Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.05.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-17345
Kohtuasi
Y ja X hagi Q vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y, X ja Q apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
Y ja X apellatsioonkaebus – hageja I osas 3780 eurot ja hageja II osas 3780 eurot Q apellatsioonkaebus 4225,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja: Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda Q 12.12.2022 kirjaga koos esitatud dokumentaalsete tõendite (2010. a ekirjavahetus; C OÜ joonised ja küttesüsteemi soojuskandja vooluhulkade arvutamine; XXX korterelamu küttepaigaldise rekonstrueerimise põhiprojekt koos lisadega; KÜ Z korteriomanike 29.06.2022 üldkoosoleku protokoll) vastuvõtmisest.
4.Tühistada Harju Maakohtu 19.10.2022 otsus osas, milles Y ja X mittevaralise kahju nõue jäi rahuldamata ning mõista Q-lt välja mittevaralise kahjuna Y kasuks 500 eurot ja X kasuks 500 eurot ning mittevaralise kahju hüvitistega seonduvad viivised vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni p-le 5.4. Tulenevalt hagi täielikust rahuldamisest tuleb tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotus.
5.2.Kohustada Q avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX) liikmetele teate järgmistel tingimustel: - kostja peab edastama teate e-posti aadressile YYY; - teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalideta, tähesuurusega vähemalt 12 ning järgmise tekstiga: „Mina, Q, olen avaldanud teile kui XXX KÜ liikmetele korduvalt ebaõige faktiväite nagu korteri nr X elanikud Y ja X oleksid sekkunud omavoliliselt XXX asuva kortermaja küttesüsteemi ja varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“
5.3.Mõista Q-lt Y ja X kasuks ühiselt välja hüvitis varalise kahju eest 672 eurot. Mõista Q-lt Y ja X kasuks välja varaliselt kahjult (672 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
5.4.Mõista Q-lt Y kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot ja X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Mõista Q-lt Y ja X kasuks välja mittevaraliselt kahjult viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi kohtule esitamise päevast (04.11.2021) kuni nõuete täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa (st kummagi hageja puhul 500 eurot).
5.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Q kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-21-17345 Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y (hageja I) ja X (hageja II) esitasid 04.11.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Q (kostja) vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes.
1.1.Hagejad palusid kohustada kostjat avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates XXX korteriühistu liikmetele teate järgmistel tingimustel: - kostja peab edastama teate e-posti aadressile YYY; - teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta, vms lisamaterjalideta, tähesuurusega vähemalt 12 ning järgmise tekstiga: „Mina, Q, olen avaldanud teile kui XXX KÜ liikmetele korduvalt ebaõige faktiväite nagu korteri nr X elanikud Y ja X oleksid sekkunud omavoliliselt XXX asuva kortermaja küttesüsteemi ja varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“
1.2.Samuti palusid hagejad mõista kostjalt eraldi iga hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras.
1.3.Hagejad palusid mõista kostjalt hagejate kasuks ühiselt välja hüvitise varalise kahju eest 672 euro ulatuses ja viivise seadusjärgses määras kindla summana kohtu välja mõistetud kahju hüvitamise summalt alates hagi kohtule esitamise päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni. Sealt edasi seadusjärgses määras kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui kahju hüvitamise nõude summa.
2.Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad ja kostja XXX asuvas kortermajas. Hagejad kolisid XXX-X korterisse 2007. aastal. Nii hagejad kui ka kostja on XXX korteriühistu liikmed.
3.Kostja on avaldanud hagejate kohta (kaldkirjas väljatooduga) ebaõigeid faktiväiteid ning on kahjustanud sellega hagejate mainet, nimetades hagejaid varasteks kõigi ühistu liikmete ees.
3.1.Kostja (FFF) avaldas 18.09.2019 kell 10.49 XXX KÜ liikmetele e- posti aadressil YYY ekirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Kindlasti tuleks esitada ühistule arve uute radiaatorite eest, et ära hoida YX taoliste omastajate omastamine.“
3.2.Kostja (FFF) avaldas 17.10.2019 kell 08.58 XXX KÜ liikmetele e- posti aadressil YYY ekirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Nagu hiljem teada saime ei olnud vargad nõus oma saagist loobuma. Kolhoosnike YX käest on veel nalja jutte kütte kohta tulnud. Kõigis kütte hädades olevat süüdi olnud nende peal olev korter, kus radiaatoreid üldse polnudki.“
2-21-17345
3.3.Kostja (FFF) avaldas 20.09.2021 kell 07.29 XXX KÜ liikmetele e- posti aadressil YYY ekirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Probleem on juba väga vana ja tingitud majas elavate varaste tegevusest. Üks suuremaid vargaid on korter nr X YX .“
3.4.Kostja (FFF) avaldas 25.10.2021 XXX KÜ liikmetele e-posti aadressil YYY mitu e-kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Varga närud pange küte sisse. Kui teil palav on, siis koristage oma seintelt projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete võimsustega.“ Samuti tõi kostja 25.10.2021 e-kirjas välja hulga väidetavaid valesid, mida hagejad on avaldanud. On ilmne, et ka väide „varga närud pange küte sisse“ käis hagejate kohta ja see oli ühistu liikmetele arusaadav, kuna sellele järgnes rida hagejate kohta nimeliselt toodud valesid faktiväiteid.
4.Kõigile KÜ liikmetele on arusaadav, et kostja peab „varaste“ all silmas hagejaid, kuna kostja ei ole ühelegi teisele KÜ liikmele nimeliselt „varga“ staatust andnud. Eeltooduga on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, kuna kostja avaldatust jääb keskmisele mõistlikule inimesele arusaam, nagu oleksid hagejad pannud toime konkreetse teo – paigaldanud omavoliliselt võimsamad radiaatorid, mille arvelt varastavad teistelt sooja. Tegemist on väidetega, mis selgelt kahjustavad hageja mainet keskmise mõistliku inimese silmis. Kostja avaldatud ning käesolevas hagiavalduses esile toodud väited on faktiväited, sest neid on võimalik objektiivselt kontrollida. Kuna hagejad ei ole kostja väidetud tegusid reaalsuses toime pannud, siis on kostja hagejate au ja head nime kahjustanud põhjendamatult ja õigusvastaselt. Kostja on väited avaldanud XXX KÜ liikmetele kirjalikus vormis. Hagejatel on seega õigus nõuda, et kostja lükkaks väited ümber samal viisil ning samadel tingimustel. Faktiväidete ümberlükkamisega seotud kulud jäävad kostja kanda. Hagejad viitasid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg-tele 2 ja 4.
