meil on üks hakkuri huviline olemas, seetõttu oleks tarvis teada, mis summa tuleb liisingusse tasuda, kui masin ära müüa? (peaks pangast uurima müügi tingimusi vms) Ja kui palju võlgneb Mõrasoo Teile? Ning kas teil on huvi hakkur ära müüa? Siis teame huvilisele öelda ka müügi summa“ ja „Hetkel hakkuri huviline tagasisidet pole andnud ja sellega seoses uuriks ka, ehk leiame võimaluse Teile siiski igakuu liisingu arved kinni maksta. Hetkel on ju nõnda, et kui Mõrasoo teenuse arvet ei esita, ei saa ka liisingut tasaarveldada. Tuleks teha ikkagi rendiarved, aga nt "ekskavaatori rent" või mõne muu tehnika?“. (dtl 48) 22. jaanuaril 2021 on S. N. kirjutanud: „Kas olete pangast vastuseid saanud? Lisaks paluks ka seda summat, mis töötasudeks Teil kulus (koos maksudega). Ja väga ootaks ka rendiarveid tehnikale, et liisingut kiiremini tasuda“ (dtl 50). 22. veebruaril 2021 on S. N. kirjutanud. „/.../ Jätkuvalt palun esitada arveid, et oleks võimalik liisingumakseid tasuda (muidu ei vastuta ainult meie, et tasumine viibib, sest meil pole millegi alusel tasuda) /.../“ (dtl 14). 28. veebruaril 2021 on S. N. kirjutanud: „Kas sa hakkuri kaskoja liikluskindlustuse kohta teeksid arved edasi? Tasuksin need ära, 3. aasta liikluskindlustused (100,36) ja 2018-2019 kasko (3501€). Siis jääb veel tasumiseks 2019-2020 ja 2020-2021 a kaskokindlustused, kokku summas 6432,24€. Võid ka kõik kokku panna arvele, aga tasun osade kaupa, kui see on sobilik. Meie kindlustused tasume tavaliselt kvartali kaupa või poolaasta. Saab kindlustustega vähemalt ühelepoole. Need summad on võimeline Mõrasoo ära tasuma, siis ei pea see M. kulusse minema. Oleksin väga tänulik!“ (dtl 53). Kohtu hinnangul on hageja piisavalt tõendanud oma väidet, et kostja on võlgnevust tunnistanud, sh et liiklus- ja kaskokindlustuse maksed on hagejale tasumata. Kostja on kirjutanud, et kui kindlustusmaksed saab tasutud, siis saab sellega vähemalt ühelepoole ehk et ülejäänud võlgnevus on kostjal veel tasumata. Kohus nõustub hageja tõlgendusega kostja selle e-kirja kohta ning leiab, et kostja ongi hagejale teinud üksnes soodustusi hakke müümisel ning arvetel ei ole mingit nö loogilist mahaarvestuse süsteemi või konkreetseid summasid, mida igakuiselt maha arvestada.
24.Selge ei ole üheselt ka kostja seisukoht, kuidas ja millistes summades ta on teinud hakke müümise arvetes tasaarvestusi. Kostja on esitanud kohtule tõenditena arved ning selgitanud, et hakke ühiku hind varieerus sõltuvalt hakkepuidust 10-20 euro vahel, keskmiselt kujunes ühe ühiku hinnaks 14,8 eurot. Hageja on esile toonud, et 2018. a märtsis ja aprillis esitatud arvetel on hakkepuidu ühiku hind juba 12 eurot. Kuivõrd kostja on pärast rendilepingu sõlmimist saanud hakkepuidu ühiku keskmiseks hinnaks 10 eurot 4 senti, siis hageja hinnangul saabki ca 2 eurost hinnasoodustust pidada igati mõistlikuks hinnaalanduseks, arvestades, et hakkur kuulub isikule, kes hakkepuitu ostab. Hageja esitas kohtule teise haket müüva ettevõtte Reinpaul OÜ poolt 2018. aastal hagejale esitatud hakkepuidu arved, millelt nähtub, et Reinpaul OÜ hakkepuidu ühiku hind oli 11 eurot, seega 2018. aastal isegi odavam kui kostja ühiku hind ning pärast rendilepingu sõlmimist kostja poolt arvestatud ühiku keskmisest hinnast üksnes ühe euro kallim (dtl 415-424). Kohus nõustub hagejaga, et kostja väidetav tasaarvestamise süsteem arvetel ei ole eluliselt usutav. Samuti on kostja sellekohased väited vastuolulised. Kostja esitas e-kirjad, millest nähtub arvetel võimalik tasaarvestuse kajastamine (vt kohtuotsuse p..), kuid kostja ei ole kohtule esitanud arveid, millest nähtuks konkreetselt tasaarvestuse protsent või summa, mille võrra on siis arve lõppsummat vähendatud. Õige ei ole ka kostja seisukoht, et hakke müümisel või teenuse osutamisel ei pidanud pooled ühiku hinna osas kokkulepet saavutama, kuivõrd tegemist on kostja majandus-kutsetegevusega, milles kostja määrab ise oma teenuse või toote hinna. Kohus on seisukohal, et kui kostja justnimelt soovib tugineda hakke ühiku hinna osas tasaarvestamisele, peab olema pooltel arusaadav kokkulepe, et mõista millise hinnaga haket hageja ostab ja millises summas on kostja hakkuri kasutamise eest tasu arvel kajastanud.
