2-22-12760 Zircon Group hagi osaühingu Rivaleks vastu võlgnevuse nõudes 1362,53 eurot
Kohtuasi Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
12. aprill 2023 Hageja: Zircon Group OÜ (registrikood lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja: Osaühing Riveleks (registrikood lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko
11694520), 10161247),
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Zircon Group OÜ hagi osaühingu Rivaleks vastu osaliselt.
2.Mõista osaühingult Rivaleks Zircon Group OÜ kasuks välja võlgnevus 660 eurot ja kuni 29. augustini 2022 sissenõutavaks muutunud viivis 93 eurot.
3.Mõista osaühingult Rivaleks Zircon Group OÜ kasuks välja viivis alates 30. augustist 2022 kuni põhinõude (660 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada 1(6)
2-22-12760 määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Zircon Group OÜ (hageja) esitas 29. augustil 2022 hagi osaühingu Rivaleks (kostja) vastu võlgnevuse 1116 euro ja viivise nõudes.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et 11. septembril 2020 pöördus kostja hageja poole sooviga tellida vormiliugur. Hageja tegi kostjale 14. septembril 2020 hinnapakkumise, mille järgi oli töö maksumuseks 5700 eurot. Toode pidi valmima 3‒4 nädala jooksul. 15. septembril 2020 kinnitas kostja nõustumist pakkumisega. Hageja tellis toote valmistamiseks Rootsist materjali Orvar Supreme ja tegi joonised. 2. oktoobril 2020 teatas kostja hagejale tellimuse tühistamisest. Hageja saatis 13. novembril 2020 kostjale seletuskirja tehtud töö, materjalikulu ja tasumisele kuuluva summa kujunemise kohta ning esitas kostjale 17. novembril 2020 arve nr 15859. Arve maksetähtaeg saabus 24. novembril 2020. Kostja ei ole arvet ka pärast korduvaid meeldetuletusi tasunud. Hageja hinnangul on pooled 15. septembril 2020 sõlminud töövõtulepingu, mille kostja 2. oktoobril 2020 üles ütles. Hagejal kui töövõtjal on õigus nõuda tehtud töö eest tasu osutatud teenuse ja soetatud materjali eest. Lisaks on hagejal õigus nõuda tähtaegselt tasumata kohustuse eest viivist alates 25. novembrist 2020 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagi esitamise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 157,25 eurot. Hageja nõuab viivist kuni kohustuse täitmiseni. Kostja väited pressvormi puuduste kohta ei ole olulised, sest varasemate tööde võimalikud puudused ei oma antud asjas tähtsust ega ole hagi esemeks. Kostja ei ole ka varem hageja poole pretensioonidega eelmise töö suhtes pöördunud, kostja ei ole tellinud hagejalt rikke põhjuste analüüsi. Ükski kostja esitatud tõend ei tõenda, et juunis 2020 remontis hageja pressvormi puudustega ning keeldus seejärel täitmast garantiiremondiga seotud kohustusi. Vaidlusaluse arvega seoses ei remontinud hageja pressvormi, vaid alustas uute liugurite tegemist. Kaks tööd ei olnud omavahel seotud. Esimene pretensioon, et hageja ei selgitanud, miks pressvorm katki läks, tuli alles oktoobri lõpus.
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja sõnul pöördus ta 2020. aasta juunis hageja poole seoses pressvormi remondiga. 5. juunil 2020 saatis hageja kostjale hinnapakkumise koos tööde kirjeldusega ja lubadusega anda töödele ühe aasta pikkune garantii. Kostja nõustus pakutud tingimustega. Tehtud tööde eest saatis hageja 3. juulil 2020 kostjale arve nr 15617, mille alusel kostja tasus 4080 eurot. Remonditud pressvormi kasutamisel avastas kostja, et see on endiselt korrast ära, pressvorm ei sulgu. Kostja küsis hagejalt katsetusrežiimide kohta, kuid hageja esitatud andmetes neid polnud. Raskustega valmistas kostja pressvormil detaile poole võimsusega. Kostja otsustas pingutada kiilude kinnituspolte, aga selgus, et poldid on katki ja liuguris on mõra. 9. septembril 2020 viis kostja pressvormi hagejale tagasi, et kõrvaldada puudused vastavalt hageja antud garantiile. Kostja nõustus uute detailide valmistamisega tingimusel, et analüüsitakse katkimineku põhjust. Hageja nõudis kostjalt ettemaksu.
