Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
19. mai 2023, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-23-3250
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja (pärija): Narva linn linnavalituse kaudu; [email protected] Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andrei Matvejev; Advokaadibüroo Sven Sillar, Narva osakond; e-post: [email protected] Pärandaja (võlgnik): V S (ik x, surnud x) Ajutine haldur: Ly Müürsoo (ik x)
Narva linna (linnavalituse kaudu) avaldus V S pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
2-23-3250 Teadaanded.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Narva linn linnavalituse kaudu (edaspidi avaldaja) esitas 28.02.2023 Viru Maakohtule pankrotiavalduse V S pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis 17.03.2023. a määrusega avalduse menetlusse, nimetas pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Ly Müürsoo ja kohustas ajutisel halduril esitada kohtule kirjalik aruanne pankrotiseaduse § 22 lg 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta 18. aprilliks 2023. Haldur esitas 16.04.2023 kohtule aruande, milles palub lõpetada võlgniku pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Menetluse jätkamiseks palub ajutine haldur määrata kohtul tasuda deposiiti 1500 eurot, mis katab nii ajutise halduri tasu ja kulutused kui ka pankrotimenetluse esialgsed tehtavad kulutused. Kui deposiiti tasutakse võlausaldajate poolt nõutud summa, siis kuulutada välja pärandvara pankrot. Kohus määras 18.04.2023. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks tasutavaks deposiidiks 1500 eurot tasumistähtajaga 2.05.2023. Määratud tähtajaks keegi deposiiti ei tasunud. Ajutise halduri 16.04.2023. a aruandest järelduvad järgmised asjaolud.
I Vara Järelepärimiste tulemusena pankadesse selgus, et V S pärandvaral oli Swedbank AS-s arvelduskonto nr x, mille jääk on 1,83 eurot. V S nimel on avatud kogumispensioni konto nr x, millel oli 06.04.2023 0 osakut. Osakud võeti tagasi 10.02.2023. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, kellele osakutest saadud raha välja maksti. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole V Sl tagastatavat enamkinnipeetud tulumaksu. V S eest ei ole esitatud 2019. a tuludeklaratsiooni, kuid selle esitamise tähtaeg möödus 31.03.2023. Transpordiameti vastusest ajutise halduri järelepärimisele nähtub, et V S nimele on registreeritud Nissan Primera (registrimärk x, esmane registreerimisaasta 2002). Sõidukile oli enne ajutise halduri nimetamist 17.05.2019 seatud kohtutäitur Andrei Kreki kasuks võõrandamise keelumärge. Sõidukil puudub ülevaatus, viimane ülevaatus kehtis kuni 07.2019. Sõiduki kohta puudub informatsioon pärandvara inventuuris ja pankrotiavalduses. Seega ei ole sõiduki asukoht teada ka pärijale. 2(6)
2-23-3250 Kõike kogumis hinnates asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et tegemist ei ole varaga, mida saab tulevikus arvata pärandvara pankrotivara hulka ja seetõttu ei arvesta ajutine pankrotihaldur sõidukiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Pankrotiavalduses on pärija märkinud V S varaks ka x osa, osakapitali suurusega 2500 eurot. Nähtuvalt Tartu Maakohtu registriosakonna andmetest on V S kui ainuosanik otsustanud juba 01.01.2014, s.o pea 10 aastat tagasi OÜ Vita Pood tegevuse lõpetada ja viia läbi osaühingu likvideerimise. Seetõttu asub ajutine pankrotihaldur seisukohale, et osa näol ei ole tegemist likviidse varaga ja ajutine pankrotihaldur ei arvesta sellega kui varaga oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust on V S pärandvaras ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat likviidset vara 1,83 eurot. II Võlad Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on järgmised: -
Narva linna pärandvara valitsemise kulud on 210,11 eurot; võlgnevus x AS-le 1518,15 eurot, nõue tuleneb Pärnu Maakohtu 24.04.2019. a määrusest nr 219-100359; võlgnevus x OÜ-le on 2831,88 eurot, x OÜ-lt loovutusega saadud nõue; kohtutäitur Andrei Kreki nõue on 612,00 eurot.
Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad V S pärandvara kohustused kokku vähemalt 5172,14 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et V S pärandvara suhtes aktiivseid täitemenetlusi ei olnud.
IV Majanduslik olukord V S pärandvara hulgas on 14.04.2023 ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat likviidset vara 1,83 eurot. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 5172,14 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 5170,31 euro võrra. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et V S pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, puuduvad ka ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjus on surm 28.06.2019. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
V Muud asjaolud 2023 on TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud palga alammäär 725 eurot. 1/5 TLS § 29 g 5 alusel kehtes3(6)
2-23-3250 tatud alammäärast on 145,00 eurot. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (rk 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur palub: -
-
-
lõpetada V S (ik x, surnud x) pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused; välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (rk 10539935, arvelduskonto nr X Swedbank AS-s) ajutise halduri tasu 990,00 eurot, millele lisandub käibemaks 198,000 eurot, kokku 1188,00 eurot vastavalt aruandele. Tasust 725,00 eurot, millele lisandub käibemaks 145,00 eurot, kokku 870,00 eurot palub haldur välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 318,00 eurot koos käibemaksuga pärandvara arvelt; anda ajutisele haldurile Ly Müürsoole õigus käsutada V S arvelduskontot x Swedbank AS-s; Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele OÜ-le Sentire MK väljamakse tegemiseks.
Ajutine haldur palus kohtul määrata deposiiti tasuda 1500 eurot, mis katab nii ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused kui ka pankrotimenetluse esialgsed tehtavad kulutused. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik tasub kohtu deposiiti V S pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud, palub ajutine haldur kuulutada välja V S pärandvara pankrot.
Ajutise halduri kulude aruanne Ajutine haldur esitas kohtule oma ajutise halduri tasu arvestuse arvestusega 33 eurot poole tunni kohta:
Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiulaenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF Bank AB-le, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Primero Finance OÜ-le, Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, KiirAutoLaen.ee OÜ-le, võlausaldajatele deposiidi tasumise võimaluse kohta (12 dokumenti) - kokku 5 tundi; tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega, dokumentide võrdlemine - 2 tundi; dokumentide analüüs, suhtlemine pankrotiavalduse esitajate esindajaga ja võlausaldajate esindajatega - 1,5 tundi; aruande koostamine - 6 tundi; halduri toimiku koostamine - 0,5 tundi.
Kokku 15 tundi (s.o. 30 pooltundi) arvestusega 33 eurot poole tunni, seega on ajutise halduri tasu kokku 990,00 eurot, millele lisandub käibemaks 198,00 eurot, kokku seega 1188,00 eurot.
4(6)
2-23-3250
Kohus, tutvunud ajutise halduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutine haldur tuvastas, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samas puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, puuduvad ka ajutisele haldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohus leiab, et pankrotimenetluse läbiviimine pärandvara arvelt ei ole võimalik, sest pärandvara võlgnikul ei ole. Pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, samuti ei ole menetluse käigus käesoleval juhul võimalik pankrotivara suurendada. Kohtu määratud tähtajaks keegi deposiiti ei maksnud. Eeltoodu alusel lõpetab kohus võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. PankrS § 29 lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 aluse ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise aja töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupaga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt raha, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel osaliselt menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Arvestades ajutise halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus halduri tasu määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. 5(6)
2-23-3250
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.