Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris KangurGontšarov
Kohtuasi
OÜ Satnet hagi Osaühingu MOTORENT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. märtsi 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Satnet apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
9345 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
vandeadvokaat Menetluse liik
Hageja OÜ Satnet (registrikood 11447187), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jana Reitsakas Kostja Osaühing MOTORENT (registrikood 10382103), lepinguline esindaja Evelin Lisett Ratnik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. märtsi 2022 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Satnet kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Satnet ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 2762,50 eurot Osaühingu MOTORENT kasuks.
5.OÜ-l Satnet tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Osaühingule MOTORENT viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Keelduda vastu võtmast OÜ Satnet poolt ringkonnakohtule 04.05.2023 esitatud tõendeid.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Satnet (hageja) esitas 30.12.2020 Harju Maakohtule hagi Osaühingu MOTORENT (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõla 8 595,35 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 62,3 eurot ning viivise põhinõudelt 8 595,35 eurot alates hagi esitamisest seaduses sätestatud määras.
2.Pooled sõlmisid suulise lepingu, mille objektiks oli kahe Sea-Doo Spark jeti (edaspidi ka Spark) müük kokku hinnaga 12 600 eurot ehk ühe jeti hind oli 6 300 eurot. Kostja esitas hagejale kaks arvet ning hageja tasus arved täies ulatuses 15.05.2020. Kostja andis mõlemad jetid üle ning lisaks ka ühe jeti sertifikaadi. Teist sertifikaati ei olnud kostja nõus väljastama põhjendusega, et hagejal on tasumata hooldustööde arve. Esimese nõude sertifikaadi väljastamiseks esitas hageja 01.06.2020.
3.Kostja keeldus alusetult sertifikaati väljastamast. Hooldustööde arve, mille tasumist kostja nõudis, tehti hooldusteenuste eest jetile, mis ei kuulu hagejale ning seega teenuse tellijaks ei olnud hageja. Hageja palus arve teha ümber aga kostja keeldus seda ümber tegemast. Arve ei ole mingil moel seotud müügilepinguga. Antud juhul on tegemist kahe erineva lepinguga, kus on erinevad lepingupooled.
4.Hageja tegeleb muuhulgas jettide rentimisega. Selleks, et jetiga merele minna, peab see olema registreeritud liiklusregistris, milleks on vaja sertifikaati. Arvestades, et sertifikaati ei väljastatud seitsme kuu jooksul, taganes hageja hagiavalduses ühe jeti osas lepingust. Kuna hageja taganes lepingust, siis peab kostja tagastama hagejale 6300 eurot.
5.Kuna kostja sertifikaati ei väljastanud, siis sai hageja 2020 suvel välja rentida vaid kolm jetti nelja asemel. Seetõttu jäi hagejal saamata tulu 2295,35 eurot (renditulu - kütusekulu), mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda.
6.Lisaks nõuab hageja kahju hüvitiselt ja müügilepingu järgi makstu tagastamise nõudelt viivist. 24.08.2020. a esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude summas 2 280 eurot ja palus kahju hüvitada hiljemalt 28.08.2020. Seega arvestab hageja summalt 2 280 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 järgi alates 29.08.2020 ning hagi esitamise seisuga on viivise
summa 62,3 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest põhinõudelt summas 8 595,35 eurot VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Vastus hagile
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega summas 279,9 eurot ning sellelt summalt arvestatava viivisega otsuse jõustumise seisuga. Samuti palus kostja hagi rahuldamisel seada kohtuotsuse täitmine sõltuvusse jeti kostjale üleandmisega.
