2-24-19472/20 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

OÜ Vannituba.ee esitas 23.12.2024 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 21.02.2025 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas 21.03.2025 kohtule kirjaliku aruande võlgniku varade ja kohustuste kohta ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et võlgnikul puudub väärtust omav vara, olemasolevad sanitaartehnika jääkidel väärtust ei ole. Raha võlgnikul puudub. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, sh puudub vara edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku on vähemalt 78135 eurot, millele lisandub viivis. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi võlgniku poolt võõrandatud sõidukite osas. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ Vannituba.ee on püsivalt maksejõuetu ja äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku aktiivne majandustegevus katkes 2024.a. alguses. Pangakontodel lõpevad siis tehingud ning töölepingud lõpetati. Võlgnik on oma tegevuse jooksul esitanud majandusaasta aruanded kuni 2022.a. Majandusaasta aruanne 2023.a. kohta on esitamata, kuigi võlgnik tegutses kogu 2023.a. vältel. Võlgnik on selgitanud, et raamatupidamist teostanud Camelod Prime OÜ koostas dokumendid kuni 2023.a. majandusaasta lõpuni, kuid hiljem ei teostatud aruandlust võlgnikul vahendite puudumise tõttu. Ilmselt seetõttu jäi koostamata ka majandusaasta aruanne, kuigi algdokumendid olid selleks olemas. Ajutisele haldurile teatas Camelod Prime OÜ esindaja, et tegelik teenuse osutaja oli Camelod Kontor OÜ. Viimase esindaja kinnitusel on olemas peaja päevaraamatu väljavõtted ning bilanss salvestatud PDF-failidena ja juhatusele meilile saadetud. Kogu info on juhatusel. Ajutine haldur kinnitab, et aruandes kajastatud võlgniku andmed on esitatud võlgniku esindaja poolt. Puudub pearaamatu väljavõte. Võlgnik esitas ajutisele haldurile bilansi ja kasumiaruande seisuga 31.12.2023, mille kohaselt oli võlgnik 2023.a. lõpuks muutunud maksejõuetuks, omakapital oli negatiivne. Võlgniku müügikäive 2023.a. vähenes võrreldes eelmise perioodiga 55 000 eurot. Samuti on kaupade ja materjalide kulu langenud, kuid mitmesugused tegevuskulud ületavad ka eelmise kasumis olnud perioodi kulusid. Võlgnik oli kogu 2023.a. jooksul püsivalt makseraskustes ning ei ole välistatud, et 2