29.septembril 2020 võttis kostja pressvormi ära, sest hageja ei olnud teinud seoses selle katkiminekuga mingit analüüsi. Pressvormi remontis teine ettevõtja. Kostja hinnangul ei täitnud hageja oma lepingulisi kohustusi, milleks olid muu hulgas garantiiaeg üks aasta, vormi püsivus kuni kapitaalremondini mitte vähem kui kolm miljonit tsüklit ja tehniline tugi kogu vormi ekspluatatsiooniaja vältel. Töövõtulepingu eesmärki ei saavutatud hageja süül, mistõttu ei oma hageja oletatavad tööd (mõõtmised mõõtelaboris, projekteerimine, jooniste valmistamine, materjalikulu, halduskulu, 3D mudeli valmistamine) mingit väärtust. Hageja ei ole tõendanud, et need tööd tõepoolest tehti. Kostja nõusolek 14. septembri 2020 pakutud tööde eest tasuda ei oma tähtsust, sest mingeid töid ei tehtud ja puuduste põhjusi välja ei selgitatud. Arvet ettemaksu tasumiseks kostjale ei esitatud.
2(6)
2-22-12760
4.Kohtuistungil 12. aprillil 2023 kuulas kohus tunnistajana üle kostja prokuristi I C . Tunnistaja sõnul oli pressvormil pärast suvist remonti ikka väike leke, kuid väiksem kui enne remonti. Kui kostja proovis pingutada kiilude kinnituspolte, selgus, et poltide pead olid katki. Kostja ostis uued poldid, kuid pressvorm ei läinud enam kinni. Tuli vähendada kiilude vahel olevat vahet. Järgmisel päeval viis tunnistaja liugurid ja vahed hagejale ning küsis, miks on kinnituspoldid ja liugurid katki. See oli orienteeruvalt 11. septembril. Hageja pakkus liuguri tegemist. Tunnistaja seda garantiiremondile lootes tükk aega ei maksnud. Hageja keeldus remondist, sest tema ei tea, miks oli rike. Tunnistaja ei pöördunud hageja poole septembris mitte pressvormi lekke pärast, vaid sellepärast, et poldid olid katki. Ta ei tellinud vormiliugurit, vaid pressvormi remondi. 11. septembril rääkis tunnistaja hagejaga rikke analüüsi tegemise vajadusest. Kuna analüüsist keelduti, võttis ta pressvormi tagasi. Remondi all pidas ta silmas, et kuna liugurid olid katki, siis pressvorm ei olnud töökorras ja seda oli vaja remontida. Kuna liugurid olid katki, siis tõenäoliselt oli vaja teha uued. Tellimuse annuleerimise ajal oli kostja juba saanud kätte parema hinnapakkumise teiselt ettevõttelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud nõude VÕS § 655 lg 1 alusel, sest kostja ütles temaga sõlmitud töövõtulepingu üles, kuid hagejal on õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping, kuid neil on erinevad arusaamad, millal leping sõlmiti ja mis oli selle sisu.
8.VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
9.Hageja tugineb sellele, et tegi kostjale 14. septembril 2020 e-kirja teel pakkumuse vormiliugurite valmistamiseks maksumusega 5700 eurot ja tootmisajaga 3‒4 nädalat (dtl-s 7‒ 8). Kostja vastas sellele 15. septembril 2020 e-kirjaga, et kinnitab pressvormi remondi tellimuse, makse garanteerib (dtl 9). Viimast hindab hageja nõustumuseks.
10.Pakkumuse ja nõustumuse sõnastus otseselt ei kattu, pakkumuses on juttu vormiliugurite valmistamisest, nõustumuses pressvormi remondist. VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Hageja on pakkumuses viidanud kostja varasemale külastusele, mille käigus vajalik töö eelduslikult läbi arutati. Kostja lakooniline vastus võimaldab järeldada, et ta mõistis, millisest tööst on juttu. Kohtule teadaolevalt suhtlesid mõlemad pooled oma emakeeles. Kostja nimel on nõustumuse saatnud kostja prokurist I C , kes andis ütlusi ka tunnistajana. Kuigi tunnistaja ütlustest ei ole võimalik üheselt aru saada ja tunnistaja ei vastanud mitmel korral otsesõnu küsimusele, mis talle esitati, saab ütlustest kogumis järeldada, et pressvormi remonti oli vaja seoses sellega, et liugurid olid katki, mistõttu oli vaja valmistada uued liugurid. Seda tõlgendust toetavad ka vaidlusalusel arvel olevad kirjed „Pressvormi liugurid ja remont“. Eelnevast saab järeldada, et pooled pidid pakkumust ja nõustumust siiski mõistma sisult kattuvana ning kostja tellis hagejalt pressvormi remondiks vormiliugurite valmistamise.