2-21-9595
25.Hageja on esile toonud, et kostja ei ole tasunud kasko- ja liikluskindlustusmakseid, sest kostja viitab enda kirjades vaid seda, et on arvestanud maha liisinguosa (nt 13. märtsi 2019,
17.novembri 2020 ja 3. detsembri 2020. a e-kirjad). Hageja toob esile, et kindlustusmaksete tasumata jätmist on kinnitanud kostja ise. (selle kohta vt otsuse p-s 23 viidatud kostja
28.veebruari 2021. a e-kiri). Kohus nõustub hagejaga selles, et viidatud e-kirjast nähtub selgelt, et kindlustusmakseid kostja 28. veebruari 2021 seisuga tasunud ei ole ning on palunud nende osaliseks tasumiseks hagejalt arvete väljastamist. Arvestades, et kostja vaidleb vastu hageja nõudele täies ulatuses, on kostja kohtu hinnangul jätnud tõendamata enda vastuväite, et ta on kindlustusmakseid hakkuri kasutamise ajal ja hakkuri eest tasunud.
26.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kostja vastuväited selle kohta, et ta on hakkuri eest hagejale kokkulepitud ulatuses tasunud ei ole veenvad ja on ka vasturääkivad. Näiteks on kostja 20. juuli 2020. a kirjas märkinud, et liisingut tasuti väidetavalt nii, et kostja esitas arve, millest liising oli maha arvestatud, kuid 22. jaanuari 2021. a kirjast nähtub, et kostja soovib liisingut tasuda hoopis hageja poolt esitatud arvete alusel. Kostja on vastuses hagiavalduses märkinud, et seega olid pooled kokku leppinud, et kostja tasub hageja poolt esitatud arvete alusel liisingut. Ka on kostja 3. oktoobril 2022. a menetlusdokumendis viidatud kirjavahetus varasem, kui
22.jaanuaril 2021 saadetud kiri, milles kostja soovib liisingutasumiseks arveid.
III
27.Hagiavaldusest nähtub, et hageja on tasunud tööjõukulude eest 43 688 eurot 64 senti ning ta nõuab kostjalt selle tasumist. Kostja vaidleb hageja sellele nõudele vastu. Hageja on selgitanud, et selleks, et liisingulepingu tingimusi rikkumata hakkur kostja kasutusse anda (nagu pooled olid kokku leppinud), pidi hageja seetõttu palkama inimesed, kes hakkuril töötaksid. Ka toob hageja esile, et pärast töölepingute sõlmimist G. V. ja H. N. ei ole hageja kordagi vastavate isikutega ühenduses olnud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja kohustus G. V. ja H. N. tööjõukulud hagejale hüvitama
28.Kohus leiab, et kostja on esitanud kohtule selgelt ebaõigeid väiteid tema ja G. V. ning H. N. seotuse kohta. Kohus selgitab, et TsMS § 328 lg 1 alusel peavad menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. 27. septembri 2021. a vastuses hagiavaldusele on kostja öelnud: „Samuti ei ole tõene hageja väide, et mõlemad palgatud isikud olid kostjaga lähedalt seotud.“ (dtl 313). Hageja on selgitanud, et H. N. on kostja seadusliku esindaja A. N. vend ning G. V. oli sel hetkel kostja endise juhatuse liikme S. N. (kes on A. N. tütar) elukaaslane, tänaseks aga juba seaduslik abikaasa. Kohus kuulas vande all ära tunnistajatena eelnimetatud isikud. G. V. kinnitas kohtule, et ta on S. V. abikaasa (dtl 628). Tunnistaja H. N. kinnitas kohtule, et ta on A. N. vend ja S. V. on tema vennatütar (dtl 629). Seega on kostja kohtule esitatud väiteid, mis ei vasta tõele.
