Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ hagi X vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 01.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (registrikood 14529431), esindaja Robert Sarv Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mati Senkel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.02.2023 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud määruskaebemenetluses X kanda.
4.Mõista X-lt Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 90 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja menetluse käik
1.Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ (hageja) esitas 15.12.2022 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudes.
2.Hageja esitas 24.01.2023 avalduse hagist loobumiseks. Kostja eemaldas pärast hagi esitamist arvustuse Google arvustuste keskkonnast, lõpetas sellega kahjutekitava käitumise ja rahuldas
hageja nõude. Kuivõrd hageja saavutas hagis taotletud eesmärgi pärast hagi esitamist ja kostja tegevuse tulemusel, palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus hüvitada menetluskulud 930 eurot, mis koosnesid õigusabikuludest 720 eurot ja riigilõivust 210 eurot. Hagejale osutati õigusabi 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta).
3.Kostja leidis, et temalt menetluskulude väljamõistmine oli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sest kostja oli üliõpilane, 100% töövõimetu ja tal puudus sissetulek. Juhul, kui kohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 ei kuulu kohaldamisele, märkis kostja, et hageja kulud ei olnud märgitud ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Tegemist oli tüüphagiga, mis ei olnud hageja jaoks keerukas ja seetõttu ei olnud hageja tunnitasu ja ajakulu põhjendatud. Eeltoodu alusel palus kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu määrus
4.Maakohus võttis 01.02.2023 määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasjas nr 222-18818 menetluse. Kohus määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 690 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leidis, et sissetuleku puudumine ja täielik töövõimetus ei olnud asjaolud, mis muudaksid menetluskulude väljamõistmise vastaspoolelt äärmiselt ebaõiglaseks. Eelnevast tulenevalt ei esinenud alust jätta menetluskulud kostjalt välja mõistmata. Kohus pidas põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) ja leidis, et hagi koostamise põhjendatud ja vajalik tööaeg oli 2,5 tundi. Hagist loobumise ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud tööaeg oli põhjendatud 30 minuti ulatuses. Hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud olid kokku 480 eurot, millele lisandus riigilõiv 210 eurot. Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 690 eurot. Kostja määruskaebus
5.Kostja esitas 16.02.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 690 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt menetluskulude väljamõistmisel ei rakendanud menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 162 lg-st 4 tulenevat kaalutlusõigust. Kuivõrd kostja oli oma tervisliku (100% töövõimetu) ja sotsiaalse seisundi (üliõpilane) tõttu praktiliselt maksejõuetu, oli menetluskulude väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kaebuses leitakse, et TsMS § 162 lg-t 4 sai kohaldada ka juhul, kui kostja rahuldab nõude pärast hagi esitamist. Kostja postitus ei olnud faktiväide, mis halvustas hagejat. Kostja väite mõju ja tähendus oli hageja jaoks faktiliselt olematu ja menetluskulude jaotamisel tuli arvesse võtta väidete sisu tähendust hageja jaoks. Hagi näol oli tegemist tüüphagiga ja hageja tegevus ei olnud kooskõlas heade tavadega. Menetluskulud tuleks jätta poolte kanda. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.