3(6)
2-22-12760
11.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tellitud liugureid ei valmistanud, sest kostja ütles lepingu
2.oktoobril 2020 üles. Hageja nõuab tasu selle eest, mida ta jõudis enne ülesütlemist teha.
12.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei või töövõtja siiski tasu nõuda, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
13.Kostja tuginebki sisuliselt VÕS § 655 lg-le 2 ja on esitanud kaks vastuväidet: kokkuleppe sisuks oli ka rikkepõhjuste analüüsi tegemine ja tegemist pidi olema garantiiremondiga 5. juunil 2020 sõlmitud töövõtulepingu raames.
14.Selle kohta, kas analüüs oli liugurite tellimise kokkuleppe osaks või mitte, on poolte seisukohad erinevad. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk kokkuleppe puudumist, mistõttu peab sellise kokkuleppe olemasolu tõendama kostja. E-kirjades ei ole enne lepingu ülesütlemist analüüsi mainitud. Kostja sõnul oli sellest juttu ainult suuliselt. Ainsaks tõendiks, et analüüs telliti koos liuguritega, on tunnistaja ütlused. Tunnistaja on kostja prokurist, mistõttu ei saa teda pidada erapooletuks. Ülekuulamisel ei osanud tunnistaja selgitada, mis tähtaja jooksul oleks tulnud analüüs teha või millest lähtuvalt kostja otsustas, et on õige hetk leping üles öelda ja pressvorm hageja käest ära võtta. Kirjalikult taasesitatavas vormis oli analüüsist juttu pärast lepingu lõppemist ‒ 21. oktoobri 2020 e-kirjas hagejale selgitas kostja, et ilma pressvormi katkimineku põhjuseid selgitamata ei nõustu pressvormi omanikfirma ettemaksuga (dtl 96‒97). Seega on võimalik, et küsimus rikke põhjuste analüüsist tõusetus alles pärast seda, kui kostja oli uue töö eest tasumisest pressvormi omanikfirmaga rääkinud. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja veenvalt tõendanud, et analüüs oli septembris sõlmitud kokkuleppe osa ja et selle tegemata jätmine oleks saanud anda kostjale aluse keelduda VÕS § 655 lg-le 2 tuginedes tasu maksmisest.
15.Alternatiivselt on kostja väitnud, et pooled sõlmisid töövõtulepingu juba 5. juunil 2020, esitades selle tõenduseks hageja hinnapakkumise (dtl 35, tõlge dtl 118), ning et puudused hageja tehtud töös olid septembris tellitud remondi põhjuseks. Hageja väidab, et tegemist oli kahe eraldi töövõtulepinguga ja et liugurite tellimisel ega enne seda varasema töö kohta pretensioone ei esitatud.
16.Selle üle, et pooled juunis 2020 töövõtulepingu sõlmisid, järelikult vaidlust ei ole. Kuigi kohtule ei ole esitatud nõustumust pakkumisega, on esitatud arve paranduse eest (dtl 37), hind 3400 eurot (koos käibemaksuga 4080 eurot), mis vastab hinnapakkumises märgitule. Samas oli 5. juuni 2020 hinnapakkumises nimetatud kolm tööd: 4-kohaline pressvorm hinnaga 12 500 eurot, lisakomplekt liugureid hinnaga 4400 eurot ja pressvormi remont hinnaga 3400 eurot. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks tellinud kõik kolm tööd, seda kinnitas ülekuulamisel ka tunnistaja. Seega oli kostja nõustumus hinnapakkumisega eelduslikult muudatustega nõustumus VÕS § 21 mõttes, kuid milline oli täpselt poolte vahel juunikuus sõlmitud kokkuleppe sisu, selles kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud.