5.Hagejad selgitasid, et XXX majas on palju ümber ehitatud kortereid – k.a hagejate oma, mis on kahest korterist kokku ehitatud. Ühest kunagisest köögist on saanud tuba ja toale kehtivad tänapäevaste standardite alusel teised temperatuurinõuded kui köögile (kus on elektripliit ja teised sooja eraldavad kodumasinad). See tähendab, et radiaatori võimsus on natuke suurem, kui samas kohas asetseval köögil. Kõik selliste ümberehitustega korterid (ehitisregistris kõik seaduslikud ja ümber vormistatud) tituleeriti kostja poolt varasteks. Hagejad ei ole oma korteris teostanud omavoliliselt ümberehitustöid. Kui väidetavate lisaradiaatorite lisamise teema tuli 2010. aastal juhatuses päevakorrale, siis omamata veel kogu infot, arvasid hagejad, et majas on tõesti pandud radiaatoreid juurde esimesele korrusele. Hiljem selgus, et isegi kui hagejate korteris on algsest projektist rohkem radiaatoreid, siis tegid seda ilmselt ehitajad ja seda tehti süsteemselt esimesel korrusel. Kostja süüdistab hagejaid aga omavolilises radiaatorite lisamises ja teadlikus soojuse varastamises, mida hagejad ei ole teinud. Küttesüsteem korteris on sama, nagu oli korteri ostu ajal 2007. aastal. Päevakorral on olnud maja küttesüsteemi renoveerimine, kuna on ilmne, et see ei toimi nii nagu peaks. Selles aga ei saa kostja süüdistada hagejaid, kes ei ole küttesüsteemi puudustes või selle renoveerimata jätmises kuidagi isiklikult süüdi.
6.Kostja põhjustas hagejatele mittevaralist kahju läbi ebaõigete väidete avaldamise – kokkuvõtvalt pani ta hagejaid end halvasti ja alandatult tundma, rikkus hagejate meeleolu ning kujundas hagejate mainet ebakohasel viisil. Seejuures tuleb arvestada, et kostja avaldatud ning hagejate au teotavad ebaõiged väiteid on avaldatud pikema aja jooksul KÜ liikmetele, mis on seadnud hagejad äärmiselt halba valgusesse. Kostja on avaldanud oma ebaõiged väited korteriühistule, mille moodustavad 39 korteri omanikud. Järelikult tuleb lugeda, et kostja avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud suure hulga inimesteni ning riive hagejate õigushüvedele on intensiivne. Lisaks on hagejad ettevõtjad. Hageja I tegutseb alal, kus põhiklientideks on ka erinevad korteriühistud. Hageja I on teinud töid üle Eesti, kuid mitte xxx4
2-21-17345 s. Kostja laim võib mõjutada ka hageja I ettevõtlustegevust, kuna levitades laimu tervele korterühistule, liigub info paratamatult inimeste kaudu edasi ja lõpuks ei ole võimalik kindlaks määrata laimu leviku ulatust. Kostja on suure hulga inimeste ees loonud hagejatest mulje kui ebamoraalsetest ja vääritutest inimestest, kes ei hooli teiste korterielanike huvidest. Hagejad on pidanud aastate jooksul elanikele ja ühistule selgitama, et nad ei ole vargad – see on olnud väsitav ja stressirohke. Hagejad on pidanud tundma avalikult häbitunnet ja tundnud hirmu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejatest täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja tekitas kolmandate isikute silmis hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga ei ole muutunud, sest kostja postituste mõju on jätkuvalt tunda. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 leidnud, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kostja eesmärk oli hagejaid alandada ja solvata. Seda kinnitab ka näiteks kostja hagejale II 28.12.2020 Facebook Messengeri vahendusel saadetud sõnum: „Varas. Ma vihkan vargaid.“ Sellise sõnumiga on kostja pannud hagejat II tundma hirmu ka oma turvalisuse pärast. Seda eriti olukorras, kus kostja on majahaldurit ähvardanud kirvega (tunnistajate juuresolekul). Arvestades kokkuvõtvalt kostja hoolimatust ja ükskõiksust hagejate au teotamise suhtes, hagejate maine tahtlikku kahjustamist suure hulga inimeste ees ning kostja ebaõigete väidete intensiivsust, peavad hagejad õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot iga hageja kohta.
7.Kuna kostja rikkus hagejate õigusi ning kahjustas nende mainet suure hulga isikute ees, siis oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks advokaadibüroo poole pöörduma. Sellega kaasnesid hagejatele õigusabikulud 672 eurot (koos käibemaksuga). Kostja õigusvastase tegevuse tõttu on hagejatele kohtueelset õigusabi osutatud 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kulud koosnevad nõupidamisest hagejatega, õiguslikust analüüsist, tõendite kogumisest, kostjale nõudekirja koostamisest ja kostja vastuse analüüsist. Kohtueelselt tekkinud õigusabikulud on käsitatavad varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 mõttes ning nende hüvitamist on võimalik nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
9.Kostja ei eita, et ta on edastanud ühistu liikmetele e-kirju, mis on seotud XXX maja kütteprobleemidega. Grupisiseste e-kirjade ja vestluste puhul ei näe VÕS § 1047 ette õiguskaitset faktiväidete ümberlükkamiseks. Tegemist ei ole andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Edastatud kirjavahetus on käsitletav erakirjavahetuse raames piiratud isikute ringile saadetud kirjana, mis oli kostja reaktsioon pikemaajalisele võimatusele lahendada küttesüsteemiga seotud probleemid. Samuti ei sisaldanud see hageja suhtes ei ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid ja põhjendamatuid väärtushinnanguid.
10.Kostja ei soovinud KÜ-ga seotud isikutele faktiväidete avaldamisega kahjustada hagejaid avalikkuse ega kõrvaliste isikute ees. Vaidlusaluste e-kirjade saatmise eesmärk ei olnud hagejate au teotamine. Tegemist oli kostja õiguspärase proportsionaalse pahameelereaktsiooniga tekkinud olukorrale, kus hagejate korteris oleva suurema võimsusega küttekeha mõjutab kostja korteris olevat temperatuuri ning seeläbi ka elukvaliteeti. Riigikohus on oma varasemas praktikas tulenevalt VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest leidnud, et isegi ebaõigete faktiväidete ja või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika ei pruugi alati ja tingimata olla õigusvastane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 15).
2-21-17345 Vaidlusalused e-kirjad on hõlmatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 45 sätestatud ja antud asjaoludel kostjale laieneva väljendusvabaduse põhiõigusega.
11.Kostja ei ole avaldanud põhjendamatut pahameelt hagejate suhtes. Hagejad ise möönavad, et küttesüsteemiga on probleeme. Vaatamata pidevatele pöördumistele ei ole hagejad kuidagi reageerinud, et kõrvaldada olukord, kus neil on teistest võimsamad radiaatorid, mis annavad neile rohkem soojust, kuid kõik KÜ liikmed tasuvad soojuse eest ühtemoodi. Kostja hinnangul tuleb teatud juhtudel ja olukorras taluda ka õigustatud kriitikat, kuigi see ei pruugi meeldida. Kostja ei ole kordagi avaldanud, et hagejad ise oleksid paigaldanud oma korterisse võimsamad radiaatorid. Selline järeldus hagejate poolt on ebaõige.
