Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused ja põhjendused Harju Maakohtu menetluses on IDR INKASSO AGENTUUR OÜ hagi OÜ MOOTORVEDU vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt IDR INKASSO AGENTUUR OÜ (hageja) ja MOOTORVEDU OÜ (kostja) sõlmisid 19.12.2018 käsunduslepingu nr xxxx, mille kohaselt volitas kostja hagejat sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus maksma selle eest hagejale kokkulepitud teenustasu. Lepingu punkti 4.2 kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu juurde akti nr 1, milles on fikseeritud võlgniku nimi, võla suurus, ja käsundisaaja teenustasu, lepingu ja lepingu juurde kuuluva akti nr 1 kohaselt kohustus hageja nõudma kostja nimel võlgnikult I. K. sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 5181 eurot. Osutatud teenuse eest kohustus kostja tasuma teenustasu sissenõutava summa pealt 25%, so 1295.25 eurot (5181 x 25%) + 20%, kokku 1554.30 eurot. Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei ole lepingujärgseid teenuseid kostjale osutanud, millest tulenevalt ütles kostja lepingu üles 15.08.2019 ning kostjal puudub kohustus lepinguga võetud tasu maksmise kohustust täita.

2-21-131367 Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti 4.4. kohaselt oli kostja kohustatud teenustasu hagejale tasuma arve alusel juhtumil, mil võlgnik täidab sissenõudmiseks üleantud kohustuse otse käsundiandjale ehk kostjale. Nõude osas, mille kostja andis hageja menetlusse, on kostja ja võlgnik sõlminud tasumise kokkuleppe ning võlgnik täidab seda. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulud kindlaks peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.