29.Seda, kuidas ja miks G. V. ja H. N. töölepingud sõlmiti, selgitas hageja järgnevalt: 2019. aasta jaanuaris käisid H. N. ja G. V. koos A. N. ja S. V. hageja juures kohapeal töölepingutega seotud asjaolusid arutamas. Pärast seda pole ei H. N. ega G. V. rohkem hageja juures käinud, rääkimata hageja juures reaalselt töötamisest, kuigi mõlemal isikul on tõepoolest tööleping hagejaga sõlmitud. Kohtule on esitatud tööleping, millest nähtub, et muuhulgas on G. V. puiduhakkuri operaator (dtl 32). G. V. ütlustest nähtub, et Intsu Tallu töösuhet arutama mindi A. N. initsiatiivil: „A. N. tuli meilt küsima, et Intsu Talu on PRIA-ga seoses 2 töölist vaja ja läksime sinna kohale, seletati
2-21-9595 meile asjad ära. /.../ A. N. , H. N. ja S. V. ja mina, ja oli veel V. K. . /.../ sain aru, et pean olema valves, et kui keegi helistab, siis pean kohale minema. Näidati kõik ette, kuidas asjad toimivad nii kui keegi mujalt helistab, näiteks PRIAst. /.../ Sain aru, et meil on katlakütja töö, oleme valves, kui helistatakse, siis tuleme kohale, kui häireolukord.“ (dtl 628 ). Küsimusele, et mitu korda tunnistaja tööle välja kutsuti, vastas ta, et mitte ühtegi. Tunnistaja selgitas ka, et töölepingu sõlmis ta elektrooniliselt V. K.
30.Tunnistaja H. N. selgitas kohtule: „V. K. pöördus minu venna A. poole, et on vaja kahte töölist hakkakatlaoperaatoriks. /.../ G. V. ka tuli sinna ja K. V. ja S. V. . Rohkem kedagi ei olnud. Seletati, et vaja 2 töölist katlamaja operaatoriks ja näitas töökoha ette. Telefoni helistamise peale tuli kohale minna. Ühtegi korda ei kutsutud.“ H. N. selgitas ka, et tööleping sõlmiti tootmishoone eesruumis sellesama kohtumise lõpus ning, et palgaks lepiti kokku 750 eurot ning alla 700 sai ta kätte, töötasu sai peaaegu kaks aastat (dtl 629-630).
31.Tunnistaja R. H. selgitas, et sel ajal, kui tema Intsu Talus oli, siis G. V. ja H. N. ei töötanud seal. Samuti selgitas R. H. , et katlamajas ei olnud valvetöötajaid ning kui keegi haigeks jäi, siis asendas katlamajas V. K. ise, kes jagas ka katlamajas tööülesandeid, Ukraina töölised või autojuht (dtl 631). Tunnistaja A. K. ütlustest nähtub: „ nad (kohtu lisandus G. V. ja H. N. ) ei töötanud Intsu Talus. /.../ Liisinguleping oli sõlmitud Intsu Taluga, seal ei tohtinud hakkurit välja laenata ja rentida. Töölepingud olid sõlmitud selleks, et oleksid Intsu Talu töötajad. Tegelikult Mõrasoo tõi nad kohale, olid Mõrasoo inimesed, see kõik oli A. N. organiseeritud. Oli nende tahe, et hakkur endale saada. /.../ Tööleping oli vajalik, sest liisinguleping oli Intsu Talu nimel, aga ta ei saanud hakkurit välja laenata. /.../ Liisingulepingus oli kirjas, et ei saa anda, peab olema kas oma töötaja või tehnilises passis märgitud kasutajaks. Meie lahendasime asja nii, et nähtuks, et oma töötaja töötab masinaga (dtl 632). Hageja on esitanud ka A. K.