8.2020 märtsi viimastel päevadel pöördus kostja poole hageja volitatud esindaja DG, teatades, et hageja soovib osta kostjalt kaks jetti. Mõni aeg enne nende jettide vastu huvi tundmist, tellis hageja, keda esindas DG, kostjalt juba olemasoleva jeti hooldustööde tegemise. 02.04.2020 tegi kostja hagejale jettide hinnapakkumise, millele järgnesid DG-ga läbirääkimised ning hinnapakkumise aktsepteerimine ja tellimuse esitamine. 22.04.2020 edastas kostja DG e-posti aadressile XXX hooldustööde arve nr 202157 koos teatega, et jeti hooldustööd on valmis. 24.04.2020 saatis kostja e-posti aadressile XXX ka kahe jeti arved. 11.05.2020 edastas kostja e-posti aadressile XXX meeldetuletuse, et hagejal on tasumata nii hooldustööde kui ka kahe jeti eest väljastatud arved. 15.05.2020 maksis hageja kostjale ära kahe jeti ostuhinna, jättes samas hooldustööde tasu maksmata. 19.05.2020 saatis kostja hagejale korduva meeldetuletuse hooldustööde arve tasumiseks. Hageja võlgnevust ei tasunud. 01.06.2020 teatas kostja, et ta on valmis hea tahte märgina väljastama hagejale sertifikaadi, kuid seda alles siis, kui hageja on enda võlgnevuse tasunud. Hagejal on võlgnevus jätkuvalt tasumata.
9.Kostja ei nõustu hageja etteheidetega, justkui oleks kostjal olnud kohustus koos jettidega anda hagejale üle ka tootja sertifikaat. Sellist kokkulepet ei olnud. Dokumendi soovi peab avaldama läbirääkimiste käigus. Sertifikaadi eest tuleb maksta eraldi tasu. Paljud ostjad ei soovi sertifikaate, sest kasutavad jette motospordivõistlustel osalemiseks, erajärvedel vm sarnastel veekogudel sõitmiseks. Selleks ei ole vaja jetti registreerida.
10.Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal oli õigus nõuda sertifikaadi üleandmist, siis on kostja põhjendatult keeldunud hageja nõude täitmisest kuni hooldustööde eest väljastatud arvel näidatud 279,9 euro ning sellele lisanduva viivise tasumiseni (VÕS § 110 lg 1). Hooldusteenuse lepingu ja müügilepingu vahel on piisav seos. DG on nii hooldustööde tellimisel kui ka kahe jeti ostmisel tegutsenud hageja esindajana. Hageja väited justkui oleks DG tellinud hooldustööd enda või mõne muu kolmanda isiku nimel, on alusetud.
11.Müügilepingust taganemine ei ole kehtiv ka VÕS § 118 lg 1 alusel. Hageja sai sertifikaadi puudumisest teada hiljemalt maikuus 2020. Taganemisavalduse on hageja esmakordselt esitanud aga alles käesolevas kohtumenetluses, st kostja on hageja taganemisavalduse kätte saanud 14.01.2021 ehk enam kui pool aastat pärast väidetava puuduse ilmnemist.
Arvestades, et hageja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses teguseva isikuga, ei ole pool aastat mõistlik aeg taganemisavalduse esitamiseks.
12.Kahju tekkimine on tõendamata. Paljasõnaline on hageja väide, et tema poole on pöördutud sooviga rentida välja kõiki jette. Kuskilt ei nähtu, et alates 01.06.2020 kuni 31.08.2020 olid hageja ülejäänud kolm jetti välja üüritud. Kahju tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus jättis 11.03.2022 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 5695 eurot ja viivise.
14.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: pooled sõlmisid suulise lepingu selles, et hageja ostis kostjalt kaks Spark jetti kokku hinnaga 12 600 eurot (ühe hind 6 300 eurot); hageja on jettide eest 15.05.2020 tasunud 12 600 eurot; kostja andis mõlemad jetid üle hagejale ja samuti andis üle ühe jeti sertifikaadi (lisa 3, lk 10), teise jeti sertifikaat on üle andmata; kostja tegi jetile RXP hooldustöö ja esitas hagejale 22.04.2020 arve nr 202157 summas 279,90 eurot, mida hageja ei ole tasunud.
15.Kostja keeldus andmast hagejale üle teise jeti sertifikaati. VÕS § 211 lg 1 esimese lause järgi peab müüja andma üle ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal.
