Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (11)

Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Hageja majandustegevuseks on muuhulgas jeti rent. Hageja kasutab kodulehte: https://marinerent.ee, kust nähtub, et hageja rendib jette. Kostja kasutab majandustegevuses kaubamärki BRP Keskus, kes tegeleb hobimootorsõidukite ja motospordiga. Nad müüvad nii ATV’sid, mootorsaane kui ka jette. Hageja ja kostja sõlmisid 15.05.2020. a suulise lepingu, mille objektiks oli kahe Sea-Doo Spark jeti (edaspidi ka Spark) ost kokku hinnaga 12 600 eurot ehk ühe jeti hind on 6 300 eurot. Kosta esitas hagejale tasumiseks kaks arvet ning hageja tasus arved täies ulatuses 15.05.2020. a. Kostja andis mõlemad jetid üle tähtaegselt ning lisaks andis ka ühe jeti sertifikaadi. Teise jeti sertifikaat aga jäigi üle andmata. Hageja palus kostjalt 01.06.202 sertifikaati. Kuna kostja sertifikaati ei väljastanud, siis sai hageja 2020.a. aasta suvel välja rentida vaid 3 jetti nelja asemel. Kodulehel on hagejal siiani välja toodud 4 jetti ja nii oli kogu suvi, kuna hageja lootis, et sertifikaat siiski väljastatakse. Reeglina tahetakse rentida mitut jetti korraga. Hagejal oli vaid 3 jetti, mida sai pakkuda rendiks. Jetid on ka erineva võimsusega ja hinnaga. Soovitud jetid osteti, et algaja saaks kasutada ja neid pakuti ka suuremate kogemusega juhtidele. Kodulehel on andmed: Sea Doo RXP 260 (võimsus 960 HP), Sead Doo GTX 300 Limited (võimsus 300 HP) Sea Doo Spark 90 (võimsus 90HP) (kõik kahekohalised). Sea Doo Spark 90 olid need jetid, mille hageja ostus kostjalt. 2020.a. teenis hageja rendist ulu 3400,06 €, rentides välja 3 jetti. Müügikäive oli järgmine: 2020.a juuni 833,35 €, juuli 1500,02 €, august 1066,69 €, ühe jeti keskmine tulu ühes hooajas eraisikutele rentides on 1 133,35 eurot. Hageja leiab, et tema eraisikutelt saamata jäänud tulu ühe jeti rentimise võimatuse tõttu on 1133,35 eurot. Sellest summast oleks hageja kandnud keskmiselt 218 eurot kütuse peale arvestusega, et kütuse hind on 1,04 eurot liitri kohta (käibemaksuta). Seega eraisikute osas on hagejal kahju nõue summas 915,35 eurot. Tegelikult on saamata jäänud tulu suurem, kuna jette soovisid rentida ka ettevõtted, tavaliselt 4 jetti kogu päevaks. Ettevõtetelt on saamata jäänud tulu 1710 € (käibemaksuta). Kokku on hagejal kostja vastu saamata jäänud tulu osas nõue summas 2 295,35 eurot. Jeti, mille kohta kostja sertifikaati ei andnud, ei saanud välja rentida ja selle arvelt saamata jäänud tulu eest vastutab kostja. Selleks, et jetiga merele minna, peab see olema registreeritud liiklusregistris (MSOS § 35.1 lg 1, 35.3 lg 1 ü 4 ja 7, 35.4. lg 1). Kuivõrd jetid olid täiesti uued ja üheski Euroopa liikmesriigis registreerimata, siis oli vaja nende registreerimiseks esitada jeti päritolu tõendavad dokumendid ja vastavussertifikaadid. Antud dokumentide olemasolul teostab Maanteeamet registrieelset ülevaatust ja alles siis teeb registreeringu. Seda jetti ei saanud välja rentida, sest kostja ei andnud sertifikaati, hageja ei saa seda mujalt muretseda kui ainult kostja käes. 2 (11)