12.Varalise kahju hüvitamise nõude osas märkis kostja, et vaidlusaluse erimeelsuse lahendamiseks advokaadi poole pöördumine ei olnud hagejate nõude esitamiseks või õiguste kaitsmiseks sisuliselt hädavajalik ja selle peamiseks eesmärgiks oli suurendada esitatavate rahaliste nõuete mahtu ja selle läbi hirmutada kostjat ning kallutada teda sõlmima rahalisi kohustusi sisaldavat kompromissi. Hagiavaldusest nähtub, et vähemalt osaliselt on poolte kirjavahetus toimunud juba 2019. aastal. Samas ei ole hagejad kordagi sellel perioodil kostja poole pöördunud ega avaldanud, et selline tegevus neid häiriks. Hagejate tegevus ei ole kooskõlas VÕS §-s 6 sätestatud heas usus toimimise põhimõttega, mistõttu palub kostja jätta varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 19.10.2022 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning kohustati kostjat avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates XXX korteriühistu liikmetele teade järgmistel tingimustel: - kostja peab edastama teate e-posti aadressile YYY; - teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalideta, tähesuurusega vähemalt 12 ning järgmise tekstiga: „Mina, Q, olen avaldanud teile kui XXX KÜ liikmetele korduvalt ebaõige faktiväite nagu korteri nr X elanikud Y ja X oleksid sekkunud omavoliliselt XXX asuva kortermaja küttesüsteemi ja varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“ Maakohus jättis mittevaralise kahju nõue rahuldamata, kuid mõistis kostjalt hagejate kasuks ühiselt välja hüvitise varalise kahju eest 672 eurot ja viivise varaliselt kahjult (672 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
15.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tõendamist leidnud ebaõigete faktiväidete esitamine korteriühistu teistele liikmetele. Hageja ei ole teostanud ümberehitustöid elamu keskküttesüsteemis. Kõik tööd olid teostatud juba enne seda, kui hagejad majja elama asusid. Puuduvad tõendid, mis viitaksid, et hagejad on varastanud kütet või muul viisil kaasomanikke kahjustanud. Samuti on äärmiselt taunitav – ilma mingi reaalse põhjuseta – hagejate nimetamine varasteks või vargusega tegelevateks isikuteks.
16.Mittevaralise kahju väljamõistmine kostjalt hagejate kasuks ei ole põhjendatud.
2-21-17345
17.Põhjendatud on varalise kahju hüvitamine kostja poolt. Hagejatel on õigus oma hea nime eest seista ja nõuda kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Selleks on põhjendatud ka advokaadi õigusabi kasutamine. Kohtueelse õigusabi kulu suurus ei ole ülepaisutatud ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Samuti on põhjendatud viivise nõue varaliselt kahjult.
18.Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hagejate apellatsioonkaebus
19.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagejad palusid saata asja maakohtule uueks lahendamiseks või teha asjas uus otsus, millega rahuldada mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda.
20.Maakohus on rikkunud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel põhjendamiskohustust. Lisaks kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 1047 lg-t 1 ja § 134 lg-t 2.
21.Käesoleval juhul on täidetud VÕS § 1043 järgse deliktilise mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused.
21.1.Esiteks on hagis välja toodud väited õigusvastased ning maakohus oleks pidanud otsuse põhjendusi arvestades rahuldama mittevaralise kahju hüvitamise nõude vähemalt osas, milles kohus rahuldas ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude. Nimelt tuvastas maakohus, et kostja avaldas äärmiselt taunitavaid (st õigusvastaseid) ebaõigeid faktiväiteid. Seega tuvastas maakohus VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eeldusena väidete ebaõigsuse ning oleks pidanud selle pinnalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldama.
21.2.Teiseks pani kostja isiklike õiguste rikkumise toime tahtlikult, sest kostja soovis hagejate isiklikke õigusi kahjustada. Kostja ei ole tõendanud süüd välistavate asjaolude esinemist.
21.3.Kolmandaks ei ole maakohus põhjendanud, milline õigusnorm võimaldab kohtul jätta vastuolus VÕS § 134 lg-ga 2 mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata. Olukorras, kus hagejad on toonud esile õigusvastase teo toimepanemise asjaolud ja kirjeldanud neile tekkinud mittevaralise kahju ulatust, pidi maakohus hagi selles osas rahuldama. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et VÕS § 134 lg 2 praegune kohtupraktikas valitsev tõlgendus (sh ka normi grammatiline üleskirjutus) ei võimalda jätta mittevaralist kahju välja mõistmata olukorras, kus kohus tuvastab kannatanu isiklike õiguste rikkumise.
22.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Alternatiivselt, kui maakohtu otsus jääb mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas muutmata, siis tuleb otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Esiteks tuleb tühistada menetluskulude jaotus põhjendamiskohustuse olulise rikkumise tõttu, sest vaidlustatud otsuses puuduvad TsMS § 163 lg 1 alternatiivide vahel valiku tegemise põhjendused. Teiseks puuduvad otsuses põhjendused selle kohta, kuidas kohus arvestas hagi rahuldamise ulatust ja hagiga taotletud eesmärgi ulatust. Käesoleval juhul tuleb arvestada hagiga taotletud eesmärgi saavutamise ulatust ning jaotada menetluskulud vastavalt sellele proportsioonile. Vaidlust ei ole selles, et hagis esitatud nõuded rahuldati suuremas ulatuses. Kostja apellatsioonkaebus
2-21-17345
23.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagiavalduse ebaõigete väidete ümberlükkamise ning varalise kahju hüvitamise nõude osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagiavaldus ebaõigete väidete ümberlükkamise nõudes ja kahju hüvitamise nõudes rahuldamata või alternatiivselt saata asi vastavate nõuete osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palus jätta menetluskulud hagejate kanda.
24.Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kuivõrd kohus ei ole kostja seisukohti analüüsinud, ei ole kostjal võimalik esitada argumente otsusele. Seetõttu jääb kostja oma varasemate seisukohtade juurde. Kostja hinnangul tuleb asi saata tagasi arutamiseks maakohtule.
25.12.12.2022, 17.12.2022 ja 12.01.2023 esitas kostja ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Vastustajate seisukohad apellatsioonkaebustele
26.Kostja märkis vastuseks hagejate apellatsioonkaebusele, et kaevatavas kohtuotsuses puuduvad sisulised põhjendused ja otsuse kujunemise motiivid ei ole jälgitavad, kuivõrd neid otsuses kajastatud ei ole. Kostja arvates ei ole seetõttu ringkonnakohtul endal võimalik kaevatavas otsuses esinevate puuduste tõttu asja ise lahendada. Asja Harju Maakohtule tagasisaatmist on kostja taotlenud ka enda apellatsioonkaebuses. Käesoleval hetkel on põhjendamatu anda hinnangut apellatsioonkaebuses toodud põhjendustele.