16.Kostja esitatud jeti hinnapakkumisest ei nähtu, et jeti juurde kuuluks sertifikaat. Kostja esitatud vastusest 01.06.2020 hageja pretensioonile (lk 45) nähtub, et sertifikaat on olemas, kuid kostja keeldub seda andmast enne kui hageja tasub ära hooldustöö arve. Kostja seadusliku esindaja MK vande all antud seletuste koheselt on sertifikaati vaja selleks, et võtta jett näiteks transpordiametis arvele. Seletuse kohaselt pakkus kostja hagejale sertifikaati, mida hageja algul ei soovinud, kuid hiljem siiski soovis, mille kostja ka muretses. Seletuse kohaselt ei andnud kostja ühte sertifikaati hagejale üle seetõttu, et hagejal oli tasumata jeti RXP hooldusarve. Kostja seletas vande all, et lisatasu sertifikaadi eest eraldi ei nõuta. Hinnates tõendeid kogumis, asus kohus järeldusele, et kuigi algselt ei soovinud hageja saada jettide sertifikaate, leppisid pooled siiski kokku, et kostja müüb hagejale jetid koos sertifikaatidega ja seda sertifikaatide eest täiendavat tasu küsimata. Nii pole tõendatud kostja väide, et sertifikaat oli eraldi tasu eest müüdav, ja et sertifikaadid ei olnud müügilepingu esemeks.
17.Kostja on esitanud kohtule 22.04.2020 e-kirja, millega on saadetud hagejale arve nr 202157 summas 279,90 eurot ja mis sisaldab endas ühe jeti RXP hooldustööde eest tasu (lk 40-41). Lisaks on kostja saatnud 11.05.2020 meeldetuletuse arvete, sh hooldusarve tasumise kohta
(lk 43) ning veelkord meeldetuletuse 19.05.2020 (lk 44). Selle peale on hageja seaduslik esindaja JF palunud 05.06.2020 e-kirjas kostjal võtta ühendust volitatud esindaja D-ga. Hageja väitis, et märgitud hooldustöid tehti jetile, mis kuulub hageja seaduslikule esindajale JF-le ja selle eest ei tulnud arvet esitada hagejale. Kostja seadusliku esindaja MK seletustest vande all nähtub, et tavaliselt tehakse jeti hooldustöö ära ja esitakse arve, piiranguid ei tehta selles, kelle jette hooldatakse. Kostja ei mäletanud seda, kas vaidlusaluse jeti puhul tutvuti tehnilise passiga, kuid antud tööde puhul, mida jetile tehti, tavaliselt passiga ei tutvuta. Seletuste kohaselt tellis DG hooajaks jeti ettevalmistuse hoolduse, tõi jeti hooldusesse ning ütles, et tööde eest maksab hageja. Kostja MK seletas, et alles 2020.a suvel palus hageja seda, et arve tehtaks ümber, kuigi eelnevalt oli kostja mitu korda hagejale kirjutanud, et hooldusarve tuleb tasuda, kuid siis ei öelnud mitte keegi, et arve tuleb ümber teha. Enne remonti oli DG tellinud GTX limited jeti ja arve esitati ikka hagejale. Seda, et hooldusarve tuli ümber teha, tuli jutuks alles juunis 2020.a. Hageja tunnistaja DG andis ütlusi, et hoolduses käinud jett kuulub tema abikaasale, kuigi ta ei osanud seda jetti istungil täpsemalt kirjeldada, kuid oskas selgitada, et hooldusarve tulnuks esitada kas DG-le või NT-le. DG ütles, et ta töötab Satnetis. NT ütlustest nähtuvalt töötab ta hageja juures ja ta tegeleb kõigi küsimustega firmas ning et hageja tegeleb jettide rentimisega. Tema ütluste kohaselt tuli maksmata hooldusarve RXP jeti eest saata talle isiklikult.
18.Hinnates MK seletusi, DG, NT ütlusi kogumis, asus kohus järeldusele, et need on vastuolulised küsimuses, kellele tuli jeti hooldustööde arve esitada ja kes pidi arve tasuma, mistõttu kohus nende tõenditega selles küsimuses arvestada ei saa.
