Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja osaühing MOOTORVEDU kanda.

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud

2-21-131367 Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei ole lepingujärgseid teenuseid kostjale osutanud, millest tulenevalt ütles kostja lepingu üles 15.08.2019 ning kostjal puudub kohustus lepinguga võetud tasu maksmise kohustust täita. TsMS § 405 lg 1 (19.04.2021 - 31.12.2021) kehtinud redaktsiooni kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 01.01.2022 alates kehtinud TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Eeltoodust tulenevalt kohus menetles tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt kehtivale TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitas otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. 26.08.2022 kohtuotsusega kohus rahuldas hagiavalduse, mõistis kostjalt OÜ MOOTORVEDU hageja IDR INKASSO AGENTUUR OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1 554.30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 391.68 eurot, viivised alates 16.11.2021 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 07.09.2022 teavitas kostja, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Tulenevalt asjaolust, et kostja soovib esitada apellatsioonkaebuse, annab kohus käesolevaga välja kirjeldava ja põhjendava osaga kohtulahendi. II Kohtu põhjendused

2-21-131367 siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2-21-131367 Sama lepingu punkti 6.6. sätestab, kui käsundiandja on peale käsunduslepingu lisa akti vormistamist sõlminud võlglasega kokkuleppe ning soovib menetluse lõpetada, siis kohustub käsundiandja käsundisaajale tasuma teenustasuarve minimaalselt põhisumma pealt kokkulepitud teenustasule Eeltoodust tulenevalt oli kostja kohustatud teenustasu hagejale tasuma arve alusel juhtumil, mil võlgnik täidab sissenõudmiseks üleantud kohustuse otse käsundiandjale ehk kostjale. Käesoleval juhul nõude osas, mille kostja andis hageja menetlusse, on kostja ja võlgnik sõlminud tasumise kokkuleppe ning võlgnik täidab seda. Kohus leiab seega, et hageja on enda lepingujärgsed kohustused täitnud ning osutanud kostjale võlgade sissenõudmise teenust. Asjaolu, et 15.08.2019 teatas võlgnik I. K. hagejale, et on sõlminud kostjaga uue kokkuleppe lepingu ja on isegi esimese makse neile teinud ning, et 15.08.2019 saatis kostja esindaja A. K. hagejale e-kirja, milles teatas, et soovib lõpetada võlanõude sissenõude menetluse I. K.e suhtes ei välista kostjat hageja ees teenustasu maksmisest. Hageja esitas kostjale 07.07.2021 õigustatult arve nr 21062 summas 1 554.30 eurot, kuid kostja enda lepingulist kohustust ei täitnud ning ei tasunud hagejale teenustasu arvet nr 21062.

2-21-131367 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.