27.Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Kostja ei põhjendanud, miks ta ei saanud 12.12.2022 ringkonnakohtule esitatud tõendeid esitada juba maakohtus või millist käesoleva vaidlusega seotud asjaolu soovib kostja tõenditega tõendada (TsMS § 652). Kostja tõendid on hagejate hinnangul ka asjakohatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate mittevaralise kahju nõude ning mõistab kostjalt hagejale I mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot ja hagejale II mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot. Samuti rahuldab ringkonnakohus hagejate mittevaralise kahju hüvitisega seonduvad viivisenõuded. Hagejate apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust maakohtus ning määrab kindlaks apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.
29.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses, kuna hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles nende hagi jäi rahuldamata, ning kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagejate hagi rahuldati. Seega on vaidlustatud maakohtu 19.10.2022 otsus tervikuna (TsMS § 651 lg 1).
30.Ringkonnakohus käsitleb esiteks kostja isiklikult 12.12.2022, 17.12.2022 ja 12.01.2023 ringkonnakohtule esitatud dokumente ja tõendeid (I), lahendab seejärel hagejate ja kostja apellatsioonkaebused (II) ning jagab menetluskulud (III). I
Kostja ringkonnakohtule esitatud dokumendid ja tõendid
2-21-17345
31.Hagejate esindaja sai Harju Maakohtu 19.10.2022 otsuse kätte 20.10.2022 ning esitas sellele hagejate ühise apellatsioonkaebuse 18.11.2022. 05.12.2022 määrusega võttis Tallinna Ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebuse menetlusse ja kohustas kostjat esitama ringkonnakohtule 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele. Kostja esindaja sai ringkonnakohtu 05.12.2022 määruse kätte 21.12.2022. Kostja esindaja sai Harju Maakohtu 19.10.2022 otsuse kätte 07.11.2022 ning esitas sellele apellatsioonkaebuse 07.12.2022. Pärast puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade andmist võttis ringkonnakohus 24.01.2023 ka kostja apellatsioonkaebuse menetlusse.
32.12.12.2022 esitas kostja isiklikult kohtule allkirjastatud dokumendi, milles viitas kohtu 05.12.2022 määrusele ning esitas väiteid XXX (mille täiendav nimi korteriühistute registri järgi on Korteriühistu XXX) korterelamu küttesüsteemi ja korterite kütmise kohta, C OÜ joonised korterelamu küttesüsteemi kohta 2010. aastal, 2010. aasta e-mailivestlused Y-ga, 29.06.2022 korteriühistu Z üldkoosoleku protokolli ning XXX korterelamu rekonstrueerimise põhiprojekti. Oma nõuetena on kostja allkirjastatud dokumendis väljendanud, et Y peab hüvitama talle tekitatud moraalse ja füüsilise kahju ning perekond YX peab hüvitama talle kõik kohtuga seotud kulutused.
33.17.12.2022 esitas kostja viitega ringkonnakohtu 05.12.2022 määrusele veel väiteid elamu küttesüsteemi tasakaalustamise ja probleemide kohta.
34.10.01.2023 edastas kostja esindaja kostja vastuse hagejate apellatsioonkaebusele.
35.10.01.2023 (KIS-is 12.01.2023) esitas kostja ise viitega ringkonnakohtu 05.12.2022 määrusele veel väiteid elamu küttesüsteemiga seotud probleemide ja elanike vaheliste vastuolude kohta.
36.13.02.2023 esitasid hagejad vastuse kostja apellatsioonkaebusele, kuid ühtlasi vastasid kostja 12.12.2022, 17.12.2022 ja 12.01.2023 dokumendides sisalduvatele väidetele, mis olid nende hinnangul asjaga seotud. Hagejad märkisid, et asjaoludele, mis käesoleva asjaga ei seondu, nad tähelepanu ei pööra. Samuti palusid hagejad jätta 12.12.2022 kirjaga kohtule esitatud tõendid vastu võtmata. Hagejad väidavad, et kostja ei ole selgitanud, miks ta ei esitanud neid tõendeid maakohtule või millist käesoleva vaidlusega seotud asjaolu soovib kostja nende tõenditega tõendada. Samuti on tõendid hagejate hinnangul asjakohatud – üldkoosoleku protokoll maja soojustamise otsuse kohta või maja renoveerimisprojekt ei tõenda hagi aluseks olevate kostja väidete õigust. Asjakohatu on ka hageja I 2010.a e-kiri.
37.Ringkonnakohus jätab kostja 12.12.2022 menetlusdokumendiga koos esitatud tõendid vastu võtmata järgmisel põhjusel.
37.1.Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata vaid siis, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel saaks ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata ka siis, kui tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab tõendi lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
2-21-17345
37.2.Ringkonnakohus märgib esiteks, et kostja esitatud C OÜ 2010. aasta joonised (kuuel lehel) on juba toimikus. Need on esitatud hagejate hagiavalduse lisana 13 (tl 44–49). Kohus ei võta vastu tõendeid, mis on juba toimikus.
37.3.Muude kostja esitatud tõendite kohta leiab ringkonnakohus, et tõendite vastuvõtmiseks ei ole alust. Käesoleval juhul puudub TsMS § 652 lg 3 p-s 1 ette nähtud olukord, kuna kostja ei ole proovinudki samu tõendeid maakohtule esitada, kuigi need olid olemas enne maakohtu otsuse tegemist, samuti olid need (sh KÜ koosoleku protokoll) olemas enne maakohtu 08.09.2022 istungi toimumist. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist ka olukorraga, kus tõend oleks tekkinud või saanud poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.
37.4.Eeltoodust tulenevalt ei võta ringkonnakohus kostja 12.12.2022 menetlusdokumendiga koos esitatud uusi tõendeid vastu.
38.Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et arvestab asja lahendamisel üksnes neid kostja 12.12.2022, 17.12.2022 ja 10.01.2023 kirjades esitatud väited, mis on seotud käesoleva vaidluse lahendamisega, st mis seonduvad esitatud hagile vastuvaidlemisega, ning millele kostja tugines ka maakohtu menetluses. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei saa esitada asjas omapoolseid nõudeid hagejate vastu (kostja 12.12.2022 kirja taotlused), kuna ta ei ole esitanud hagejate vastu vastuhagi. Menetluses on üksnes hagejate hagi kostja vastu ning sellega seoses maakohtu otsusele esitatud apellatsioonkaebused.
