Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 17.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-131367
Kohtuasi
IDR INKASSO AGENTUUR OÜ hagi OÜ MOOTORVEDU vastu 1554 euro 30 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.08.2022 kirjeldava ja põhjendava osata otsus ning 31.03.2023 täiendatud otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ MOOTORVEDU 27.04.2023 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (kostja) OÜ MOOTORVEDU (registrikood 10695977), lepinguline esindaja Andi Tubin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-21-131367
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2-21-131367 ei tulenenud kohustust määrata hagejale täiendavat tähtaega. Lepingu ülesütlemist tuleb tõlgendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 järgi. Kostja tahe oli suunatud lepingu ülesütlemisele ning hageja pidi seda mõistma, arvestades kostja varasemaid kirjalikke pretensioone, samuti pidi see selliselt olema mõistetav mõistlikule isikule. Lepingu ülesütlemise ajaks ei olnud kostjale võlgnikult laekunud 5181 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
2-21-131367
2-21-131367 lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingu olulise rikkumise juhtumid on sätestatud VÕS § 116 lg-s 2, mille p 5 järgi on mh tegemist olulise rikkumisega, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust talle täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Siinses asjas ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hageja rikkus oluliselt lepingust tulenevat kohustust VÕS § 116 lg 2 tähenduses. See, et hageja ei teavitanud kostjat väidetavalt võla sissenõudmise asjaoludest, mistõttu järeldas kostja, et hageja ei täida lepingust tulenevad kohustust, ei andnud kostjale alust öelda lepingut olulisele lepingurikkumisele tuginedes 15.08.2019 erakorraliselt üles. Kui hageja jättis kostja hinnangul mõistliku aja jooksul võla sissenõudmiseks toimingud tegemata, oleks kostja pidanud andma enne lepingu erakorraliselt ülesütlemist hagejale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Seda ei ole aga kostja asjas esile toodud asjaolusid arvestades teinud. Seega ei saanud kostjal olla asjas esitatud asjaolusid arvestades alust öelda lepingut erakorralist üles. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja sisuliselt sellele, et ta ütles lepingu hoopis korraliselt üles ning viitab VÕS §-le 195. Ringkonnakohus märgib, et kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, võib VÕS § 195 lg 3 järgi kumbki lepingupool kestvuslepingu mõistliku etteteatamistähtajaga korraliselt üles öelda. Etteteatamistähtaega järgimata võib kumbki lepingupool kestvuslepingu VÕS § 196 lg 1 järgi üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Iseenesest ei ole välistatud, et kostja ütles lepingu 15.08.2019 korraliselt, s.o ilma mõjuva põhjuseta osaliselt üles, kuid sellisel juhul pidi kostja sellest hagejale ette teatama. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mille kohaselt ta oleks järginud etteteatamistähtaega või tal oleks olnud mõjuv põhjus leping etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Seega saanuks leping lõppeda alles pärast etteteatamiseks vajaliku mõistliku aja möödumist. Lepingu korraline ülesütlemine ei tähenda aga seda, et hagejal ei oleks enam kostja vastu lepingust tulenevaid nõudeid. Lepingu korraline ülesütlemine vabastab VÕS § 195 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled küll nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu p 1.1 järgi volitas käsundiandja (kostja) käsundisaajat (hagejat) sisse nõudma käsundiandja debitoorseid võlgnevusi ning kohustus maksma käsundisaajale sisse nõutud summadelt kokkulepitud teenustasu, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 4.3 järgi pidid käsundi täitmise käigus võlgnikult sisse nõutud summad laekuma käsundisaaja kliendiarvele ning käsundisaaja pidi arvestama laekunud summadelt maha kokkulepitud teenustasu, millele lisandub käibemaks, ning kandma hiljemalt seitsme päeva jooksul käsundiandjale üle allesjäänud summa. Juhul kui võlgnik täitis käsundisaajale sissenõudmiseks üleantud kohustuse otse käsundiandjale, oli käsundiandja lepingu p 4.4 järgi kohustatud sellest käsundisaajat viivitamatult informeerima ning teenustasu käsundisaajale üle kandma seitsme päeva jooksul alates käsundisaaja arve väljastamise kuupäevast. Seega tuli üldjuhul tasuda kostjal hagejale teenustasu kostjale või hagejale võla katteks laekunud summadelt. Lepingu lõpetamise puhuks sisaldusid aga poolte lepingus erikokkulepped. Lepingu p 5.3 järgi andis käsundi lõpetamine menetluses olevate ja lahenevate nõuete suhtes käsundisaajale õiguse nõuda käsundiandjalt kogu nõude pealt kokkulepitud teenustasu maksmist. Lisaks tulenes lepingu p-st 6.6, et kui käsundiandja oli pärast käsunduslepingu lisa akti vormistamist sõlminud võlglasega kokkuleppe ning soovis menetluse (s.o võla sissenõudmise teenuse) lõpetada, siis kohustus käsundiandja käsundisaajale tasuma teenustasuarve minimaalselt põhisumma pealt kokkulepitud teenustasule. Seega olid pooled kokku leppinud, et hagejal on võlgnikule raha laekumisest sõltumata õigus saada käsundi täitmise eest tasu ka siis, kui kostja soovib käsundi või võla sissenõudmise lõpetada, st
2-21-131367 ka juhul, kui kostja ütles lepingu korraliselt võlgnikku puudutava võla sissenõudmise osas üles, oli tal lepingu järgi kohustus maksta hagejale teenustasu.
2-21-131367
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.