2-22-141147 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R K vastu põhivõlgnevuse 325,88 eurot, viivise 215,01 eurot ja sissenõudekulude 30 eurot nõudes
Hagihind
649,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, reg kood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, Tallinn, Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post: [email protected] Kostja R K, isikukood XXX, elukoht XXX
Menetlusliik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kostja taotlus 16.01.2018 sõlmitud lepingu originaali välja nõudmiseks hagejalt.
2.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R K vastu osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt R K hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks Telia Eesti AS ja R K vahel 16.01.2018 sõlmitud lepingust nr. 75473 tulenev põhivõlgnevus 310,88 eurot, viivised 212,25 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot.
4.Välja mõista kostjalt R K hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis lepingujärgses määras 0,066% päevas tasumata põhivõlalt 310,88 eurot alates 06.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõue summas 15 eurot ja viivise nõue summas 2,76 eurot.
2-22-141147
6.Jätta menetluskulud kostja R K kanda.
7.Välja mõista kostjalt R K hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 387 eurot, s.o riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulud ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu.
8.Menetluskuludelt tuleb kostjal R K tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia ja kostja Telia liitumislepingu nr. 1676349, 08.01.2002 lisana sõlmitud lepingu nr. 75473 16.01.2018, mille alusel Telia kohustus osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste, hinnakirja, teenuse kohta kehtivate teenusetingimuste ja muude tingimustega ning kohustus neid täitma. Lepingu p 4 kohaselt pidi kostja maksma Teliale tasu teenuste eest vastavalt esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Üldtingimuste lisa kohaselt on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemääraks on 0,066% päevas. Telia esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus Telia ees summas 325,88 eurot. Telia piiras kostjale osutavad teenused alates 01.09.2020 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia lepingu ülesöelduks alates 15.09.2020. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 10.06.2022, 18.07.2022, 12.09.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Kostja ei reageerinud Telia nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi
2-22-141147 hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 08.01.2002 sõlmitud Telia liitumislepingu nr. 1676349 lisana sõlmitud lepingust nr. 75473 16.01.2018 tulenev võlgnevus 325,88 eurot, viivised 215,01 eurot, sissenõudekulud 30 eurot, välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 325,88 euro täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas, alates 06.12.2022. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vastuväidete kohaselt Telia AS arved on esitatud kostjale kuuluvale äriühingule XXX OÜ le. Kostja ei ole ise Telia AS-ga lepingut sõlminud. Arved ja leping mis kohtule on esitatud, on ise tehtud. Täiendavate vastuväidete kohaselt ei ole kostja kasutanud meili aadressi xxx 2019 aasta algusest ja kostja leiab, et ei ole usutav, et meeldetuletuskirjad saadeti sellel meilile. Ühtlasi on kostja esitanud taotluse välja nõuda hagejalt lepingu originaal, kuna Telia arved on kõik saadetud kostjale kuulunud ettevõtte nimele, kuid kohtule on esitatud leping, mis on sõlmitud kostja nimel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning esitatud tõenditega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 5 lahendab kohus esmalt kostja 13.03.2023 esitatud taotluse välja nõuda hagejalt 16.01.2018 sõlmitud lepingu originaal. Kostja põhjendab enda taotlust sellega, et Telia arved on kõik saadetud kostjale kuulunud ettevõtte nimele, kuid kohtule on esitatud leping, mis on sõlmitud kostjaga. Varasemas menetluses on kostja sisuliselt väitnud, et ta ei ole sõlminud lepingut Telia Eesti AS-iga. Kohus andis 27.02.2023 määrusega pooltele tähtaja taotluste osas seisukoha esitamiseks kuni 06.04.2023. Hageja kostja taotluse osas seisukohta kohtule esitanud ei ole. Kohus selgitas kostjale 27.02.2023 määruses TsMS § 277 sisu ning seda, et kostja peab põhistama dokumendi võltsituse. Kohtu hinnangul kostja seda ei teinud. Ainuüksi väitest, et kostja ei ole lepingut sõlminud ei piisa käesoleval juhul dokumendi ehtsuse vaidlustamiseks. Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et lepinguna kohtule esitatud dokument oleks võltsitud. Võltsitus TsMS § 277 tähenduses tähendab, et sellise sisuga dokumente ei ole nende allkirjastajatena märgitud isikud üldse allkirjastanud või et kohtule esitatud ärakirjad ei vasta dokumendi tegelikule sisule. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kohtule 16.01.2018 Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu, mille on kliendina sõlminud kostja R K, tema isikusamasus on tuvastatud lepingu sõlmimisel ID kaardi nr xxx alusel ja liitumislepingule on lisatud ID kaardi koopia, leping on poolte poolt allkirjastatud. Ainuüksi väitest, et Telia arved on varasemalt saadetud kõik kostjaga seotud äriühingule ja kostja ei ole lepingut sõlminud, ei piisa võltsituse usutavaks põhistamiseks. Kostja ei ole väitnud, et temale kuulunud ID kaart oleks varastatud või tema valdusest lepingu sõlmimise ajal muul viisil välja
2-22-141147 läinud. Eeltoodu tõttu jätab kohus kostja taotluse 16.01.2018 sõlmitud lepingu originaali välja nõudmiseks hagejalt rahuldamata.