19.Pärast hooldustööde tegemist, pidasid pooled läbirääkimisi kahe jeti ostmiseks ning sõlmisid kahe jeti müügilepingu. MK seletustest nähtub, et kui ta DG 2020.a. alguses esmakordselt nägi, ütles DG, et on hageja esindaja ja kui jutt käis jettidest, siis algul räägiti GTX-st, sellele järgnes, et RXP toodi hooldusesse ja alles siis tõusetus küsimus vaidlusaluste Sparkide ostust. Vaidluse all ei olnud asjaolu, et kostja tegi jeti RXP hoolduse ja seejärel esitas hagejale arve tööde eest tasumiseks. Nii DG kui NT töötavad hageja juures, mis nähtub nende ütlustest. Nende ütlustest nähtub, et hagejal oli huvi osta jette, mistõttu ostetigi kostjalt täiendavalt kaks Sparki. Kuna DG ja NT töötavad hageja juures, nemad tundsid huvi Sparkide ostu vastu ja hageja ja kostja sõlmisid 2020.a. mais kaks Sparki müügilepingut, mis järgnesid RXP hooldustööle, leiab kohus, et jettide müük, rent ja seega ka nende hooldus on seostatav hageja majandustegevusega. Seega saab pidada jeti RXP hooldustöid hageja majandustegevusega seotud tavaliseks tegevuseks TsÜS § 121 lg 1 mõttes. Nii on tõendatud ka kostja väide, et kostjal oli mõistlikult võttes alus eeldada kooskõlas TsÜS § 118 lg 2, § 121 lg 2, et tunnistajad olid jeti RXP hooldustöid tellides hageja esindajad ja neil olid ka selleks hagejalt saadud volitused, sõltumata sellest, kellele see jett kuulus. Veelgi enam, kui kostja palus hagejal 11.05.2020 ja 19.05.2020 saadetud kirjades hooldustööde eest tasuda, ei vaidlustanud hageja kordagi viivitamatult seda, et väidetavalt tuli hooldusarve ümber teha kellegi muu nimele või et
tööde tellija oli hoopis muu isik. Kostja esitas hooldustööde arve 22.04.2020 ja alles 01.06.2020 e-kirjas teatas hageja, et tema pole tööd tellinud ja arve on väidetavalt valele isikule esitatud. Nii ei ole hageja ise VÕS § 6, 7 järgi kostjale õigeaegselt teatanud väidetavast arve esitamise veast ja talus seega tunnistajate sellist käitumist, mis puudutas hageja nimel jeti RXP hooldustöö tellimist TsÜS § 118 lg 2 järgi. Nii asus kohus järeldusele, et tegemist on hiljem otsitud vastuväite ja põhjendustega, et hageja ei peaks tasuma RXP hooldustööde eest. Alles 2020. juunis ehk enam kui kuu aega pärast arve esitamist ja hooldustööde tegemist, on hageja lihtsalt otsustanud ümber, kes peaks hooldustöö eest tasuma, ja et seda ei pea tasuma hageja. Kohus järeldas eeltoodust, et TsÜS § 115 lg 1, 116 lg 1, 118 lg 3, § 121 lg 2 järgi on tõendatud kostja väide, et hooldustööd tellis jetile just hageja, sest see oli tehtud hageja majandustegevuses, tunnistajad töötavad hageja juures ning hageja on vastutav nende tegevuse eest. Seega on tõendatud kostja väide, et pooled sõlmisid jeti hooldustööde kohta VÕS § 8 lg 1, 2 järgi teenuse osutamise lepingu ning vastupidised hageja väited pole tõendatud ega õiged.
