TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi X.X`i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
11976,49 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood 14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521, Tallinn Hageja lepinguline esindaja Anni Kennedy Kostja: X.X, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi X.X`i vastu.
2.Välja mõista X.X`ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks põhivõlg 7294,56 eurot, intressid 516,98 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2511,11 eurot.
3.Välja mõista X.X`ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis põhivõlalt 7294,56 eurot kuni sellekohase tasumiseni lepingujärgses määras 18,9% aastas alates 20.08.2022.
2.Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulude suuruseks 1992 eurot.
3.Välja mõista X.X`ilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulud 1992 eurot. Menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712994831.
4.Välja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2-22-12224
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.12.2013 laenulepingu nr 500066553. Kostja on sõlminud laenulepingu muutmise kokkulepped 16.07.2015; 30.08.2016; 12.07.2017; 8.05.2018. Viimase 8.05.2018 laenulepingu muutmise kokkuleppe kohaselt sai kostja täiendavalt laenu summas 5100 eurot, laenujääk lepiti kokku 8856,21 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 10.06.2018-10.05.2024. Kostja on teostanud tagasimakseid summas 1561,65 eurot, millest tulenevalt on hageja põhivõlg summas 7294,56 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 23.10.2020.
2.Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 18,9% aastas ning kostja kohustus tasuma intressi maksegraafiku alusel. Hageja nõuab kostjalt intressi võlgnevust alates 23.osamaksest 10.04.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 29.osamakseni. Vastavalt laenulepingu eritingimustele on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu 2,90 eurot kuus. Hageja on esitanud lepingu haldamise tasu nõude ning ka võla sissenõudmiskulude nõude.
3.Hageja nõuab ka viivist lepingus kokku lepitud viivisemääras 18,9% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 24.10.2020 kuni 19.08.2022 summas 2511,11 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 18,9% aastas põhinõudelt alates 20.08.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Kostja vaidles hagile, vastu paludes jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on lepingud tühised, lepingutest puuduvad andmed krediidi kulukuse määra arvutamise aluste ja eelduste kohta; rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet; lepingutest ei tekkinud intressi tasumise kohustust; tarbijakrediidilepingu sätteid ei ole järgitud; nõue on põhjendamatult suur, ebaselge ja tõendamata; viivise määra kokkulepe on tühine; kostja taotleb viivise ja sissenõudmiskulude vähendamist; sissenõudmiskulude nõue on põhjendamatu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
7.Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud laenulepingust tulenevat võlga. Täpsemalt tuleneb hageja nõue sellest, et kostja jättis laenumaksed maksegraafikus kokkulepitud ajaks tasumata ja laenuandja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles.
8.Panga ja kostja vaheline võlasuhe põhineb tarbijakrediidilepingul võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kuna pank oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandusega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
9.VÕS § 416 näeb ette, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud
2-22-12224 tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Ka VÕS § 399 lg 1 kohaselt kaasneb lepingu erakorralise ülesütlemisega kohustus kogu laen kohe tagastada. Samuti on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt VÕS § 94 lg 1 järgi lepingu kehtivuse ajal lepinguga kokkulepitud intressi ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates lepingu ülesütlemisest kuni põhivõla tasumiseni viivist.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sõlmis pangaga vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu. Seega saab kohus selle asjaolu vaidluse lahendamisel aluseks võtta.
11.Kostja on hagile vastu vaieldes väitnud esiteks seda, et lepingud on tühised, lepingutest puuduvad andmed krediidi kulukuse määra arvutamise aluste ja eelduste kohta. Lisades, et lepingutes on krediidi kulukuse määr avaldatud „laest võetud“ numbrina, et see oleks väiksem kolmekordsest lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmisest tarbimislaenude kulukuse määrast ja välistaks sellisena formaalselt tehingu tühisuse liigkõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel. Selle kujunemine ei ole jälgitav ega kontrollitav. Suvalise numbri avaldamist tuleb käsitleda krediidi kulukuse määra avaldamata jätmisena. Hageja seevastu leiab, et kostja on oma hagivastuses üksnes eeldanud ja oletanud, et laenulepingus kajastatud krediidi kulukuse määr on „laest võetud“ suvaline arv, mis on vale. Hageja lisab, et kostja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks ega ei ole ka vastupidist tõendanud TsMS § 230 lg 1 mõttes, seega tuleb kostja eeldused ja väited jätta tähelepanuta.