7.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetlusosalise majanduslik olukord või sotsiaalne staatus ei olnud alus menetluskulude jaotusel TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks on kehtestatud kõrgendatud standard ja ei piisa üksnes ebaõiglusest ja ebamõistlikkusest. Maakohtu määrus oli õiguspärane ja kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja palus kostjalt välja mõista määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 320 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 (4)
9.15.05.2023 seisukohas vastustaja menetluskulude taotlusele märkis kostja, et hageja menetluskulud 320 eurot 2 tunni eest (tunnitasu 160 eurot) määruskaebemenetluses ei olnud nõutud ulatuses põhjendatud, sest asi polnud keerukas. Põhjendatud ja mõistlik esindaja tunnitasu oli antud juhul 120 eurot ja põhjendatud ajakulu seoses määruskaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamisega 1,5 tundi. Ühtlasi märkis kostja, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koostoimes TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Kostja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 - 4). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust üksnes nimetatud osas. Vaidlustamata osas (maakohtu määruse resolutsiooni p 1, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asja menetluse on määrus ning p-s 5, milles maakohus määras tagastada hagejale pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust) on määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Hagimaterjalide kohaselt esitas hageja 15.12.2022 hagiavalduses nõude kahjustava tegevuse lõpetamiseks. Eelnevalt oli hageja palunud 10.11.2022 e-kirjaga kostjal kohtuväliselt arvustus kõrvaldada (tlk 9). Hagi esitamise seisuga kostja hageja kohtuvälisele ettepanekule ei reageerinud, sest Google arvustustest EMERALDLEGAL OÜ-le antud arvustus oli kustutamata (tlk 6). Kuivõrd kostja eemaldas peale hagi esitamist arvustuse Google arvutuste keskkonnast ehk rahuldas hageja nõude, loobus hageja 24.01.2023 hagist ja kohus lõpetas asja menetluse.
11.Menetluskulude jaotuse hagist loobumise (TsMS § 429 lg 1) korral sätestavad TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, mille kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui kostja on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud. Kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja rahuldas hageja nõude), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (RKTKm 10.06.2020, 2-18-17703/88, p 11.2 ja selles viidatud lahendid). Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 168 lg 5 järgi kostja kanda. Hageja esitas kohtule nõude eesmärgiga kohustada kostjat eemaldama Google arvustustest advokaadibüroole EMERALDLEGAL OÜ antud arvustus. Asjas tuvastatud asjaolude kohaselt ei pöördunud hageja kostja vastu kohtusse alusetult, sest kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist ja seega tuli menetluskulud jätta kostja kanda.
12.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS § 162 lg-t 4 (RKTKm, 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 9). Käesolevas asjas leidis maakohus põhjendatult, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks puudus alus. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa viidatud sätte kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Seega saab TsMS § 162 lg-t 4 kohaldada üksnes erandlikel asjaoludel. TsMS § 162 lg 4 kohaldamise üle otsustamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist, mh ei õigusta sätte kohaldamist kostja argument, et tal puudus töövõime ja ta oli üliõpilane. Asja materjalidest ei järeldu, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud ka siis, kui hageja ei oleks kohtusse pöördunud. 3 (4)
13.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Kuigi kostja vaidlustas maakohtu määruse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas, ei esitanud kostja määruskaebuses selle kohta sisulisi väiteid. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
14.Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja määruskaebuse vastuse kohaselt koosnesid tema menetluskulud määruskaebemenetluses määruskaebusega tutvumisest ja sellele vastuse koostamisest. Arvestades hageja esindaja ajakulu 2 tundi ja tunnitasu 160 eurot, moodustasid menetluskulud kokku 320 eurot. Kostja pidas antud juhul hageja esindaja mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot ja põhjendatud ajakuluks seoses määruskaebemenetluse toimingutega 1,5 tundi.
15.Arvestades määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu ning vaidluse olemust ja keerukust, on ringkonnakohtu hinnangul hageja esindaja tehtud toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vaidlus polnud keerukas ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks määruskaebusele vastamisel saab pidada 120 eurot. Ühtlasi märgib kohus, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16). Seega moodustasid hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 180 eurot. Kohus märgib, et määruskaebuses vaidlustati nii menetluskulude jaotust kui ka nende kindlaksmääramist, mille vaidlustamisega tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise ajakulu proportsioon on antud juhul 50%, mistõttu tuleb määruskaebemenetluses kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 90 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
16.Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viidatud piirang tähendab, et käesolevas määruses tehtud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei saa kumbki pool eraldi vaidlustada: nii kostjalt välja mõistetud summa (90 eurot) kui ka hageja taotluse rahuldamata jäänud osa (230 eurot) on mõlemad väiksemad piirmäärast (280 eurot). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.