25.08.2020 pöördus hageja kostja poole lepingu täitmise nõudega. Kostja ei olnud nõus ja leidis, et jeti müügilepingu sõlmimisele kuu aega enne olev remondiarve on tasumata ja sellele tuginedes ei väljasta ta sertifikaati. Arvestades, et sertifikaati ei ole väljastatud 7 kuu jooksul ja hageja ei saa seetõttu kasutada jetti oma majandustegevuses, taganes hageja hagiavalduses ühe lepingu eseme suhtes lepingust. Kostja keeldus alusetult sertifikaati väljastamast. Esiteks, arve, mille tasumist kostja nõudis, tehti remondi ja hooldusteenuste eest jetile, mis ei kuulu hagejale ega ole hageja kasutuses ja seega ei olnud teenuse tellija hageja. Hageja palus arve teha ümber aga kostja keeldus seda ümber tegemast. Teiseks, antud arve oli esitatud kuu aega enne poolte vahelise müügilepingu sõlmimist ja ei ole mingil moel seotud müügilepinguga. Antud juhul on tegemist täiesti kahe erineva lepinguga, kus on erinevad lepingupooled. Kuivõrd MSOS kohaselt merel liikmeliseks peab jett olema registreeritud liiklusregistris, siis ei saanud hageja jeti rentida ja seeläbi teenida renditulu. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu kahju hüvitamise nõue. Kostja pidi koos jeti üleandmisega üle andma ka sertifikaadi, mis on vajalik selleks, et saaks jetit kasutada vastavalt tema sihtotstarbele (VÕS § 211 lg 1). Arvestades, et kostja ei ole seda üle andnud, siis ta ongi lepingut rikkunud. Hagejale on tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol, kuivõrd hageja ei saanud teenida jeti rendi pealt tulu ning just tulu teenimiseks jeti soetatud oligi, kahju tekkimise ja kohustuse rikkumise vahel on seos ja vajalik dokumentatsioon oli hagejale vajalik ja kostjale pidi olema ette nähta kahju tekkimine, kui ta rikub dokumendi üleandmise kohustust (VÕS 127 lg 3). Kostja teadis, et hageja tegeleb jeti rendiga ja selleks on vajalik jett registreerida liiklusregistris. Kostja teadis ka seda, et selleks on vajalik sertifikaat. Samuti on ilmselge, et kui jetti ei registreerita, siis hageja seda välja rentida ei saa ja seega tekib temal kahju. Seega pidi kostja ette nägema hagejale kahju tekkimise võimalust sertifikaadi mitte üleandmise tõttu. Tekkinud kahju on saamata jäänud tulu: renditulu miinus kütusekulu. Muud kulu (nt ruumide rendikulu, tööjõukulu, reklaamikulu jne) ei saa tulust maha arvata, kuna see kulu oli hagejal igal juhul olenemata sellest, kas ta pakkus rendile 3 või 4 jetti Neljas jett, mis oli ilma sertifikaadita, oli tal igal juhul olemas ja seda oli vaja hoiustada, mille kulu ta kandis. Kokku on kostja hagejale kahju tekitanud summas 2 295,35 eurot ning selle eest vastutab kostja. Kuna hageja taganes lepingust, siis peab kostja tagastama hagejale 6300 € (ühe jeti hind). Lepingu sõlmimisega lootis hageja õigustatult saada jette koos selle juurde kuuluva dokumentatsiooniga, mis võimaldab neid kasutada majandustegevuses. Hageja leiab, et kostja poolne lepingu rikkumine oli tahtlik kuivõrd ta teadis, et sertifikaat on oluline jettide kasutamiseks, ja kuna kostja sertifikaati ei väljastanud, siis rikkus ta kohustust, mille tõttu hageja võis lepingust taganeda. Hageja palub välja mõista ka kahju hüvitiselt ja makstu tagastamise nõudelt viivist. Hagejal on kostja vastu kahju nõue summas 2 295,35 eurot. 24.08.2020. a esitas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude summas 2 280 eurot ja palus kahju hüvitada hiljemalt 28.08.2020. a. Viivist saab nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja hageja leiab, et antud summa osas muutus kohustus sissenõutavaks 28.08.2020. a Seega arvestab hageja summalt 2 280 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 järgi alates 29.08.2020. a ning hagi esitamise seisuga on viivise summa 62,3 eurot. Hageja nõuab viivist alates hagi esitamisest põhinõuetelt summas 8 595,35 eurot VÕS § 113 lõikes 2 sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlga 8 595,35 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 62,3 eurot ning viivist põhinõuetelt 8 595,35 eurot alates hagi avalduse esitamisest VÕS § 113 lõikes 2 sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 3 (11)

Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt tasaarvestada Satnet OÜ nõue Motorent OÜ nõudega 279,9 euro ning 279,9 eurolt asjas tehtava lahendi jõustumise hetkeks võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud viivise tasumiseks ning seada Satnet OÜ nõude täitmine sõltuvusse SEA-DOO SPARK jeti (VIN XXX) valduse üleandmisest Motorent OÜ-le aadressil Xxx, Saku vald. Menetluskulud ja sellelt nõutava viivised palus jätta hageja kanda. 2020. aasta märtsi viimastel päevadel pöördus kostja poole Satnet OÜ volitatud esindaja D G, teatades, et Satnet soovib osta kostjalt kaks SEA-DOO SPARK jetti. Umbes kolm nädalat enne nende jettide vastu huvi tundmist, tellis Satnet, keda esindas D. G, kostjalt juba olemasoleva jeti (SEA-DOO RXP 260) hooldustööde tegemise. 02.04.2020 tegi kostja hagejale kahe SEA-DOO SPARK jeti hinnapakkumise, millele järgnesid D. Gga läbirääkimised ning hinnapakkumise aktsepteerimine ja tellimus esitamine. 22.04.2020 edastas kostja D. G e-posti aadressile xxx hooldustööde arve nr 202157 koos teatega, et jeti hooldustööd on valmis. 24.04.2020 saatis kostja D. G e-posti aadressile xxx ka kahe jeti arved, s.o. vastavalt arve nr 205099 ja arve nr 205098. 11.05.2020 edastas kostja D. G e-posti aadressile xxx meeldetuletuse, et Satnetil on tasumata nii hooldustööde kui ka kahe jeti eest väljastatud arvetel märgitud tasu, s.o. kokku 12 879,9 eurot. 15.05.2020 maksis hageja kostjale ära arvetel nr 205099 ja nr 205098 märgitud kahe jeti ostuhinna, jättes samas arvel nr 202157 märgitud hooldustööde tasu jätkuvalt maksmata. 19.05.2020 saatis Motorent hagejale korduva meeldetuletuse arve nr 202157 tasumiseks. Satnet võlgnevust ei hüvitanud. 01.06.2020 teatas Motorent, et ta on valmis hea tahte märgina väljastama Satnetile sertifikaadi, kuid seda alles siis, kui Satnet on enda võlgnevuse Motorendi ees hüvitanud. Hagile vastuse esitamise hetkeks on Satneti võlgnevus jätkuvalt tasumata. Kostja ei nõustu hageja etteheidetega, justkui oleks Motorendil olnud kohustus koos jettidega anda Satnetile üle ka sõiduki tootja sertifikaat. Sellist kokkulepet ei olnud, selle dokumendi soovi peab avaldama läbirääkimiste käigus. Sertifikaadi eest tuleb maksta eraldi tasu. Paljud ostjad ei soovi sertifikaate, sest kasutavad jette motospordivõistlustel osalemiseks, erajärvedel vm sarnastel veekogudel sõitmiseks või kes ostavad jeti selleks, et kasutada jeti osi mõne muu veesõiduki varuosadena. Selleks ei ole vaja jetti registreerida. Kostja selgitas seda hagejale, hageja seda sertifikaati ei soovinud. Ka hinnapakkumised kinnitavad seda - hinnapakkumistelt ja arvetelt nähtub, et sertifikaat väljastatakse koos jetiga ainult siis, kui pooled on selles eraldi kokkuleppe saavutanud ning kui ostja on andnud nõusoleku tasuda sertifikaadi saamisega seotud kulud. Seega vastas jett, mille sertifikaati polnud, müügilepingu tingimustele ning kostja ei ole kohustust rikkunud (VÕS § 217 lg 19). Kostjal oli õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 järgi. Isegi, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Satnetil oli õigus nõuda sertifikaadi üleandmist, siis on kostja põhjendatult keeldunud Satneti nõude täitmisest kuni hooldustööde eest väljastatud arvel nr 202157 näidatud 279,9 euro ning sellele lisanduva viivise tasumiseni. Sissenõutavaks muutunud viivise suurus on 17,2 eurot (seadusjärgses määras perioodi 23.04.2020 kuni 28.01.2021 eest). Igal juhul on Satneti poolt hooldustööde tellimise ning kahe jeti ostmisel vahel ka piisav seos. D. G on nii hooldustööde tellimisel kui ka kahe jeti ostmisel tegutsenud Satneti volitatud esindajana. Seda kinnitab Satneti seadusliku esindaja J F 05.06.2020 e-kiri, milles J. F on Motorendil palunud hooldustööde eest võlgnetava tasu osas suhelda „minu volitatud isik D xxx“. Teiseks, D. G on Satneti nimel korraldanud kahe jeti ostmise ning uurinud muuhulgas seda, millal võib Satnet tulla kahele jetile järele. Kolmandaks nähtub kohtule esitatud tõenditest, et D. Gl oli volitus anda juhiseid ka Satneti raamatupidajatele, sest vahetult pärast 11.05.2020 kahe jeti eest võlgnetavate arvete kohta meeldetuletuse D. G e-posti aadressile edastamist, tasus Satnet arved nr 205099 ja nr 205098. Viimaks on Satneti nimel tegutsenud D. G nii hooldustööde kui ka jettide tellimisega 4 (11)