12.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Kohus on kontrollinud tarbijakrediidilepingute vastavust seaduses toodud piirangutele krediidikulukuse määra osas. Nii nähtuvad ka vastavad andmed krediidi kulukuse määra kohta hageja esitatud lepingutes (tl 4-6, 8, 10, 11, 12, 15-16, 21, 24). 18.12.2013 laenulepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 30,18% aastas ning 18.12.2013 laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr 34,44%. 16.07.2015; 30.08.2016; 12.07.2017; 8.05.2018 laenulepingu muutmise kokkulepete kohaselt oli krediidi kulukuse määr vastavalt 30,18% aastas; 30,18% aastas; 28,35% aastas ja 22,81% aastas (tl 4, 6, 11, 15, 21) ning Eesti Panga avaldatud viimane tarbimislaenude kulukuse määr vastavalt 26,57%; 26,57%; 18,92% ja 18,81%. Seega ei ületanud kostjaga sõlmitud krediidilepingute järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ja laenulepingud ei ole liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu tühised.
13.Kohus jätab tähelepanuta kostja vastuse punktis 11 viited nagu lepingutes puuduks VÕS § 404 lg-s 2 (sh viitega VÕS § 4031 lg 1 p-le 1) kohustuslikest andmetest kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär, kuna kostja poolt viidatud sätted ei sisalda viivise aasta- ja päevamäära nõuet ning antud juhul nähtub hageja esitatud lepingutes ka viivise määr aastas ja päevas, sh viimases lepingus (tl 15-16, 21, 22).
14.Teiseks vaidlustab kostja (juhul kui kohtu hinnangul ei ole laenulepingud tühised) nõude krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõttest (VÕS § 4034) tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Kostja väidab, et hageja ei hinnanud kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimise ajal. Kostjal olid suured kohustused teiste võlausaldajate ees ja polnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks. Krediidiandja ei kontrollinud kostja maksevõimet, ei kogunud
2-22-12224 piisavaid andmeid ega teostanud analüüsi kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandjal ei saanud kujuneda veendumust selle suhtes, et kostja on krediidivõimeline.
15.Hageja viitab oma vastuses, et Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi, mis kohaldub Eesti Vabariigis tegutsemisõigust omavatele krediidiasutustele, välisriigi krediidiasutuste filiaalidele ja piirülese teenuse pakkujatele Eestis, tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel. Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 10 lg 1 kohaselt krediidiandjana tegutsemiseks peab olema tegevusluba. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalil on olemas tegevusluba ning allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Juhendi p-s 4.3. on toodud, et vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks toimib krediidiasutus õigusaktidest ja käesolevast juhendist lähtuvalt järgmiselt: 4.3.1. kogub ja säilitab andmeid tarbija regulaarsete sissetulekute, regulaarsete finantskohustuste ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutab neid andmeid tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks, eesmärgiga jõuda veendumusele tarbija võimekuses krediit lepingus kokku lepitud tingimustel tagasi maksta (KAVS-i § 47 lg 3, VÕS-i § 4032); 4.3.2 esitab tarbijale lepingueelse teabe krediidilepingu oluliste tingimuste kohta, andes muuhulgas vajadusel täiendavalt selgitusi eesmärgiga, et tarbija saaks piisava informatsiooni alusel kaaluda, kas pakutav krediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale (VÕS-i §-id 4031 ja 4032); 4.3.3. hoiatab tarbijat krediidi võtmisega seotud ohtudest (KAVS-i § 49 lg 6, VÕS-i § 4032 lg 4). Hageja märgib, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Laenuandja on enne laenu väljastamist analüüsinud kostja pangakonto väljavõtteid perioodi 08.11.2017 kuni 07.05.2018 kohta, mis olid viimase 08.05.2018 väljastatud laenu aluseks. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt olid laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul kostja keskmised sissetulekud vahemikus 900 – 1000 eurot, ehk ~ 936 eurot. Pärast laenu väljastamist oli igakuine kohustus TF Bank AB ees 209,42 eurot. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek oli piisav laenutaotluse rahuldamiseks. Samuti on igakuised kohustused väiksemad kui kliendi sissetulekud.