24.jaanuari 2019. a e-kirja G. V. , millega A. K. saadab tutvumiseks sõlmitava töölepingu ning kirjutab mh, et „lisaküsimuste korral vastab teile S. N. .“ (dtl 363). Seega on eelnevaga tõendatud, et kuna kostja vajas hakkurit, oli G. V. ja H. N. töölepingute sõlmimine hagejaga kostja huvides. Kohus nõustub hagejaga, et sõlmitud töölepingud on pigem näilikud ega kajasta kuidagi seda, et G. V. ja H. N. olid valve katlakütjatena tööle võetud.
32.Ka on kohus seisukohal, et pooled leppisid kokku, et kostja hüvitab hagejale tööjõukulud. Kostja on ise sellist kokkulepet kinnitanud. Hageja esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on
22.jaanuaril 2021 küsinud: „Ja paluks ka seda summat, mis töötasudeks Teil kulus (koos käibemaksuga)“ (dtl 13). Samuti on kostja osanik M. N. 15. veebruaril 2021. a e-kirja teel edastatud tabelis (dtl 9) ise välja toonud laenuvõlgnevuse summa ning lisanud, et „kokkuleppeliselt võtame maha G. ja H. tööjõukulud, mis olid töötamise perioodi peale kokku 43 688,64 €“. Samuti on kostja kohtule esitatud Exceli tabelis märkinud, et mõlemad isikud töötasid hageja juures 1. veebruarist 2019 kuni 30. novembrini 2020. Kohtu hinnangul nähtub kostja edastatud kinnitustest hagejale 2021. aasta alguses, et pooled on kokku leppinud selles, et kostja hüvitab tööjõukulud.
33.Poolte kokkulepet kinnitab ka tunnistaja A. K. ütluses. Küsimusele, kas kostjale oli arusaadav, et summa mida nad ütlevad tööjõukuludeks, on see summa, mille kostja peab hagejale hüvitama, vastas tunnistaja: „kõik kulud pidi hüvitama Mõrasoo. See pidi olema arusaadav. Mis mõte on Intsu Talul endale kulusid tekitada. /.../ A. ütles kui suur palk peab olema, ei mäleta numbrit. /.../ Nad lahendasid asja nii, et G. oli ehitusel ja H. jätkuvalt oli palgasaaja edasi, mida me ka ei teadnud. Hiljem tekkis probleem, et nad ei teadnudki, et vaja maksta. Töölepingu sisu oli katlamaja ja küttesüsteemid, mis puudutab katlaruumi ja hakkehoidlas teleskooplaaduriga kuhjamine. Tööülesandeid ei andnud neile V. , kunagi ei ole
2-21-9595 andnud.“ (dtl 633). Seega on hageja nõue tööjõukulude hüvitamiseks tõendatud ja kohus rahuldab hageja sellekohase nõude. IV
34.Hageja on esitanud nõude ka kohtuväliste nõuete koostamiseks on hagejale osutatud kokku õigusabiteenuste eest saamiseks 1474 euro 66 sendi eest. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on leitud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (RKTKo 14.10.2014 3-2-1-84-14, p 24; RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 50).
35.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 märkinud: „kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks, nagu kohtud põhjendatult ka leidsid. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1. /.../ Kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.“ Hageja on seisukohal, et need kulutused oleksid jäänud tegemata, kui kostja (ning kostja osanik) oleks pooltevahelisi kokkuleppeid täitnud. Seega on kahju tekkimine õigusabiteenuse kulutuste näol selgelt põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS § 128).
36.Kostja vaidleb vastu kahju hüvitamise nõude suurusele. Hageja soovib saada kohtuväliseid kulusid ka M. N. suhtlemise eest. Arves nr 210163 kajastatud tegevused kajastavad V. K. 27. aprilli 2021. a vastust M. N. laenulepingu ülesütlemise avaldusele ega tule seega hüvitada kostjal. Arvel nr 210250 M. N. nõudekirjaga seotud tegevusi veel. Kostja on seisukohal, et M. N. adresseeritud dokumentidega tekkinud kahju õigusabikulude näol ei ole kahju, mida peaks kostja hüvitama. Lisaks on hageja mitmed toimingud, mis on seotud kostjaga, pannud kirja selliselt, et ei ole võimalik hinnata ega aru saada palju mingile konkreetsele tegevusele aega kulus ning seega ei ole need toimingud kontrollitavad ega hinnatavad, mistõttu nendele tegevustele kulunud aega ei ole põhjendatud arvestada menetluskuludena, mida peaks kostja hüvitama.