5.Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu nõude kostja ja Telia Eesti AS vahel 16.01.2018 sõlmitud mobiilsideteenuste liitumislepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Asjaolu, et kostja on Telia Eesti AS-iga eelmärgitud lepingu sõlminud tõendavad hageja poolt hagiavaldusele lisatud kostja poolt allkirjastatud 16.01.2018 liitumisleping (dtl 30-33). Käesoleval juhul on kostja küll väitnud, et ei ole isiklikult Telia Eesti AS-iga lepinguid sõlminud, kuid ei ole oma vastuväiteid usutavalt põhistanud ega tõendanud.
6.16.01.2018 sõlmitud liitumislepingu kohaselt sõlmis kostja Telia Eesti AS-ga M-kommerts teenuste MCP-s ja mobiil-ID kasutajateenuse osutamise lepingu telefoninumbrile xxx, mille numbriomanik oli XXX OÜ. Liitumisandmete kohaselt oli hinnapaketiks era-arve. Era-arve tingimustest nähtub, et numbri omanikuks on isik, kes on sõlminud Telia Eesti AS-ga liitumislepingu, mille alusel talle on eraldatud mobiiltelefoninumber ja SIM-kaart. Lepingu kohaselt on kasutajaks käesoleva lepingu sõlminud isik, kes kasutab numbri omaniku poolt tema valdusse antud mobiiltelefoninumbrit ja SIM-kaarti. Lepingu punkt 3 kohaselt pärast lepingu sõlmimist võimaldatakse kasutajal kasutada ning tarbida kõiki Telia Eesti AS poolt mobiilsidevõrgu vahendusel pakutavaid teenuseid, mida numbri omanik ehk käesoleval juhul XXX OÜ, ei võimalda kasutajal ehk kostjal tarbida. Lepingu punkt 4 kohaselt leppisid pooled kokku ka selles, et juhul, kui kostja tarbib neid teenuseid, mida numbri omanik ei ole võimaldanud kostjal tarbida, siis laienevad talle ning Telia Eesti AS-le kõik lepingus ja üldtingimustes sätestatud õigused, kohustused ja vastutused. Vastavalt lepingu punktile 5 kohustub kasutaja vastutama ning tasuma kõigi kasutaja poolt tarbitud teenuste eest (sh kuumaksud), Telia Eesti AS edastab kõigi kasutaja poolt tarbitud teenuste eest arved kasutajale ning kasutaja vastutab lepingu täitmise ja teenuste kasutamise tulemusena Telia Eesti AS-le ja/või numbri omanikule tekitatud kogu varalise kahju eest. Vastavalt lepingu punktile 9 kuni lepingu lõppemiseni vastutab kasutaja lepingu alusel osutatud teenuste nõuetekohase kasutamise ja teenuste kohta esitatud arvete õigeaegse tasumise eest. Lepingu kohaselt Telia on kliendile kättesaadavaks teinud ning klient on tutvunud ja nõustub üldtingimustega, andmete kasutamise põhimõtetega, hinnakirja, teenusekirjelduste, krediiditingimuste ja teenuste kvaliteedinõuetega, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa. Seega võttis kostja lepingut sõlmides endale lepingutes ja nende lisadeks olevates üldtingimustes sätestatud kohustused.