16.Vaidlust ei ole selles, et kostja pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja keskmine sissetulek kõnealusel perioodil ca 936 euro0, kuid vaidlus on kohustuste suuruse üle. Kostja leiab, et hinnatakse mitte ainult kohustusi, vaid ka minimaalseid kulusid, mida kostja kannab elamisele, toidule, riietele, hügieenile ja tervisele. Kostja toob välja enda igakuise kohustuste suuruse konto väljavõtte alusel summas 1202,93 eurot ( tl 116), sh Coop Finants maksed krediitkaardiga ja korteriüüri kulud. Lisaks on kostja antud perioodil võtnud ka täiendavaid laenusid. Hageja toob seevastu välja tuginedes samale kostja pangakonto väljavõttele viimase laenu andmise perioodi eel kostja igakuised finantskohustused kokku keskmiselt summas 370,14 eurot (Omaraha, Placet, Inbank, COOP V, Koduliising, Express Credit), (tl 134). Hageja selgitab, et COOP Finants AS säästukaart+ ei ole arvestatud finantskohustusena, sest sellega on finantseeritud toidukaupade soetamist jms. Telia Eesti AS ei ole samuti finantskohustus, vaid tegemist on teenuse tarbimisega. Ka korteri üür ei ole finantskohustus. Kanded Bondora AS-ile selgitusega "sissemakse" ei ole finantskohustus, see on kas "investeering" või "hoiupõrsas" vms.
17.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. järgi Krediidiandja või -vahendaja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse mh tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid
2-22-12224 regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne).
18.Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et hageja on arvestanud kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja finantskohustuste suuruseks kuus 370,14 eurot (tl 134). Lisades toodule käesoleva hagi aluseks oleva lepingujärgsed kohustused summas 209,42 eurot ja kostja poolt viidatud teise TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali lepingu kohustused summas 59,02 eurot (tl 144) saab omakorda järeldada, et hageja sissetulek oli piisav laenu taotluse rahuldamiseks, seega kostja oli krediidivõimeline antud laenu võtmisel. Kostja vastuväidete osas maksetega seonduvalt COOP Finants AS säästukaardiga ja Telia Eesti AS teenusega nõustub kohus hagejaga, et antud maksed ei ole käsitletavad finantskohustusena, vaid kuuluvad kohtu arvates Finantsinspektsiooni juhendi p 9.11. mõttes arvesse võtmisele kogumis, milleks jäi kostja sissetulekut arvestades piisavalt vahendeid ca 297,42 eurot. Kostja vastuväited vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise kohta on kohtu hinnangul ümber lükatud kostja enda käitumisega lepingute täitmisel enam kui 1,5 aasta jooksul (18 kalendrikuud), mil kostja oli suuteline lepingut täitma, tasudes osamakseid õigeaegselt kuni detsembrini 2019. Juunikuust 2018 kuni detsembrini 2019 probleeme ei tekkinud (tl 97). Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistrit, millest nähtus, et kostjal ei olnud lepingute sõlmimise ning muudatuste kuupäeval ühtegi maksehäiret (tl 98). Kostjal tekkisid maksehäired pea kaks aastat pärast viimase lepingu muudatuse sõlmimisest. Toodut kinnitab hageja esitatud kirjavahetus poolte läbirääkimiste kohta maksepuhkuse üle (tl 99-102), kostja makseraskused tekkisid seoses tema sissetuleku vähenemisega tulenevalt koroonapandeemiast, mitte hageja kohustuste rikkumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda hagejaga, et realiseerusid kostja jaoks krediidi võtmisega olemuslikult seotud riskid, mida ei saanud hageja ära hoida.
19.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et krediidiandja on kostjale laenu andmisel täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Seega on TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust veenduda kostja krediidivõimelisuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et kostja menetluses esitatud vastuväited vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramise osas on tõendamata ning kohtul puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks.
20.Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 7294,56 eurot, korrigeeritud intressi summas 516,98 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 2511,11 eurot, lisaks on hageja esitanud tulevikus sissenõutava viivise nõude alates 20.08.2022 kuni põhinõude summas 7294,56 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 18,9% aastas.