20.Poolte kohustuste vahel on piisav seos VÕS § 110 lg 1 järgi. Poolte vahel on lepingud, millest hooldustöö lepingust tuleneva omapoolse tasu maksmise kohustuse on hageja jätnud kostja ees täitmata, ja see oli muutunud sissenõutavaks, ning seega oli kostjal sertifikaadi üleandmisest ehk osaliselt kohustuse täitmisest VÕS § 101 lg 1 p 2, § 110 lg 1 järgi õigus keelduda. Eeltoodust tulenevalt asus kohus järeldusele, et kostjat ei saa pidada VÕS § 100, VÕS § 211 lg 1 mõttes ühe jeti (Spark) sertifikaadi üleandmise kohustuse rikkujaks.
21.Kuna kostjal oli õigus keelduda ühe sertifikaadi üleandmisest hagejale, siis ei olnud hagejal õigust VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1 järgi selle jeti (Spark) müügilepingust taganeda 30.12.2020 hagiavaldusega. Lisaks leidis kohus, et müügilepingust taganemine 30.12.2020 on tehtud ilmse hilinemisega. Nimelt esitas hageja kostjale pretensiooni sertifikaadi saamiseks 01.06.2020 (lk 12) ning andis sertifikaadi esitamiseks kostjale tähtaja samaks päevaks. Isegi kui arvestada seda, et hageja nõudis sertifikaati veel 25.08.2020 kirjas (lk 23) ja andis selleks kostjale tähtaja 28.08.2020, on ilmne, et taganemine lepingust 30.12.2020 hagiavalduses on tehtud pärast mõistlikku aega lepingu väidetavast rikkumisest teadasaamisest, mis pidi hagejale olema selge juba 01.06.2020. Nii oli hageja kaotanud lepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 - 2 järgi.
22.Nii ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 järgi müügihinna tagastamist 6300 eurot ja sellelt viivist. Samuti ei saa hageja nõuda kahju hüvitamist saamata jäänud tulu näol. Kohus ei anna seetõttu hinnangut poolte väidetele, mis puudutab kahju tekkimist ja selle ulatust ja kahju ettenähtavust. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis ei ole vaja anda hinnangut ka kostja tasaarvestusavaldusele. Apellatsioonkaebus
23.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
24.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja on õigustatult kasutanud VÕS § 110 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendit. Hageja ei ole kostjalt jeti hooldustöid tellinud. Maakohus ei oleks tohtinud jätta hageja tunnistajate ütlusi arvesse võtmata. Tunnistajad näitasid jetiga hooldusesse tulles tehnilist passi, millelt nähtub, et jett ei kuulu hagejale. Maakohus on põhjendamatult tuginenud kostja meeldetuletustele, mis edastati 15.05.2020 ja 19.05.2020. Meeldetuletused esitati NT-le. Hageja ettevõttes ei ole töötajatel keeldu kasutada isiklikel eesmärkidel töö e-posti. Seega ei saanud hageja nimetatud meeldetuletusi. Hageja sai hooldustööde arvest teada 01.06.2020. Hageja on teatanud, et arve tuleb ümber teha NT nimele.
25.VÕS § 110 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab olema kostjal nõue hageja vastu, kuid seda tal ei ole. Lisaks ei ole kohustuste vahel piisavat seost. Tegemist on erinevate lepingutega, erinevate sõidukitega ning ka erinevatel aegadel tehtud tehingutega. Lisaks on VÕS § 110 lg 1 rakendamine hea usu põhimõttega vastuolus, arvestades tasumata arve suurust.
26.Kuna kostja ei andnud jeti sertifikaati üle, siis oli hagejal õigus müügilepingust taganeda. Hageja taganes müügilepingust pärast seda, kui selgus, et muid võimalusi jeti registreerimiseks ei ole. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et taganemine toimus hilinenult. Maakohus on jätnud arvestamata hageja põhjendused selle kohta, miks ei olnud taganemine tehtud hilinenult. Hea usu põhimõttest tulenevalt on lepingupoolte esmane kohustus proovida lepingut säilitada. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidles apellatsioonkaebuse vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
29.Maakohus asus seisukohale, et jeti sertifikaat kuulus müügilepingu eseme hulka ja seda täiendavat tasu maksmata. Nimetatud järeldust ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Samuti puudub vaidlus, et ühe jeti sertifikaat on hagejale üle andmata.