II
Apellatsioonkaebuste lahendamine
39.Kuna maakohtu otsus on vaidlustatud nii selles osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata, kui ka osas, milles see rahuldati, ning ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuste väidetega, et maakohtu otsus on põhjendamata (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8), siis hindab ringkonnakohus hagi põhjendatust tervikuna uuesti. Kuigi nii hagejad kui ka kostja on oma apellatsioonkaebustes taotlenud asja tagasisaatmist maakohtule, siis ringkonnakohus leiab, et selleks ei ole alust. Käesolevas asjas on esitatud isiklike õiguste kaitse hagi, hageja on hagiavalduses välja toonud, mida ta peab enda õiguste rikkumiseks ja esitanud selle kohta tõendid. Kostja on saanud hagiavaldusele vastata ning esitada omapoolsed tõendid. Asjas on toimunud ka kohtuistung. Kuna ringkonnakohtul ei ole vaja uurida uusi asjaolusid ega tõendeid ning poolte seisukohad on kohtule teada, siis teeb ringkonnakohus ise uue otsuse.
40.Ringkonnakohus hindab järgnevalt, kas kostja on rikkunud hagejate isikuõigusi (2.1), kas hagejate nõue ebaõigete väidete ümberlükkamiseks on põhjendatud (2.2) ning lahendab seejärel hagejate varalise ja mittevaralise kahju nõuded (2.3). 2.1 Hagejate isikuõiguste rikkumine
41.Hagi on esitatud seoses kostja avaldustega hagejate I ja II kohta, mida hagejad peavad ebaõigeteks faktiväideteks (VÕS § 1047 lg 2). Hagejad nõuavad ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ning ebaõigete faktiväidete avaldamisega seoses tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 1047 lg 4, § 134 lg 5). Seega nõuavad hagejad kostjalt hagejate au teotamisega tekitatud kahju hüvitamist.
42.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise
2-21-17345 eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isik võib VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul üksnes juhul, kui tema kohta on avaldatud ebaõigeid andmeid, ning seda sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi õigusvastane või mitte. Andmete ümberlükkamist ei saa taotleda, kui tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. See, kas tegemist on isiku kohta avaldatud andmetega (faktiväitega) või väärtushinnanguga, tuleb kohtul välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel, s.o tuvastades, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36).
43.Ringkonnakohus peab esiteks tuvastama, kas kostja on avaldaja ja kas tegemist on avaldamisega. Kui see nii on, siis tuleb hinnata, kas hageja välja toodud väited on faktiväited või väärtushinnangud. Kui tegemist on faktiväidetega, siis tuleb tuvastada, kas kostja on tõendanud nende tõele vastavuse (VÕS § 1047 lg 2). Kui kostja seda teinud ei ole, siis tuleb hinnata, kas võivad esineda n-ö vabandavad asjaolud (VÕS § 1047 lg 3). Kui mõni vaidlusalustest väidetest on kvalifitseeritav väärtushinnanguna, siis tuleb hinnata, kas see võib olla ebakohane ja õigusvastane (VÕS § 1046). (a) Avaldaja ja avaldamine
44.Ringkonnakohus tuvastab esiteks, et kostja ei ole vaielnud vastu, et tema on saatnud hagiavalduses nimetatud ja hagiavalduse lisadeks 1–4 olevad 18.09.2019, 17.10.2019, 20.09.2021 ja 25.10.2021 e-kirjad aadressilt FFF XXX korteriühistu (KÜ) liikmete epostiaadressile YYY (tl 69), kuid ta ei pea seda „avaldamiseks“, vaid piiratud isikute ringiga peetud erakirjavahetuseks (tl 69 ja pöördel).
45.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et tegemist ei ole avaldamisega. Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (vt nt RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-4309, p 14; 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24). Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kostja edastas e-kirjad KÜ liikmetele listi, kus oli 39 liiget, siis oli tegemist avaldamisega, mitte kahe isiku omavahelise vestlusega. Kuna kostja on kinnitanud vaidlusaluste e-kirjade saatmist, siis on tuvastatud hagis välja toodud väljaütlemiste avaldamine kostja poolt. (b) Kostja avalduste kvalifitseerimine
46.Järgmisena hindab ringkonnakohus kostja avaldusi. Hagejad on hagiavalduses välja toonud, milliseid – väidetavalt faktiväiteid – nad oma isiklikke õigusi rikkuvaks peavad. Väljavõtted on osa pikemast e-kirjavahetusest, mida on peetud XXX KÜ liikmete listis (tl 19–27). Hagejate poolt etteheidetavad väited on järgnevalt kaldkirjas.
46.1.Kostja avaldas 18.09.2019 XXX KÜ liikmetele e-kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Kindlasti tuleks esitada ühistule arve uute radiaatorite eest, et ära hoida YX taoliste omastajate omastamine.“
46.2.Kostja avaldas 17.10.2019 XXX KÜ liikmetele e-kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Nagu hiljem teada saime ei olnud vargad nõus oma saagist loobuma. Kolhoosnike YX käest on veel nalja jutte kütte kohta tulnud. Kõigis kütte hädades olevat süüdi olnud nende peal olev korter, kus radiaatoreid üldse polnudki.“
2-21-17345
46.3.Kostja avaldas 20.09.2021 XXX KÜ liikmetele e-kirja, mis sisaldas muu hulgas järgnevat väidet: „Probleem on juba väga vana ja tingitud majas elavate varaste tegevusest. Üks suuremaid vargaid on korter nr X YX .“
46.4.Kostja avaldas 25.10.2021 XXX KÜ liikmetele mitu e-kirja, mis sisaldasid muu hulgas ka järgnevat väidet: „Varga närud pange küte sisse. Kui teil palav on, siis koristage oma seintelt projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete võimsustega.“
47.Hagejad peavad nimetatud väiteid faktiväideteks. Kostja vaidleb sellisele kvalifikatsioonile vastu.
47.1.Ringkonnakohus märgib, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt nt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10; RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 26; RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, s.t faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27; RKTKo 15.04.2015, 32-1-24-15, p 13).
47.2.See-eest väärtushinnangut on võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Väärtushinnang on õigusvastane, kui see on isiku au teotav, s.t kui sellel on konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (nt RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-80-13, p 36). Õigusvastane on väärtushinnang siis, kui see on ebakohane, mis võib tuleneda selle ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2-2012495, p 11) või põhjendamatusest (RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 17). Otsustamaks väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul teha väärtusotsustus, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause).
48.Käesoleval juhul tuleb esiteks tuvastada, kas kostja avaldused on tehtud üldse hagejate kohta, kuna mitte kõikides ette heidetavates avaldustes ei ole nimetatud hagejad nimepidi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse tausta – pikaajaline konflikt XXX KÜ küttesüsteemi teemal – tuleb kõigis neljas e-kirjas toodud väiteid vaadata koos. Nimelt nähtub menetlusdokumentidest, sh kostja vastuväidetest, et XXX KÜ-s on (vähemalt kostjal) juba aastaid probleeme küttesüsteemiga ning kostja peab seda eelkõige hagejate süüks, kuna hagejate korteris on suuremad radiaatorid. Kuigi kostja on väitnud, et ka mõnes teises korteris on suuremad radiaatorid, on kohtule esitatud kirjavahetuses nimeliselt nimetatud ainult YX. Neljas kohtule esitatud e-kirjas on kostja nimetanud YX kahel korral koos sõnaga „varas“ või „vargad“ ja ühel juhul koos sõnaga „omastajad“ (eespool p-d 46.1–46.3).