maksejõuetus oli juba välja kujunenud 2023.a. juuniks, s.o. ajal, mil võlgnik jäi juba võlgnevusse suurima võlausaldaja ees ja täitamata jäid ka muud jooksvad kohustused. Kuivõrd augustis 2023.a. asutati sama tegevusvaldkonnaga sama osaniku ja juhatuse liikme poolt uus ettevõte OÜ Vesiring, siis ei saa välistada, et suurem osa tegevusest koondati juba uude ettevõttesse. Maksejõuetuse põhjuseks oli ajutise halduri hinnangul püsiv käibevahendite puudujääk, sest võlgnik võttis pidevalt laenu, et tasuda jooksvaid kohustusi. Juhatuse liige ei jälginud piisava hoolsusega ettevõtte maksevõimet ja vaatamata sellele, et ta ise tegevuse lõpetas 2024.a. alguses ning täitmata jäi suur hulk kohustusi, esitas pankrotiavalduse alles peaaegu aasta hiljem. Seega, hilines pankrotiavalduse esitamisega. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik asutas 25.08.2023 paralleelselt võlgnikuga samas tegevusvaldkonnas tegutseva ettevõtte OÜ Vesiring (rk 16804539). Sel ajal olid võlgnikul maksejõuetuse tunnused, kuna täitamata jäid maksunõuded ning hankijate nõuete rahuldamiseks puudusid vahendid. Aare Ringvee jätkas juhatuse liikmena võlgnikuga sarnast või sama tegevust ka OÜ-s Vesiring, mistõttu mitmed nõuded on esitatud ka OÜ Vesiring vastu. Võlgniku kontolt siiski tehinguid OÜ-ga Vesiring ei nähtu. Vaatamata makseraskustele jätkas juhatuse liige veel oma klientidelt ettemaksude võtmist tellimuste eest, kuigi teadis, et ta ilmselgelt neid täita ei saa ja polnud võimalik. Väidetavalt mingist ajast enam ei esitanud võlgnik isegi tellimusi hankijale edasi, kuigi ettemaks oli võetud ja laekunud kontole. Sellist tegevust võib liigitada tahtlikuks võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et juhatuse liikmel olid võlgnikuga samal ajal ja sarnase tegevusvaldkonnaga äriühingud: Vannitoaremondi OÜ (rk 16171844) ja Vannituba.ee paigalduse OÜ (rk 14761576). Mõlemad ühingud on registrist kustutatud vastavalt 25.03.2024 ja 19.03.2024. Ajutine haldur on tuvastanud, et kontolt on jooksvalt teostatud väljamakseid seotud ühingutele. Võlgnik on oma vastuses selgitanud, et sanitaartehnika paigaldusteenus osteti sisse. Ajutise halduri hinnangul osteti teenust just juhatuse liikmega seotud ettevõtetelt. Sama juhatus on ka OÜ-l Vannituba.ee Tartu. Viimasega on teostatud 2023.a. jooksul hulgaliselt laenutehinguid. Ajutine haldur ei välista, et juba alates 2023.a. augustist võlgnik tegutses läbi OÜ Vesiring ning OÜ-s Vannituba.ee ja OÜ-s Vannituba.ee Tartu lõpetati aktiivne tegevus. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liige jätnud täitmata juhatuse liikme kohustused ettevõtte makseraskuste ja maksejõuetuse tekkimisel. Samuti on juhatuse liikme tegevuses kelmuse tunnuseid, eeskätt tellijatelt ettemaksu võtmise osas olukorras, kus tellimuse täitmiseks puuduvad tegelikult võimalused. Juhatuse liikme kui vastutava isiku tegevust on juba uuritud Lääne Ringkonnaprokuratuuris pooleliolevas kriminaalasjas. Samas prokuratuuri hinnangul on klientide osas vastutavaks peale juhatuse liikme ka äriühing, mistõttu ilmselgelt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid on võlgniku kui juriidilise isiku vastu ja/või solidaarnõuded võlgniku ja juhatuse liikme vastu. Ajutise halduri hinnangul igasugused nõuded võlgniku vastu ka kriminaalmenetluses jäävad rahuldamata, sest võlgnikul puuduvad selleks vahendid. Ajutine haldur ei välista, et ka võlgnikul on juhatuse liikme vastu nõudeid seoses ühingule kahju tekitamisega, kuid juhatuse liikme süüline käitumine tuleks tuvastada kriminaalmenetluses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustusi täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub majandustegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus avaldas 20.06.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise teate summale 4500 eurot (PankrS § 30 lg 2). Ükski isik kohtu määratud tähtpäevaks deposiiti ei tasunud. PankrS § 19211 lg 1 alusel tegi kohus 3

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ükski võlausaldaja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks pankrotimenetluse läbiviimiseks ja kulude katteks deposiiti tasunud ning maksejõuetuse teenistus on kohtule teada andnud, et ei kavatse esitada avaldust menetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus loeb ajutise pankrotihalduri esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus leiab, et esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes PankrS § 29 lg-st 8 tuleb ajutisel pankrotihalduril likvideerida OÜ Vannnittuba.ee kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitada avaldus juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kohus määrab OÜ Vannituba.ee dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Aare Ringvee. Ajutise pankrotihalduri tasu Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse, milles palub määrata ajutise halduri tasuks 14 tunni tunni eest kokku 2040,74 eurot (sisaldab käibemaksu 370,74 eurot). Lisaks taotles ajutine haldur, et vahendite puudumise tõttu teostatakse ajutise halduri tasu väljamakse osaliselt riigivahenditest summas 886 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub tasu määrata büroole, mille kaudu tegutseb. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). Kui büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 23 lg 3 teine lause, § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 alusel kehtestatud justiitsministri 01.02.2021 vastu võetud määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-st 1 tulenevalt, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 4