37.Kohtueelsete õigusabikulude kahjuna hüvitamiseks peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24; RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-79-08, p 18). Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Seega peab kohus kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11).
38.Kohtule nähtub hageja esitatud arvetest, et nõudekirjad on hageja edastanud OÜ-le Mõrasoo, mitte M. N. . Ühest kandest arvel nr 210250 nähtub, et hageja esindaja on tutvunud M. N. ja Mõrasoo OÜ vastusega. Siiski on kohus seisukohal, et hageja esitatud nõue on põhjendatud. Selge on see, et pooltevaheline vaidlus on kompleksne ja suuliste lepingute tõttu on pooled ka erinevatel seisukohtadel lepingute tõlgendamises. Praegune vaidlus haakub aga FIE V. K. ja M. N. vahelise laenulepinguga seetõttu, et hageja oli arusaamisel, et kui ta annab liisingusse võetud hakkuri kostja kasutusse, tasaarveldatakse tema laen selle tehinguga. Seega ei saa välistada, et praeguse vaidluse kohtueelne korraldus vajas ka M. N. sõlmitud suulise
2-21-9595 laenulepingu käsitlemist ja seisukohtade saamist. Kohus on seisukohal, et praegune olukord ei erinenud olukorrast, mille puhul Riigikohus leidis, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.
39.Hageja esindajale kohtueelselt kulunud 1474 eurot 66 senti on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning kooskõlas arvetel märgitud menetlustoimingute hulga ja menetlustoimingute tegemisele kulunud ajaga. Tulenevalt VÕS § 115 lg-st 1, § 127 lg-st 1 ja 4 ning § 128 lg-st 1 ja 3 rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks ja mõistab kostjalt välja 1474 eurot 66 senti. Samuti rahuldab kohus hageja nõude kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel. V
40.TsMS § 442 lg 5 alusel lahendab kohus otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
41.Kohus tagas 12. jaanuari 2023. a määrusega hagi ja arestis hagi tagamiseks kostjale kuuluvad sõidukid: traktor MTZ 920.3 registreerimisnumbriga 1647TE ja Nissan Navara registreerimisnumbriga 510MBL. Samuti arestis kohus sama määrusega kostja arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste tütarettevõtjatest krediidiasutustes või filiaalides kokku 30 000 euro ulatuses hageja kasuks. Kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohus tühistab hagi tagamise abinõu, kui hageja seda taotleb.
VI
42.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.
43.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
44.Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud õigusabikulusid kokku summas 9536 eurot 32 senti (millele lisandub käibemaks) ning lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduselt ja kahelt hagi tagamise taotluselt kokku 1620 eurot (50 + 1 500 + 70), seega on kokku menetluskulud 11 156
2-21-9595 eurot 32 eurot. Õigusabikulude suurust tõendab ajaarvestussüsteemi LawTime väljavõte Advokaadibüroo Pallo&Partnerid poolt hagejale osutatud õigusabiteenustest.