48.1.Kostja 18.09.2019 e-kirjas on „omastajatena“ nimetatud YX, seega ei ole kahtlust selle avalduse käimises hagejate kohta. 17.10.2019 e-kirjas on kostja viidanud, et „vargad ei olnud nõus oma saagist loobuma“ ning viitas sellele järgnevas lauses YX-le, kellelt „on veel nalja jutte kütte kohta tulnud“. Kohtu hinnangul on 2019. a e-kirjadest aru saada, et [sooja/kütte] „omastajateks“ ja „varasteks“ on hagejad.
48.2.20.09.2021 e-kirjas on kostja väitnud, et „Üks suurimaid vargaid on korter nr X YX “. 25.10.2021 e-kirjas on kostja märkinud: „Varga närud pange küte sisse. Kui teil palav on, siis
2-21-17345 koristage oma seintelt projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete võimsustega“. Arvestades kogu kirjavahetust tervikuna, aga ka kostja vastuväiteid hagile, ei jää kohtule kahtlust, et ka neis e-kirjades on „varastena“ mõeldud hagejaid I ja II. Nimelt on kostja möönnud oma 17.12.2021 kohtule esitatud vastuses, et väljendas oma e-kirjades reaktsiooni pikemaajalisele võimatusele lahendada küttesüsteemiga seotud probleeme (tl 69). Samuti väitis kostja, et tegemist oli tema õiguspärase proportsionaalse pahameelereaktsiooniga tekkinud olukorrale, kus hagejate korteris oleva suurema võimsusega küttekeha mõjutab kostja korteris olevat temperatuuri (tl 69 pöördel).
48.3.Ringkonnakohus leiab, et ka kostja kirjade adressaatidele, teistele KÜ liikmetele, oli selge, et eelkõige peab kostja „omastajate“ ja „varastena“ silmas hagejaid, kuna kedagi teist nimeliselt ei nimetatud. Arvestades seda, et küttesüsteemi probleemid olid pikaajalised, ei saanud olla kahtlust selles, kellest on jutt, ka siis, kui mõnes lauses konkreetselt YX ei nimetatud.
49.Ringkonnakohus leiab edasi, et käesoleval juhul tuleb vaidlusalused kostja väited, milles viidatakse YX-le kui „omastajatele“ ja „varastele“ lugeda faktiväideteks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole oluline, et kostja ei pidanud enda väitel silmas seda, et hagejad oleksid pannud toime karistusõiguses sätestatud süüteo (tl 70). Riigikohus on selgitanud, et teatud väljendid, nt „vara omastamine“ ja „ametiseisundi kuritarvitamine“ võivad olla käsitatavad ka faktiväidetena sõltuvalt nende esitamise või avaldamise kontekstist ja sellest, kellele neid väljendeid adresseeritakse (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27). Riigikohus on ka selgitanud, et au ja väärikuse kaitse hagides puudub iga kord vajadus süüteo tuvastamiseks. Näiteks kui isiku kohta väidetakse, et ta on varastanud, kuna ta võttis võõrast kuurist võõra jalgratta, siis ei olegi vaja tuvastada süüteo toimepanemist karistusõiguslikus mõttes, vaid väidetava teo (võõrast kuurist võõra jalgratta võtmine) tegemist ja kui tegu on faktidena tuvastatud (vastab tegelikkusele), siis saab hinnata, kas see tegu on tavapärase arusaama järgi isiku au teotav või mitte, ning samuti nõuda andmete (varastamise, s.o jalgratta võtmise) ebaõigsuse korral nende ümberlükkamist (RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 28).
49.1.Käesoleval juhul peab ringkonnakohus kostja väljaütlemisi faktiväideteks, kuna kostja viitas hagejatele kui varastele ja omastajatele järjepidevalt – ka kohtule esitatud kirjavahetus hõlmab 2019. ja 2021. aastat. Kohtu hinnangul on kostja väljaütlemiste kontekstist keskmisele mõistlikule inimesele arusaadav, et kostja süüdistab hagejaid soojuse/kütte varguses ja teiste (korteriomanike) arvel soojuse saamises. Kostja on ka ringkonnakohtule 12.12.2022 esitatud menetlusdokumendis rõhutanud, et kui ta avastas, et tema korterisse jõudis maha jahtunud vesi, siis loomulikult tegi tõe teadasaamine teda väga tigedaks. Kostja lisas, et „mind kasvatati kodus ja koolis, et vargus on vargus ja varas on varas“. Seega on kostja ühemõtteliselt pidanud hagejaid varasteks ja omastajateks ning seda ka laiemale teistele KÜ liikmetele avaldanud.
49.2.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus faktiväideteks järgmisi kostja väljaütlemisi, tulenevalt mh samade e-kirjade laiemast kontekstist: 18.09.2019 e-kirjast „..., et ära hoida YX taoliste omastajate omastamine“; 17.10.2019 e-kirjast „ei olnud vargad nõus oma saagist loobuma“; 20.09.2021 e-kirjast „...majas elavate varaste tegevusest. Üks suuremaid vargaid on korter nr X YX “; 25.10.2021 e-kirjast „varga närud ...“. Seega on kostja väitnud, et hagejad on „vargad“ ja „omastajad“.
50.Ringkonnakohus märgib teiste hagejate välja toodud väljendite kohta järgmist. Hagejad on oma hagiavalduses ära markeerinud ka 17.10.2019 e-kirja osa „Kolhoosnike YX käest on veel nalja jutte kütte kohta tulnud“ ning 25.10.2021 e-kirja osa „Kui teil on palav, siis koristage oma seintelt projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete võimsustega“.
2-21-17345
50.1.Ringkonnakohus leiab, et hagejad ei ole põhjendanud, mis osas sisaldab lause „Kolhoosnike YX käest on veel nalja jutte kütte kohta tulnud“ faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Ringkonnakohus nõustub, et see lauseosa on relevantne, kuna see järgneb „vargaid“ sisaldavale lausele ning seetõttu on arusaadav, et varaste all mõeldakse hagejaid. Ringkonnakohus selle lause eraldiseisvat õigusvastasust ei tuvasta. Lause ei sisalda faktiväiteid ega ka ebakohast väärtushinnangut.
50.2.Ka lause „Kui teil on palav, siis koristage oma seintelt projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete võimsustega“ on relevantne eelkõige kontekstis, kuna sellele eelnes väljend „varga närud“. Kontekstist on aru saada, et jutt on hagejatest, kelle korteris on suuremad küttekehad. Hagejad ei ole ka ise vaielnud vastu, et nende korter on (varem) ümber ehitatud ja seetõttu on ka küttekehad teistmoodi paigutatud (tl 7). Seega ei saa väidet, et nende korteris on „projektis ettenähtust suuremad radiaatorid“ pidada valeks faktiväiteks. Kõnealune lause ei kvalifitseeru ka ebakohaseks väärtushinnanguks.