30.Pooltel on vaidlus, kellega oli kostjal sõlmitud leping jetile RXP hooldustööde teostamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamise
reegleid, kui leidis, et leping hooldustööde teostamiseks oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Hageja on seisukohal, et hooldustööde leping ei saanud olla sõlmitud poolte vahel, kuna hageja ei ole jeti omanik, vaid see kuulub hageja juhatuse liikmele JF-le. Kolleegium märgib, et seadusest ei tulene, et hooldustöö teostamise lepingu pooleks saab olla üksnes jeti omanik. Apellatsioonkaebuses on hageja seisukohal, et arve hooldustööde teostamise eest tuli esitada NT-le. Sellest võib ringkonnakohtu arvates järeldada, et hageja hinnangul oli lepingu pooleks NT. Samas ei ole ka NT jeti omanik. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda asjaolu, et hageja ei ole jeti omanik seda, et ta ei saa olla lepingu pooleks. Sel põhjusel ei oma tähtsust ka küsimus, kas hooldusesse tulles näidati kostjale jeti tehnilist passi või mitte. Kostja seadusliku esindaja MK vande all antud seletuse kohaselt tellis RXP jeti hooldustöö DG, kes palus, et arve läheks hagejale. Enne hooldustööd tellis DG kostjalt GTX jeti, mille eest läks arve hagejale. Hooldustööde teostamisega samal ajal käis DG-ga jutt Spark jettide müümisest. Tunnistaja DG (hageja töötaja ja hageja juhatuse liikme abikaasa) ütluste kohaselt soetasid nad kostjalt kolm jetti. Hoolduses käinud jett kuulub tema abikaasale ja arve oleks pidanud esitatama DG-le või NT-le. Tunnistaja NT (hageja töötaja) ütluste kohaselt ostis hageja kostjalt 2020.a kolm jetti, ühe GTX jeti ja kaks Spark jetti. Kaks Spark jetti valisid nad välja koos DG-ga. RXP jeti hooldusarve oleks tulnud teha NT nimele. Kostja on Spark jettide müügipakkumise saatnud e-posti aadressile XXX (I kd tl 39). Samale e-posti aadressile on 22.04.2020 kostja saatnud hooldustööde arve (I kd tl 41), 24.04.2020 on kostja saatnud sellele e-posti aadressile Spark jettide müügiarved (I kd tl 42), 11.05.2020 järelpärimise hooldusarve ja Spark jettide müügiarvete tasumise kohta (I kd tl 43) ja 19.05.2020 järelpärimise hooldusarve tasumise kohta (I kd tl 44). TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Vastavalt TsÜS § 118 lg 2, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna DG korraldas 2020.a alguses kostjalt hagejale GTX jeti ostmise, pöördus 2020.a kevadel kostja poole seoses RXP jeti hooldusega ning kahe
Spark jeti ostmisega, siis sai kostja TsÜS § 116 lg 2 järgi eeldada, et ka hooldustöö teostamise leping on sõlmitud hageja nimel. Sealhulgas sai kostja eeldada, et hooldustöö teostamine on seotud hageja majandus- või kutsetegevusega, kuna hageja ostis kostjalt jette. Samadel asjaoludel sai kostja ka TsÜS § 118 lg 2 järgi uskuda, et DG-le on antud volitus hooldustöö lepingu sõlmimiseks. Lisaks hageja teadis, et DG tegutseb hageja esindajana ja ta talus seda. DG kaudu sõlmitud lepingute alusel edastatud arved ja meeldetuletused olid saadetud hagejale e-posti aadressile XXX ning Spark jettide eest on hageja tasunud. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et nimetatud e-posti aadress oli hageja töötaja NT töö e-posti aadress (mitte hageja juhatuse liikme e-posti aadress). Hageja sai sinna saadetud arved kätte (seda kinnitab Spark jettide arvete maksmine). Hageja juhatuse liige väitis esmakordselt alles 01.06.2020 (st rohkem kui üks kuu pärast arve väljastamist), et hageja ei ole hooldustööd tellinud (I kd tl 106 pöördel). Sealjuures on hageja juhatuse liige palunud 05.06.2020 e-kirjas kostjal ühendust võtta volitatud isik D-ga (I kd tl 106), mis veelkord kinnitab, et DG tegutses hageja