45.Hageja kinnitab, et nimetatud kulud sisaldavad ainult sama vaidluse lahendamisega seoses kohtumenetluse käigus kantud menetluskulusid tsiviilasjas nr 2-21-9595. Hageja leiab, et sellises mahus õigusabi kasutamine oli menetluse asjaolusid arvestades vajalik ning kulutused õigusabile on põhjendatud. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 kinnitab hageja, et ta on käibemaksukohustuslane. Hageja palub kohtul TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat tasuma hagejale viivist kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
46.Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu osade menetlusdokumentide koostamisele on põhjendamatult suur. Samuti leiab kostja, et hageja osad kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Kostja on seisukohal, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Kostja vaidlustas hageja menetluskulusid oma 25. aprilli 2023 vastuväites järgnevalt: • Lepinguline esindaja pidi olema kohtueelse menetluse käigus end kurssi viinud nii vaidluse asjaolude kui õigusliku olukorraga. Seetõttu pole hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele kulunud aeg põhjendatud. Kuna kohtueelne nõustamine oli väidetavalt 7 tundi 22 minutit, siis sellega seoses tuleb hagi tagamise avalduse ja hagiavalduse koostamise koguajast vähemalt 6 tundi maha arvestada. Kostja palub seetõttu vähendada hageja õigusabikulusid hagi tagamise taotluse koostamise ja hagi koostamise osas, sealjuures arvestades lisaks kohtueelse nõustamise ajakulule ka seda, et hagi tagamise taotluse ja hagi sisud kattuvad osaliselt. • Menetluskulude väljamõistmisel tuleb jätta arvestamata aeg, mis ei ole seostatav kohtule esitatud menetlusdokumendi koostamise või kohtuistungil osalemisega. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kliendile õigusabiteenuseid, mille sisuks on kõned kliendiga, menetlusliku olukorra analüüs, õigusliku olukorra analüüs jne, mille tulemusena pole kostja hinnangul esitatud kohtule menetlusdokumente. Kostja hinnangul ei ole nimetatud kulud vajalikud ning põhjendatud ning pole kohtutoimikust kontrollitavad. Õigusabiteenus peaks kajastuma kohtule esitatud menetlusdokumendis, kusjuures selle esitamine peab olema ka põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirjas nimetatud enamustel kuupäevadel ei ole esitatud kohtule mingitki menetlusdokumenti. Kui eeldada, et erinevad analüüsid, kõned, kirjad jne on seotud mingi järgeva hageja menetlusdokumendiga, siis on menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg põhjendamatult suur. • Hageja 22. novembri 2021 menetlusdokumendi koostamise ajakuluks võiks olla erinevate tegevuste kokkuvõttes vähemalt 10 tundi. Samas see on ilmselt põhjendamatult suur ja arvestades menetlusdokumendi sisu võib põhjendatud ajakulu olla maksimaalselt 4 tundi. • Sama on hageja 26. jaanuari 2022 seisukohaga, mille koostamiseks võis olla kulunud aega ca 6 tundi ja 40 minutit, millest kostja arvates on põhjendatud kulu kuni 3 tundi. • Kostja on seisukohal, et hageja 18. veebruari 2022 menetlusdokumendi koostamise osas pole põhjendatud ajakulu seoses kostjate kaasamise taotlusega ja seoses nende vastu nõuete esitamisega, kuna kohus ei kaasanud kostjaid. Põhjendamatute taotluste esitamise ajakulu ei saa lugeda põhjendatud õigusabikuluks ja võimalik põhjendatud kulu ca 6 tunni ja 30 minuti asemel saab olla maksimaalselt 3 tundi.
2-21-9595 •
Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu Tartu Ringkonnakohtu hagi tagamise määruse tühistamise ja Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2023 kohtumäärustega tutvumisele on põhjendamatult suur. Hageja ei vaidlustanud hagi tagamise tühistamist, kuigi ajakulu oli 44 min, samuti pole põhjendatud maakohtu 12. jaanuari 2023 määrusega tutvumise ajakulu 2 tundi 1 minut.
47.Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021 2-1910324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
48.Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016 3-2-1-177-15, p 13). Kui kohus konkreetses kohtuasjas leiab kaalutlusotsuse tegemise käigus menetluskulude väljamõistmise olevat mingis osas ebamõistliku, tuleb kohaldada TsMS § 175 lg-t 1 ning määrata summaliselt kindlaks, millises ulatuses võib pidada kulusid tarbetuteks ning mõista menetluskulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (RKTKo 28.10.2020 2-18-8890 p-d 12.2 ja 13).
49.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 140 eurot + käibemaks on põhjendatud. Tegemist on kohtupraktikas mõistlikuks ja tavapäraseks peetud tasumääraga. Õigusabi osutamisele kulunud aeg 68 tundi 37 minutit on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt.