50.3.Eeltoodust tulenevalt peab kohus neid kahte lauset oluliseks konteksti mõttes, kuid ei tuvasta nende eraldiseisvat õigusvastasust.
51.Kuna kostja avaldatud väited hagejate kui „varaste“ ja „omastajate“ kohta olid faktiväited (käesoleva otsuse p 49.2), siis tekkis kostjal kohustus tõendada, et avaldatud asjaolud vastavad tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud nende väidete tõelevastavust. Kostja ei ole tõendanud, et hagejad varastaksid soojust teiste arvelt. Kostja on väitnud, et ta ei olegi öelnud, et hagejad on ise endale lisaradiaatorid paigaldanud, vaid et ta ütles oma 25.10.2021 e-kirjas, et „koristage oma seintelt projektis ettenähtust suuremad radiaatorid ja asendage õigete võimsustega“ (tl 69 pöördel). Kostja leiab, et seetõttu ei ole tema väited valed, kuna hagejad ise möönavad probleeme küttesüsteemiga. Ka on kostja arvates hagi lisaga 13 tõendatud, et hagejate korterites on malmradiaatorite ribade arv suurem, mis tähendab suuremat soojusväljastust (tl 70). Kostja hinnangul tuleb sellisel juhul taluda ka tehtavat kriitikat. Kostja leiab, et tema väiteid õigustab see, et korteriühistus on küttesüsteemiga probleemid ning tema korter on külmem, samas kui hagejate korter on soojem, kuid nad ei pea sellest hoolimata rohkem maksma (maksmine on ruutmeetripõhine, vt maakohtu istungi protokoll, tl 114 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda see põhjendus ega ka ükski teine XXX elamu pikaajalisi küttesüsteemi probleeme kajastav põhjendus seda, et hagejad oleksid tarbinud sooja õigusvastaselt. Hagejate küttearved on hagejate väitel tasutud ning kostja ei ole seda vaidlustanud (maakohtu 08.09.2022 istungi protokoll, tl 114 pöördel).
52.VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (vt nt RKTKo 18.02.2015, 3-2-1159-14, p 11; RKTKo 26.11.2010, 3-2-1-83-10, p 11–14). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis annaksid alust mitte lugeda andmete avaldamist õigusvastaseks. Hagejad on selgitanud, et nemad omandasid XXX korterelamus korteri 2007. aastal, kuid kostja korteris on soojusega olnud probleeme juba 2002. aastal (vt 2002. a KÜ üldkoosoleku protokoll, tl 34–36). Hagejad väidavad, et nad ei ole teinud oma korteris omavolilisi (küttesüsteemi) ümberehitustöid, seega mis tahes segadused radiaatoritega on tekkinud varem. See, et korteriühistu ei ole suutnud aastatega küttesüsteemiga seotud, sh ehituslikke probleeme lahendada, ei anna õigustust hagejate varasteks või omastajateks nimetamiseks, isegi kui hagejate korteris on suuremad radiaatorid ja/või väiksem soojakadu. Korterelamu küttesüsteemi ümberehitamine on küsimus, mis tuleb lahendada kõigil korteriomanikel ühiselt.
2-21-17345
53.Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus käesoleva otsuse p-s 49.2 kajastatud kostja esitatud väited faktiväideteks, mille tõele vastavust ei ole kostja tõendanud, ning peab neid avaldusi õigusvastasteks.
2.2.Avaldatu ümberlükkamise nõue
54.Kuna p-s 49.2 nimetatud avalduste näol on tegemist valede faktiväidetega, siis oli hagejatel õigus nõuda avaldamise eest vastutavalt isikult – kostjalt – andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul (VÕS § 1047 lg 4). Hagejad taotlesid, et kohus kohustaks kostjat avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates XXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX) liikmetele teate järgmistel tingimustel: - kostja peab edastama teate e-posti aadressile YYY; - teade peab olema kuvatud e-kirja sisus (mitte manuses) valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalideta, tähesuurusega vähemalt 12 ning järgmise tekstiga: „Mina, Q, olen avaldanud teile kui XXX KÜ liikmetele korduvalt ebaõige faktiväite nagu korteri nr X elanikud Y ja X oleksid sekkunud omavoliliselt XXX asuva kortermaja küttesüsteemi ja varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“
55.Maakohus rahuldas selle hagejate nõude ning kostja on selle apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse selles osas tühistamiseks alust ei ole.
56.Kuigi hagejad taotlevad neljas e-kirjas avaldatud andmete ümberlükkamist ühe avaldusega, siis leiab ringkonnakohus, et hagejad on kostja esitatud valed faktiväited võtnud kokku põhjendatud ja lubataval viisil. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui VÕS § 1047 lg 4 on rakendatav, siis saab kannatanu sellisel juhul nõuda avaldaja kulul niisuguse asjaolu ümberlükkamist, mis „avaldatust järeldub“ (vt RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 11; RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 12; RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 27; RKTKo 28.04.2021, 218-17980/127, p 19 jt). Praegusel juhul saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kohaseks hagejate arusaama, et avaldatud e-kirjadest järeldub, et hagejad on varastanud teistelt majaelanikel sooja küttesüsteemi manipuleerimise kaudu. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning nõustub maakohtuga, et kostja peab avaldama hagejate soovitud viisil (ülal p 54) järgmise teate: „Mina, Q, olen avaldanud teile kui XXX KÜ liikmetele korduvalt ebaõige faktiväite nagu korteri nr X elanikud Y ja X oleksid sekkunud omavoliliselt XXX asuva kortermaja küttesüsteemi ja varastavad teistelt kortermaja elanikelt sooja. Lükkan siinsega avaldatud ebaõige faktiväite ümber ning avaldan, et nimetatud väide ei vasta tegelikkusele.“
2.3 Hagejate varalise ja mittevaralise kahju nõue
57.Maakohus mõistis kostjalt välja hagejate taotletud varalise kahjuna kohtueelse õigusabikulu 672 eurot, kuid jättis rahuldamata hagejate mittevaralise kahju nõuded. Maakohus ei põhjendanud ei kahjunõuete rahuldamist ega rahuldamata jätmist seaduses nõutud viisil (TsMS § 436 lg 1). Ringkonnakohus saab need puudujäägid oma otsuses parandada. (a) Varaline kahju
2-21-17345
58.Hageja pidas varaliseks kahjuks kohtueelse õigusabi kulu 672 eurot koos käibemaksuga (VÕS § 115, § 128 lg 3). Hageja esitas kahju tõendamiseks kaks Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ arvet (tl 54–57). Kostja vaidles vastu õigusabikulude mõistlikkusele. Maakohus mõistis varalise kahju tervikuna välja. Oma apellatsioonkaebuses on kostja märkinud, et maakohtu järeldusi varalise kahju väljamõistmise osas ei ole võimalik mõista ning on esitanud üldise taotluse maakohtu otsuse tühistamiseks.