esindajana. Hageja tunnistajate DG ja NT ütlustest ei nähtu, et jeti hooldusesse toomisel oleks kostjale avaldatud, et hooldustööde tellijaks on keegi muu kui hageja. Sealjuures ei nähtu tunnistajate ütlustest, et nad oleksid jeti hooldusesse toomisel avaldanud, et arve oleks tulnud teha kellelegi teise nimele. Tunnistaja DG ütluste kohaselt oleks arve pidanud esitatama tema või NT nimele. NT ütluste kohaselt oleks arve pidanud olema esitatud tema nimele. Tunnistajate ütlustest tuleneb see, kelle nimele nende arvates oleks pidanud arve esitatama, kuid tunnistajate ütlustest ei tulene, et seda avaldati kostjale ka hooldustööde lepingu sõlmimise ajal. Seevastu kostja seadusliku esindaja MK seletuse kohaselt ütles DG jeti hooldusesse toomisel temale, et arve tuleb esitada hagejale. Arve ümbertegemise juttu enne juuni algust ei olnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et hilisemalt on kostjalt palutud arve ümbertegemist, ei muuda seda, et hageja oli lepingu pooleks. Ülaltoodule tuginedes on põhjendatud maakohtu järeldus, et hooldustööde leping sõlmiti hageja ja kostja vahel. Vaidlus puudub, et hooldustöö eest esitatud arve on hageja poolt maksmata.
31.VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Hageja on seisukohal, et ka juhul, kui hooldustöö leping on sõlmitud poolte vahel, siis ei ole hooldustöö lepingu ja müügilepingu vahel piisavat seost. Kolleegium ei nõustu hagejaga. Poolte vahel oli 2020.a esimesel poolaastal korduv äritegevus seoses jettidega.
Hageja ostis kostjalt 2020 talvel ühe jeti, tellis 2020 kevadel ühe jeti hooldustööd ja ostis 2020 kevadel veel kaks jetti. Sealhulgas on 2020 kevadel jeti hooldustöö leping ja jettide müügileping sõlmitud ajaliselt lähestikku. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud maakohtu järeldus, et hooldustöö lepingust tulenev hageja tasu maksmise kohustus ja müügilepingust tulenev kostja kohustus sertifikaadi väljastamiseks on piisavalt seotud.
32.Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et arvestades ühelt poolt hooldustöö lepingu järgse tasumata arve suurust ning teiselt poolt müügilepingu alusel jeti eest tasutu suurust ning sertifikaadi väljastamisest keeldumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju, on kostja poolt VÕS § 110 lg 1 rakendamine hea usu põhimõttega vastuolus. Kolleegium märgib, et hageja ei ole nimetatud asjaolule maakohtus tuginenud ega ole ka põhjendanud, mis takistas tal seda tegemast. Seetõttu jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
33.Ringkonnakohtule 04.05.2023 esitatud seisukohas on hageja täiendavalt avaldanud, et arvestades hageja majanduslikku seisundit, on kostja nõue piisavalt tagatud, mistõttu ta ei saa VÕS § 110 lg-t 1 kohaldada. Kolleegium märgib, et Riigikohus on 25.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 (p 46) selgitanud, et olukorras, kus kostja rahalist nõuet hageja vastu ei tagata teisiti, saab eeldada, et nõue ei ole piisavalt tagatud. Hageja ei ole maakohtus tuginenud väitele, et arvestades tema majanduslikku seisu, on kostja nõue piisavalt tagatud. Seetõttu jätab ringkonnakohus nimetatud väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Samuti jätab kohus vastu võtmata hageja poolt 04.05.2023 esitatud tõendid (Maksu-ja Tolliameti andmed hageja 2020 I ja II kvartali käibe, tasutud maksude ja töötjate arvu kohta), millega hageja soovib tõendada oma majanduslikku seisundit (TsMS § 652 lg 4). Nagu eelnevalt märgitud, ei saa hageja tugineda väitele, et tulenevalt tema majanduslikust seisundist on kostja nõue piisavalt tagatud. Lisaks on tõendid esitatud hilinenult, kuna need oleks saanud esitada ka maakohtule.