17.Kostja hinnang, kas tegemist oli eraldiseisvate õigussuhetega või ühe jätkuva lepinguga, on menetluse käigus muutunud. Vastuses hagiavaldusele kirjutab kostja, et vaatleb vaidlusalusest arvest nr 15859 tulenevat nõuet 5. juunil 2020 tehtud remondist eraldiseisvana (dtl 32). Kohtuistungil 23. novembril 2022 (dtl 81) ja lõplikus seisukohas (dtl 183) on kostja väide, et tegemist oli ühe õigussuhtega. Ei 14. septembri 2020 pakkumuses ega 15. septembri 2020 nõustumuses ei ole juba kehtivale lepingule või varasematele töödele viidatud. Septembris 4(6)
2-22-12760 lepiti liugurite valmistamine kokku teistsuguse hinna eest, kui see oli kirjas 5. juuni 2020 hinnapakkumises. Juunikuises pakkumises nähti remondi tegemist ja liugurite valmistamist eraldi tegevustena. Asjaoludest saab järeldada, et kostja tellis esiti remondi ja seejärel liugurid, kuigi mõlemad tööd olid tingitud sellest, et pressvorm ei töötanud nii nagu oleks pidanud. Kas teistkordne tellimus oli kuidagi seotud esimese töö halva kvaliteediga, selle kohta ei ole tõendeid esitatud. Kostja esitatud J R selgituse tõlge (dtl 73‒77) on nii kehva kvaliteediga, et sellest on pea võimatu aru saada (näiteks „suure jõuga kaitse lõhkus poltide pead“), mistõttu jätab kohus selle tõendina tähelepanuta. Liugurite valmistamise eest 14. septembri 2020 pakkumuses küsitud ja varasemaga võrreldes teistsugune hind viitab, et tegemist ei olnud juunikuise lepingu alusel tellitud tööga. Seetõttu saab liugurite valmistamise kokkulepet lugeda iseseisvaks kokkuleppeks.
18.Kostja tugineb sellele, et hageja on lepingut rikkunud, mis väljendub puudustes juunis tehtud remonttöödes. Võimalik, et juunis tehtud remont oli puudustega ja see annab kostjale õiguse esitada hageja vastu lepingurikkumisest tulenev nõue. Asjas ei ole aga tõendatud, et kostja oleks sellise nõude esitanud. Ainsaks esitatud tõendiks, et kostja puudustest hagejale teatas, on kostja
28.augusti 2021 e-kiri hagejale, et remont oli puudustega ja kostja ei taha hagejaga enam tegemist teha (dtl 112‒113). E-kiri on saadetud peaagu aasta pärast vaidlusalust tellimust. Ka kirjavahetus Saksa firmaga on toimunud pärast liugurite tellimuse ülesütlemist. Kostja on keeldunud hageja arve tasumisest. Ta on küll pöördunud uuesti hageja poole põhjusel, et pressvorm ei tööta, kuid ei ole uuel pöördumisel ja liugurite tellimisel väljendatud, et tegemist peaks olema varasema töö garantiitööga. Kostja on nõustumuses väljendanud valmisolekut töö eest tasuda, samuti kinnitanud hiljem, et nõustus maksma liikurdetailide mõõdistamise mõistliku hinna, kui hageja esitab mõõtmise tulemused ja tellitud materjali nimetuse (dtl 96‒ 97). Sama ütles kostja prokurist 12. aprilli 2023 kohtuistungil (dtl 164). Kostja seisukohad on vastuolulised. Hageja omalt poolt on väitnud, et pressvormi katkimineku võisid tingida kostja valed töövõtted (dtl 68, tõlge dtl-d 65‒66). Hageja esitatud tõendi usaldusväärsus on küll tõlke kvaliteedi tõttu küsitav. Kohtu töökeel on eesti keel ja kohus ei pea tõlgitud dokumente lugedes mõistatama, et äkki tõlgiti sisusse süvenemata ja inglise keele vahendusel, kus tõesti „mold“ tähendab nii vormi kui ka hallitust.
19.Hageja on spekuleerinud, et kostja võis lepingu üles öelda põhjusel, et sai teiselt äriühingult, R & M OÜ-lt, parema pakkumise. Kostja on esitanud R & M OÜ arved pressvormi remondi eest kokku 6000 eurole (koos käibemaksuga, dtl-d 38‒39). Hageja pakkumine 5700 eurot pluss käibemaks, kokku 6840 eurot, on tõesti kallim. Samas ei ole sündmuste kronoloogia üheselt selge. Mõlemad pooled on pressvormi hageja juurest äraviimise ajaks pakkunud eri kuupäevi.