seonduvas suhtluses kasutanud hagejale viitavat e-posti aadressi (domeenilaiend „tulvesrent“, vt xxx). Tööde tellimine ja jettide ostmine on toimunud hageja huvides. Hooldustööde tellimise ning kahe jeti ostmise vahel on ajaline seos – mõlema tellimuse sooviga pöördus D. G Satneti nimel kostja poole märtsis 2020 ning mõlema tellimuse täitmine toimus samaaegselt aprillis 2020 (mitte mais 2020, nagu väidab hageja, seda kinnitab jettide arvete edastamist kinnitav e-kiri). Samuti oli mõlema tellimuse esemeks sama tootja jett, s.o. hooldustöid sooviti jetile SEA-DOO RXP 260 ning osta soovis hageja kahte uut SEA-DOO SPARK jetti. Hagis esitatud hageja väidete õigsust eeldades on Satnet soovinud SEA-DOO RXP 260 jetti, millele tehti hooldustöid, üürida huvilistele välja sarnaselt kahe uue SEA-DOO SPARK jetiga. Veelgi enam, D. G ega ka Satneti seaduslik esindaja ei nõudnud pärast hooldusarve väljastamist arve mingile muule isikule ümber vormistamist, mööndes sellega, et arve oli põhjendatult ja õigesti väljastatud just Satnetile. Seetõttu on hooldustööde tellimisel ning kahe jeti müümisel ajaline ning majanduslik seos, mis on erialakirjandusest piisav VÕS § 110 lg-le 1 tuginemiseks. Satneti väited, justkui oleks D. G tellinud hooldustööd enda või mõne muu kolmanda isiku nimel, on alusetud ja otsitud. Eeltoodu alusel oli kostjal alus keelduda kohustuse täitmisest seni, kuni Satnet on kostjale tasunud hooldustööde arve nr 202157 alusel võlgnetava tasu koos seadusjärgse viivisega. Seetõttu ei ole kostja viivituses enda kohustuse täitmisega ning hageja viivisenõue on alusetu. Hageja lepingust taganemine pole kehtiv, sest kostja pole kohustust rikkunud. Alternatiivselt isegi, isegi kui hagejale üle antud üks jett ei vastanud sertifikaadi puudumise tõttu lepingutingimustele, siis ei ole Satnet müügilepingust kehtivalt taganenud. Eeldades hageja väidete õigsust, et kostjal oli tõepoolest kohustus Satnetile üle anda sertifikaat sõltumata sellekohase erikokkuleppe puudumisest, siis sai hageja sertifikaadi puudumisest teada hiljemalt maikuus 2020. Taganemisavalduse on hageja esmakordselt esitanud aga alles käesolevas kohtumenetluses, st Motorent on hageja taganemisavalduse kätte saanud 14.01.2021 ehk enam kui pool aastat pärast väidetava puuduse ilmnemist. Arvestades, et Satneti näol on tegemist majandusja kutsetegevuses teguseva isikuga, ei ole pool aastat mõistlik aeg taganemisavalduse esitamiseks. Kuivõrd Satnet mõistliku aja jooksul müügilepingust ei taganenud, vaid vastupidi, hageja enda väidete kohaselt kasutab ta mõlemat Motorendilt soetatud jetti ka tänasel päeval enda teenuse reklaamimiseks, siis minetas Satnet väidetavale puudusele tuginemise õiguse. Satneti ja Motorendi vaheline müügileping kehtiv. Hageja nõue ostuhinna üleandmiseks on seetõttu alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja pole lepingut rikkunud. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oli kasu saamise võimalus, mis on kohtupraktikast tulenevalt aga saamata jäänud tulu hüvitamise nõude esitamise vältimatuks eelduseks. Tõendamata on, et ettevõtted ja eraisikud soovist üürida kõiki jette. Kuskilt ei nähtu, et alates 01.06.2020 kuni 31.08.2020 olid kõik Satneti ülejäänud kolm jetti välja üüritud. Kahju tekkimine ei olnud kostjale ettenähtav. Seega, kui Satnet tõepoolest oleks soovinud asuda jette välja üürima, oleks ta pidanud sellest Motorenti teavitama enne müügilepingu sõlmimist, kui Motorent selgitas Satnetile sertifikaadi ja sõiduki Maanteeametis registreerimisega seonduvat. Satnet kostjat enda kavatsusest aga ei teavitanud. Seejuures ei pidanud ka kostja ise kuidagi tuvastama, et Satneti eesmärk on asuda jette välja üürima. Nimelt on hageja majandustegevuseks äriregistri andmetel elektroonika– ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük ning ajutise tööjõu rent. Seetõttu ei olnud Motorendile ettenähtav, et isegi juhul, kui Motorendil oleks tõepoolest olnud kohustus jettide sertifikaat ilma sellekohase erikokkuleppeta üle anda, siis võib kohustuse rikkumise korral tekkida hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Kui kohus peab võimalikuks Satneti hagi rahuldada, siis tasaarvestab Motorent enda nõude Satneti vastu 279,9 euro ning viivise tasumiseks asjas tehtava lahendi jõustumise hetkeks sissenõutavaks muutunud seisuga), Satneti poolt käesolevas kohtumenetluses esitatud nõudega. Tasaarvestuse tulemusel lõppeb nii Satneti nõue kui ka Motorendi nõue kattuvas osas. Samuti palub kostja seada 5 (11)

hagi rahuldamise korral Satnet nõude täitmine sõltuvusse SEA-DOO SPARK jeti (VIN: XXX) valduse Motorendile üleandmisest Motorendi tegevuskohas aadressil Xxx, Saku vald. Tegemist on aadressiga, kus anti hagejale algselt jetid üle, st ka tehingu tagasitäitmine peaks toimuma samas kohas. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud Vaidlust ei olnud järgmiste asjaolude üle: • Pooled sõlmisid 15.05.2020 suulise lepingu selles, et hageja ostis ja kostja müüs hagejale kaks Sea-Doo Spark (edaspidi Spark) jetti kokku hinnaga 12 600 eurot, ühe jeti hind on 6 300 eurot, • Kostja esitas hagejale ostetud jettide ees tasumiseks kaks arvet (lisa 1, arve nr 205098 24.04.20, arve nr 205099 24.04.20 mõlemad 6300 € tasumiseks, lk 8-8p). • hageja tasus ostetud jettide eest kostjale 15.05.2020 12600 € (lisa 2, maksekorraldused 271, 272, lk 9-9p. • Kostja andis mõlemad jetid üle hagejale ja samuti andis üle ühe jeti sertifikaadi (lisa 3, lk 10), teise jeti sertifikaat on üle andmata. • Kostja tegi jetile RXP hooldustöö ja esitas hagejale arve nr 202157 22.04.20 summas 279,90 €, mida hageja ei ole tasunud. Vaidlus Müügileping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb lepingut täita vastavalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele (VÕS § 6,7), lepingus kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ülaltoodud vaidlustamata asjaolude järgi leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud VÕS § 8, § 208 lg 1 järgi kahe Sea-Doo Spark jeti müügilepingud ning kostja on andnud üle hagejale koos jettidega ka 1 jeti sertifikaadi. Seega on kostja täitnud vähemalt ühe jeti osas müügilepingu kooskõlas VÕS § 208 lg 1, 8 lg 2, 76 lg 1, 2. Sertifikaat, sertifikaadi üleandmisest keeldumine, lepingust taganemine Kostja keeldus andmast hagejale üle teise jeti (Spark) sertifikaati. Kostja väitis, et pooltel ei olnud sertifikaadi osas kokkulepet ja see tuli hagejal soetada eraldi tasu eest. Hageja taganes ühe jeti müügilepingust seetõttu, et kostja ei andud üle selle sertifikaati. Kostja leidis, et tal oli õigus keelduda sertifikaadi ülendamisest seni kuni hageja tasub ära ühe teise jeti hooldustööde arve ja müügilepingust taganemine oli lubamatu. Kohus kontrollib järgnevalt neid väiteid VÕS § 211 lg 1 I lause järgi peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus 6 (11)

ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Kostja esitatud jeti hinnapakkumisest (vastuse lisa 1, lk 38-39) ei nähtu, et jeti juurde kuuluks sertifikaat, tegemist on lisavarustusega, kuid ei nähtu, palju selline sertifikaat siis maksab, kui ostja seda soovib. Kostja esitatud e-kirjalisest vastusest 01.06.20 hageja pretensioonile (lk 45) nähtub, et sertifikaat on olemas, kuid kostja keeldub seda andmast enne kui hageja tasub ära ühe teise jeti hooldustöö arve. Kostja seadusliku esindaja M. K vande all antud seletuste koheselt on sertifikaati vaja selleks, et võtta jett näiteks transpordiametis arvele. Seletuste kohaselt pakkus kostja hagejale sertifikaati, mida hageja algul ei soovinud, kuid hiljem siiski soovis, mille kostja ka muretses. Seletuste kohaselt ei andnud kostja ühte sertifikaati hagejale üle seetõttu, et hagejal oli tasumata ühe jeti RXP hooldusarve. Kostja seletas vande all, et lisatasu sertifikaadi eest eraldi nõuta. Hinnates kostja hinnapakkumist, 01.06.20 vastust hageja pretensioonile, M. K seletusi omavahel kogumis, asub kohus järeldusele, et kuigi algselt ei soovinud hageja saada jettide sertifikaate, leppisid pooled siiski kokku, et kostja müüb hagejale 2 Sea-Doo Spark jetti koos sertifikaatidega ja seda ilma sertifikaatide eest täiendava tasu küsimata VÕS § 8 lg 1, § 208, § 211 lg 1 järgi. Kostja on esitanud kohtule H K e-kirjalise seletuse 12.04.21 (lk 81), millest nähtuvalt ei olnud müügiprotsessis justkui juttu sertifikaatidest, kuid teised eelviidatud tõendid seda ei kinnita. Nii pole tõendatud kostja väide, et sertifikaat oleks olnud eraldi tasu eest müüdav ja et müügilepingu esemeks poleks olnud sertifikaadid. Vastupidised hageja väited on seega õiged. Kuna asjas ei ole vaidlust, et hageja sai mõlemad jetid enda valdusse ja sai ühe jeti sertifikaadi, kuid teise jeti sertifikaati mitte, siis kontrollib kohus, kas kostjal oli õigus keelduda VÕS § 101 lg 1 p 2, VÕS § 110 lg 1 järgi ühe jeti sertifikaadi üleandmisest hagejale ehk keelduda VÕS § 208 lg 1, § 211 lg 1 järgi asja juurde kuuluva dokumendi üleandmisest ehk osalisuselt kohustuse täitmisest. Lisaks kontrollib kohus, kas hageja võis seetõttu, et kostja ei andnud üle ühe jeti (Spark) sertifikaati, müügilepingust taganeda. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. VÕS § 110 lg 1 järgi võib võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi võib võlausaldaja taganeda lepingust kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS 189 lg 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud ning lg 2 sätestab, et lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast.

7 (11)

TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud TsÜS § 121 lg 1 sätestab, et kui isikul on volitus teha teise isiku majandus- või kutsetegevuses kõiki tehinguid, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavalised, ei või ta siiski eraldi volituseta kinnisasja võõrandada või koormata ega sõlmida laenulepingut ning lg 2 sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kostja on esitanud kohtule e-kirja 22.04.2020, millega on saadetud hagejale arve nr 202157 22.04.20 279,90 € ja mis sisaldab endas ühe jeti RXP hooldustööde eest tasu (lk 40-41). Lisaks on kostja saatnud 11.05.20 e-kirjalise meeldetuletuse arvete, sj hooldusarve tasumise kohta (lk 43) ning veelkord meeldetuletuse 19.05.20 (lk 44). Selle peale on hageja seaduslik esindaja J. F palunud kostjal võtta 05.06.20 e-kirjas ühendust volitatud esindajaga D. Hageja väitis, et märgitud hooldustöid tehti jetile, mis kuulub hageja seaduslikule esindajale J. F ja selle eest tuli arve esitada mitte hagejale ning hageja ei pidanud seda tasuma. Kostja seadusliku esindaja M. K seletustest vande all nähtub, et tavaliselt tehakse jeti hooldustöö töö ära ja esitakse arve ja piiranguid ei tehta selles, kelle jette hooldatakse. Kostja ei mäletanud seda, kas vaidlusaluse jeti puhul tutvuti tehnilise passiga, kuid antud tööde puhul, mida jetile tehti, tavaliselt passiga ei tutvuta. Seletuste kohaselt tellis D G hooajaks jeti ettevalmistuse hoolduse. tõi jeti hooldusesse ning oli öelnud, et tööde eest maksab Satnet. Kostja M. K seletas, et alles 2020.a suvel palus hageja seda, et arve tehtaks ümber, kuigigi eelnevalt oli kostja mitu korda hagejale kirjutanud, et hooldusarve tuleb tasuda, kuid siis ei öelnud mitte keegi, et arve tuleb ümber teha. Kostja seletas veel, et enne remonti oli D. G tellinud GTX limited jeti ja arve esitati ikka Satnetile. Seda, et hooldusarve tuli ümber teha, tuli jutuks alles juunis 2020.a. Hageja tunnistaja D. G andis ütlusi, et hoolduses käinud jett kuulub tema abikaasale, kuigi ta ei osanud seda jetti istungil täpsemalt kirjeldada, kuid oskas selgitada, et hooldusarve tulnuks esitada kas D. Gle või N. Tle, sest remonditöid ei tellinud Satnet. D. G ütles, et ta töötab Satnetis. Hageja esitatud e-kirjast 01.06.20 kostjale nähtub, et kostja ei ole nõus hooldusarvega, kuna firma pole seda tellinud. N. T ütlustest nähtuvalt töötab ta Satnetis ja ta tegeleb kõigi küsimustega firmas ning et hageja tegeleb jettide rentimisega. Tema ütluste kohaselt tuli maksmata hooldusarve RXP jeti eest saata talle isiklikult ja et tema viiski selle jeti kostja juurde hooldusesse. Hinnates M. K seletusi, D. G, N. T ütlusi kogumis, asub kohus järeldusele, et need on vastuolulised küsimuses, kellele tuli jeti hooldustööde arve esitada, kes pidi arve tasuma, mistõttu kohus nende tõenditega selles küsimuses arvestada ei saa. Pärast hooldustööde tegemist ja arve esitamist (arve esitati 22.04.20), pidasid pooled läbirääkimisi 2 jeti (Spark) ostmiseks ning nad sõlmisidki 2 jeti (Spark) müügilepingu (vaidlustamata asjaoludel 15.05.20). Kostja M. K seletustest nähtub, et kui ta D. Gt 2020.a. alguses esmakordselt nägi, ütles D. G, et on Satneti esindaja ja kui jutt käis jettidest, siis algul räägiti GTX limititst, sellele järgnes 8 (11)

see, et RXP toodi hooldusesse ja alles siis tõusetus küsimust vaidlusaluste Sparkide (2 tk) ostust. Vaidluse all ei olnud asjaolu, et kostja tegi jeti RXP hoolduse ja seejärel esitas hagejale arve nr 202157 tööde eest tasumiseks 22.04.2020. Nii D. G kui N. T töötavad hageja juures, mis nähtub nende ütlustest. Nende ütlustest nähtub, et Satnetil oli huvi osta jette, mistõttu ostetigi kostjalt täiendavalt 2 Sparki. Kuna D. G ja N. T töötavad hageja juures, nemad tundsid huvi Sparkide ostu vastu ja hageja ja kostja sõlmisid 2020.a. mais 2 Sparki müügilepingut, mis järgnesid RXP hooldustööle ja selle eest tasunõude (arve) esitamisele, leiab kohus, et jettide müük, soovitav rent ja seega ka nende hooldus on seostatav hageja majandustegevusega. Hageja on ise ju hagiavalduses väitnud, et tema soov oli rentide jette. Seega saab pidada jeti RXP hooldustöid hageja majandustegevusega seotud tavaliseks tegevuseks TsÜS § 121 lg 1 mõttes. Nii on tõendatud ka kostja väide, et kostjal oli mõistlikult võttes D. G ja N. T käitumist hooldustööde tellimisel ja seejärel Sparkide ostu vastu huvi tundes ning hageja juures töötamise järgi alus eeldada kooskõlas TsÜS § 118 lg 2, § 121 lg 2, et tunnistajad oli jeti RXP hooldustöid tellides hageja esindajad ja neil olid ka selleks hagejal saadud volitused, sõltumata sellest, kellele see jett kuulus ja kas selle jeti kohta esitati hooldusesse tuues kuuluvusdokumendid või ei (pass vm). Veelgi enam, kui kostja palus hagejal 11.05.20 (enne Sparkide ostu) ja 19.05.20 (pärast Sparkide ostu) saadetud kirjades hooldustööde eest tasuda, ei vaidlustanud hageja kordagi viivitamatult seda, et väidetavalt tuli hoooldusarve ümber teha kellegi muu nimele kui hageja nimele või et tööde tellija oli hoopis muu isik. Mõistlik võlausaldaja teatab kohaselt VÕS § 6, 7 järgi hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt teisele poolele, kui leiab, et mingi raamatupidamislik dokument on valesti tehtud või äriühing ei ole arve esitajalt mingi teenust tellinud. Kostja esitas hooldustööde arve 22.04.20 ja alles 01.06.20 e-kirjas teatas hageja, et tema pole tööd tellinud ja arve on väidetavalt valele isikule esitatud (kohus viitas eespool, et tunnistajate ütlused ja kostja seletused olid omavahel vastuolus, kellele tuli arve esitada ja kohus neid tõendeid ei arvestanud). Nii ei ole hageja ise VÕS § 6, 7 järgi kostjale õigeaegselt teatanud võimalikest väidetavast arve esitamise vigadest või muus taoluesest ja talus seega tunnistajate sellist käitumist, mis puudatus hageja nimel jeti RXP hooldustöö tellimist TsÜS § 118 lg 2 järgi. Nii asub kohus järeldusele, et tegemist on hiljem otsitud vastuväite ja põhjendustega, et hageja ei peaks tasuma RXP hooldustööde eest ja alles 2020. juunis ehk enam kui kuu aega pärast arve esitamist ja hooldustööde tegemist, on hageja lihtsalt otsustanud ümber kes peaks hooldustöö eest tasuma ja et seda ei pea tasuma hageja. Kohus järeldab eeltoodust, et TsÜS § 115 lg 1, 116 lg 1, 118 lg 3, § 121 lg 2 järgi on tõendatud kostja väide, et hooldustööd tellis jetile just hageja, sest see oli tehtud hageja majandustegevuses, tunnistajad töötavad hageja juures ning hageja on vastutav nende tegevuse eest. Seega on tõendatud kostja väide, et pooled sõlmisid jeti hooldustööde kohta VÕS § 8 lg 1, 2 järgi teenuse osutamise lepingu ning vastupidised hageja väited pole tõendatud ega õiged. Mis puudutab hageja esitatud e-kirja 05.06.20 (lk 106), kus hageja seaduslik esindaja ootab raha oma firma kontole, siis mis asjaoludel pidi keegi maksma raha hageja kontole, on hooldustööde tasunõude ja Sparkide eest tasunõude kontekstis asjakohatu, sest hooldustööde ja Sparkide eest tuli maksta kostjale mitte hagejale. Kuna 1) kostja tegi hagejale ühe jeti hooldustöö, 2) hageja pole selle hooldustööde eest tasunud kostjale, 3) selle hooldustöö tasunõue muutus arvest nr 202157 22.04.20 nähtuvalt sissenõutavaks 22.04.20 ehk enne kui 2 Sparki tasunõuded vastavalt arvetele nr 205098 ja 205099 (mõlemad 24.04.20), siis on müügilepingust tuleneva ühe Sparki sertifikaadi üleandmise kohustuse ning kostja tehtud hooldustööde tasunõude vahel piisav seos VÕS § 110 lg 1 järgi. Nimelt on poolte vahel lepingud, millest hooldustöö lepingust tuleneva omapoolse tasu maksmise kohustuse on hageja jätnud kostja ees täitmata ja see oli muutnud sissenõutavaks ning seega oli kostjal õigus ühe Sparki müügilepingust tuleneva dokumendi ehk sertifikaadi üleandmisest ehk osaliselt kohustuse täitmisest VÕS § 101 lg 1 p 2, § 110 lg 1 järgi keelduda. Selle tõttu asub kohus järeldusele, et kostjat ei saa pidada VÕS § 100, VÕS § 211 lg 1 mõttes ühe jeti (Spark) sertifikaadi üleandmise kohustuse rikkujaks.

