Võlgnik: S H (isikukood xxx) Võlausaldajad: C L AS (endine K L AS, registrikood xxx) B AS (registrikood xxx) AS S P (registrikood xxx) S AS (registrikood xxx) T B (registrikood xxx) O I OÜ (registrikood xxx) kirjalikus menetluses
Ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Vabastada S H (ik xxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded S H vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
3.Vabastada S H usaldusisiku kohustustest S H kohustustest vabastamise menetluses.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade S H kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 17.01.2014 määrusega välja S H pankroti. 15.12.2015 kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluses lõpparuande ja algatas S H kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt kohustati usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande.
2.Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 08.12.2016, 11.04.2017 ja 08.12.2017, 07.12.2018, 06.12.2019, 14.12.2020, 10.12.2021 ja 12.12.2022.
3.Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnikule terve menetluse kestel määratud puuduv töövõime. Võlgnikule on määratud 60 % töövõimetuspension. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgnik kasvatab lapsi üksi. Lisaks alaealistele elab võlgniku juures täisealine poeg, kellel on tuvastatud raske puue. Seoses tervisliku seisundiga oli võlgnik vahepeal töötu, seejärel on töötanud osalise tööajaga ja otsinud täiskohaga tööd. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetuspension, peretoetused ja haigushüvitised. Võlgnik on suutnud kogutud rahast teha väljamakseid võlausaldajatele.
4.Võlgnik esitas 13.04.2023 kohtule taotluse enda suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 15.12.2015, seega on algatamisest möödunud üle seitsme aasta. PankrS § 175 lg 5 1 kohaselt menetluse tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Möödunud on menetluse kestuse maksimaalne tähtaeg ning kohus saab otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohus on S H taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
9.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. S Hd ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
10.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikule on terve menetluse kestel olnud määratud puuduv töövõime. Seoses tervisliku seisundiga oli võlgnik vahepeal töötu, seejärel on töötanud osalise tööajaga ja otsinud täiskohaga tööd. Perioodil 2017 – 2022 on võlgnik töötanud Y AS-is, Q ja C P AS-is. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
10.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.
PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, töövõimetuspension, peretoetused ja haigushüvitised. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid: 2017.a 80 eur, 2018.a 139,98 eur, 2019.a 322, 98 eur, 2020.a 398,58 eur, 2021.a 471,96 eur ja 2022.a 342,71 eur. Võlgnik on näidanud üles tahte ja huvi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
10.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
10.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku
süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.
12.Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et S H tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud S H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka S H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab S H kohustustest vabastamise menetluse, tuleb S H vabastada usaldusisiku kohustustest S H kohustustest vabastamise menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.