29.või 30. september 2020 esineb vastuses hagile (dtl 31), tunnistaja ütlustes (dtl 164) ja hageja seisukohas (dtl 174). 2. oktoobrit 2020 on nimetanud pressvormi äravõtmise kuupäevaks kostja oma lõplikus seisukohas (dtl 183) ja hageja tunnistaja ülekuulamisel (dtl-d 161, 163). Vaidlust ei ole ainult selle üle, et R & M OÜ esimese arve kuupäev on 1. oktoober 2020 (dtl 38). Ajaliselt esitas R & M OÜ kostjale arve seega kas vahetult enne või vahetult pärast seda, kui kostja pressvormi hageja juurest ära viis ja lepingu üles ütles. Kas ja kuidas need sündmused omavahel seotud olid, ei ole poolte esitatud tõenditest ja väidetest selge.
20.Eelneva pinnalt ei ole tõendatud, et ligurite tellimine septembris 2020 oleks olnud juunikuise remondi garantiitöö või et liugurite tellimisel oleks kostja esitanud pretensiooni varem tehtud töö kohta. Seega ei ole tõendatud, et kostja üles lepingu üles seetõttu, et hageja rikkus lepingut, mis välistaks hageja tasunõude VÕS § 655 lg 2 alusel.
21.VÕS § 655 lg 1 teine lause annab töövõtjale töövõtjal õiguse nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. 5(6)
2-22-12760
22.Hageja on esitanud kostjale 17. novembril 2020 arve nr 15859 tellitud materjali ja tehtud töö eest (dtl 15). Sellel on märgitud „Pressvormi liugurid ja remont. Mootmine, konstruktor, material“ 550 eurot ning „Pressvormi liugurid ja remont. 3D model“ 380 eurot, kokku käibemaksuta 930 eurot, käibemaksuga 1116 eurot. 13. novembri 2020 e-kirjas on hageja tehtud töid selgitanud (dtl-d 13‒14), selgituse järgi sisalduvad arves: mõõtmised mõõtelaboris 250 eurot, projekteerimistööd, jooniste valmistamine 150 eurot, materjali ost 107 eurot, halduskulud 43 eurot, 3D mudeli valmistamine 380 eurot, kokku 930 eurot. Juba enne arve esitamist on kostja 22. oktoobri 2020 e-kirjas nõudnud hagejalt tööde nimekirja ja kalkulatsiooni (dtl-d 110‒ 111). 12. aprilli 2023 kohtuistungil on hageja esindaja selgitanud, et kostja sai joonised ja tööde ülevaatuse 13. novembril (dtl 164).
23.Hageja on esitanud liugurite valmistamiseks tellitud materjalist foto (dtl 10) ja arve selle eest (dtl 57) 107,70 eurole. Samuti on hageja esitanud 19. septembri 2020 kuupäevaga joonised (dtl 11‒12) ja A H seletuskirja ajakulu kohta (dtl 67). 3D mudeli valmistamise kohta on ainult seletuskiri A H , kes ei ole menetlusosaline, ekspert ega tunnistaja, mistõttu arvestab kohus seda küll osas, mis langeb kokku muude tõenditega, kuid 3D mudeli valmistamise osas, mille kohta pole muid tõendeid esitatud, ei ole seletuskiri piisav tõend. Kõike peale 3D mudeli valmistamise on kostja olnud ka valmis maksma (dtl 164). Eelnevast tulenevalt saab 550 eurot pidada selliseks kuluks, mida hageja ei saanud lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoida või oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandada. See summa koos käibemaksuga ehk 660 eurot tuleb järelikult kostjalt välja mõista.
24.Kuigi arvel on märgitud viivis 0,5% päevas, nõuab hageja viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Viivis 660 euro tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 25. novembrist 2020 kuni hagi esitamiseni 29. augustil 2022 on 93 eurot. Kostjalt on seega põhjendatud mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis 93 eurot kuni 29. augustini 2022 ja nõudelt 660 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 30. augustist 2022 kuni nõude kohase täitmiseni.
25.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
27.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude natuke rohkem kui pooles ehk 59% ulatuses. Seetõttu peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik Viru Maakohtu otsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2023 otsusega.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.