21.Hageja nõuab põhivõlga summas 7294,56 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku laenujäägis 8856,21 eurot. Hageja märgib, et kostja on perioodil 08.06.2018 kuni 21.08.2020 teinud vaidlusalusele lepingule makseid kogusummas 4561,02 eurot (tl 147-148). Kostja vaidleb vastu nimetatud summale, leides et on tasunud 4769,16 (3984,60+244,82+213,81+325,93) eurot (tl 117-120). Vaidlus on 13.05.2019 tasutud 325,93 euro üle (tl 120), mis hageja arvates ei ole tehtud hagiavalduse aluseks olevale lepingule nr 500066553, kostja vaidleb sellele vastu. Kuivõrd kõnealune makse viitenumber erineb praeguse asja aluseks oleva lepingu viitenumbrist, ei arvesta kohus nimetatud makset kostja poolt teostatud makseks antud asjas (tl 120, 144). Lisaks erineb poolte toodud summa 21.08.2020 ja 06.08.2020 tasutud 67,79 eurot ja 50 euro maksete võrra, mille on hageja arvestanud ka nõude katteks erinevalt kostjast. Kostja viimatinimetatud maksete osas vastu ei vaidle. Kohus nõustub hagejaga selles, et 21.08.2020 ja
2-22-12224 06.08.2020 makstud 67,79 eurot ja 50 eurot tuleb lugeda tasutuks, seega on kostja tasunud käesoleva hagi nõude katteks kokku 4561,02 eurot.
22.Lepingu üldtingimuste p 3.5 kohaselt Kui Klient teeb Lepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks, arvestatakse makse esiteks võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste, teiseks Laenusumma põhiosa tagastamise, kolmandaks sissenõutavaks muutunud Intressi ning neljandaks muude kohustuste sh Viivitusintressi ja kahjude katteks. Hageja luges kostja maksed varasemate kohustuste katteks kooskõlas ka VÕS § 88 lg-ga 6. Eeltoodust tulenevalt on hageja kostja maksed arvestanud erinevate kohustuste katteks järgnevalt: põhiosa katteks 1561,65 eurot, intressi katteks 2927,82 eurot, laenuhaldustasu katteks 66,70 eurot ja sissenõudmiskulude katteks 4,85 eurot. Toodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 7294,56 (8856,21-1561,65) eurot.
23.VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi vastavalt lepingus kokku lepitud intressimäärale. Laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 18,9% aastas. Hageja nõuab kostjalt intressi võlgnevust alates 10.07.2020 osamakse eest kuni ülesütlemiseni 23.10.2020 kokku summas korrigeeritud intressiarvestuse kohaselt 516,98 eurot (119,19 + 117,75 + 116,28 + 114,79 + 48,97). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress kogusummas 516,98 eurot.
24.Vastavalt laenulepingutele ja maksegraafikutele oli kostja kohustatud tasuma lepinguhaldustasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,90 eurot kuus. Kostja ei ole hageja lepinguhaldustasu nõudele vastu vaielnud. Haldustasu nõude aluseks on VÕS § 108 lg 1 koostoimes laenulepingu eritingimustega. Kohtu hinnangul on hageja lepinguhaldustasu korrigeeritud nõue summas 11,60 eurot põhjendatud ning tuleb kostjalt välja mõista.
25.Lisaks nõuab hageja kostjalt ka viivist ja sissenõudmiskulusid vastavalt hagi esitamise seisuga. Kuna laenuandja on kostjaga sõlmitud laenulepingud üles öelnud, siis on kostja kohustatud tagastama laenuandjale laenusumma ja tasuma laenulepingu kehtivuse aja eest lisaks kokkulepitud intressile ka alates laenulepingu ülesütlemisest kuni kohustuse täitmiseni viivist.
26.Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 7294,56 eurot lepingus kokku lepitud viivisemääras 18,9% aastas lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.10.2020 kuni hagi esitamiseni 19.08.2022 kooskõlas VÕS § 113 lg 1. Kostja on taotlenud viivise vähendamist, hageja vaidleb vastu viivise vähendamisele. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Eelnimetatud sätetest tulenevalt saaks kohus viivist vähendada mh siis, kui viivis oleks ebamõistlikult suur, kuid kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et viivis oleks ebamõistlikult suur. Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määr võib tuleneda seadusest või olla kokku lepitud lepingus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgsed viivised kogusummas 2511,11 eurot, samuti tulevikus sissenõutav viivis põhinõudelt 7294,56 eurot kuni sellekohase tasumiseni lepingujärgses määras 18,9% aastas alates 20.08.2022.