59.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on varalise kahju õigesti välja mõistnud, kuid on jätnud oma otsuse kohaselt põhjendamata, rikkudes selliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1). Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse järgnevalt parandada.
60.Riigikohus on selgitanud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1 ning täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Riigikohus on täpsustanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja, suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11 ja viited varasemale kohtupraktikale).
61.Käesoleval juhul on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ esitanud hagejale I 30.09.2021 arve 528 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks (tl 54). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta). Arve spetsifikatsioonist nähtuvalt koosneb õigusteenus materjalidega tutvumisest ja e-kirja koostamisest 0,45 h ning nõudekirja koostamisest 2 h (tl 55). 31.10.2021 arve on esitatud 144 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks (tl 56). Spetsifikatsiooni kohaselt sisaldab see läbirääkimisi 0,15 + 0,50 h ning vastaspoolele esitatud dokumentidega tutvumist ja e-kirja koostamist 0,10 h, kokku 0,45 h (tl 57). Toimikus on ka 05.10.2021 advokaadibüroo kostjale koostatud nõudekiri (tl 37–41).
62.Kuna kostja ei ole ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses esitanud hagejate varalise kahju nõudele konkreetsemaid vastuväiteid ega palunud kohtul kohaldada VÕS § 139 lg-t 1, samuti kuna hagejatele osutatud kohtueelse õigusabi kulu ei näi ebamõistlikult suur, puudub ringkonnakohtul alus selle väljamõistmata jätmiseks või vähendamiseks.
63.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse varalise kahju 672 eurot väljamõistmiseks rahuldamata ning maakohtu otsuse selles osas muutmata.
64.Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust varalise kahju väljamõistmise osas, siis ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsust ka selles osas, milles maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja varaliselt kahjult (672 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud ulatuses viivise. (b) Mittevaraline kahju
2-21-17345
65.Maakohus jättis hagejate taotluse mittevaralise kahju nõudes rahuldamata, kuid ei põhjendanud oma otsust, rikkudes selliselt menetlusnorme (TsMS § 436 lg 1). Hagejad on apellatsioonkaebuses vaidlustanud mittevaralise kahju välja mõistmata jätmise, leides, et maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme (VÕS § 1047 lg 1 ja § 134 lg 2). Hagejad taotlesid mittevaralise kahju väljamõistmist kummagi hageja kasuks eraldi kohtu õiglasel äranägemisel.
66.Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada nii materiaalõiguse normi kui ka menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega mõistab kummagi hageja kasuks kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise.
67.Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude, ning mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Seejuures saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22; RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 13).
68.Ringkonnakohus nõustub, et arvestades kostja esitatud ebaõigete faktiväidete sisu ja nende väidete korduvat esitamist kostja poolt, ei ole põhjendatud mittevaralise kahju täielikult välja mõistmata jätmine, kuigi teatud juhtudel võib kahju hüvitamine seisneda muus kui rahalise hüvitise maksmises (VÕS § 136 lg 5).
69.Käesoleval juhul võtab ringkonnakohus arvesse järgmist. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja nimetas hagejaid õigustamatult varasteks ja omastajateks nii 2019 kui ka 2021. aastal. Seega on kostja õigusvastane tegevus kestnud pikalt ning kostja ei kahetsenud oma avaldusi ka kohtumenetluse ajal, vaid pigem õigustas ennast ja enda väljaütlemisi. Teiselt poolt tuleb arvesse võtta ka seda, kui laiale või kitsale ringile on avaldused tehtud (RKTKo 12.01.2009, 32-1-127-08, p 16). Käesoleval juhul on hagiavalduses nimetatud neli valesid faktiväiteid sisaldavat e-kirja saadetud KÜ liikmete e-kirjade listi. Hageja väitel kuulub KÜ-sse 39 liiget. Kuigi hagejad väitsid, et kostja avaldused võivad levida laiemalt ning kahjustada hageja I äritegevust, on need väited paljasõnalised ja tõendamata. Kohus saab lähtuda sellest, et kostja ebaõiged ja õigusvastased avaldused on ringelnud KÜ listis, seega ei ole neid avaldatud laiale avalikkusele. Ka ei ole hagejad tõendanud neile kaasnenud muid raskeid tagajärgi.
70.Riigikohtu koostatud „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“ analüüsi kohaselt on isikuõiguste rikkumise eest keskmine hüvitis olnud 1264 eurot ja mediaanhüvitis 800 eurot. Seejuures on märgitud, et neil aastatel on isiklike õiguste rikkumisel keskmine välja mõistetud hüvitis langenud ja suuremaid hüvitisi mõistetakse välja harva. Ühe väite või väärtushinnangu avaldamise eest on analüüsi kohaselt välja mõistetud väikseim hüvitis olnud 200 eurot. Suuremad kahjuhüvitised on välja mõistetud siis, kui avaldused on avaldatud üleriigilistes paber- või veebiväljaannetes, samuti kui kostjaks on heal majanduslikul järjel olev äriühing (meediaettevõte).
71.Käesoleval juhul on kostja avaldanud hagejate kohta valesid faktiväiteid neljal korral. Isiku korduvalt alusetult vargaks või omastajaks nimetamine on piisavalt raske rikkumine, et tekitada isikutele mittevaralist kahju. Võttes teiselt poolt arvesse kostja väljaütlemiste piiratud levikut,
2-21-17345 leiab kohus, et põhjendatuks ja õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks oleks kostjalt kummagi hageja kasuks 500 euro väljamõistmine.
72.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagejate hagi mittevaralise kahju nõudes, siis kuulub rahuldamisele ka hagejate taotlus mõista kostjalt hagejate kasuks välja mittevaralise kahju hüvitiselt (500 + 500 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi kohtule esitamise päevast (04.11.2021) kuni nõuete täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa (st kummagi hageja puhul 500 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
73.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldab hagi tervikuna, siis tuleb muuta ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
74.Ringkonnakohtus rahuldab hagejate apellatsioonkaebuse, mistõttu apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
jäävad
ka
75.Maakohus on oma otsuse resolutsioonis märkinud üksnes menetluskulu jaotuse (mille ringkonnakohus tühistab), kuid on otsuse põhjendavas osas märkinud, et peab hageja menetluskulude suurust (1488 eurot) põhjendatuks. Kuna maakohus ei määranud oma otsuse resolutsioonis kindlaks poolte menetluskulusid ning kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldab hagi tervikuna, sh jätab menetluskulud tervikuna kostja kanda, siis jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lg-d 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1142-15, p-d 21-22). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.