34.Kuna hageja jättis tasumata kostja sissenõutavaks muutunud nõude, siis leidis maakohus põhjendatult, et kostjal oli õigus kasutada VÕS § 110 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendit ja keelduda sertifikaadi väljastamisest. VÕS § 118 lg 2 sätestab, et lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Kuna kostja keeldus õigustatult sertifikaati väljastamast, siis ei saanud hageja sellel alusel lepingust taganeda. Arvestades, et kostjal oli VÕS § 110 lg 1 järgi õigus sertifikaadi väljastamisest keelduda, siis ei saa hagejal kostja vastu olla ka kahju hüvitamise nõuet.
35.Lisaks leidis maakohus, et hageja on lepingust taganenud pärast mõistliku aja möödumist. VÕS § 118 lg 1 p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kostja teatas hagejale 01.06.2020, et ta väljastab sertifikaadi koheselt, kui on tasutud võlgnevus (I kd tl 45). Seega sai hageja sertifikaadi väljastamisest keeldumisest teada hiljemalt 01.06.2020.
Asja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel probleemi lahendamiseks toimunud ekirjavahetus 01.06.2020 – 05.06.2020 (I kd tl 106-107) ja 25.08.2020 – 10.09.2020 (I kd tl 23, 25, 108-110). Hageja on seisukohal, et taganemiseks mõistliku aja hindamisel tuleb arvestada ka seda, et ta püüdis sertifikaati saada otse tootjalt. Ringkonnakohus märgib, et hageja sellekohane väide on tõendamata. Hageja on pöördunud ka 15.10.2020 Maanteeameti poole küsimusega jeti registreerimisvõimaluse kohta, millele Maanteeamet vastas 30.10.2020, et selleks on vaja vastavusdeklaratsiooni (I kd tl 91). Maanteeametilt vastuse saamiseks kulunud aega ei ole alust taganemiseks mõistliku aja hindamisel arvesse võtta, kuna 01.06.2020 hageja e-kirjast nähtub, et ta teadis juba siis, et ilma sertifikaadita ei saa jetti registreerida (I kd tl 106 pöördel). Hageja esitas lepingust taganemisavalduse 30.12.2020 esitatud hagis. Kui jätta läbirääkimistele kulunud aeg mõistliku aja hulka arvestamata, esitati taganemisavaldus enam kui kuue kuu möödumisel sertifikaadi väljastamisest keeldumisest teadasaamisest. Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohtu arvates põhjendatud maakohtu järeldus, et juhul kui hagejal oleks olnud õigus lepingust taganeda, on taganemisavaldus tehtud pärast mõistliku aja möödumist.
36.Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt vaidlustanud temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg 1 sätestatut. Seega puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas.
38.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 2825 eurot (käibemaksuta). Samuti palus kostja menetluskuludelt välja mõista viivise.
39.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluses menetlustoimingute tegemisele kokku 16,25 tundi. Sellest 15 tundi tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta) ja 1,25 tundi tunnihinnaga 220 eurot (käibemaksuta). Hageja avaldas, et ta ei esita vastuväiteid mahule, kuid leiab, et tunnihind on põhjendamatult kõrge.
40.Arvestades muuhulgas asjaolu, et hageja avaldas, et ta ei esita menetlustoimingute mahule vastuväiteid, peab ringkonnakohus kostja esindaja ajakulu 16,25 tundi põhjendatuks. Kostja esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks peab kohus 170 eurot (käibemaksuta). Selline oli kostja esindaja tunnitasu suurus ka maakohtus. Seega tuleb hagejalt kostja
kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude katteks 2762,50 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.