Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

2-22-141473 Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ Aktiva Finants) (edaspidi hageja) hagi E P (edaspidi kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) 13.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr SR3761065, mille alusel sai kostja laenu. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab saadud laenusumma, millele ei lisandu intressi. Lepingus lepiti kokku intressimääras 0%. Seega on lepingu krediidi kulukuse määr 0%. Kostja kohustus tagastama Placet Group OÜ-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kuna kostja laenulepingukohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu 27.04.2022 üles. Placet Group OÜ loovutas 28.04.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient sõlmis nimetatud lepingu ja kinnitas, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad. Laenulepingu alusel väljastati kostjale 500 eurot laenu. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostja laenu tagastanud ei ole, seega on põhiosa võlgnevus 500 eurot.

2-22-141473 Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi. Vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Hageja esitab tõendina laenuandjalt kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad ning hagejalt saadetud meeldetuletused. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.4. Hageja sissenõudekulude 30 eurot kujunemine: ühe tasulise kirja saatmine 15 eurot; kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot; kolme tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni ja emaili teel, võlgnikule tehtud kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Seega on sissenõudmisega seotud kulud kokku 30 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlaalt 500 eurot lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 28.04.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.02.2023 seadusjärgses viivisemääras, s.o 8%. Hageja nõuab viivist 34,77 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 34,77 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 22.02.2023 seadusjärgses määras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 500,00 eurot x 10,5% aastas = 52,50 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 500 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 34,77 eurot ja viivis alates 22.02.2023 kuni põhinõude summas 500 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Kuna hageja nõue kosja vastu tuleneb tarbijakrediidilepingust, kohustas kohus hagejat 13.03.2023. a määrusega esitama kohtule selle kohta detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid: 1) kas tarbija sai laenu kätte; 2) andmed krediidi kulukuse määra arvutamise kohta; 3) andmed lepingu ülesütlemise avalduse kostjal kättesaamise kohta ning 4) selgitada, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule 14.04.2023. a selgitused ning tõendid. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai kohtudokumendid isiklikult kätte 24.04.2023. Kohtu määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 8.05.2023, kostja kirjalikku vastust kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

2-22-141473 tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Tarbijakrediidilepingu puhul on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt on kohtul omal algatusel kohustus kontrollida, kas tarbijaga sõlmitud lepingu teatavad tingimused on ebaõiglased (nt 21.12.2016 otsus kohtuasjas nr C 154/15, 17.05.2018 otsus kohtuasi nr C-147/16). Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest (nt 21.04.2016 otsus kohtuasjas nr C 377/14). Kohtul on ka kohustus omal algatusel kontrollida, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja toimida vastavalt riigisiseses õiguses selle kohustuse rikkumise puhuks ettenähtule (nt 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C 679/18). Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg-test 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 t*169 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 175 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuse, s.o 338 euro ulatuses (2 tundi*169

2-22-141473 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu suurus ja põhjendatud ka ajakulu 2 tundi hagiavalduse koostamise eest. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 533 eurot menetluskulu, s.h 175 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 338 eurot õigusabikulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.