4.Mõista kostjalt osaühing MOOTORVEDU (registrikood 10695977) hageja IDR INKASSO AGENTUUR osaühing (registrikood 11922079) kasuks välja viivised alates 16.11.2021 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista kostjalt osaühing MOOTORVEDU (registrikood 10695977) väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja osaühing MOOTORVEDU kanda.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.IDR INKASSO AGENTUUR OÜ esitas 06.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 1 554.30 euro saamiseks. Kohus tegi 07.10.2021 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule A. K. 13.10.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu ja võlgnikule OÜ MOOTORVEDU 13.10.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu kätte toimetatud. Võlgnike A. K. ja OÜ MOOTORVEDU lepinguline esindaja Andi Tubin esitas 27.10.2021 nõudele vastuväite. 08.11.2021 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis 26.11.2021 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt IDR INKASSO AGENTUUR OÜ (hageja) ja MOOTORVEDU OÜ (kostja) sõlmisid 19.12.2018 käsunduslepingu nr xxxx, mille kohaselt volitas kostja hagejat sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus maksma selle eest hagejale kokkulepitud teenustasu. Lepingu punkti 4.2 kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu juurde akti nr 1, milles on fikseeritud võlgniku nimi, võla suurus, ja käsundisaaja teenustasu, lepingu ja lepingu juurde kuuluva akti nr 1 kohaselt kohustus hageja nõudma kostja nimel võlgnikult I. K. sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 5 181 eurot. Osutatud teenuse eest kohustus kostja tasuma teenustasu sissenõutava summa pealt 25%, so 1 295.25 eurot (5181 x 25%) + 20%, kokku 1 554.30 eurot.
2-21-131367 Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei ole lepingujärgseid teenuseid kostjale osutanud, millest tulenevalt ütles kostja lepingu üles 15.08.2019 ning kostjal puudub kohustus lepinguga võetud tasu maksmise kohustust täita. TsMS § 405 lg 1 (19.04.2021 - 31.12.2021) kehtinud redaktsiooni kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 01.01.2022 alates kehtinud TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Eeltoodust tulenevalt kohus menetles tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt kehtivale TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitas otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. 26.08.2022 kohtuotsusega kohus rahuldas hagiavalduse, mõistis kostjalt OÜ MOOTORVEDU hageja IDR INKASSO AGENTUUR OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1 554.30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 391.68 eurot, viivised alates 16.11.2021 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 07.09.2022 teavitas kostja, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Tulenevalt asjaolust, et kostja soovib esitada apellatsioonkaebuse, annab kohus käesolevaga välja kirjeldava ja põhjendava osaga kohtulahendi. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma
2-21-131367 siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.IDR INKASSO AGENTUUR OÜ esitas 06.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 1 554.30 euro saamiseks. Kohus tegi 07.10.2021 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule A. K. 13.10.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu ja võlgnikule OÜ MOOTORVEDU 13.10.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu kätte toimetatud. Võlgnike A. K. ja OÜ MOOTORVEDU lepinguline esindaja Andi Tubin esitas 27.10.2021 nõudele vastuväite. 08.11.2021 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis 26.11.2021 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt IDR INKASSO AGENTUUR OÜ (hageja) ja MOOTORVEDU OÜ (kostja) sõlmisid 19.12.2018 käsunduslepingu nr xxxx, mille kohaselt volitas kostja hagejat sisse nõudma kostja debitoorseid võlgnevusi ning kostja kohustus maksma selle eest hagejale kokkulepitud teenustasu. Lepingu punkti 4.2 kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu juurde akti nr 1, milles on fikseeritud võlgniku nimi, võla suurus, ja käsundisaaja teenustasu, lepingu ja lepingu juurde kuuluva akti nr 1 kohaselt kohustus hageja nõudma kostja nimel võlgnikult I. K. sissenõutavaks muutunud võlgnevust summas 5 181 eurot. Osutatud teenuse eest kohustus kostja tasuma teenustasu sissenõutava summa pealt 25%, so 1 295.25 eurot (5181 x 25%) + 20%, kokku 1 554.30 eurot. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle tervikuna rahuldamata. Kostja vaidleb hagiavalduses esitatud nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei ole lepingujärgseid teenuseid kostjale osutanud, millest tulenevalt ütles kostja lepingu üles 15.08.2019 ning kostjal puudub kohustus lepinguga võetud tasu maksmise kohustust täita.
4.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on pooltevahelise lepingu ülesse öelnud ning kas hagejal on õigus nõuda vastavalt käsunduslepingule teenustasu.
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktis 4.4. leppisid pooled kokku, et juhul, kui võlgnik täidab käsundisaajale sissenõudmiseks üleantud kohustuse otse käsundiandjale, on käsundiandja kohustatud sellest käsundisaajat viivitamatult informeerima ning teenustasu käsundisaajale üle kandma seitsme päeva jooksul käsundisaajalt arve väljastamise kuupäevast arvates.
2-21-131367 Sama lepingu punkti 6.6. sätestab, kui käsundiandja on peale käsunduslepingu lisa akti vormistamist sõlminud võlglasega kokkuleppe ning soovib menetluse lõpetada, siis kohustub käsundiandja käsundisaajale tasuma teenustasuarve minimaalselt põhisumma pealt kokkulepitud teenustasule Eeltoodust tulenevalt oli kostja kohustatud teenustasu hagejale tasuma arve alusel juhtumil, mil võlgnik täidab sissenõudmiseks üleantud kohustuse otse käsundiandjale ehk kostjale. Käesoleval juhul nõude osas, mille kostja andis hageja menetlusse, on kostja ja võlgnik sõlminud tasumise kokkuleppe ning võlgnik täidab seda. Kohus leiab seega, et hageja on enda lepingujärgsed kohustused täitnud ning osutanud kostjale võlgade sissenõudmise teenust. Asjaolu, et 15.08.2019 teatas võlgnik I. K. hagejale, et on sõlminud kostjaga uue kokkuleppe lepingu ja on isegi esimese makse neile teinud ning, et 15.08.2019 saatis kostja esindaja A. K. hagejale e-kirja, milles teatas, et soovib lõpetada võlanõude sissenõude menetluse I. K.e suhtes ei välista kostjat hageja ees teenustasu maksmisest. Hageja esitas kostjale 07.07.2021 õigustatult arve nr 21062 summas 1 554.30 eurot, kuid kostja enda lepingulist kohustust ei täitnud ning ei tasunud hagejale teenustasu arvet nr 21062.
8.Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja mõista kostjalt OÜ MOOTORVEDU hageja IDR INKASSO AGENTUUR OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 1 554.30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 391.68 eurot ja viivised alates 16.11.2021 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude
2-21-131367 suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.