7.Kohus on seisukohal, et tõendatud on, et Telia Eesti AS esitas kostjale perioodil 31.12.201931.01.2020 teenuste osutamise eest järgmised arved: - 31.12.2019 arve nr B19121709280 summas 158,32 eurot, maksetähtajaga 20.01.2020 (dtl 36); - 31.01.2020 arve nr B20012027502 summas 156,24 eurot, maksetähtajaga 20.02.2020 (dtl 35). Kõigil arvetel on märgitud nii makseinfo, Telia Eesti AS arvelduskontode numbrid, kostja arvete viitenumber kui ka arve alajaotus.
8.Üldtingimuste punkti 5.2.5. kohaselt on kliendil teenuste kasutamisel järgmised kohustused: maksta Teliale tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Klient ei vabane arve tasumise kohustusest, kui ta ei ole Telia väljastatud arvet kätte saanud. Klient on kohustatud teavitama Telia kohe sellest, kui ta ei ole arvet kätte saanud (dtl 37-52).
9.Hageja selgituste kohaselt kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja poolt tõendatud, et kostja on rikkunud teenuste osutamise eest arvete õigeaegse maksmise kohustust. Eelpool nimetatud kahest arvest nähtub, et kostjale on esitatud arved 31.12.2019 ja 31.01.2020 ning nimetatud arvetel on kirjeldatud teenustena M-kommerts teenused ehk siis on kostja poolt kahel tarbimiskuul soetatud kokku 109 tk lotopiletit, kasutades samas koguses eelnimetatud piletite ostmiseks 109 Maksed mobiiliga teenustasusid. Eelpool nimetatud teenused ei kajastu kostja poolt numbri omanikule XXX OÜ-le esitatud arvetel nr 30.11.2018 B18116714096 ja 31.01.2020 B20012013609 (dtl 137,
2-22-141147 138). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole eelpool nimetatud teenuseid tarbinud. Kohtule esitatud meeldetuletuskirjadest nähtub, et 31.12.2019 arvest nr B19121709280 summas 158,32 eurot on kostjal tasumata 154,64 eurot ja 31.01.2020 arve nr B20012027502 summas 156,24 eurot on täies ulatuses tasumata (dtl 54-58).
10.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata arvetest tulenev võlgnevus. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud.
11.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning VÕS § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja VÕS § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 310,88 eurot.
12.Hagiavaldusele lisatud 15.02.2022 arvest nr VH027965 nähtub, et hageja on põhivõlgnevuse hulka arvestanud ka sissenõudekulude hüvitise summas 15 eurot (dtl 34). Hageja on aga täielikult jätnud põhistamata missugusel alusel hageja kostjalt sissenõudekulude hüvitist nõuab ja kuidas hüvitise suurus kujunenud on. Liitumislepingu punkt 5 kohaselt kasutaja küll vastutab lepingu täitmise ja teenuste kasutamise tulemusena Telia Eesti AS-le tekitatud kogu varalise kahju eest, kuid käesoleval juhul ei ole hageja enda kahju hüvitamise nõuet põhjendanud ega tõendanud. Üldtingimuste punkt 4.9. kohaselt on Telial õigus loovutada kliendi suhtes tekkinud võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule ning edastada võlanõudega seotud andmed Telia poolt volitatud ettevõtetele (nt inkasso- ja krediidiinfo ettevõtted) kooskõlas andmete kasutamise põhimõtetes tooduga. Telia nõudmisel on klient kohustatud hüvitama Teliale seoses Telia ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud, et enne arvel näidatud kuupäeva 15.02.2022 oleks hageja nõude loovutanud, millega seoses hagejal tekkisid võla sissenõudmisega kulud. Hagiavaldusele lisatud 22.01.2020, 10.02.2020, 10.03.2020, 01.09.2020 ja 15.02.2022 meeldetuletuskirjadest nähtub üksnes, et hageja on kostjale edastanud enda süsteemi kaudu e-posti aadressile xxx meeldetuletused tasumata arvete kohta (dtl 54-58). Kostja on meeldetuletuskirjade saamise vaidlustanud. Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud teenuste osutaja poolt 22.01.2020, 10.02.2020, 10.03.2020, 01.09.2020 ja 15.02.2022 meeldetuletuskirjade saatmist, mistõttu ei ole võimalik arvest nr VH027965 tulenevat nõuet ka VÕS § 1132 lg 1 järgse sissenõudmiskulude hüvitamise nõudena rahuldada. Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude summas 15 eurot rahuldamata.