2-22-12224
27.Hageja nõuab kostjalt ka 50 euro suurust sissenõudekulu. Selle nõude aluseks on VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja 3, mille kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (p 3). Kostja on sissenõudekuludele vastu vaielnud, märkides, et hageja ei ole kostjale meeldetuletuskirju saatnud. Hagi lisana 6 lisatud kirjad ei ole hageja kirjad vaid Julianus Inkasso kirjad. Kohus märgib, et kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on saatnud vaidlusaluse lepinguga seoses kostjale võlateatisi, lepingu ülesütlemise teatise (tl 29-31). Kostjale on korduvalt saadetud kirju, kus on selgitatud, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal volitas Julianus Inkasso OÜ-d kreeditori esindama võla sissenõudmisel (tl 31, 38). Kohtu hinnangul on sissenõudekulu hüvitamise nõue põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista summas 50 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 7294,56 eurot, intressid 516,98 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2511,11 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 7294,56 eurot kuni sellekohase tasumiseni lepingujärgses määras 18,9% aastas alates 20.08.2022.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
30.Hageja on esitanud 19.08.2022 (koos hagiavaldusega) ja 26.04.2023 menetluskulude nimekirjad. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud 840 euro suuruse riigilõivu ja 2163 euro suuruse lepingulise esindaja kulu (koos käibemaksuga) (tl 150151). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ja et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
31.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 14 tunni ulatuses, sellest 11 tundi ja 30 min tunnihinnaga 120 eurot, lisaks käibemaks ja 2 tundi ja 30 min tunnihinnaga 169 eurot, lisaks käibemaks. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga, kokku summas 2163 eurot.
32.TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 840 eurot.
33.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud TsMS § 218 lg 1 kohane esindaja.
34.Kostja vaidleb vastu hageja kuludele. Kostja ei pea mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h (käibemaksuta) ning samuti 169,00 eurot/h (käibemaksuta). Kostja loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 120 eurot/h (koos käibemaksuga). Kostja esitas oma vastuväite menetluskuludele juba koos hagi vastusega, lisaks ka 28.04.2023. Kostja ei loe hageja 29.11.2022 õigusabikulusid dokumentide tutvumisele ja vastuse koostamisele põhjendatuks (5 tundi ja 15 min) dokumentide vähese arvu tõttu, hageja
2-22-12224 seisukoht sisaldab ainult kopeeritud seadusi ja finantsinspektsiooni juhendeid. Veel ei nõustu kostja hageja 30.01.2023 õigusabikuludega dokumentide tutvumisele ja vastuse koostamisele (2 tundi ja 15 min) ega 13.02.2023 õigusabikuludega dokumentide tutvumisele ja vastuse koostamisele (1 tundi ja 30 min) dokumentide vähese arvu tõttu. Ilmselgelt on tegemist põhjendamatu ja mõõdutundetult ülepaisutatud ajakuluga. Kohus leiab, et hageja juristist esindaja tunnitasu 120 eurot, lisaks käibemaks on iseenesest mõistlik ja põhjendatud arvestades vaidluse iseloomu ja keerukust, ega ületa õigusabituru keskmist hinda. Kohus ei pea põhjendatuks tunnihinna tõstmist 169 euroni, lisaks käibemaks.
35.Kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida hageja kui võlgade sissenõudmisega igapäevaselt tegelev äriühing kogu aeg kasutab samalaadsete nõuete esitamisel. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud sedavõrd keeruline. Kostja esitatud vastuväited vajasid küll selgitamist ja tõendite kogumist, kuid ka sellele kulunud aeg peaks mõistlikult võttes olema lühem kui 9 tundi (29.11.2022-13.02.2023 toimingud). Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud iseenesest eriti keeruline ega ka mahukas ja pooled ei vaielnud väga keeruliste õigusküsimuste üle, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks kokku 8 tunni kulu ehk 8 × 120 = 960 eurot, lisaks käibemaks, kokku 1152 eurot.
36.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 840 euro suurune riigilõiv ja 1152 euro suurune lepingulise esindaja kulu ehk kokku 1992 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskulude hüvitis kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 712994831.
37.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.