50.Kohus on seisukohal, et osaliselt on põhjendamatu järgnevate hageja esindaja toimingute ajakulu: • 15. juuni 2021 hagi tagamise taotluse koostamisega seotud ajakulu. Kohus nõustub kostjaga, et hageja lepinguline esindaja pidi olema kohtueelse menetluse käigus end kurssi viinud nii vaidluse asjaolude kui õigusliku olukorraga. Nimetatud toiminguga seotud ajakulu tuleb kohtu hinnangul seetõttu vähendada ühe tunni võrra. • Hagiavalduse koostamisega seotud ajakulu. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esindaja oli vaidluse asjaoludega ning õigusliku olukorraga kohtueelse menetluse käigus suures osas juba tuttav. Samuti on hagi tagamise taotlus ning omavahel osaliselt kattuvad. Põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisega seotud toimingutele tuleb seetõttu vähendada 2 tunni võrra. • Hageja 22. novembri 2021 menetlusdokumendiga seotud ajakulu. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud hageja menetlusdokumendi koostamisega seonduv ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kõnealuse menetlusdokumendiga seonduvat ajakulu tuleb dokumendi sisu ja mahukust arvestades vähendada 3 tunni võrra. • Hageja 26. jaanuari 2022 seisukohaga seonduv ajakulu. Nähtuvalt menetlusdokumendi mahust ja sisust tuleb dokumendiga seotud ajakulu vähendada 2 tundi.
2-21-9595 •
•
• •
Hageja 18. veebruari 2022 menetlusdokumendi koostamise ajakulu. Kohus nõustub kostjaga, et kostjalt ei põhjendatud välja mõista kulu, mis on tekkinud seoses rahuldamata jäetud taotluse esitamisega. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu hageja
18.veebruari 2022 menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu vähendada 2 tunni võrra. Tartu Ringkonnakohtu 14. septembri 2021 määruse analüüsimine. Kohus nõustub kostjaga, et ringkonnakohtu määruse põhjalik analüüsi kulu väljamõistmine teiselt poolelt ei ole põhjendatud olukorras, kus määruskaebust vastavale määrusele ei esitatud. Nimetatud määrusega tutvumisega seotud ajakulu tuleb seega 44 minuti ulatuses vähendada. Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2023 määrusega tutvumise ajakulu. Kohtu hinnangul on hageja esindaja nimetatud määrusega tutvumise ajakulu osaliselt ülemäärane.
12.jaanuari 2023. a määrusega tutvumise ajakulu tuleb vähendada ühe tunni võrra. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esindaja menetluskulude nimekirjas on hulgaliselt toiminguid nagu kõned kliendiga, menetlusliku olukorra analüüs, õigusliku olukorra analüüs jne, mille seostamine konkreetsete menetlusdokumentidega on mõnel juhul keeruline. Näiteks on toimingute nimekirjas märgitud kokku 5 tunni 11 minuti ulatuses ajakulu seoses telefonikõnedega kliendile ning 3 tunni 10 minuti osas ajakulu, mis koosneb teadmata ulatuses kliendiga telefonisuhtluse ajakulu. Lisaks sellele on tehtud suures ulatuses toiminguid ka kliendiga e-kirja teel suhtluseks. Kuigi kliendiga suhtlus on osa esindaja tööst, peaks see olema mõistlikus proportsioonis muu õigusabi andmiseks seotud ajakuluga ning arusaadavalt seotud kohtule esitatavate menetlusdokumentiga. Kohus vähendab seetõttu hageja esindaja kliendiga suhtlemise ajakulu 2 tunni ulatuses.
51.Ajakulu ülejäänud hageja esindaja toimingutele on kohtu hinnangul põhjendatud. Kokku tuleb eelnevast tulenevalt hageja esindaja õigusabi osutamisele kulunud aega vähendada 13 tunni 44 minuti võrra. Põhjendatud aeg hageja esindaja õigusabi osutamisega seotud toimingutele on seega 54 tundi 53 minutit (68 tundi 37 minutit - 13 tundi 44 minutit). Põhjendatud õigusabikulu kokku on 7683 eurot 67 senti (54 tundi 53 minutit x 140 eurot). Kohtu hinnangul vastab õigusabikulu suurus tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Põhjendatud menetluskulud kokku on 9303 eurot 67 senti (esindajatasu 7683 eurot 67 senti + riigilõivud 1620 eurot).
52.Lähtudes hageja vastavast taotlusest ning TsMS § 177 lõikest 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda käesoleva määruse jõustumisest alates kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
53.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.