13.Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivis kolmekordses VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
14.Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks olevatele üldtingimuste punktile 4.10. kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt
2-22-141147 laekumata summalt viivist 0,15% päevas. Vastavalt hagiavaldusele lisatud kehtivale viivisemäära teatele kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist tarbijalt kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, milleks hetkel on 0,066% päevas. Seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 0,00%, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodu põhjal kujuneb kehtivaks seaduses sätestatud määraks 0,022% päevas, mis viivisemäära saamiseks on korrutatud kolmega (dtl 53).
15.Kostja ei ole viivise arvestamise käiku ega viivisearvestust vaidlustanud. Arvestades, et kohus rahuldab põhinõude 310,88 euro ulatuses ja jätab põhinõude rahuldamata 15 euro ulatuses, tuleb hageja viivisenõue rahuldada samuti osaliselt. Hageja palub viivised välja mõista kindla summana kuni hagiavalduse esitamiseni 05.12.2022. Arve nr B19121709280 summas 154,64 eurot viivise suurus arvestatuna perioodi eest 21.01.2020 kuni 05.12.2022 on 107,17 eurot (vt. viivisekalkulaator). Arve nr B20012027502 summas 156,24 eurot viivise suurus arvestatuna perioodi eest 21.02.2020 kuni 05.12.2022 on 105,08 eurot. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude summas 212,25 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 2,76 eurot.
16.Hageja taotleb kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 06.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,066% päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Antud juhul ei ole vaidlust, et kostja ei ole lepingut rahuldatud osas nõuetekohaselt täitnud. Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis lepingujärgses määras 0,066% päevas tasumata põhivõlalt 310,88 eurot alates 06.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Hageja nõuab lisaks ka sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel kokku 30 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 2 võimaldab sissenõudmiskulu võla puhul 500-1000 eurot, nõuda kogusummas kuni 40 eurot. Hageja nõue on 523,13 eurot, puudub vaidlus selles, et Telia Eesti AS on nõude hagejale loovutanud peale lepingu ülesütlemist, hageja on kostja elukoha aadressile edastanud kolm võlateatist (dtl 64, 65-67). Kostja ei ole väitnud, et ta pole võlanõudeid saanud. Samuti pole kostja taotlenud sissenõudmiskulu vähendamist. Seega mõistab kohus välja sissenõudmiskulu 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel.
18.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, kohus mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse 310,88 eurot, viivised 212,25 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot, kostjal tuleb tasuda hagejale viivist lepingujärgses määras 0,066% päevas tasumata põhivõlalt 310,88 eurot alates 06.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude summas 15 eurot ja viivise nõude summas 2,76 eurot.
19.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kohus on hagi suuremas osas rahuldanud.
21.Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 175 euro, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 euro ja õigusabikulu summas 420 euro väljamõistmiseks. Kuigi kohus andis 27.02.2023 määruses menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, ei ole hageja lisaks hagiavalduses märgitule menetluskulude nimekirja esitanud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 teise lausega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks võttes aluseks tsiviilasja materjalid.
22.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning
2-22-141147 asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja taotlusega ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt.
23.TsMS § 138 lg 2 ja 4842 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista kokku summas 195 eurot.
24.Hageja taotleb lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kuludele õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Hagiavaldusele lisatud arve kohaselt PlusPlus Legal OÜ osutab teenust 100 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust.
25.Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi (1 tund = 120 eurot koos käibemaksuga) ja summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas seoses hagiavalduse koostamisega ja dokumentide komplekteerimisega maksimaalselt 2 tundi. Kohus arvestab siinkohal, et hageja on esitanud tavapärase masshagi, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas. Kuigi kostja on esitanud vastuse hagile, ei ole menetlus käesolevas asjas olnud keeruline ega ajamahukas. Samuti leiab kohus, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis koos käibemaksuga on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kuludena hüvitamisele kokku 192 eurot (2 h x 80 eurot + käibemaks 20%). Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, kuna hageja on piiratud maksukohustuslane. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 387 eurot (195+192).
26.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.