X OÜ hagiavaldus Y Osaühingu vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X OÜ (registrikood vandeadvokaat Mart Angerjärv
xxxxxxxx),
esindaja
Kostja Y Osaühing (registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige C
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada X OÜ (hageja) ja Y Osaühing (kostja) vaheline kompromiss järgmiselt:
1.1.Kostja tasub hagejale ülekandega X OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (SEB Pank AS) 20 000 eurot selgitusega „kompromiss“ (edaspidi kompromissisumma);
1.2.Hageja kinnitab, et kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse (käesolev kohtumäärus) jõustumise ja kompromissisumma hagejale täieliku laekumise järgselt, ei ole hagejal kostja vastu mistahes nõudeid ning need loetakse lõppenuks. Hageja kinnitab, et ei ole vastavaid nõudeid enne kompromissi allkirjastamist loovutanud ega tee seda ka tulevikus;
Kostja kinnitab, et tal ei ole käesoleva kohtumääruse jõustumise järgselt hageja vastu mistahes nõudeid ning need loetakse lõppenuks. Kostja kinnitab, et ei ole vastavaid nõudeid enne kompromissi allkirjastamist loovutanud ega tee seda ka tulevikus;
1.4.Kostja tasub hagejale kompromissisumma hiljemalt viie päeva jooksul käesoleva kohtumääruse tegemisest. Juhul kui hageja vaidlustab kohtumääruse, tasub kostja kompromissisumma viie päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest;
1.5.Kompromissisumma tasumisega viivitamise korral võib hageja nõuda kostjalt viivitusintressi, kuni kompromissisumma täieliku tasumiseni. Viivise määraks on 0,5% kompromissisumma tasumata osalt iga tasumisega viivitatud päeva kohta. Viivist arvestatakse ka viimase osamakse tasumise päeva kohta. Kui kostja peab lisaks kompromissisummale tasuma kulutusi ja viivist, loetakse, et kostja täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel
juba sissenõutavaks muutunud viivise ning lõpuks kompromissisumma katteks;
1.6.Pooled kannavad enda tsiviilasjaga nr 2-22-4380 seotud menetluskulud ise. Pooled kinnitavad, et nad ei esita tsiviilasjas nr 2-22-4380 kohtule taotlust menetluskulude hüvitamiseks ja rahaliseks kindlaksmääramiseks;
1.7.Kompromiss jõustub kohtumääruse jõustumisega. Juhul, kui kohus ei kinnita kompromissi või kohtumäärus tühistatakse, jätkub tsiviilasjas nr 2-22-4380 menetlus ja pooltel ei ole õigust oma positsiooni või vaidluse faktilisi asjaolusid kompromissile tuginedes põhistada. Pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks ning kompromissis antud kinnitused nõuete suuruse ja nõuetest loobumise või nende lõppemise kohta ei kehti.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-22-4380.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
4.Rahuldada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada hagejale pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ja kanda tagastamisele kuuluv riigilõiv 1050 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (SEB Pank).
6.Rahuldada poolte taotlus ning käesoleva kohtumääruse avalikustamisel asendada käesolevas kohtumääruses märgitud hageja ja kostja ärinimed initsiaalidega ning mitte avalikustada poolte registrikoode. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on X OÜ (hageja) hagiavaldus Y Osaühingu (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.10.05.2023 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled palusid TsMS § 430 alusel kohtul kompromiss kohtumäärusega
kinnitada ja menetluse tsiviilasjas nr 2-22-4380 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise, kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
4.Poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks ühele tööpäevale on kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada.
5.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud hagiavalduselt riigilõivu 2100 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist 1050 eurot (2100 eurot : 2). Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 1050 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele.
7.TsMS § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus hageja poolt menetluskulude katteks tasutud tagatise tagastamiseks. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus 05.01.2023 kohtumäärusega kostja taotluse hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks ning kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist summas 8 420 eurot. Hageja tasus nimetatud summa 09.02.2023 kohtu deposiitkontole. Kuivõrd pooled on käesolevas tsiviilasjas sõlminud kompromisslepingu, leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning kohus lõpetab käesoleva kohtumäärusega tsiviilasja menetluse, asub kohus seisukohale, et tagatise andmise põhjus on ära langenud. Kohus leiab, et taotlus käesolevas tsiviilasjas kohtu deposiitkontole kostja menetluskulude katteks tasutud tagatise tagastamiseks tuleb rahuldada.
8.TsMS § 462 lg 1 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. TsMS § 463 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 466 lg 2 järgi tehakse kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras avalikult teatavaks määrused, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse.
Pooled on kompromissis palunud, et kohus märgiks kohtumääruses kõik kompromissis kokku lepitud tingimused, kuid paluvad TSMS § 462 lg 2 alusel asendada kohtumääruses hageja ja kostja nimi initsiaalidega ning mitte avaldada poolte registrikoodi ega aadressi ning muu asjaolu, mis võiks avaldada kolmandatele isikutele poolte isikud (sh nt hagi aluseks olnud kohtuvaidluste asjaolusid). TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab poolte TsMS § 462 lg 2 esimese lause alusel esitatud taotluse ja määrab, et jõustunud määruse avalikustamisel arvutivõrgus tuleb asendada määruses märgitud menetlusosaliste nimed initsiaalidega. Kohus rahuldab poolte taotluse jätta avalikustamata poolte registrikoodid. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.