9 (11)

Seda vaidluses ei tõusetunud, et hageja oleks menetluse ajal kostjale tasunud vaidlusaluse hooldustöö eest. Nii ei ole langenud ära ka kostja õigus ühe sertifikaadi üleandmisest keeldumiseks VÕS § 110 lg 3 järgi (võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise). Kuna kostjal oli õigus keelduda ühe sertifikaadi üleandmisest hagejale, siis ei ole tema käitumine vaadeldav müügilepingust tuleneva osalise kohustuse (osaliselt oli täidetud, sest jett oli üle antud) rikkumisena VÕS § 100 mõttes ja hagejal ei olnud seetõttu õigust VÕS § 101 lg 1 p 4, § 116 lg 1 järgi selle jeti (Spark) müügilepingust taganeda 30.12.20 (hagiavaldusega). Kuigi ta seda tegi, ei ole sellel taganemisel õiguslikku toimet VÕS § 118 lg 2 järgi, sest kostja keeldus õigustatult oma kohustust täitmast. Lisaks leiab kohus, et müügilepingust taganemine 30.12.20, olukorras, kus kostja teatas 01.06.20 (lk 45), et keeldub sertifikaadi üleandmisest enne kui tasutakse hooldusteenuse eest, on tehtud ilmse hilinemisega. Nimelt esitas hageja kostjale pretensiooni ja tähtaja sertifikaadi saamiseks 01.06.20 (lk 12) ning andis sertifikaadi esitamiseks kostjale tähtaja samaks päevaks. Isegi kui arvestada seda, et hageja nõudis sertifikaati veel 25.08.20 kirjas (lk 23) ja andis selleks kostjale tähtaja 28.08.20, on ilmne, et taganemine lepingust 30.12.20 (hagiavalduses) on tehtud pärast igasugust mõistlikku aega lepingu väidetavast rikkumisest teadasaamisest, mis pidi hagejale olema selge juba 01.06.20 ja kus täiendavast tähtajast 28.08.20 oli ka tagamisavalduse tegemise ajaks möödunud üle 4 kuu. Nii oli hageja kaotanud üldse lepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 – 2 järgi. Nii pole õige hageja väide, et tal oli õigus lepingus taganeda ja vastupidine kostja väide on õige. Nii ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 189 lg 1 järgi müügihinna tagastamist 6300 € ja sellelt nõudelt viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi. Samuti ei saa hageja nõuda VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, 4 järgi kahju hüvitamist saamata jäänud tulu näol põhjusel, et kostja ei andnud hagejale üle ühe jeti (Spark) sertifikaati ja hageja ei saanud seetõttu jette anda rendile. Kohus ei anna seetõttu hinnangut poolte väidetele kahjunõude kohta: kahju tekkimisele ja selle ulatusele (§ 128 lg 2, 4), kahju ettenähtavusele (127 lg 3) ja kas võimalikku hüvitist tuleks vähendada (VÕS § 139, § 140). Nii ei saa hageja nõuda kahju hüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi. Kohus ei hinda ka seetõttu poolte esitatud tõendeid (fotod jettidest, hagiavalduse sees, lk 1p-2, lk 101-102, allkirjastamata tabelandmed hageja väidetava müügikäibe kohta, lk 16-18, 114, allkirjastamata kassaorderid, lk 115-150, hageja majandusaasta aruanne, lk 156-160, fotod kodulehekülje kohta, lk 162p, erinevate isikute kirjad jettide rentimiseks, lk 19-22, 111-113, jettide registriandmed, registreerimisdokumendid, transpordiameti vastus, lk 67, lk 83-85, 91-93,163p ja vastavas osas D. G ning N. T ütlused ning M. K seletused). Ülaltoodu alusel jääb hagi rahuldamata. Kuna kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse vastuväite alternatiivselt juhuks, kui hageja nõue kuuluks rahuldamisele, ja kuna hagi jäi rahuldamata, siis ei anna kohus hinnangut nendele väidetele ega tee tasaarvestust kostja nõudega põhivõla 279,90 € ja sellelt arvestatava viivisega lahendi jõustumise hetkeks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lisaks ei ole vaja seada hageja nõude täitmine sõltuvaks SEA-Doo Spark jeti (VIN XXX) valduse üleandmisest Motorent OÜ-le aadressil Xxx, Saku vald. Kohus ei hinda sisuliselt poolte esindajate kirjavahetust, kuna puudutab küsimust, kas vaidlust võiks lahendada kompromissiga (lk 108-110) Menetluskulude jaotus ja nende suurus 10 (11)

Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 143 p 1, õ 144 p 1 järgi on menetluskulud lõiv ja esindaja kulud ja tõlkekulud. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust. Kulunud aega ei pea ega saa arvestada minuti, sendi täpsusega. Kohtul on piisav kogemus, et hinnata põhjendatud aega. Arvestada tuleb asja mahtu, keerukust, hinda. Kostja menetluskuludeks on esindaja kulud 10837,50 € ilma käibemaksuta 63,75 tunni eest, tunnitasu määr on 170 €/h. Arvestuse kohaselt on kulunud kostja esindajatel töö tegemiseks aega 7,9 tööpäeva 8-tunnise tööpäeva arvestuse juures. Hageja esindajal kulus käesolevas vaidluses töö tegemiseks aega 25,5 tundi ja 3315 € (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud (hageja esindajale on kostja kulude nimekiri kätte toimetatud 01.03.22, tähtaeg vastamiseks oli vastavalt istungi protokollile 08.03.22). Hagihind 9345 € on väiksem kui kostja lepinguliste esindajate kulud 10837,50 €. Kostja lepingulistel esindajatel on kulunud tööle aega 7,9 tööpäeva, mis ei ole mõistlik ajakulu, mille peaks hageja hüvitama. Kohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud kulud järgmised: • •

• • •

Hagiavalduse ja tõenditega tutvumiseks, kliendiga seetõttu nõupidamiseks, arutamiseks tõendite kogumiseks, vastuse koostamiseks ja esitamiseks - kokku 16 h, Hageja 26.02.20 esitatud vastusega tutvumiseks, sellele vastamiseks 16.04.21 ja tõendite kogumiseks, hageja 26.04.21 taotlusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, hageja 15.06.20 dokumendi ja hulgaliste tõenditega (saamata jäänud tulu kohta) tutvumiseks ja vastamiseks ja tõendi esitamiseks, hageja 18.08.20 dokumendiga tutvumiseks - kokku 8 h. Kohus märgib, et kostja on oma vastustest korduvalt viidanud varasematele seisukohtadele, mis ei ole vajalik. Seega on dokumentide tegelik koostamise aeg väiksem kui kostja on arvestanud. Lisaks kestsid kolm istungit kokku 5 ja 45 min (viimasel istungil oli 1–tunnine vaheaeg), milledeks oli vaja ette valmistuda ja protokollidega tutvuda - kokku 8 h. Piisav aeg menetluskulude nimekirja koostamiseks on kokku 1 h. Täiendavalt on põhjendatud aeg kohtu kirjade või korralduste, kutsetega tutvumiseks kokku 0,5 h ja kliendiga nõupidamiseks ja oma positsiooni kujundamiseks - 1 h.

Kõike eeltoodut arvestades, leiab kohus, et kostja esindajate põhjendatud ajakulu käesolevas asjas on 33,5 h. Tasu määr 170 € on kooskõlas kohtupraktikaga ja seega on kostjate esindajate põhjendatud kulud TsMS § 175 lg 1 järgi kokku 5695 €. Märgitud summa tuleb TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista ning § 177 lg 4 järgi tuleb hagejalt välja mõista kostja kulude tasumisega viivitamise korral viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja menetluskulud, milleks on esindaja kulud 3315 € (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul kooskõlas aja materjalidega ja mahuga ja on seega põhjendatud. Kuid need jäävad tema enda kanda. Lisaks jääb hageja kanda asjas tasutud lõiv 550 € ja tõlkekulu 234 € TsMS § 162 lg 1, 2, § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, § 144 p 1, § 143 p 1, § 175 järgi. Kohtunik (digitaalne allkiri)

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.